1. Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse kultuuri- ja spordipreemiate süsteem paindlikumaks. Edaspidi nähakse seaduses ette preemiate piirarv, mitte konkreetne number. Preemiate suurus hakkab sõltuma riigieelarve võimalustest.
Uuest aastast hakkab preemiate arvu ja rahalise mahu üle otsustama spordipreemiate puhul valitsus ning kultuuripreemiate puhul kultuuriminister. Nii valitsus kui ka kultuuriminister teevad laureaatide otsused vastavalt komisjonide ettepanekutele. Kultuuri- ja spordipreemiate kandidaatide andmed tuleb ministeeriumi kodulehel avalikustada hiljemalt 1. veebruaril.
Kultuuriminister saab ka kultuuripreemiate komisjoni moodustamise pädevuse. Seni kinnitas komisjoni liikmed valitsus. See lihtsustab menetlust ja vähendab halduskoormust.
Eelnõuga kaotatakse senised riiklikud kultuuri- ja spordistipendiumid. Vabanevad vahendid suunatakse teistesse toetustesse, et kasutada raha sihipärasemalt.
Viimaste aastate praktika näitab, et huvi kultuuristipendiumite vastu on olnud väike ning osa stipendiume on jäänud välja andmata. Spordistipendiumide kaotamisel jõuab riigi tugi sportlasteni teiste toetuste kaudu. Edaspidi ei pea enam taotlema spordistipendiumi, vaid üksnes sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt.
Muudatustega väheneb halduskoormus nii stipendiumide taotlejate kui ka kultuuriministeeriumi jaoks. Kaob vajadus eraldi stipendiumivoorude korraldamiseks ja taotluste menetlemiseks.
Möödunud aastal määrati 156 spordistipendiumi kogusummas 140 400 eurot. Kultuuristipendiumi sai 20 inimest kogusummas 46 000 eurot.
Stipendiumideks ette nähtud vahendid suunatakse teistesse toetustesse, et muuta rahakasutus paindlikumaks.
Eelnõu kohaselt on seadus kavandatud jõustuma 1. aprillil 2026.
2. Arvamuse andmine riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (791 SE) kohta
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviga siduda parlamendiliikme ametipalk ja kuluhüvitised reaalse osalemisega täiskogu ning komisjonide töös.
Kuna tegemist on parlamendi enesekorraldusõigusega hõlmatud küsimustega loobub valitsus arvamuse andmisest.
3. Arvamuse andmine käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning parlamendi liikmed Jaak Aab, Ester Karuse, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova. Eelnõu kohaselt sätestatakse mähkmetele, menstruatsiooni- ja inkontinentsihügieeni tarvikutele 0-protsendilist käibemaksumäär.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Seadus annab juba praegu võimaluse sotsiaalministril määrusega kehtestada nimetatud toodetele vähendatud maksumäär 9% ja inkontinentsitoodetele on see määruse alusel ka juba kehtestatud. Ministeerium märgib, et vähendatud maksumäära kehtestamine ei taga hinna vähenemist tarbijale ega muuda toodet kättesaadavamaks.
4. Arvamuse andmine maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks (792 SE) kohta
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Isamaa fraktsioon eesmärgiga taastada kodualuse maa maksuvabastuse regulatsiooni.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Sama eelnõu algatas Isamaa fraktsioon ka möödunud aasta sügisel, Riigikogu lükkas selle 12. novembri istungil tagasi. Põhjused, miks maamaksuseadust muudeti, on jätkuvalt asjakohased. Seadusemuudatusega suurendati KOVide finantsautonoomiat mh õigusega suurendada oma maksutulu maamaksu laekumisega. Samuti tagati muudatustega kooskõla maksustamise põhimõtetega, et varamaks sõltuks vara väärtusest ja soodustused isiku toimetulekust maksu tasuda. Summapõhine maksusoodustus on sotsiaalselt õiglasem ja varamaksule kohasem meede.
5. Arvamuse andmine jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE) kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu keskkonnakomisjon.
2025. aastal menetles keskkonnakomisjon valitsuse algatatud jäätmereformi eelnõu (657 SE) ning detsembris kiideti vastav seadus heaks. Reformi eesmärk on edendada keskkonnahoidlikku majanduskasvu ja luua valdkonnas suurem rolliselgus. Selleks täpsustati taaskasutusorganisatsioonide ülesandeid ja vastutust ning vähendati kohalike omavalitsuste piiranguid jäätmehoolduse korraldamisel.
Liigiti kogutud ja ringlusse võetavate jäätmete koguse järkjärguline suurenemine avab Eestis võimaluse arendada ringlussevõtutööstust. Valdkonna investeeringute ja arendamise oluliseks eelduseks on kvaliteetne jäätmevoog ehk jäätmete stabiilne liigiti kogumine. Jäätmereformi eelnõu aruteludel huvigruppidega tõusetuski vajadus täiendada seaduses kehtestatud kohalike omavalitsuste sisetehingute regulatsiooni.
Eelnõu kohaselt ei tohi KOV alates 1. jaanuarist 2031 endale kuuluvalt äriühingult ehk sisetehinguna tellida jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist. Jäätmeveo tellimine sisetehinguna on keelatud juba praegu.
Kliimaministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada. Kavandatud muudatused aitavad saavutada jäätmereformi eesmärke. Muudatused annavad jäätmekäitlusettevõtetele suurema kindluse investeerida ja arendada ringlussevõtutööstust.
6. Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 "Kutseharidusstandard" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
Kutseharidusstandard määratleb ühtsed nõuded kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides toimuvale kutseõppele, ehk sellele millised on õppe tasemed ja liigid, mida õppija peab õpingute jooksul omandama ning kuidas tema teadmisi ja oskusi hinnatakse. Kutseharidusstandard tagab, et kutsehariduse sisu ja kvaliteet oleks võrreldav üle Eesti ega sõltuks konkreetsest koolist.
Määruse üks eesmärke on suurendada paindlikkust tuge vajavate õpilaste hindamisel. Senist kohustuslikku lõpueksamit saab õpilase soovil asendada õppeaasta jooksul oskuste demonstratsiooniga. Senine hindamiskorraldus, mis tugineb sageli ühele suurele lõpueksamile, ei anna alati piisavat ülevaadet õppija tegelikest oskustest ega sobi kõigile.
Muusika ja esitluskunstide ning kestlike tehnoloogiate õppekavade sisuliseks ümberkujundamiseks ja kutsekeskhariduse uue mudeliga vastavusse viimiseks antakse lisaaega. Vastavad kooliõppekavad viiakse uue kutsekeskhariduse mudeliga kooskõlla hiljemalt 1. märtsiks 2027.
Lühikesed, alla 60 EKAP mahuga õppekavad viiakse kooskõlla hiljemalt 31. augustiks 2027, kuid on sellel lisa-aastal mõeldud ainult täiskasvanutele.
Olulise täiendusena lisatakse 12-kuuline meresõidupraktika nõue merenduse õppekavadele, et viia nõuded vastavusse rahvusvahelise STCW konventsiooniga.
Üleminekud õppekavade kutseharidusstandardi nõuetele vastavaks viimiseks peavad lõpule jõudma aasta jooksul.
Alates 2027/2028. õppeaastast toimub vastuvõtt ainult uutele nõuetele vastavatele õppekavadele.
7. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 "Maksukohustuslaste registri põhimäärus" ja Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses" muutmine
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on vähendada ehitusettevõtjate halduskoormust, kaotades kohustuse esitada tööinspektsioonile eraldi eelteade mahukate ehitustööde kohta.
Edaspidi saab tööinspektsioon vajaliku info X-tee kaudu maksu- ja tolliameti hallatavast TTKI andmekogust. Muudatus puudutab objekte, kus töö kestab üle 30 tööpäeva ja kohal on vähemalt 20 isikut või töömaht ületab 500 tööpäeva.
Lisaks täpsustatakse ohutusnõudeid, andes tööinspektsioonile õiguse peatada töö ka terviseohu korral, mitte ainult eluohtlikes olukordades.
Eelnõu sisaldab ka väiksemaid bürokraatiat vähendavaid muudatusi ning arvestab, et varasemaid eelteateid ei pea tagantjärele TTKI-sse sisestama.
8. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamisega
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu
Seoses omandireformi reservfondi (ORF) likvideerimisega tuleb muuta valitsuse määruseid, mis nägid ette kulude katmise ORF-ist. ORFist järele jäänud ning edaspidi laekuvad vahendid kantakse alates 2026. aastast riigieelarvesse.
Riigieelarvest kaetakse edaspidi näiteks maa tagastamise menetlustega seotud kulud, pärandvara hoiumeetmete rakendamine ning järelevalve. Samas näiteks kohaliku omavalitsuse tellitud ehitiste ekspertiiside kulude katmine ning vara kompenseerimise korraldamisega seotud kulude hüvitamine enam ette nähtud pole.
Omandireform viidi Eestis läbi pärast iseseisvuse taastamist, et heastada nõukogude okupatsiooni ajal toimunud omandiõiguste rikkumised ja tagastada või kompenseerida õigusvastaselt võõrandatud vara. Reformi rahastamiseks loodi omandireformi reservfond, kuhu laekus tulu eelkõige erastamisest. Kuna enamik omandireformi protsessidest on lõppenud ja fondi eesmärgid suuresti täidetud, lõpetati fondi tegevus 31. detsembril 2025.
9. Vabariigi Valitsuse määruste 27. novembri 2025. a määruse nr 97 "Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal" muutmine
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrusega kehtestatakse räime, kilu ja tursa lubatud aastasaagid ja püügivõimalused Läänemerel vastavalt Eestile määratud kvootidele.
Määrusega suurendatakse Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 51. istungi käigus kokku lepitud ahvena- , koha-, haugi- ja latikakvoote 2025. a kasutamata jäänud koguste arvelt kuni 5% iga liigi möödunud aastaks kokkulepitud kvoodist. Lisatud püügikogused jagatakse laiali püügivahendite liikide kaupa.
10. Eesti kodanike väljaandmismenetluse uuendamata jätmine
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Korralduse eelnõu
Uuendamise taotlus jäetakse rahuldamata, kuivõrd esitatud asjaolud ei vasta haldusmenetluse uuendamise eeldustele.
11. "Riigiteede teehoiukava 2026–2029" kinnitamine
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Korralduse eelnõu
Perioodi 2026–29 riigiteede teehoiu kogumaht on 1027,6 miljonit eurot, millest 833,5 miljonit eurot on plaanis katta maksutulust ning ülejäänu välisvahenditest, sealhulgas Euroopa Liidu toetustest, kaitsevõime investeeringutest ja CO₂ kvoodirahadest.
Koalitsioonileppest tulenevalt on teehoiukava fookuses Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Tartu maanteede neljarajaliseks ehitamine. Võrreldes varasema teehoiukavaga (2025–2028) suureneb rahastus 95,3 miljoni euro võrra ning 2026. aastal on kavandatud vahendite maht 101,2 miljoni euro võrra suurem kui 2025. aastal.
12. Eesti Kultuurkapitali nõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kultuuriminister teeb ettepaneku kinnitada Eesti Kultuurkapitali nõukogu uus koosseis. Eelmise koosseisu kinnitas valitsus 8. detsembril 2023. a, nõukogu volituste tähtaeg on kaks aastat. Nõukogusse kuuluvad esimehena kultuuriminister, rahandusministri ja kultuuriministri nimetatud esindaja ning iga sihtkapitali nõukogu nimetatud esindaja.
Uude nõukokku kuuluvad Erich Teigamägi kehakultuuri ja spordi sihtkapitali esindajana, Riina Sildos audiovisuaalse kunsti sihtkapitali esindajana, Raivo Põldmaa näitekunsti sihtkapitali esindajana, Dagmar Ingi rahvakultuuri sihtkapitali esindajana, Andres Kurg arhitektuuri sihtkapitali esindajana, Jaanika Palm kirjanduse sihtkapitali esindajana, Anu Kivilo helikunsti sihtkapitali esindajana ning Kadri Laas-Lepasepp kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali esindajana. Lisaks kuuluvad nõukogusse Liina Vahtras kultuuriministri esindajana ning Raigo Uukkivi rahandusministri esindajana.
Eesti Kultuurkapitali nõukogu ülesanne on kujundada organisatsiooni strateegilisi suundi, kinnitada eelarve ning tagada sihtkapitalide töö kooskõla seaduse ja avalike huvidega. Uue koosseisu kinnitamine loob eeldused, et Kultuurkapital saaks jätkata Eesti kultuuri ja spordi mitmekülgset ning kestlikku toetamist.
13. Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ning volituse andmine
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Korralduse eelnõu
Valitsuse korraldusega kiidetakse heaks Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe eelnõu ning volitatakse Eesti alalist esindajat Euroopa Liidu juures sellele Eesti nimel alla kirjutama.
Kokkuleppe eesmärk on selgitada, et Energiaharta leping toimib välispoliitilise vahendina energiakoostööks kolmandate riikidega ja see ei ole EL-i siseseid suhteid hõlmav instrument. Energiaharta leping on dokument, mida vahekohtud ja teised vaidlusorganid peavad arvestama rahvusvahelistes vaidlustes.
14. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on viiel korral kriminaalkorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud.
Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.
15. Vabariigi Valitsuse ettekanne riigi välispoliitikast
Esitaja: välisminister Margus Tsahkna
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välispoliitika arutelu toimub Riigikogu täiskogul 17. veebruaril 2026.
Valitsuse ettekanne riigi välispoliitikast tuleb Riigikogu väliskomisjonile esitada arutamiseks hiljemalt 13. veebruariks 2026.
16. Eesti seisukohad EL digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide kohta (Omnibus VII
Esitaja: justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon avaldas 19. novembril 2025 digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi nn digiomnibussi, mis sisaldab ettepanekuid nii Euroopa Liidu digivaldkonna õigusaktide muutmiseks kui ka tehisintellekti määruse muutmiseks. Samuti tehakse ettepanekud muuta isikuandmete kaitse üldmäärust, EL institutsioonide andmekaitsemäärust ning küberintsidentidest teavitamise raamistikku.
Digivaldkonna koondpakett keskendub ELi digi- ja andmereeglite lihtsustamisele, koondades ja ühtlustades mitmest eraldi õigusaktist tulenevaid kohustusi. Selle eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, vältida kattuvaid nõudeid ning parandada õiguskindlust. Olulisemad muudatused hõlmavad eriliiki isikuandmete ning biomeetriliste andmete kasutamise tingimusi, aruandlus- ja teavitamiskohustuste lihtsustamist ning vastutavate töötlejate koormuse vähendamist madala riskiga andmetöötlusel.
Tehisaru pakett keskendub AI määruse rakendamise selgemaks ja innovatsioonisõbralikumaks muutmisele, lähtudes riskipõhisest lähenemisest. Ettepanekute eesmärk on vähendada madala riskiga AI-süsteemide regulatiivset koormust ning pakkuda rohkem paindlikkust väikeettevõtetele. AI koondpaketiga tehakse ettepanek kõrge riskiga AI-süsteemide pakkujatele kehtestatud nõuete edasilükkamiseks, et anda täiendav aeg standardite väljatöötamiseks. Samuti nähakse ette ELi tasandil AI testkeskkonna loomine.
Eesti toetab digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi raames Euroopa andmeõiguse reeglistiku lihtsustamist, et vähendada ettevõtjate ja avaliku sektori halduskoormust.
Isikuandmete kaitse regulatsiooni muutmine peab vältima olukorda, kus tehisintellekti kasutuselevõtt ja treenimine muutub keerukamaks või riivatakse EL põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi. Muudatustele peavad eelnema põhjalikud mõjuanalüüsid.
17. Eesti seisukohad kriitiliste toormete määruse muudatuse kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Komisjon avaldas 3.12 kriitiliste toormete määruse (EL) 2024/1252 rakendamise tõhustamiseks RESourceEU tegevuskava ning seonduva eelnõu määruse sihistatud muudatuseks. Määruse muudatuse osas on eesistujal plaanis ühine lähenemine kinnitada 26.2 konkurentsivõime nõukogu istungil.
Muudatused hõlmavad strateegiliste projektide konkursside läbiviimise muutmist, kriitilisi toormeid tootmises kasutavate suurettevõtete riskihindamise tugevdamist ning püsimagnetite ringlussevõtu edendamist.
Muudatusega kaasnevad mõjud regionaalsete majanduslike sõltuvuste vähendamisele läbi riskihindamiste tugevdamise ning keskkonnahoiu edendamisele läbi ringlussevõtu tõhustamise.
Eesti toetab muudatusettepaneku eesmärke.
18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu mahemääruse (EL) 2018/848 muudatusettepaneku koht
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta
Euroopa Komisjon esitas 16. detsembril 2025. aastal ELi mahemääruse (EL) 2018/848 muudatusettepaneku, millega soovitakse muuta kehtivaid reegleid, et hõlbustada mahetootmist, märgistamist, kontrolli ja kaubandust kogu liidus ning kolmandate riikidega.
Eesti toetab eelnõu ettepanekus toodud muudatusi. Muu hulgas mahepõllumajanduse terminite ja ELi mahelogo kasutamise tingimuste täpsustamist tunnustatud kolmandatest riikidest imporditud toodetel, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid ja siseturul oleks tagatud aus konkurents. Samuti sertifikaadi omamise kohustusest vabastamise tingimuste lihtsustamist, sidudes erandi üksnes pakendamata mahetoodete aastase müügikogusega, et toetada lühikesi tarneahelaid. Nõustume ka pakendamata mahetoodete aastase müügikoguse piirmäära suurendamisega.
19. Eesti seisukohad EL majandus - ja rahandusküsimuste nõukogu 17.02 istungil
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
16.02 Eurorühmas arutlevad euroala rahandusministrid ühisraha rahvusvahelise positsiooni teemadel. Laiendatud koosseisule annab komisjon ülevaate oma analüüsidokumendist globaalsete tasakaalustamatuste kohta praeguses geopoliitilises olukorras.
17.02 ECOFIN kohtumisel on päevakorras täiendavad pensionid: peetakse poliitiline arutelu tööandjapensionite süsteemi ja üleeuroopalise pensionitoote parandamise teemadel. Nõukogu annab heakskiidu EL 2024 eelarve täitmisele ja kinnitab suunised 2027 eelarve koostamiseks. Euroopa poolaasta 2026 raamistikus kinnitatakse majanduspoliitilised soovitused euroalale. Austriale kinnitatakse erand eelarvekulutuste trajektoorist kõrvalekaldumiseks kaitsekulude suurendamise eesmärgil. Päevakorras on traditsiooniliselt Venemaa agressioonist lähtuvad majandus- ja rahandusküsimused. Uuendatakse Leedu taastekava (RRF).
Eestit esindab eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus rahandusminister Jürgen Ligi.
