Valitsuse 13.11.2001 istungi kommenteeritud päevakord.

12.11.2001 | 00:00

Uudis
    • Jaga

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

 

Algus kell 10.00Stenbocki majas 13. novembril 2001. aastal

 

Vabariigi Valitsuse istungi kommenteeritudpäevakorrapunktid on mõeldud eelnevaks taustainformatsiooniks eelkõige ajakirjanikeleaga ka laiemale avalikkusele. Valitsuse pressibüroo poolt kirjutatud istungieelinfo kasutamisel peab arvestama, et istungi käigus võib Vabariigi Valitsusteha otsuse, mis erineb käesolevast eelinformatsioonist. Vabariigi Valitsusvõib otsuste eelnõusid istungi algul päevakorrast välja arvata, otsustadapäevakorrapunktide arutelu edasi lükata, viia läbi eelnõude esimese lugemise,samuti arutada täiendavaid päevakorrapunkte. Seepärast tuleb enneVabariigi Valitsuse istungi toimumist avaldada käesolevat istungimaterjalieelinfona ja arvestada, et need on ministeeriumide poolt valitsusele esitatudeelnõud ning ei pruugi olla lõplikud. Vabariigi Valitsuse OTSUSTEST annabvalitsuse pressibüroo teada jooksvalt istungi ajal läbi interneti aadressil www.riik.ee/press rubriigis OTSE VALITSUSEISTUNGILT või e-postiga.

 

Info: PriitPõiklik 693 5792 priit.poiklik@riik.eeja Tex Vertmann 693 5714 tex.vertmann@riik.ee

 

1. "Vabariigi Valitsuseseaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Valitsus arutab ja otsustab Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu heaks kiitmise.Valitsuskabineti 25. septembri 2001 nõupidamisel oli arutlusel küsimus halduskorralduseseaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõudest. Nõupidamisel toetatijustiitsministri ettepanekut jätkata seaduste menetlemist eraldi eelnõudena ja peetivajalikuks nende vastuvõtmine seadustena Riigikogus hiljemalt käesoleva aasta lõpuks.Vastavalt seletuskirjale on suuremad muudatused kavandatud ka Riigikogumenetluses oleva Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduses ja Riigieelarveseaduse täiendamise seaduse eelnõus (475 SE). Nimetatud eelnõuga jäetakse VabariigiValitsuse seadusest välja halduskorralduslikud sätted. Käesolev seaduseelnõu onvälja töötatud sellest tulenevaks seaduse struktuuri koostamiseks, ministripädevusega seonduva korrastamiseks ja üksikprobleemide lahendamiseks. Eelnõuhõlmab Riigikogu menetluses oleva eelnõuga sätestatule lisaks kariigiõiguslikke küsimusi. Olulisemad seaduseelnõu mõjud on seotud peaministriolulisemate pädevuste teostamisel valitsuse arvamuse ärakuulamisega, mis peakssuurendama tema otsuste usaldusväärsust ja tagama kollektiivse vastutuse niiministrite kui riigisekretäri valikul ja ka nn portfellita ministrileülesannete andmisel. Säte, mis näeb ette ministri nõunike ülesanded, peaksministrit enam siduma erakonnaga, kuhu ta kuulub, kuid jätma talle ka teatudulatuses iseseisva, erakonnast sõltumatu vastutuse. Erinevalt senisest onnimetatud suhted eelnõus sätestatud ka õiguslikult. Ministri omal soovilametist vabastamine on muudetud kiiremaks. Eelnõuga on muudetud hüvitistemaksmise aluseid ja suurust ministri ametist lahkumisel, mis peaks olemaõiglasem ja vastama enam ühiskonna ootustele. Ministeeriumi mittejuhtivaministri pädevus on seaduses enam avatud, mis jätab peaministrile vähemvabadust sellise ministri ülesannete määratlemisel ja vastab enam demokraatiapõhimõttele. Samuti kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega tingimused ja korratööandja eluruumi andmiseks Vabariigi Valitsuse liikmele. Eelnõus antakse Valitsuseleka volitus kehtestada reglement valitsuse istungite ettevalmistamise jatoimumise ning muude töökorraldusküsimuste reguleerimiseks.

 

2. ""Kriminaalkoodeksi"ja "Haldusõiguserikkumiste seadustiku" muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab heaks kiita kriminaalkoodeksi ja haldusõiguserikkumisteseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Kriminaalkoodeks näeb ettekriminaalvastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt,kellel on kehtiv halduskaristus sama teo eest. Kriminaalkoodeksit täiendatinimetatud sättega 1998. aasta lõpus. Märgitakse, et kui 1999. aastal arutasidmaa- ja linnakohtud 379 sellist kriminaalasja, siis 2000. aastal kokku 1255kriminaalasja nimetatud kuriteo tunnustel. Karistusena on kohtud mõistnudvaldavalt rahatrahvi või vabadusekaotuse tingimusliku mittekohaldamise. Eespoolnimetatud sätte rakendamine ei ole omanud erilist preventiivset toimet
- joobeseisundis mootorsõiduki juhtimiste arv on viimastel aastatelkasvanud. Justiitsministeerium teeb ettepaneku dekriminaliseeridajoobeseisundis teistkordne mootorsõiduki juhtimine ning sätestada selle eestkaristamine haldusõiguserikkumiste seadustikus. Seaduseelnõus tehakse ettepaneksõnastada ümber haldusõiguserikkumiste seadustik, mis sätestab vastutusemootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Jäetakse välja lõige, mis sätestaberaldi karistuse mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest isikule, kellel eiole mootorsõiduki juhtimise õigust, sest haldusõiguserikkumiste seadustik sätestabkaristuse mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt.

 

3. ""Riigivapi seaduse" § 6 muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Valitsus otsustab Riigivapi seaduse muutmise seaduse eelnõu heaks kiitmise.Eelnõu sisuks on Riigipiiri seaduse muutmine ja täiendamine selliselt, et seevõimaldaks ühtlustada Eesti Vabariigi poolt väljastatavate isikut jakodakondsust tõendavate dokumentide kujundus ning lubaks kasutada suurtriigivappi Eesti riigipiiri tähistatavatel põhipiirimärkidel ja välislepingutekaantel. Kehtiva Riigivapi seaduse kohaselt tohib suurt riigivappi kasutadakujunduselemendina ainult Eesti kodanikule väljastatavatel isikut jakodakondsust tõendavatel dokumentidel ning ei võimalda suure riigivapikasutamist kujunduselemendina välismaalastele väljastatavatel isikuttõendavatel dokumentidel. Siseministeerium peab vajalikuks, et kõik EestiVabariigi poolt isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel väljastatavateisikut tõendavate dokumentide suhtes kehtiksid ühtsed kujunduse põhimõtted. Seaduseelnõustehakse ettepanek täiendada Riigivapi seadust eesmärgiga võimaldada seadusetasemel kasutada suurt riigivappi Eesti riigipiiri tähistatavatelpõhipiirimärkidel.

 

4. Riigiasutustele äriregistri ningmittetulundusühingute ja sihtasutuste registri arvutivõrgu kasutamise kohustusekehtestamine
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus arutab ja otsustab heaks kiita riigiasutusteleäriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri arvutivõrgukasutamise kohustuse kehtestamine eelnõu. 6. juunil 2001 võeti vastu äriseadustiku,pankrotiseaduse ja nendega seotud seaduste muutmise seadus, millega täiendati äriseadustikku.Vastavalt sellele sättele võib Vabariigi Valitsus kehtestada korra, millekohaselt riigiasutused peavad kasutama äriregistri andmeid arvutivõrgu kauduega tohi isikutelt nõuda samade andmete esitamist. Mittetulundusühinguteseaduse kohaselt registritele kohaldatakse äriseadustikus sätestatut ningvastavalt sihtasutuste seadusele kohaldatakse registritele mittetulundusühinguteseaduses sätestatut. Eelnõuga kehtestatakse riigiasutustele kohustus võtta omatööks vajalikke registriandmeid justiitsministeeriumi registrikeskusearvutivõrgu kaudu kohtute registriosakondade keskandmebaasi kasutades. Eesmärk,mida eelnõuga taotletakse, on vähendada isikutel dokumentide esitamisekohustust andmete ulatuses, mis on arvutivõrgus kättesaadavad, vähendadakohtute registriosakondade kulutusi ärakirjade väljastamisele ning kasutadaoptimaalselt ära infotehnoloogia võimalusi.

5. Tagatise vormis antava riigiabi andmise eritingimused
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab tagatise vormis antava riigiabi andmise eritingimusedeelnõu heaks kiitmise. Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb Euroopa Ühendusteja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingust(Euroopa leping). Vastavalt Euroopa lepingule toimub riigiabi hindamine EÜasutamislepingu artiklis toodud normide rakendamisest tulenevate kriteeriumidealusel, st, et Eestil on juba praegu kohustus hinnata riigiabi samadel alustelEuroopa Ühenduses. Määruse eelnõuga tunnistatakse kehtetuks seni antudvaldkonda reguleerinud Vabariigi Valitsuse määrus.

6. Sõidumeerikute taatluskohustusestvabastamine
Esitaja: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus arutab ja otsustab heaks kiita sõidumeerikutetaatluskohustusest vabastamise eelnõu. Mõõteseaduse kohaselt kuuluvadkohustuslikule taatlusele mõõtevahendid, mida kasutatakse transpordi-, side- japostiteenuse osutamisel. Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määrus mootorsõidukijuhisõidu- ja puhkeaja kestuse ning arvestuse kord sätestab, et sõiduk peab olemavarustatud AETR (Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööajaEuroopa kokkuleppe) nõuetele vastava ja nende nõuete kohaselt paigaldatud,kontrollitud ja töökorras sõidumeerikuga (seadmega, mis on ette nähtudmaanteesõidukile paigaldamiseks ja mis automaatselt või poolautomaatselt näitabja registreerib nende sõidukite läbisõidu ja nende juhtide teatud tööaegu). Mõõteseadusekohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus erandjuhtudel vabastadataatluskohustusest mõõtevahendid, kui kulutused nende taatlemiseks on liialtsuured ega vasta mõõtevahendi tähtsusele oma kasutusalal. Taatluskohustusestvabastamise korral on kohustuslik tüübikinnitus või muude meetmete rakendamine,mis tagaks mõõtetulemuste piisava usaldusväärsuse. Nimetatud sätete alusel teebTeede- ja Sideministeerium ettepaneku vabastada transporditeenust osutavatemootorsõidukite sõidumeerikud taatluskohustusest, kusjuures säilib nendesõidumeerikute kohustuslik tüübikinnitus. Sõidumeerikute kasutamine ja nõudednende kontrollimiseks tulenevad otseselt rahvusvahelisel maanteeveol töötavasõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkuleppest (AETR). Rahvusvahelistel vedudeltöötavate sõidukite sõidumeerikuid kontrollitakse vastavalt nimetatudkokkuleppes sätestatule, mis tagavad seadme kasutamise usaldatavuse.Seletuskirja kohaselt on mõõteseadusest tulenev ja taatlemist eeldav kasutustransporditeenuste osutamisel väike, piirdudes teenuse osutamise ajakontrollimisega.
 

7. Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri1998. a määruse nr 234 "Väetiste riiklikuregistri asutamine", VabariigiValitsuse 5. novembri 1998. a määruse nr 248 "Riigisöödaregistri asutamine", VabariigiValitsuse 17. novembri 1998. a määruse nr 259 "Kaitsealustesortide riikliku registri asutamine", VabariigiValitsuse 12. märtsi 1999. a määruse nr 91 "Taimekaitsevahenditeriikliku registri asutamine", VabariigiValitsuse 20. septembri 2000. a määruse nr 302 "Taimeterviseregister" ja Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2000. a määruse nr 184"Põllumajandusloomade registri asutamine" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Ivari Padar
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab määruste väetiste riikliku registri asutamine, riigisöödaregistri asutamine, kaitsealuste sortide riikliku registri asutamine, taimekaitsevahenditeriikliku registri asutamine, taimetervise register ja põllumajandusloomaderegistri asutamine muutmine eelnõu heaks kiitmise. Määruse eelnõu esitatakseseoses vajadusega viia ülalnimetatud registrid vastavusse avaliku teabe seadusegaja andmekogude seadusega.

 

8. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1996.a määruse nr 176 "Väärtpaberiameti ümberkorraldamineVäärtpaberiinspektsiooniks" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Valitsus arutab ja otsustab määruse Väärtpaberiameti ümberkorraldamineVäärtpaberiinspektsiooniks kehtetuks tunnistamise. 1. juulist 2001 jõustus finantsinspektsiooniseadus, millest tulenevalt ühendatakse Väärtpaberiinspektsioon, Eesti PangaPangainspektsioon ning Kindlustusinspektsioon Finantsinspektsiooniks.
 

9. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri1992. a määruse nr 353 "Eesti Vabariigi Kindlustusinspektsioonimoodustamise ja tema põhikirja kinnitamise kohta" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab määruse Eesti Vabariigi Kindlustusinspektsioonimoodustamise ja tema põhikirja kinnitamise kohta kehtetuks tunnistamise. 1.juulist 2001 jõustus Finantsinspektsiooni seadus, millest tulenevaltühendatakse Väärtpaberiinspektsioon, Eesti Panga Pangainspektsioon ningKindlustusinspektsioon Finantsinspektsiooniks.
 

10. Andsu järvede maastikukaitsealakaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab Andsu järvede maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõuheaks kiitmise. Andsu järvede maastikukaitseala on moodustatud Võru Rajooni TSNTäitevkomitee otsusega looduskaitse ja kultuurimälestiste kaitse korraldamisestVõru rajoonis looduskaitse alla võetud maastiku üksikelemendi Andsu järved koos100 m laiuse kaldaribaga baasil. Kinnitatav maastikukaitseala asub Võrumaakonnas Võru vallas ja selle ligikaudne pindala on 36 ha. Kaitsealapõhieesmärk on looduskaunite järvede ja liigestatud reljeefiga puhkemaastikukaitse. Andsu järvede maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohta arvamusedesitanud Võru Maavalitsus ja Võru Vallavalitsus ei oma täiendusettepanekuid.
 

11. Riigivara rendile andmise tähtajamääramine
Esitaja: haridusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab riigivara kasutusse andmise tähtaja määramise. Eelnõukohaselt lubatakse anda Haridusministeeriumi valitsemisel oleva, TallinnasSõpruse pst 182 asuva õppehoone I korruse mitteeluruumid pindalaga 1200 m2rendile 10 aastaks. Haridusministeerium soovib anda eelläbirääkimistegapakkumise korras rendile Tallinna Tööstushariduskeskuse kasutuses olevadmitteeluruumid selleks, et rentnik võtaks endale vastutuse nimetatud ruumiderenoveerimise ja sisustamise eest kaasaegsete standardite kohaselt ning koolsaaks anda õpilastele võimaluse vastaval tasemel praktiseerimiseks. Haridusministeeriumleiab, et riigivaraseaduses sätestatud tähtaeg (mitte üle 5 aasta) onmitteeluruumide rendile andmisel liiga lühike, kuna ruumide renoveerimiseksning seadmestamiseks tuleb investeerida märkimisväärseid summasid(arvestuslikult tuleks ainuüksi ruumide renoveerimisse investeerida 2 650 000krooni) ning 5-aastase rendiperioodi puhul ei oleks pakkumine potentsiaalseteleinvestoritele atraktiivne.

12. Riigi äriühingu Hotell Lembitu AS asutamine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab riigi äriühingu hotell Lembitu AS asutamise. Välissuhtlemisekõrval on välisministeeriumi üheks ülesandeks muuhulgas ka riigivisiitidegaseotud külaliste protokolliline teenindamine, mis sisaldab ka vajalikketranspordi-, side-, majutus- ja toitlustusteenuseid. Kuna vajadus hotelliteenustejärele seoses riigivisiitide toimumistega on pidevalt olemas, anti 1999. a välisministeeriumivalitsemisele üle Tallinnas Lembitu 3 asuv hotell, mis kuulus varemRiigikantseleile. Et kindlustada riigi funktsioonide parem täitmine (s.o välisministeeriumihallatava Lembitu 3 asuva hotellihoone ja inventari tõhusam majandamine jahaldamine), on välisministeeriumi hinnangul otstarbekas moodustada hotellLembitu varade ja koosseisude baasil eraõiguslik aktsiaselts (riigi äriühing),mille kõik aktsiad kuuluvad riigile ja mille tegevusvaldkonda kuuluksriigivisiitidega seotud majutus-, samuti aga muude vajalike teenuste osutamine(nt mitteeluruumide üürimine; konverentsi- ja transporditeenus jne).

13. Riigieelarve vahenditeümberjaotamine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab riigieelarve vahendite ümberjaotamise. VabariigiValitsuse 28. juuni 2001. a korraldusega asutati Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsja rahandusministeerium andis muuhulgas üle mitterahalise sissemaksena RiigiKinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali oma valduses oleva kinnistu Tallinnas,aadressil Suur-Ameerika 1. Seaduses 2001. aasta riigieelarve on rahandusministeeriumileinvesteeringuteks eraldatud kokku 34 978 000 krooni, sealhulgas eelnimetatudobjektile 3 000 000 krooni. 2001. aasta riigieelarve kohaselt on Valitsuselõigus riigiasutuse valitsemisel või valduses oleva riigivara üleandmiselmitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisvara AS aktsiakapitali vähendada nendeleriigiasutustele investeeringuteks ettenähtud finantseerimist, suunatesvabanevad summad oma reservfondi ning finantseerida reservfondist nenderiigiasutuste renditud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulusid. Kokkuon Rahandusministeeriumi investeeringuteks 3 555 216 krooni. Perioodil1.01.2001 kuni 22.10.2001 on kulutusi tehtud summas 3 353 764 krooni 20 senti.Kasutamata on 201 451 krooni 80 senti. Käesoleva eelnõuga teebRahandusministeerium ettepaneku suunata viimatinimetatud summa VabariigiValitsuse reservi, kust omakorda eraldatakse Rahandusministeeriumile 201 451 krooni80 senti majandamiskuludeks.
 

14. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine tagatisfondist pankrotistunud ASi Ekton töötajatele ennepankroti väljakuulutamist saamata jäänud palga, puhkusetasu ja töölepingulõpetamisel saamata jäänud hüvitise väljamaksmiseks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab eraldada tagatisfondist 1 258 596 krooni pankrotistunudASi Ekton töötajatele enne pankroti väljakuulutamist saamata jäänud palga,puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise väljamaksmiseks. HarjuMaakohtu 18.02.2000 otsusega kuulutati välja AS Ekton pankrot. Kohtus leidistõendamist, et AS Ekton oli püsivalt maksejõuetu, sest võlgnik ei ole suutnudrahuldada võlausaldajate nõudeid. Bilansi järgi on võlgnikul vara kokku 12 822454 krooni väärtuses, kohustusi aga summas 20 599 059 krooni. Riigilt taotletavsumma oli 1 410 612 krooni. Eelnõust jäeti välja 25 töötajat seosestöölepingute puudumisega ja 2 töötajat seoses sellega, et nende nõuded jäidnõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Kuna keskmise kuupalga arvutusesesineb vigu, muutus riigi poolt eraldatava hüvitise suurus. Seega hüvitamiselekuulub 1 258 596 krooni, mille kohta pankrotihalduril vastuväiteid ei olnud.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Rapla Maavalitsusele RaplaMaakohtu kohtuotsuse täitmiseks ning tasutud õigusabi kompenseerimiseks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus arutab 91 295 krooni ja 05 sendi eraldamist oma reservist RaplaMaavalitsusele, sellest 55 092 krooni võlaõigusliku nõude alusel kohtukuludetasumiseks ja 36 203 krooni ja 05 senti Rapla Maavalitsuse poolt õigusabikasutamise eest tasutud summa kompenseerimiseks. Rapla Maakohtu 26. juuni 2001.a otsusega mõisteti Eesti Vabariigilt Rapla Maavalitsuse kaudu ASi Remok kasuks1 285 433 krooni ja 40 senti tööettevõtulepingu järgse tasu hüvitamiseks. Samaotsusega mõisteti välja ka 44 118 krooni kohtukulude (hagi esitamisel tasutudriigilõivu) katteks ja 8 850 krooni esindaja tasu ning ASilt Remok mõistetiEesti Vabariigi kasuks 27 730 krooni esindaja tasu. AS Remok taotles RaplaMaakohtult otsuse viivitamatut täitmist, mille kohtunik Indrek Saar rahuldas,kuigi nimetatud määruse peale esitati erikaebus. Kohtutäitur pööras määrusetäitmisele, nõudes Eesti Vabariigilt tööettevõtulepingu järgse tasu hüvitamist1 285 433 krooni ja 40 senti ja kohtutäituri tasu hüvitamist 23 300 krooni.Vabariigi Valitsuse 11.09.2001 korraldusega eraldati Vabariigi Valitsusereservist Rapla Maavalitsusele ASi Remok kasuks tööettevõtulepingu järgse tasuhüvitamiseks 1 285 433 krooni ja 40 senti ja kohtutäituri tasu hüvitamiseks 23300 krooni.

15. Seisukoha andmine ""Käibemaksuseaduse" muutmiseseaduse" eelnõu (890 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Seisukoha andmine
K: Vabariigi Valitsus annab seisukoha Eesti Reformierakonna fraktsioonialgatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (890 SE) kohta.

16. "Lifti ohutuse seaduse"eelnõu
Esitaja: majandusminister Henrik Hololei
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Valitsus otsustab lifti ohutuse seaduse eelnõu esitamise Riigikogule. Eelnõureguleerib liftile, lifti ohutusseadisele ja alamsüsteemile esitatavaid nõudeidnende valmistamisel, kasutamisel, turule laskmisel, liftitööl ja tehniliselkontrollil ning nende nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise korda.Eelnõu oli arutusel Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2001.a istungil, kusotsustati eelnõuga põhimõtteliselt nõustuda ja majandusministeeriumile tehtiülesandeks tulenevalt justiitsministeeriumi ja Riigikantselei pooltesitatavatest märkustest teha seaduseelnõus vajalikud muudatused ning esitadatäpsustatud seaduseelnõu kehtestatud korras Riigikogule.
 

17. "Surveseadme ohutuseseaduse" eelnõu
Esitaja: majandusminister Henrik Hololei
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Valitsus otsustab surveseadme ohutuse seaduse eelnõu esitamise Riigikogule. Eelnõusätestab nõuded surveseadme turule laskmisele ning vastavushindamisele,paigaldamisele ja ümberehitamisele ning nende tööde teostajatele. Lisaksreguleeritakse ka survepaigaldise ehitamist ja tehnilise kontrolli teostamist.Samuti sätestatakse surveseadme tehnilise kontrolli teostamise kohustus. Lisakssurveseadmetele reguleeritakse ka surveseadmetega kokku puutuvate isikute, kestegutsevad surveseadmete paigaldamise, remondi ja ümberehitamisega, samuti kasurveseadme omaniku, õigusi ja kohustusi. Hetkel kehtiv surve- ja tõsteseadmeteohutuse seadus, mis eelnõu kohaselt tunnistatakse surveseadme ohutuse seadusejõustumisel kehtetuks, sisaldab regulatsiooni nii surve- kui ka tõste- ja kagaasiseadmete kohta. Käesolev eelnõu reguleerib üksnes surveseadmete osa. Eelnõuoli arutusel Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2001.a istungil, kus otsustatieelnõuga põhimõtteliselt nõustuda, majandusministeeriumile tehti ülesandekstulenevalt justiitsministeeriumi ja Riigikantselei poolt esitatavatestmärkustest teha seaduseelnõus vajalikud muudatused ning esitada täpsustatudseaduseelnõu kehtestatud korras Riigikogule.
 

18. "Küttegaasi ohutuseseaduse" eelnõu
Esitaja: majandusminister Henrik Hololei
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab küttegaasi ohutuse seaduse eelnõu esitamiseRiigikogule. Eelnõu reguleerib nõudeid küttegaasile, küttegaasiseadmele, selleabiseadmele ja küttegaasipaigaldisele, nende turule laskmisele ja kasutuselevõtmisel. Samuti nõuded küttegaasile selle ohutuks käitlemiseks. Lisakssätestatakse nõuded küttegaasipaigaldisele ja selle ehitamisele ja kasutamiselening nende nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise korrale. Eelnõuoli arutusel Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2001.a istungil, kus otsustatieelnõuga põhimõtteliselt nõustuda ja majandusministeeriumile tehti ülesandekstulenevalt justiitsministeeriumi ja Riigikantselei poolt esitatavatestmärkustest teha seaduseelnõus vajalikud muudatused ning esitada täpsustatudseaduseelnõu kehtestatud korras Riigikogule.

19. ""Vabariigi Valitsuse seaduse" paragrahvide 55 ja 56muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Valitsus arutab ja otsustab heaks kiita Vabariigi Valitsuse seaduseparagrahvide 55 ja 56 muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu peamisekseesmärgiks on kantslerile ja asekantslerile riigi osalusega äriühingu nõukogusosalemiseks õiguse andmise teel riikliku majanduspoliitika elluviimise ja riigihuvide tõhusama kaitsmise kindlustamine. Nimetatud äriühingute nõukogudessekõrgemate ametnike kaasamise tulemusena oleks riigipoolne kontroll riigiosalusega äriühingute tegevuse üle efektiivsem. Seletuskirjas märgitaksesamuti, et äriseadustikus puudub mõiste tulundusettevõte, mistõttu tehakse ettepanekasendada see mõistega äriühing.

20. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2001.a korralduse nr 415-k "Ministeeriumidevahelise komisjoni moodustaminevalitsuse halduspoliitika kujundamiseks ja ühtlustamiseks tegevuslubadevaldkonnas" muutmine
Esitaja: majandusminister Henrik Hololei
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab korralduse ministeeriumidevahelise komisjoni moodustaminevalitsuse halduspoliitika kujundamiseks ja ühtlustamiseks tegevuslubadevaldkonnas muutmise heaks kiitmise. Muudatusega arvatakse komisjoni koosseisustvälja endine majandusminister Mihkel Pärnoja ja Kristiina Ojamaa, ningnimetatakse komisjoni esimeheks majandusminister Henrik Hololei ning liikmeteksLemmi Oro rahandusministeeriumist ja Evelin Valgerist siseministeeriumist. Samutipikendatakse komisjoni Vabariigi Valitsusele ettepanekute esitamise tähtaega20. detsembrini 2001.a.
 

21. Vabariigi Valitsuse 2. oktoobri2001.a korralduse nr 663-k "Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisukinnitamine" muutmine
Esitaja: riigisekretär Aino Lepik von Wirén
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse aluselteadus- ja arendusnõukogu koosseisu muutmise. Seaduse kohaselt on Teadus- jaArendusnõukogu 12 liikmeline. Vabariigi Valitsus kinnitab koosseisu kuni 3aastaks ning sellesse kuuluvad ametikoha järgi peaminister, haridusminister jamajandusminister, üks peaministri nimetatud valitsuse liige ning kaheksaVabariigi Valitsuse nimetatud liiget. Seoses majandusminister Mihkel Pärnojaametist vabastamisega ja Henrik Hololei nimetamisega majandusministriks on vajateha vastav muudatus ka Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisus.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-