Valitsuse 13.11.2003 istungi kommenteeritud päevakord.

12.11.2003 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 13. novembril 2003. aastal

Palumearvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millelevõib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Hanna Hinrikus693 5792, Kersti Luha 693 5713.

Vabariigi Valitsuse istungil tehtavate otsuste kohta loe 13. novembrilalates kl 10.00 lähemalt briifinguruumist alateema "otse valitsuse istungilt"alt. (http://www.riik.ee/z2/avalik/list_news?form_id=003)

1. "Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on prokuratuuriseaduse kooskõlla viimine justiitsministeeriumisheaks kiidetud riigi peaprokuröri kavandatavate struktuurimuudatustegaprokuratuuris ja prokuröride uue diferentseeritud palgakorralduse alustega.Samuti on eelnõu üheks eesmärgiks turvatunde tagamine prokuröridele ning nendelähedastele õigusvastaste rünnete korral seoses nende teenistusega prokuratuuris.Eelnõu sisuks on seadusandliku baasi loomine prokuratuuri efektiivsemaksjuhtimiseks ja tugevdamiseks vajalike struktuurimuudatuste läbiviimiseks.Kriminaalmenetluse seadustiku jõustumisega peab prokuratuurist saama riiklikukriminaalpoliitika elluviimise keskne asutus, kes vastutab kogu kuritegevusevastase võitluse eest Eestis. Prokuratuur peab seega suutma efektiivselt jatulemuslikult juhtida kohtueelset menetlust ning samas peavad tema otsusedolema väga kõrge õigusliku kvaliteediga. Mõlema eesmärgi saavutamiseeeltingimuseks on optimaalse suurusega prokuratuurid, kus tulenevaltprokuröride arvust oleks võimalik nii nende sisuline spetsialiseerumine kui kaprokuratuuri juhtimisega seotud prokuröride arvu viimine optimaalsemiinimumini. Eelnõus on suurimad muudatused ja täiendused ette nähtud seosesringkonnaprokuratuuride loomise kavaga. Eelnõu kohaselt jaguneb prokuratuurRiigiprokuratuuriks, kelle tööpiirkonnaks on terve Eesti, ja temale alluvaksneljaks ringkonnaprokuratuuriks, kelle tööpiirkonnad kattuvad ringkonnakohtuomadega: 1) Põhja Ringkonnaprokuratuur keskusega Tallinnas; 2) LääneRingkonnaprokuratuur keskusega Pärnus; 3) Viru Ringkonnaprokuratuur keskusegaKohtla-Järvel; 4) Lõuna Ringkonnaprokuratuur keskusega Tartus. Ringkonnaprokuratuurjaguneb piirkondlikuks osakonnaks, mis tegutseb vastava maa- või linnakohtutööpiirkonnas ja tegeleb piirkonna tavakuritegevuse ja alaealistekuritegevusega, ning eriasjade osakonnaks, mis tegeleb spetsiifilistekuritegudega (nt majanduskuriteod, korruptsioon, narkokuritegevus) koguringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas. Ringkonnaprokuratuuri juhib ringkonnajuhtivprokurör, osakondasid juhivad vanemprokurörid. Eelnõu sisaldab kaprokuröride uut palgakorraldust ja prokuröridele või nende lähedastele seosesnende teenistusega prokuratuuris suunatud rünnete korral hüvitise maksmisekorda. Seadus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2004. a.

 2. Seisukoha andmine"Ringhäälinguseaduse muutmise seaduse" eelnõu (167 SE) kohta
Esitajad: kultuuriminister Urmas Paet, rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: seisukoha andmine
Valitsus arutab Riigikogu kultuurikomisjoni poolt 22. oktoobril 2003. aalgatatud ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tutvu eelnõu tekstiga:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=032960015&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

3. Nakkushaiguste tõrjeks tehtava rahvusvahelise koostöö ja teavitamisenõuded ning kord
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: määruse eelnõu
Kiiresti ja ulatuslikult levivate nakkushaiguste esinemisest õigeaegseteavitamise abil on võimalik ennetada või vähendada inimeste tervisele jariikide majandusele tekitatavat kahju. Maailma Tervishoiuorganisatsioon,Euroopa Komisjon ja rahvusvahelised organisatsioonid on käivitanud globaalsedvõi regionaalsed seiresüsteemid, kuhu riigid regulaarselt andmeid esitavad.Osaledes nakkushaiguste tõrjeks tehtavas rahvusvahelises koostöös me vähendameinimeste riski haigestuda nakkushaigustesse ja ükski riik, kelle elaniketervisele riski vähenemine kasu toob, ei piira seejuures teiste riikide elanikevõimalusi sellisest riski vähenemisest kasu saada. Nakkushaiguste tõrjekstehtavas rahvusvahelise koostöö raames on sotsiaalministeeriumi ülesanneteks:1) koordineerida suhtlemist rahvusvaheliste organisatsioonidega; 2) teavitadavälislepingutega võetud kohustuste ulatuses teisi riike, riikide ühendusi võirahvusvahelisi organisatsioone nakkushaiguste tõrje alastest õigusaktidest.Tervisekaitseinspektsiooni ülesanneteks on vastavalt eelnõule: 1) teha koostöödEuroopa Komisjoni epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustikugaja teavitada seda elektroonilisel teel alates liitumisest Euroopa Liiduga; 2)koordineerida Euroopa Komisjoni nakkushaiguste seire haigusspetsiifilistevõrgustikega koostööd tegevate Eesti tervishoiuasutuste ja laborite tegevust; 3)teha koostööd Maailma Tervishoiuorganisatsiooni, teiste rahvusvahelisteorganisatsioonide ja teiste riikide nakkustõrjeasutustega; 4) teavitadaavastatud koolera, katku, kollapalaviku ja muude rahvusvaheliseltkontrollitavate nakkushaiguste juhtudest ning ohtlike ja harvaesinevatenakkushaiguste esinemisest välisministeeriumi. Välisministeerium teavitabEestisse akrediteeritud välisesindusi ning Eesti välisesindusi välisriikideseriti ohtlikest ja harva esinevatest nakkushaigustest.

4. Riikliku pagulaste registri pidamise põhimäärus
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu väljatöötamise tingis 1. mail 2003. a jõustunud pagulaste seadusemuutmise seadus, mis muutis olulisel määral varjupaigamenetluse põhimõtteidning varasema korraga võrreldes laiendati ka elamisloa saamise aluseid.Muudatuste suurt mahtu arvestades on otstarbekas kehtestada uus riiklikupagulaste registri pidamise põhimäärus. Eelnõu kohaselt on riikliku pagulasteregistri pidamise eesmärk pagulaste seaduse alusel Eestis elamisloataotluseesitanud ja elamisloa saanud isikute isikuandmete ning nimetatud aluselläbiviidud varjupaigamenetlusega seotud andmete töötlemine, tagamaks pagulasteseaduses ja selle alusel antud õigusaktides valitsusasutustele ja teisteleriigiasutustele pandud ülesannete täitmine. Eelnõu kohaselt on registrivastutav töötleja siseministeerium ning volitatud töötlejad on kodakondsus- jamigratsiooniamet, piirivalveamet ning tema kohalikud asutused. Määrusevastuvõtmisel viiakse riikliku pagulaste registri pidamise põhimäärus kooskõllapagulaste seadusega ning register saab töötama tõhusa abivahendinavarjupaigataotluste menetlemisel ning riiklike huvide realiseerimisel, midaolemasoleva pagulaste registri näol ei saa pidada küllaldaseks. Eelnõurakendamisega kaasnevad kulutused kaetakse kodakondsus- ja migratsiooniametileriigieelarvest eraldatavatest vahenditest. Registri kasutuselevõtmistfinantseeritakse siseministeeriumile selleks otstarbeks juba riigieelarvesteraldatud vahenditest. Registri projekteerimine ja kasutuselevõtuks vajaliketööde teostamine on kodakondsus- ja migratsiooniametis hetkel pooleli ningvõimaldab arvestada juba hetkel seaduses toodud muudatustega.

5. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni(IMO) Assamblee 23. istungil osalemiseks
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, majandus- jakommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt moodustatakse 24. novembrist 5. detsembrini 2003. a Londonistoimuval Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) Assamblee 23. istungilosalemiseks valitsusdelegatsioon, mille juht on veeteede ameti peadirektorAndrus Maide ja delegatsiooni liige veeteede ameti välissuhete ja info osakonnanõunik Heino Jaakula. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) asutati 1948.aGenfi konventsiooniga, Eesti ühines sellega vastavalt Eesti VabariigiÜlemnõukogu 11.02.1992 otsusele. IMO on ÜRO juures põhiliselt merendusetehniliste küsimustega tegelev organisatsioon ning praktiline töö toimub viiekomitee ja üheksa alakomitee regulaarsete istungite kaudu. Assamblee on IMOkõrgeim organ, mis koosneb kõikide liikmesriikide esindajatest. Assambleeistungid toimuvad iga kahe aasta tagant ning seal tehakse kokkuvõteistungitevahelisel ajal tehtud organisatsiooni tööst, kinnitatakse komiteedepoolt ettevalmistatud resolutsioonid ja tööplaanid eelolevateks aastateks.Ühtlasi toimuvad assamblee istungil IMO Nõukogu valimised ning selleks on vajalikkõigi liikmesriikide esindajate osalemine. Eesti esindajate osalemine onvajalik, sest kõik arutusele tulevad meresõiduohutust, turvalisust jamerereostuse vältimist puudutavad küsimused on aktuaalsed ka Eesti jaoks.Tähtsamate kinnitamisele tulevate resolutsioonide hulka kuuluvad: lootsideväljaõpe ja sertifitseerimine; ultralühilaine kanalite kasutamine merel;laevade mehitamise nõuete täiendamine; tulekaitseplaanide graafilised sümbolid;laevade järelevalve juhendi täiendamine; juhend hädasolevate laevadevarjumispaiga kohta; juhend laevade lammutamiseks; kasvuhoonegaasidevähendamine laevadelt. Kõik resolutsioonide eelnõud on läbi arutatud ja heakskiidetud IMO komiteede istungitel Eesti esindajate osalemisel. Assambleel vastuvõetavad resolutsioonid on soovitusliku iseloomuga ning kui Eesti otsustab neidrakendada siis tehakse seda Eestis vastavate ministeeriumide määruste kaudu võikehtivate Eesti õigusaktide täiendamise teel.

6. Eesti Vabariigi esindajate määramine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt määratakse rahandusminister Taavi Veskimägi EuroopaRekonstrueerimis- ja Arengupanga aktsionäride nõukogu liikmeks, Maailmapangaaktsionäride nõukogu liikmeks ning Eesti Vabariigi poolseks koordineerijaksEuroopa Komisjoni poolt juhitavates välis- ning majandusabi (v.a arengu- jahumanitaarabi) programmides. Rahandusministri asetäitjaks EuroopaRekonstrueerimis- ja Arengupangas jääb rahandusministeeriumi kantsler AareJärvan ning Maailmapangas Renaldo Mändmets. Rahvusvahelise Valuutafondiaktsionäride nõukogu liikmeks jääb Eesti Panga president Vahur Kraft ning temaasetäitjaks rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan. EuroopaRekonstrueerimis- ja Arengupank loodi 29. mail 1990. a eesmärgiga edendada ja toetadaKesk- ja Ida-Euroopa riikide siirdemajandusi. Maailmapanga Grupi loomiselelepingule kirjutati alla 1945. a detsembris ning selle rahvusvahelistestorganisatsioonidest koosnev institutsioon rahastab ja nõustab arengumaades jasiirdemajandusega riikides arenguprojekte ja majandusreforme. EuroopaRekonstrueerimis- ja Arengupangaga liitus Eesti 28. veebruaril 1992. a.

7. Maa andmine Kambja valla munitsipaalomandisse
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu
Kambja Vallavolikogu 29. mai 2003. a otsuse alusel esitatud taotlus käsitlebKambja vallas Kaatsi külas asuva Kaatsi liivakarjääri maaüksusemunitsipaalomandisse andmist kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseksja arenguks vajaliku maana. Munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse pindalaon 7,1 ha, sihtotstarve - 65% karjääride maa ning 35 % maatulundusmaa, maamaksustamishind 6 400 krooni. Maaüksus koosneb Kaatsi karjääri teenindusmaast(4,5 ha) ning lisaks sellele eraomandis oleva maa ja uuringutega kaetud ala vahelisestmaast, mis on maakorraldusnõuetest lähtudes, vältimaks maa tükeldamist jaribasust, otstarbekas liita üheks maaüksuseks. Karjääride maaga liidetavmaatulundusmaa on väheväärtuslik ning harimiseks ebasobiv, seda läbivad kraavja elektriliin ning karjääritagune tükk asetseb kallakul, kus erosioon onviljaka mullakihi ära uhtunud. Pärast kaevandamistööde lõppu maaüksusmetsastatakse. Munitsipaalomandisse taotletav maaüksus paikneb enne 1940. aasta16. juunit eraomandis olnud maal, mis on õigustatud isikule osaliselttagastatud ning osaliselt kompenseeritud. Taotletava maaüksuse kohta ei olelahendamata maa tagastamise või kompenseerimise taotlusi, samuti ei oleesitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi. KambjaVallavolikogu põhjendab maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemist asjaoluga, etKambja valla teeregistris on 205 km teid, nendest kruusakattega 179 km,pinnasteid 21 km ning asfaltkattega 5 km. Erateid on 65 km, nendest 48 kmkruusakattega ja 17 km pinnasteid. Riigi kruusakattega kõrvalmaanteid on vallasca 66 km. Teede iga-aastaseks korrashoiuks on vaja 6 000-8 000m^3 kruusa.Taotleja leiab, et kui on olemas ametlik karjäär, väheneb tunduvalt kaomavoliliste liiva- ja kruusavõtu kohtade arv. Munitsipaalomandisse taotletavalmaaüksusel paikneva ehitusliiva aktiivne tarbevaru on hinnanguliselt 257 000m^3. Tartu Maavalitsus toetab Kambja Vallavolikogu Kaatsi karjääri maamunitsipaliseerimistaotlust.

8. Riigivara valitseja määramine
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Tüüp: korralduse eelnõu
Nimetatud eelnõuga määratakse siseministeerium Alajõe Jumalaema Sündimisekiriku, Rakvere Jumalaema Sündimise kiriku, Rakvere kogudusemaja, Narva IssandaÜlestõusmise kiriku, Jõhvi Jumalailmumise kiriku, Lohusuu Jumalailmumisekiriku, Mustvee Püha Nikolause kiriku, Jaama Püha Nikolause kiriku ja VasknarvaPüha Prohvet Eelija kiriku varade valitsejaks. 4. oktoobril 2002. a sõlmitiEesti Vabariigi ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (edaspidi EAÕK) vahelkavatsuste protokoll. Protokolli kohaselt esitab EAÕK asjakohasteleametiasutustele avaldused EAÕK kui omandireformi õigustatud subjekti pooltõigusaktides sätestatud alustel esitatud vara tagastamise taotlustestloobumiseks, see tähendab tagastamise nõudeõiguse teostamisest loobumisekskäesoleval ajal Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku faktilises valduses jaeesmärgipärases kasutuses olevate kiriku- ja muude sakraalhoonete koos nendepäraldistega, samuti kogudusemajade (pastoraadid) koos päraldistega ningnimetatud hoonete aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa suhtes. Varajäetakse riigi omandisse ning kavatsuste protokolli kohaselt korraldabsiseminister vajalike toimingute tegemise selleks, et riigi omandisse jäetavvara saaks nõuetekohaselt registrisse kantud ning antaks siseministeeriumivalitsemisele.

9. Alalise elamisloa andmine
Esitaja: Asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Margus Leivo
Tüüp: korralduse eelnõu
Alexandre Tsougai (sünd.1985) on kantud 26. juulil 1994. a allakirjutatud EestiVabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsioonirelvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigiterritooriumil nimekirja ja ta on kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududesteeninud ja sealt erru läinud välismaalase täisealine laps. Nimetatud isikutepuhul otsustab Vabariigi Valitsus erandina elamisloa andmise. Alexandre Tsougaipuhul ei ole tuvastatud asjaolusid, mida käsitletakse ohuna Eesti riigijulgeolekule ja ta vastab välismaalaste seaduses sätestatud alalise elamisloaandmise tingimustele.

10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumilevabatahtlike annetuste tegemiseks ÜRO Põlisrahvaste Fondile, ÜRO PõlisrahvasteKümmeaastaku Fondile, ÜRO Lastefondile, ÜRO Arenguprogrammile, ÜRO PõgenikeÜlemkomissarile ja ÜRO Rahvastikufondile
Esitajad: rahandusminister Taavi Veskimägi, välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Valitsus arutab Vabariigi Valitsuse reservist välisministeeriumile 1 500 000krooni eraldamist vabatahtlike annetuste tegemiseks ÜRO Põlisrahvaste Fondile,ÜRO Põlisrahvaste Kümmeaastaku Fondile, ÜRO Lastefondile, ÜROArenguprogrammile, ÜRO Põgenike Ülemkomissarile ja ÜRO Rahvastikufondile.Sarnaselt varasemate aastatega on annetuste tegemise eesmärgiks toetadainimõiguste tagamist, parandada laste olukorda maailmas ning abistada inimesi konfliktisituatsioonides,lisaks toetada arenevaid riike maailmas. Seletuskirja kohaselt on vahenditetaotlemine praegu vajalik, kuna aitab tagada riikide vabatahtlikest annetustestsõltuvate organisatsioonide finantsvahendite stabiilsust. Vastavaltseletuskirjale tehakse ettepanek annetada ÜRO Põlisrahvaste Fondile ja ÜROPõlisrahvaste Kümmeaastaku Fondile mõlemale 150 000 krooni ning ÜROLastefondile, ÜRO Arenguprogrammile, ÜRO Põgenike Ülemkomissarile ja ÜRORahvastikufondile igaühele 300 000 krooni. Annetuste tegemise on heaks kiitnudarengukoostöö komisjon, kuhu kuuluvad majandus- jakommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi javälisministeeriumi esindajad. 2003. aastal kavandati Vabariigi Valitsusereservist arengukoostööks vahendeid 7 000 000 krooni.

11.Diplomaatilise passi andmine
1) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks ja kooskõlas rahvusvahelisetavaga diplomaatiline pass Eesti Vabariigi Alalise Esinduse NATO juuressõjalise esindaja asetäitjale kolonelleitnant Aivar Jaeskile, kes viibib BelgiaKuningriigis lähetuses kuni 1. jaanuarini 2006. a.

2) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks kooskõlas rahvusvahelisetavaga diplomaatiline pass Eesti Vabariigi Alalise Esinduse NATO juuressõjalise esindaja asetäitja kolonelleitnant Aivar Jaeski abikaasale HeddiJaeskile, kes viibib Belgia Kuningriigis kuni 1. jaanuarini 2006. a.

3) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks kooskõlas rahvusvahelisetavaga diplomaatiline pass Eesti Vabariigi Alalise Esinduse NATO juuressõjalise esindaja asetäitja kolonelleitnant Aivar Jaeski tütrele MerilynJaeskile, kes viibib Belgia Kuningriigis kuni 1. jaanuarini 2006. a.

12. "Vedelkütuse miinimumvaru seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduseelnõu on välja töötatud eesmärgiga muuta riigi poolt moodustatavaesimese 5 päeva vedelkütuse miinimumvaru moodustamise tähtaega 1. jaanuarilt2004 1. maiks 2004 ning viia vedelkütuse miinimumvaru moodustamise ajagraafikkooskõlla Euroopa Liiduga liitumislepingus toodud ajagraafikuga, kus 2006. ja2007. aasta vedelkütuse miinimumvaru kogused on 5 päeva võrra suuremad kuikehtivas vedelkütuse miinimumvaru seaduses sätestatud. Tulenevalt Riigikogumenetluses olevast alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse ningvedelkütuste erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõust, nähakse eelnõusrahandusministeeriumi ettepanekul ette muuta importija ja impordi mõistet. Seletuskirjasmärgitakse, et seaduse rakendamisega ei kaasne 2004. aastal täiendavad kulud,küll aga hoitakse kokku 800 000 krooni riigieelarve vahendeid, mis kehtivaseaduse kohaselt kuluks vedelkütuse hoiustamiseks 1. jaanuarist kuni aprillikuulõpuni.

13. Seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine "Väärismetalltoodete seaduse § 58 muutmiseseaduse" eelnõu (176 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Valitsus arutab Riigikogu majanduskomisjoni algatatud väärismetalltoodete seaduse§ 58 muutmise seaduse eelnõu. Tutvu eelnõu tekstiga:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033080029&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

2) Seisukoha andmine "Pakendiseaduse, tarbijakaitseseaduse jakäibemaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (178 SE) kohta
Esitajad: keskkonnaminister Villu Reiljan, rahandusminister Taavi Veskimägi,majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Valitsus arutab Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidufraktsiooni ja Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni poolt 4.novembril 2003. a algatatud pakendiseaduse, tarbijakaitseseaduse jakäibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tutvu eelnõu tekstiga:  http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033080033&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

3) Seisukoha andmine "Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu(180 SE) kohta
Esitajad: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, minister Paul-Eerik Rummo
Valitsus arutab Ühenduse Vabariigi Eest- Res Publica fraktsiooni, EestiReformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 4.novembril 2003. a algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tutvueelnõu tekstiga: http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033100008&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

14. Informatsioon Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni jaenergeetika nõukogu 20. novembril 2003. a toimuva istungi kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsus kuulab ära majandusministri informatsiooni Euroopa Liidu Transpordi,Telekommunikatsiooni ja Energeetika nõukogu 20. novembril 2003. a toimuvaistungi kohta.

15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajanduse jakalanduse nõukogu 17. novembri 2003. a istungil
Esitaja: põllumajandusminister Tiit Tammsaar
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsus kuulab ära põllumajandusministri informatsiooni Eesti seisukohtadekohta Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 17. novembril 2003. a.toimuval istungil.

16. Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 1997. a korralduse nr 260-k"Delegatsiooni moodustamine" muutmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt nimetatakse Eesti-Flandria Ühiskomitee Eesti-poolsedelegatsiooni liikmeteks Marina Bantdenko, Tatjana Dorodko, Margot Endjärv,Kaimo Käärmann ja Tamara Luuk, delegatsiooni koosseisust arvatakse välja AndresKratovitd, Toomas Leetjõe, Katrin Rein, Reet Remmel ja Toivo Riimaa. EestiVabariigi valitsuse ja Flandria valitsuse vahelise koostöölepingu  kohaselt loovad pooled ühiskomitee, mistuleb kokku vähemalt kord kahe aasta jooksul. Ühiskomitee istungil antaksehinnang koostööprojektidele ning otsitakse uusi võimalusi kahepoolsete suhetearendamiseks. Ühiskomitee raames töötatakse regulaarselt välja kakoostööprogrammid.

17. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Flandria valitsuse vahelisekoostööprogrammi aastateks 2004-2006 Eesti Vabariigi valitsuse ja Flandriavalitsuse vahelise koostöölepingu rakendamiseks" eelnõu heakskiitmine ningvolituste andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse nimetatud programm heaks ja volitatakseEesti-Flandria Ühiskomitee Eesti poole juhti Andres Troppi kirjutama VabariigiValitsuse nimel nimetatud programmile alla. Koostööprogramm on koostatud 4.märtsil 1996. a allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Flandria valitsusevahelise koostöölepingu rakendamiseks. Vastavalt lepingule loovad pooledühiskomitee, mis tuleb kokku vähemalt kord kahe aasta jooksul. Ühiskomiteeistungil antakse hinnang koostööprojektidele ning otsitakse uusi võimalusikahepoolsete suhete arendamiseks. Ühiskomitee raames töötatakse regulaarseltvälja ka koostööprogrammid.
Koostööprogrammis konkretiseeritakse koostöölepingus ette nähtud tegevustmajanduse, kultuuri, hariduse, turismi, transpordi ja teistes valdkondades.Koostööprogramm aastateks 2004-2006 hõlmab koostööd 18 erinevas valdkonnas,milleks on majandus, väliskaubandus, põllumajandus, keskkond, infrastruktuur,monumentide säilitamine, tööhõive ja kutseharidus, koostöö kohalikeomavalitsuste vahel, teadus- ja tehnoloogiapoliitika, kultuur, noored, sport,sotsiaalhoolekanne ja tervishoid, haridus, turism, haldussuutlikkus.

 

 

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-