Valitsuse 13.12.2012 istungi kommenteeritud päevakord

12.12.2012 | 14:40

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10 Stenbocki majas 13.12.2012

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Anu Adra-Entsik 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaministri ülesannetes kaitseminister Urmas Reinsalu kõrvale kutsutud justiitsminister Hanno Pevkur. Pressikonverents algab Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. Tööstusheite seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: seaduse eelnõu

Tööstusheite seadus sätestab nõuded, mis esitatakse peamistes tööstusvaldkondades tegutsemiseks, et vähendada ja vältida tööstusest pärinevat saastet.

Eelnõu koostamise aluseks on Euroopa Liidu direktiiv tööstusheidete kohta. Direktiiv koondab endasse kuus varasemat seda probleemi käsitlevat direktiivi, et tegeleda tööstusheite küsimustega kompleksselt, mitte üksnes eri valdkondade näiteks välisõhu, vee või pinnase saastamise vältimise seisukohalt.

Eelnõu kohaselt ei kehtestata seadusega täiesti uusi nõudeid, vaid koondatakse varasemad nõuded ühte õigusakti, lisades neile mõningaid karmistavaid täiendusi. Seni on need nõuded reguleeritud mitmes seaduses ja määruses. Tegevusvaldkondadele kohalduvad endistviisi ka muud seadused, näiteks jäätmeseadus, välisõhu kaitse seadus, veeseadus. Seega tuleb tööstusheite seadusega sätestatut käsitleda kui erinõudeid suure mahu ja keskkonnamõjuga tööstustegevusele.

Teatud künnisvõimsustest alates on keskkonda saastavates tegevusvaldkondades tegutsevatel käitistel kohustus taotleda keskkonnakompleksluba. Seni on kompleksluba antud 252 käitisele. Neile lisandub eelnõu kohaselt ligi 50 kompleksloa kohuslast, kellele kohaldub kohustus kompleksluba taotleda. Näiteks sööda tootmine, puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, kompleksloa kohutustusega käitistest pärineva heitvee iseseisvalt käitatav puhastamine. Samuti kehtestatakse nõuded suurte põletusseadmete, jäätmepõletustehaste ja koospõletustehaste, titaandioksiidi tootvate käitiste ning orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste käitajatele. Nõuded hõlmavad nii heite piirväärtusi kui kohustusi heite seiramisel ja heite vähendamisel.

Sisulistest muudatustest on olulisem nõue, et kompleksloa kohustusega käitistes kasutataks parimat võimalikku tehnikat konkreetsete nõuete kohaselt, mis sisalduvad Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud parima võimaliku tehnika järeldustes ning viitedokumentides. Samuti tekib kompleksloa kohustusega käitise käitajale uus kohustus koostada tegevuskoha lähteolukorra aruanne ning tegevuse lõpetamisel teha järelhooldust.

Uudne on väikestes kogustes orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste keskkonnametis registreerimise nõue. Sellised käitised on küll eelnõu järgi reguleerimisalas, kuid kohustust omada keskkonnakompleksluba või välisõhu saasteluba neil ei ole, sest nende kasutatud orgaaniliste ainete aastakogused ei ületa loa künniskogust.

Samuti sätestatakse riskihindamise põhine keskkonnaalase kontrolli süsteem ja avalikkuse suuremad võimalused komplekslubade menetluses osalemiseks.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse seadusega või seaduse alusel vastu võetud määrustega heidete piirväärtused, mis on mõnes osas varasemast rangemad. Seega on seadusel positiivne mõju keskkonnale, aga suureneb mõningal määral ametnike halduskoormus (eelkõige keskkonnaametile ja keskkonnainspektsioonile). Samuti suurenevad ettevõtjate kohustused tagada tööstusheite vähenemine. Viimane aga tingib keskkonnatehnoloogiasse investeerimise vajaduse, mille kulud jäävad käitajate kanda.

Seadus jõustub 1. mail 2013. aastal. Eelnõu kohaselt on siiski ette nähtud üleminekuajad nõuete kehtima hakkamiseks olemasolevatele käitistele. Kui uutele käitistele hakkavad nõuded kehtima selle seaduse jõustumise ajast, siis olemasolevatele käitistele 7. jaanuarist 2014, lisandunud uue 50 kompleksloa kohuslase jaoks 7. juulist 2015.

2. \"Eesti Vabariigi valitsuse ja Türkmenistani valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu“ ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: seaduse eelnõu

Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Türkmenistani valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, mis allkirjastati 28. novembril 2011 Ašhabadis.

Lepinguga luuakse soodsad tingimused riikidevahelisteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti kõrvaldab leping rahvusvahelise topeltmaksustamise, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Leping aitab ennetada ka lepinguosaliste riikide kodanike, residentide ja äriühingute diskrimineerimist, sätestades võrdse kohtlemise reeglid.

3. Riigi rakenduskõrgkoolide põhimäärusi käsitlevate Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga viiakse Eesti Lennuakadeemia, Eesti Mereakadeemia, Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli ja Tartu Kõrgema Kunstikooli põhimäärused kooskõlla 1. jaanuaril 2013 jõustuva ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. Lisaks on eelnõus väikseimaid muudatusi tulenevalt teistest õigusaktidest ja rakenduskõrgkoolide enda ettepanekutest.

Eelnõuga tunnistatakse põhimäärustes kehtetuks rakenduskõrgkooli õigus kehtestada osakoormusega õppes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiir. 1. jaanuarist 2013 on osakoormusega õppes läbitava õppe mahu alampiir sätestatud seaduses ja seega kaob rakenduskõrgkooli nõukogu õigus alampiiri kehtestamiseks.

Sätestatakse, et kooskõlas seadusega kehtestab kõrgkooli nõukogu õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Senine seadus ja põhimäärused tingimuste ja korra kehtestamiseks kindlat aega ei sätestanud, samas on üliõpilase jaoks oluline mõistlik aeg enne õppeaasta algust õppekulude hüvitamisega seonduvast teadlik olla.

Eelnõu kohaselt asendatakse üliõpilase õigus saada kaitseväeteenistuses viibimise ajal akadeemilist puhkust õigusega saada akadeemilist puhkust aja- või asendusteenistuses viibimise ajal. Muutus lähtub kaitseväeteenistuse seadusest.

Muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2013.

4. Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 2009. a määruse nr 27 „Tallinna Tehnikakõrgkooli põhimäärus“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse Tallinna Tehnikakõrgkooli põhimäärus vastavusse 1. jaanuaril 2013 jõustuva ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega.

Eelnõu kohaselt tunnistatakse põhimääruses kehtetuks rakenduskõrgkooli õigus kehtestada osakoormusega õppes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiir. 1. jaanuarist 2013 on osakoormusega õppes läbitava õppe mahu alampiir sätestatud seaduses ja seega kaob rakenduskõrgkooli nõukogu õigus alampiiri kehtestamiseks.

Sätestatakse, et kooskõlas seadusega kehtestab kõrgkooli nõukogu õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Senine seadus ja põhimäärus tingimuste ja korra kehtestamiseks kindlat aega ei sätestanud, samas on üliõpilase jaoks oluline mõistlik aeg enne õppeaasta algust õppekulude hüvitamisega seonduvast teadlik olla.

Eelnõus asendatakse üliõpilase õigus saada kaitseväeteenistuses viibimise ajal akadeemilist puhkust õigusega saada akadeemilist puhkust aja- või asendusteenistuses viibimise ajal. Muutus lähtub kaitseväeteenistuse seadusest.

Tallinna Tehnikakõrgkooli kõrgkooli tüübile viitava nimetusena lubatakse rahvusvahelises suhtluses kasutada laiendit University of Applied Sciences (UAS), mis on rakenduskõrgkooli rahvusvaheliselt tunnustatud inglisekeelne termin ja mida kasutavad ka Tallinna Tehnikakõrgkooli partnerkõrgkoolid Euroopas.

Määrus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2013.

5. Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise kord
Esitajad: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse eelnõu kohaselt määratletakse lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) Eesti enampakkumiste korraldaja, enampakkumisplatvorm, enampakkumise seire teostaja ja enampakkumiste tulude laekumise kord.

Eesti enampakkumise korraldaja on keskkonnaministeerium, kes vastutab Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumistel müüdavate Eesti lubatud heitkoguse ühikute müügi eest. Keskkonnaministeerium võtab vastu ka müügist saadava tulu.

Eesti kasutab ühise hankemenetluse käigus valitavat enampakkumisplatvormi ja enampakkumise seire teostajat. Määruse rakendamine toob kaasa Eestile kulud seoses enampakkumise seire teostajaga. Seire kulud kaetakse enampakkumise tuludest. Kulud selguvad enampakkumise seire teostaja hankemenetluse lõpuks.

Määrus jõustub üldises korras.

6. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärust seoses finants-, personali- ja palgaarvestuse üleviimisega Riigi Tugiteenuste Keskusesse ning uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega 1. aprillil 2013.

Tugiteenuste konsolideerimise projekti alustati 2010. aastal, lähtudes valitsuskabineti 29. detsembril 2009 nõupidamisel vastu võetud otsusest viia riigiasutused üle ühisele finants- ning personali- ja palgaarvestuse infosüsteemile. Projekti eesmärk on pakkuda asutustele kõrgetasemelist finants-, personali- ja palgaarvestuse ja aruandluse teenust, kasutades optimeeritud tööprotsesse ja infosüsteeme ning koondades finants-, personali- ja palgaarvestuse tugiteenuseid osutavad ministeeriumide kesksed üksused ühisesse üleriigilisse keskusesse.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler tegi 5. novembri 2012 käskkirjaga otsuse, et ministeeriumi finants-, personali- ja palgaarvestus läheb tugiteenuste keskusesse üle alates 1. aprillist 2013. aastal. Seoses sellega vajavad muutmist ministeeriumi põhimääruse sätted, mis käsitlevad eelarve- ja personaliosakonna funktsioone. Eelarveosakonna tegevuse funktsioonidest antakse tugiteenuste keskusele üle valitsemisala riigiasutuste tsentraliseeritud raamatupidamis-, personali-, ja palgaaarvestuse teostamine ja seoses sellega läheb üle ka osa eelarveosakonna koosseisu ametikohtadest.

Uue avaliku teenistuse seadusega seoses põhimääruses tehtavad muudatused on seotud avalikku võimu teostavas ametiasutuses töötavate inimeste jagunemisega ametikohale nimetatud ametnikeks ja töölepingu alusel töötavateks töötajateks, sellest tulenevalt ministri ja kantsleri pädevuse sätete muutumisega töölepingute sõlmimisel. Samuti viiakse määruses kasutatav terminoloogia kooskõlla uue avaliku teenistuse seaduse terminoloogiaga.

Põhimääruse muudatuste jõustumine on planeeritud 1. aprillil 2013.

Üleminekuga kaasnevad täpsed kulud ja tulud selguvad protsessi käigus.

7. Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 2009. a määruse nr 46 „Universaalse postiteenuse makse määra kehtestamine“ muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse eelnõu kohaselt alandatakse universaalse postiteenuse makse määrasid, võttes aluseks konkurentsiameti esitatud ettepanek. Eelnõu kohaselt ei koguta rahastamiskohustusega postiteenuse osutajatelt ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks rohkem raha, kui seda reaalselt kulude hüvitamiseks vaja läheb.

Määrus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2013. aastal.

8. Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 161 „Volituste andmine „Loomakaitseseadusest“ tulenevate õigusaktide kehtestamiseks“ muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse valitsuse määrus kooskõlla riigikogus 5. detsembril 2012 vastu võetud ning 1. jaanuaril 2013 jõustuma kavandatud muudatustega loomakaitseseaduses.

Määrust on vaja muuta seoses sellega, et loomakaitseseaduses muutuvad sätted, mis reguleerivad põllumajandusloomade tapaeelset pidamist, tapmist ja hukkamist ning mis annavad valitsusele või tema volitatud ministrile õiguse kehtestada nende toimingute läbiviimiseks täpsemaid nõudeid. Loomakaitseseaduse muudatused tingis Euroopa Nõukogu määrus loomade kaitse kohta surmamisel.

Määruse muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2013.

9. Vabariigi Valitsuse 5. aprilli 2012. a määruse nr 32 „2012. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus- ja toetusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt jaotatakse 14 kohaliku omavalitsuse üksusele täiendavalt 16 363 eurot toimetulekutoetuste maksmiseks ning viiakse valitsuse määrus kooskõlla 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega. Lisavahendite eraldamisel lähtutakse esitatud taotlustest.

Muudatuste järel on toimetulekutoetuse vahendite jääk 3,4 miljonit eurot.

Toimetulekutoetuse ja üksikvanema täiendava toetuse maksmiseks kulus 2012. aasta III kvartaliga 16 miljonit eurot, mis on 14% vähem kui 2011. aasta samal perioodil. Taotluste arv on sellel perioodil vähenenud 15%.

Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras.

10. Ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele esitatavad nõuded
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu

Rahandusministri esitatud eelnõu on 1. aprillil 2013 jõustuva avaliku teenistuse seaduse rakendusakt.

Määrusega nähakse ette miinimumnõuded ametnike haridustasemele ning avaliku teenistuse seaduses nimetatud tippjuhtide asetäitjate ja ametiasutuste struktuuriüksuste juhtide töökogemusele ja võõrkeelteoskusele. Nimetatud nõudeid võib vajadusel minister, tema volitusel kantsler või ametiasutuse juht, täpsustada. Samuti võib kehtestada lisanõudeid ametniku teadmistele või oskustele, kui see on teenistuskohustuste täitmiseks vajalik.

Määrusega nähakse ette, et avaliku teenistuse seaduses nimetatud tippjuhi asetäitjal ja ametiasutuse struktuuriüksuse juhil peab olema kõrgharidus. Samuti nähakse nimetatud ametnike osas ette minimaalse juhtimiskogemuse või selle puudumisel minimaalse töökogemuse nõue ametiasutuse või ametikoha töövaldkonnas.

Võõrkeeleoskuse nõuete määramisel on aluseks võetud Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis toodud keeleoskustasemed.

Kehtiva õiguse kohaselt peab ka käesoleval ajal kõrgemal ametnikul olema kõrgharidus ning vastav töökogemus ja võõrkeeleoskus.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga kitsendatakse ametnike ringi, kellele valitsuse määrusega kehtestatakse nõuded haridusele, varasemale töökogemusele ning võõrkeelte valdamisele. Kehtiva õiguse kohaselt rakendatakse nimetatud nõudeid kõikide kõrgemate ametnike suhtes, kelleks on juhid ja nõunikud.

Määruse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi kulusid.

Määrus jõustub 1. aprillil 2013.

11. Ametnike värbamise ja valiku kord
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu

Rahandusministri esitatud eelnõu on 1. aprillil 2013 jõustuva avaliku teenistuse seaduse rakendusakt.

Avaliku teenistuse seaduse määrusega täpsustatakse nõudeid ametnike tööle võtmiseks konkursi väljakuulutamise, asutusesisese värbamise, valiku korralduse ja tegemise kohta.

Alates 1. aprillist 2013 avaldatakse kõik konkursside väljakuulutamise kuulutused avaliku teenistuse veebilehel, kus kajastub kõige olulisem informatsioon.

Uue ametniku valiku tegemisel peab osalema vähemalt ametniku vahetu juht ja ametiasutuse personalitöötaja või personalitöö eest vastutav isik. Konkursi käigus võib nõuetele vastavatest kandidaatidest koostada paremusjärjestuse. See tagab võimaluse teha 150 kalendripäeva jooksul vajadusel ettepanek ametikohale asumiseks paremuselt järgmisele kandidaadile, ilma uut konkurssi korraldamata.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on ametiasutustel oluliselt suurem otsustusruum koostada ametnike värbamise ja valiku täpsem kord, mille alusel viiakse läbi konkursse.

Määruse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi kulusid.

Määrus jõustub 1. aprillil 2013.

12. Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise kord, lähetustasu lähtesummad ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord, lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord, hüvitatavate ravikulude loetelu, kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise ja maksmise kord ning abikaasatasu maksmise tingimused ja kord
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu

Rahandusministri esitatud eelnõu on 1. aprillil 2013 jõustuva avaliku teenistuse seaduse rakendusakt.

Eelnõu reguleerib nende ametnike pikaajalisse välislähetusse saatmise korda, kes ei asu Eesti välisesinduse koosseisus ja ei ole seetõttu välisteenistusseaduse reguleerimisalas.

Avaliku teenistuse seadusesse lisati pikaajalise välislähetuse regulatsioon, mis on võrdne välisteenistuse seaduse lähetustega. Pikaajaliseks välislähetuseks loetakse üle kuue kuu kestvat teenistuslähetust välisriiki. Sarnaselt välisteenistuse seadusega kaetakse nii lähetusse saadetava ametniku kui ka temaga kaasas viibivate perekonnaliikmete lähetusega seotud kulud.

Samuti nähakse ette välislähetustasu suurendamine ametnikuga kaasas oleva mittetöötava abikaasa ja kaasasolevate laste eest ning abikaasatasu mittetöötavale kaasas viibivale abikaasale. Kaasasolev laps on välislähetuses oleva ametnikuga alaealine laps või põhi- või keskharidust omandav või abivajav töövõimetu täisealine laps. Kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurenduse ja abikaasatasu maksmine lõpetatakse, kui perekonnaliige viibib lähetusaasta jooksul sihtkoha riigis vähem kui 183 päeva.

Määruse vastuvõtmine mõjutab neid ametiasutusi, kes lähetavad ametnikke pikaks ajaks välisriiki väljaspool välisteenistuse süsteemi ehk mitte Eesti esindusse välisriigis vaid rahvusvahelisse organisatsiooni.

Määrus jõustub 1. aprillil 2013.

13. Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu

Rahandusministri esitatud eelnõu on 1. aprillil 2013 jõustuva avaliku teenistuse seaduse rakendusakt.

Määrusega nähakse ette ametnike sise- ja välislähetuses viibimise kord ning kulude hüvitamine. Määrus ei erine seni kehtinud reeglitest. Siseriiklikul lähetusel päevaraha ametnikule ei maksta. Kõik kulude katmise piirmäärad on jäänud samaks.

Määrus jõustub ja rakendatakse 2013. aasta 1. aprillil.

14. Ametnikueetika nõukogu töökorralduse alused
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: määruse eelnõu

Rahandusministri esitatud eelnõu on 1. aprillil 2013 jõustuva avaliku teenistuse seaduse rakendusakt.

Eetikanõukogu moodustamine on vajalik, sest kõiki ametnikele kehtivaid väärtuseid, käitumisstandardeid ja eetiliselt konfliktseid olukordi ei ole võimalik ammendavalt seadustega reguleerida. Eetikanõukogu kiidab heaks uue ametnike eetikakoodeksi. Ametnikud ja ametiasutused võivad eetikanõukogu poole pöörduda nii konkreetsete juhtumite, asutuse eetika juhtimise süsteemide arendamise kui ka eetikakoodeksi põhimõtetega seotud küsimustes.

Eetikanõukogu tegevuse tulemusena ühtlustuvad ametnike ja laiema avalikkuse arusaamad ametnikueetikaga seotud küsimustes. Samuti toetab eetikanõukogu ametnike eetikakoodeksi ühetaolist mõistmist ja rakendamist. Eetikanõukogu tegevus aitab kaasa avaliku teenistuse usaldusväärsuse tõstmisele.

Eetikanõukogu teenindamise kulud katab rahandusministeerium, 2013. aastal on eetikanõukogu teenindamise eelarve 4456 eurot.

Pärast määruse vastu võtmist alustab rahandusministeerium ettevalmistusi eetikanõukogu koosseisu määramiseks. Määrus jõustub 1. aprillil 2013.

15. Harju maakonnas Kuusalu vallas asuva kinnisasja ja kinnisasja osa sundvõõrandamine
Esitaja: kaitseminister Urmas Reinsalu
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt sundvõõrandatakse Eesti riigile riigikaitseliste objektide rajamiseks järgmised Harju maakonnas Kuusalu vallas Suru külas asuvad kinnisasjad: 1) Mikupõllu I kinnistu (pindala 2,1 ha, sihtotstarve riigikaitsemaa 75%, maatulundusmaa 25%); 2) Pikakäänu kinnistust (pindala 21,8 ha, sihtotstarve riigikaitsemaa 75%, maatulundusmaa 25%) 11,8 ha suurune osa. Kinnistud on vajalikud, et rajada riigikaitse arengule oluline väljaõppe korraldamise koht – kaitseväe keskpolügoon.

Kaitseväe keskpolügooni rajamise aluseks on Kuusalu valla detailplaneering. Detailplaneeringus piiritletud territoorium suletakse kaitseväe õppuste toimumise ajaks ning ohutuse tagamiseks piiratakse tsiviilisikute pääs territooriumile. Detailplaneeringu järgi on Vabariigi Valitsuse korraldusega sundvõõrandatavad kinnistud rajatava keskpolügooni suletaval alal.

Sundvõõrandatavate kinnistute omanikele on esitatud korduvalt ettepanekuid kinnistute võõrandamiseks poolte kokkuleppel, et vältida sundvõõrandamismenetlust, kuid kokkulepet ei ole saavutatud.

16. Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2006. a korralduse nr 1 \"Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu\" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: korralduse eelnõu

Loetelus tehtud muudatused on tingitud riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude valgalade ja maaparandussüsteemi maa-alade täpsustamisest ning ühiseesvoolu ruumikujude vastavusse viimisest keskkonnaregistriga. Vormilise muudatusena on loobutud ühiseesvoolude lõikude algus- ja lõpp-punktide koordinaatide kajastamisest loetelus, sest ühiseesvoolude ruumikujud on vaadeldavad maaparandussüsteemide kaardirakenduses, mis on avalikustatud maa-ameti geoportaalis.

Korraldusega muudetavas loetelus jääb riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude kogupikkuseks 5437,7 km. Kehtiva loeteluga võrreldes väheneb muudetud loetelus riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude kogupikkus 196,2 km võrra. Seetõttu väheneb ühiseesvoolude uuendus- ja hooldustöödeks vajalik summa aastas umbes 111 400 euro võrra ehk 3,5% koguvajadusest.

Eelnõu kohaselt korrastatakse loetelu, et oleks täidetud maaparandusseaduses sätestatud nõue, et loetellu kantakse ühiseesvoolud, mille valgala on suurem kui 10 km2. Riik kohustub korras hoidma kõige olulisemaid maaparandussüsteemi ühiseesvoole, mis loovad eelduse ka mujal maaparandussüsteemide toimimiseks ja sellega maatulundusmaa sihipärases kasutuses hoidmiseks.

17. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium, keskkonnaministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, põllumajandusministeerium, siseministeerium ja sotsiaalministeerium esitasid taotluse muuta 2012. aasta riigieelarve seadusega määratud Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seonduvate kulude administratiivset jaotust ning jaotust kuluartiklite vahel majandusliku sisu järgi.

18. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a korralduse nr 560 „Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2012. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2012. aasta tegevuskavad“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse uues sõnastuses valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2012. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2012. aasta tegevuskavad.

Muudatused lähtuvad põhiliselt riigikogus 5. detsembril vastu võetud 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusest. Samuti on mõningal juhul arvestatud ministeeriumide ettepanekutega kulude sisemise ümbertõstmisega investeeringute objektilises liigenduses ja tegevuskulude jaotuses personali- ja majandamiskulude vahel.

19. Välisabi sildfinantseerimine (Laevavrakid: digitaliseerimine ja avatud ligipääs mereajaloo allikatele)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid 78 000 euro ulatuses muinsuskaitseameti ja Euroopa Regionaalarengu Fondi finantseeritava Euroopa territoriaalse koostöö Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi projekti \"Laevavrakid: digitaliseerimine ja avatud ligipääs mereajaloo allikatele\" („Shipwreck Heritage: Digitizing and Opening Access to Maritime History Sources” (edaspidi „Shipwher”)) ajutiseks rahastamiseks.

Projekt „Shipwher“ algas 1. mail 2010 ja lõpeb 30. aprillil 2013. Projekt on Eesti-Rootsi koostööprojekt nelja projektipartneriga: juhtpartnerina muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusarhiiv, Rootsi Rahvuslik Meremuuseum ja Eesti Meremuuseum. Projekti eesmärk on veealuse kultuuripärandi digitaliseerimine ja internetipõhise andmebaasi loomine, mis on ühenduses projektipartnerite juba olemasolevate andmebaasidega ning annab nii sukeldujatele kui ka mitte-sukeldujatele ülevaate Läänemeres leiduvatest laevavrakkidest.

20. Mõjude hindamise metoodika
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Mõjude hindamise metoodika eesmärk on anda valitsusasutustele juhised mõjude analüüsi korraldamiseks ning seeläbi parandada ja ühtlustada valitsusasutuste võimekust valitsuse poliitikate kavandamisel, elluviimisel ja hindamisel.

Mõjude hindamise metoodika on koostatud valitsuse reglemendi alusel, mis näeb ette, et seaduseelnõude, strateegiliste arengukavade ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 201 lõigetes 1 ja 2 nimetatud Eesti seisukohtade ettevalmistamisel, samuti ministri otsustatava või valitsusele esitatava muu olulise küsimuse väljatöötamisel tuleb hinnata nende mõjusid. Mõjude hindamise metoodika selgitab, kuidas nii riigikogu kinnitatud \"Õiguspoliitika arengusuundades aastani 2018\" kui ka valitsuse 22. detsembri 2011 määrusega nr 180 kinnitatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas“ sätestatud nõudeid praktikas järgida.

Metoodika keskseks instrumendiks on kontrollküsimustik mõjude tuvastamiseks, mille abil hinnatakse, kas mõju ühes või mitmes hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas nimetatud kuuest valdkonnast (sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; mõju majandusele; mõju elu- ja looduskeskkonnale; mõju regionaalarengule; mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele) arengukava meetme või õigusliku vahendi puhul esineb, misjärel analüüsitakse, kas see mõju on oluline ja kuidas ning kellele oluline mõju avaldub. Oluliste mõjude puhul tehakse läbi põhjalikum mõjuanalüüs.

21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse 2010/2044 suhtes
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Rikkumismenetluse raames on Euroopa Komisjon leidnud, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud direktiiviga 1999/70/EÜ kinnitatud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta. Täpsemalt heitis komisjon ette, et Eesti seadusandluses puuduvad meetmed, mille eesmärk on vältida tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise kuritarvitamist koosseisuväliste avalike teenistujate, akadeemilise personali ja loominguliste töötajate puhul. Eesti on oma seisukohta võrreldes varasema rikkumismenetluse etapiga muutnud ning vastab põhjendatud arvamusele, et tunnistab akadeemilise personali ja loominguliste töötajate osas vastuolu direktiivi nõuetega. Rikkumismenetluse aluseks olev direktiiv kuulub tervikuna sotsiaalministeeriumi vastutusalasse, põhjendatud arvamuses esitatud etteheited puudutavad aga täpsemalt haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi vastutusala.

22. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 18.-20. detsembri 2012. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Eesti toetab poliitilise kokkuleppe saavutamist. Eesti ei saa leppida Gröönimaa süvameriahvena püügivõimaluste jaotusega, kus 99% kvoodist kuulub Saksamaale. Eesti peab õigeks lahenduseks kõigile võrdsete võimaluste andmist.

Eesti toetab tugevalt kvoodimääruse eelnõu artikli 15 kehtestamist, mis puudutab Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) püügivõimaluste vahetamise tingimusi. Meie jaoks on oluline, et võimaldatakse kiirmenetluse korras, rakendusaktidega kehtestada uued püügivõimalused, kui komisjon peab nende kehtestamist vältimatuks. Euroopa Liidu Nõukogu määruse muutmine iga kord püügivõimaluste vahetamise kinnitamiseks ei ole lahenduseks, kuna määruse muutmise protsess on aeganõudev.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-