Valitsuse 14.10 istungi kommenteeritud päevakord

13.10.2021 | 18:35

Valitsuse istung algab homme kell 10. Kell 12 toimub Stenbocki maja pressiruumis valitsuse pressikonverents. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning keskkonnaminister Tõnis Mölder. Koroonaviiruse leviku ohu maandamiseks palume pressikonverentsil osalejatel esitada majja saabumisel COVID tõend.
    • Jaga

1. Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu tulemusel hakatakse tunnustama EL liikmesriigis ja kolmandas riigis väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente Eesti sisevetel sõitvatel laevadel. Seadusega võetakse üle vastav EL direktiiv, millega ühtlustatakse siseveelaevadel töötavate laevapere liikmete väljaõppe ja kutsekvalifikatsioonide nõudeid.

Riigisiseselt kehtivate diplomite ja kutsetunnistuste väljaandmine toimub edasi senise korra kohaselt, kuna Eesti laevatatavatel siseveeteedel kauba transporti ei toimu, samuti puuduvad meil siseveeteed, millel saaks toimuda teise EL liikmesriigiga piiriülene transport või reisijatevedu. Direktiiv ei kohaldu vaba aja veetmise, spordi, kalapüügi, uuringute ja riigihaldusülesannete täitmise valdkondadele.

Seadus on kavandatud jõustuma 17. jaanuaril 2022, samaaegselt direktiivi nõuete ülevõtmise kohustusega riigisisesesse õigusesse.

 

2. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aastal vastu võetud muudatused.

Muudatused puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni. Muudatuste kohaselt on reederil kohustus jätkata töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga vangistatud. Reederil tuleb siis jätkata laevapere liikmele töötasu ja muude tasude maksmist, mis tulenevad meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest. Reederi kohustus kehtib kuni laevapere liikme kojusõiduni või kui laevapere liige kinnipidamise ajal sureb, siis laevapere liikme surmani.

Lisaks kehtestatakse põhimõte, et meretöölepingu kehtivus jätkub ka ajal, mil laevapere liiget peetakse laevade vastu suunatud piraatlusjuhtumist või relvastatud röövist tulenevalt laeva pardal või sellest väljaspool ebaseaduslikult kinni, sõltumata sellest, kas kumbki pool on teavitanud meretöölepingu peatumisest või ülesütlemisest või tähtajalise meretöölepingu tähtaeg on möödunud.

Muudatuste siseriiklikult rakendamiseks on sotsiaalministeerium algatanud meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse seadust vastavalt konventsiooni muudatustele. Muudatused mõjutavad reedereid, kelle laevadel on meretöötunnistus.

Riigikogu ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ja see jõustus Eesti suhtes 5. mail 2017. Meretöö konventsiooni muudatused jõustuvad Eesti suhtes kuus kuud pärast seda, kui Eesti on teatanud Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile muudatuse heakskiitmisest.

 

3. Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Seaduse eelnõu

Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ILO meretöö konventsiooni 2018. aastal vastu võetud muudatused. Muudatused puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on ebaseaduslikult kinni peetud relvastatud röövi või piraatluse tõttu.

Meretöö seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt on reederil kohustus jätkata töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni peetud. Sellises olukorras tuleb reederil jätkata laevapere liikmele töötasu ja muude tasude maksmist, mis tulenevad meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest. Reederi kohustus kehtib kuni laevapere liikme kojusõiduni või kui laevapere liige kinnipidamise ajal sureb, siis laevapere liikme surmani. Töötasu maksmise kohustust kohaldatakse nendele reederitele, kelle laeval peab meresõiduohutuse seaduse kohaselt olema meretöötunnistus.

Lisaks reguleeritakse eelnõuga meretöölepingu kehtivust laevapere liikme ebaseadusliku kinnipidamise korral. Meretöölepingu kehtivus pikeneb ajal, kui laevapere liiget peetakse seoses laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumi või relvastatud rööviga ebaseaduslikult kinni, sõltumata sellest, kas kumbki pool on teavitanud meretöölepingu peatumisest või ülesütlemisest või tähtajalise meretöölepingu tähtaeg on möödunud.

Eestis on hetkel üheksa reederit, kelle laevadel on meretöötunnistus. Transpordiametile teadaolevalt ei ole Eesti reederite laevadel olnud välisvetes juhtumeid, mida saaks käsitada piraatlusena või relvastatud röövina. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel on 2020. aastal toimunud maailmas kokku 192 piraatlusjuhtumit ja relvastatud röövi.

Eelnõu menetlus toimub samaaegselt Meretöö konventsiooni 2018. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõuga.

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras.

 

4. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus” muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on anda valitsuse julgeolekukomisjonile (VVJK) õigus moodustada praeguse kahe nõuandva koostöökogu (alakomisjon ja nõukogud) asemel koordineeriva ja nõuandva õigusega alakomisjone ja nõukogusid ning ühendada endise Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni (VVKK) tegevus julgeolekukomisjoni tegevusega.

Eelnõu on seotud hädaolukorra seaduse muudatustega, millega anti siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle valitsusele ja riigikantseleile. VVKK funktsioonide üleandmine VVJK-le võimaldab tugevdada koostööd riigikaitse planeerimisel ja hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel ning teha seda viisil, et tagatud oleks kriisideülene koostöö.

Määrus jõustub üldises korras.

 

5. Vabariigi Valitsuse 22. septembri 2005. a määruse nr 247 „Teadus- ja Arendusnõukogu põhimäärus“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu järgi vähendatakse teadus- ja arendusnõukogu (TAN) koosseisu seniselt viieteistkümnelt liikmelt kaheteistkümnele liikmele ning sellest tulenevalt muudetakse ka kvooruminõuet kümnelt kaheksale. Väiksem TANi liikmete arv tagab enam valdkondlikku ja institutsionaalset tasakaalu.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kohaselt kuuluvad TANi koosseisu ametikoha järgi peaminister, valdkondade eest vastutavad ministrid, üks peaministri nimetatud valitsuse liige ning valitsuse nimetatud liikmed.

Liikmete arvu vähendamisel lähtuti raporti „Teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni strateegiline juhtimine ja Teadus- ja Arendusnõukogu roll selles“ soovitustest ja TANi otsusest, et nõukogu koosseis võiks olla institutsionaalselt ja valdkondlikult tasakaalustatuma esindatusega ja väiksem.

TANi otsused toetavad kvaliteetset poliitikakujundamist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vallas, millel on mõju kogu ühiskonna arengule. Nõukogu koguneb uuendatud koosseisu esimesele istungile 23. novembril.

Määrus jõustub üldises korras.

 

6. Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kinnitatakse uus teadus- ja arendusnõukogu (TAN) koosseis, lähtudes TANi põhimääruse muudatusest, millega vähendatakse nõukogu koosseisu 12 liikmele.

Vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele kuuluvad TANi koosseisu ametikoha järgi peaminister, valdkondade eest vastutavad ministrid, üks peaministri nimetatud valitsuse liige ning valitsuse nimetatud liikmed.

Liikmete arvu vähendamisel lähtuti raporti „Teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni strateegiline juhtimine ja Teadus- ja Arendusnõukogu roll selles“ soovitustest ja TANi otsusest, et nõukogu koosseis võiks olla institutsionaalselt ja valdkondlikult tasakaalustatuma esindatusega ja väiksem.

Uue TANi koosseisu liikmetest pooled (6) kuulusid ka TANi eelmisse koosseisu. TANi liikmetest neli esindavad valitsust, neli ettevõtjaid ja neli akadeemilisi osapooli. Nimeliselt avaldatakse uus koosseis pärast valitsuse otsuse heakskiitmist.

 

7. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. a määruse nr 211 „Politsei poolt valvatavad objektid“ muutmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud politsei valvatavate objektide loetelu.

Valvatavate objektide nimekirjast jäetakse välja Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) kasutuses olevad ruumid, mida RIA enam ei kasuta. Teiseks korrigeeritakse Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse hoone aadressi, kuna see on muutunud. Kolmanda muudatusega lisatakse politsei valvatavate objektide loetelusse Eesti Panga hooned.

Määruses loetletud objektide valvamise viisid määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

Määrus jõustub üldises korras.

 

8. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2020. a korralduse nr 209 "Teaduspoliitika komisjoni koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Seoses Viljar Lubi lahkumisega majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsleri kohalt nimetatakse teduspoliitika komisjoni liikmeks Sille Kraam. Rahandusministeerium esitas oma uueks esindajaks Tuuli Levandi Külli Kella asemel. Tulenevalt haridus- ja teadusministeeriumi struktuurimuudatusest loetakse komisjoni aseesimehe ametinimetuseks haridus- ja teadusministeeriumi teaduse, innovatsiooni, kõrg- ja kutsehariduse asekantsler.

 

9. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

1) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)

Emale ja tema kahele alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)

Emale ja tema kahele alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Ukraina kodakondsusest.

3) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)

Emale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

 

10. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud isikule taastatakse kodakondsus. Eesti kodakondsus taastatakse talle tingimusel, et ta vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

 

11. Eesti kodakondsusest vabastamine (27 isikut)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 27 inimest, kellest 25 elavad püsivalt välisriigis. Neist 22 soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega (6 Soome Vabariigis, 4 Austria Vabariigis, 3 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, 3 Hollandis, 2 Venemaa Föderatsioonis, 1 Iirimaal, 1 Luksemburgis, 1 Norra Kuningriigis ja 1 Rootsi Kuningriigis). 2 isikut soovivad Hollandi kodakondsust, aga elavad Ameerika Ühendriikides. 1 isik soovib Venemaa Föderatsiooni kodakondsust, elab Soomes. 2 isikut elavad Eestis, kellest üks soovib Venemaa Föderatsiooni kodakondsust ja teine Ameerika Ühendriikide kodakondsust.

 

12. Riigihangete valdkonna 2020. aasta ülevaade
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Igal aastal koostatavas riigihangete valdkonna ülevaates tehakse kokkuvõte aasta jooksul riigihangete valdkonnas toimunu kohta. Ülevaate esimene osa kajastab infot rahandusministeeriumi tegevuse kohta riigihankepoliitika kujundamise ja õigusloome, nõustamis- ja koolitustegevuse, riigihangete järelevalve ja riigihangete registri osas. Ülevaate teises osas analüüsitakse riigihangete registri andmete põhjal riigihangete valdkonnas toimunud muutusi ja arenguid.

2020. aasta riigihangete arv on jäänud eelneva aastaga sarnasele tasemele, tänavuse aasta 9. septembri seisuga ulatus riigihangete maht 3,87 miljardini. Riigihangete maksumus moodustas rahvuslikust koguproduktist möödunud aastal 14 protsenti, olles oluline osa majandusest.

Riigihangete 2020. aasta näitajates kajastub laialdaselt riigipoolse eelarvestiimuli mõju. Jätkuvalt on kasvanud ühe riigihanke keskmine maksumus ning aina enam viiakse läbi lihthanke asemel avatud hankemenetlusi. Jätkuvalt on suurenenud ka väikehanke kasutatavus.

E-riigihangete kasutatavus langes 2020. aastal 97 protsendini, mis on ilmselt tingitud erandlikest koroonaepideemiaga seotud riigihangetest. Et uuendustega kaasas käia ja toetada elektroonilist teabevahetust, jätkus ka 2020. aastal riigihangete registri arendamine ning loodi täiesti uued võimalused, näiteks turu-uuringute läbiviimise võimalus.

Keskkonnahoidlike riigihangete osakaalus on oodata tõusu 2022. aastast, sest kehtestatud on kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid mööbli, puhastustoodete ja -teenuste, kontori IT-seadmete ning koopia- ja joonestuspaberi soetamiseks. Sellele vaatamata tuleb hankijatel teadvustada laiemalt väärtuspõhiste ning innovatsioonihangete olulisust. Sotsiaalselt vastutustundlike ja innovatsioonihangete kasutamises on toimunud 2020. aastal tagasiminek. Kvaliteedikriteeriumite lisamine riigihangetele annab võimaluse riigil olla suunanäitaja ning luua läbi riigihangete turul uusi võimalusi.

Järelevalve tulemusel saab endiselt välja tuua, et valdav osa riigihangete rikkumistest tulenevad hankijate hooletusest, teadmatusest või tähelepanematusest. Kõige enam levinud veaks on eksimused riigihanke alusdokumentide koostamisel, jätkuvalt leidub, kuigi eelnevatest aastatest vähem, riigihanke õigusvastast osadeks jaotamist ning lihthanke ja hankemenetluse korraldamata jätmist.

Kaardistades nõustamises, järelevalvetegevuses ning vaidluste lahendamisel ilmnenud probleeme ja tuginedes riigihangete valdkonna 2020. aasta analüüsile, jätkab rahandusministeerium riigihangete seaduse analüüsi ning vajadusel muudatuste väljatöötamist, koostöös hankijate, pakkujate ning muude huvigruppidega. Samuti on jätkuvalt prioriteediks riigihangete registri kasutusmugavuse parandamine.

 

13. Eesti seisukohad direktiivi, mis puudutab töötajate kaitset tööl kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutest tulenevate riskide eest, muutmise kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon avaldas 22. septembril 2020. a eelnõu, et muuta direktiivi 2004/37/EÜ. Direktiiv näeb ette meetmed, mida tuleb rakendada, et vältida või piirata töötajate kokkupuudet kantserogeensete ja mutageensete keemiliste mõjuritega ning aidata sel viisil ära hoida töötajate haigestumist tööga seotud vähki. Komisjon tegi eelnõus ettepaneku vähendada töötajate tööalast kokkupuudet kolme kantserogeeniga või ainerühmaga, kehtestades piirnormid akrüülnitriilile, benseenile ja nikliühenditele.

Eelnõu triloogide käigus on Euroopa Parlament (EP) tulnud välja täiendavate ettepanekutega. EP soovib laiendada direktiivi kohaldamisala reproduktiivtoksiliste ainete ja ohtlike ravimitega ja muuta rangemaks sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu piirnormi. Piirnormid tuleks edaspidi kehtestada Euroopa Komisjoni poolt riskipõhise meetodi abil.

Kõikide ettepanekute vastuvõtmisel tuleks Eestil muuta rangemaks nikliühendite, akrüülnitriili, benseeni ja sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu piirnormid ohtlike kemikaalide määruses. Samuti tuleb muuta kantserogeenide määrust, lisades selle kohaldamisalasse reproduktiivtoksilised ained ja ohtlikud ravimid, mis ei ole kantserogeensed ega mutageensed.

Töötaja tervisekontrolli kohustuse kehtestamiseks tuleks täpsustada töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Muudatustest lähtuvalt peaksid tööandjad vajadusel teostama uued töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisalduse mõõtmised, ajakohastama riskianalüüsi ja tegevusi riskide maandamiseks.

Eesti toetab tõhusama kaitse tagamist töötajatele, kes puutuvad oma tööülesannete täitmisel kokku reproduktiivtoksiliste ainetega ja ohtlike ravimitega. Samuti toetame sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu piirnormi rangemaks muutmist. Uute nõuetega kohanemiseks toetame tavapärasest pikemat üleminekuaeg. Ühtlasi toetame, et keemiliste ainete piirnormid kehtestatakse riskipõhisest metoodikast lähtudes.

 

14. Eesti seisukohad romusõidukite Euroopa Liidu õigusnormide läbivaatamise avaliku konsultatsiooni kohta
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon algatas 26. juulil 2021. aastal avaliku konsultatsiooni kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust käsitleva direktiivi kohta, et koostada mõjuhinnang nende läbivaatamiseks. Vastuseid konsultatsioonile oodatakse hiljemalt 26. oktoobriks.

Vastuste sisendis ja seisukohtades rõhutame, et toetame lisameetmete kehtestamist sõiduki määramata ajaks deklareerimisel liiklusregistri mitteaktiivsesse ossa.

Eesti liiklusregistris on jätkuvalt väga suur arv mootorsõidukeid. 2020. a seisuga oli mitteaktiivses osas 180 946 sõidukit, mis on üle 10 aasta vanad, kuid ei ole käinud aastaid tehnoülevaatusel ega oma liikluskindlustust. Lisameetmetena näeme ette näiteks sõiduki omanikule tasu kehtestamist või omaniku kohustust esitada tõestus auto olemasolust, auto seisukorra ülevaatest või tehnoülevaatuse kehtivuse kohta kui soovitakse sõiduk määramata ajaks mitteaktiivsesse osasse registreerida.

Lisaks toetame kasutatud sõidukite saadetistele miinimumnõuete kehtestamist. Näeme, et kasutatud sõidukite riikidevahelisel veol peab kaasas olema veodokument, mis tõestab, et tegemist on kasutatud sõidukitega, mitte romusõidukitega.

Samuti toetame täieulatuslikku tootjavastutuse loomist sõidukitootjatele, mille kohaselt tootjad on kohustatud katma jäätmekäitluse kulud.

 

15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 18. oktoobri 2021. a istungil ja informatsioon Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

18. oktoobril 2021. aastal toimub Euroopa Liidu välisministrite kohtumine Luksemburgis, kus tulevad arutamisele idapartnerluse tippkohtumise ettevalmistus, koostöö Pärsia lahe riikidega, olukord Etioopias ja Nicaraguas. Päevakajaliste teemade all kavatseb ELi kõr ge esindaja Borrell tõstatada ka Afganistani, Tuneesia, Lääne-Balkani teemad ning COP26 ettevalmistused. Lisaks on materjalides esitatud ettevaatavalt ka Eesti seisukohad 25-26. novembril toimuvaks Aasia-Euroopa (ASEMi) tippkohtumiseks.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo