VABARIIGIVALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD
Algus kell10.00, Stenbocki majas 14. novembril 2000
Kommentaarid valitsuse istungi materjalidekohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle tööon seotud ajakirjandusega. Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamiseltuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, miserinevad istungile esitatud materjalidest. Seepärast palume enne valitsuseistungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need polelõplikud.
1. Laste hooldusõigust ja laste hooldusõiguse taastamist käsitlevateotsuste tunnustamise ja täitmise Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seaduseeelnõu
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, justiitsminister Märt Rask
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks laste hooldusõigust ja laste hooldusõigusetaastamist käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise Euroopa konventsiooniratifitseerimise seaduse eelnõu. Eelnimetatud konventsioon on vastu võetud EuroopaNõukogu liikmesriikide poolt 20. mail 1980.a Luksemburgis. Eesti Vabariikkirjutas sellele alla 9. juunil 2000.a Strasbourgis. Konventsioon on loodudkaitsmaks laste hooldusõigust ja külastusõigust rahvusvahelistes olukordades.Isik, kes on lepinguosalises riigis saanud lapse hooldamisega seotud otsuse jakes soovib selle otsuse tunnustamist või täitmist teises lepinguosalisesriigis, võib esitada sellekohase taotluse iga lepinguosalise riigikeskasutusele. Keskasutused annavad tasuta ja kohest abi ebaseaduslikultäravõetud laste asukoha kindlakstegemisel ja hooldusõiguse taastamisel.
2. Seisukoha andmine Jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõu (568 SE)kohta
Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: seisukoha andmine
3. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused.Riikliku julgeolekukontseptsiooni koostamise vajalikkust Eestile on toonitanudNATO liikmesriikide esindajad. Julgeolekukontseptsiooni valmimine tõstab Eestivalmisolekut NATO 1iikmeks saamiseks. Samuti on tegemist olulisevälispoliitilise dokumendiga, mis aitab selgitada ja põhjendada Eesti Vabariigijulgeolekupoliitilisi eesmärke ja eesmärkide saavutamise teid. Teisalt on jubapikemat aega olnud siseriiklikult tunnetatud vajadus kõikehõlmava dokumendijärele, mis käsitleks julgeolekupoliitika kõiki aspekte ning oleks aluseksvastava tegevuse planeerimisel. Julgeolekukontseptsioon on koostatud VabariigiValitsuse üldhinnanguna Eesti Vabariigi julgeolekuolukorrale, millest lähtuvaltmääratletakse julgeolekupoliitika põhilised eesmärgid ja suunad. Riigi sise- javälispoliitilise tegevuse üldise suunitlusena peab julgeolekukontseptsioon abistamaRiigikogu ja teisi ametiasutusi tegevuse planeerimise ja ressurssideeraldamisel.
4. Kuritegude ennetamise riikliku strateegia aastani 2005 - 2001.aastategevuskava heakskiitmine
Esitajad: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks kuritegude ennetamise riiklik strateegia aastani2005 - 2001. aasta tegevuskava. Seletuskirja kohaselt on tegevuskavakoostamisel jälgitud põhimõtet, et tegevustega oleks kaetud kõik"Kuritegude ennetamise riiklikus strateegias aastani 2005" seatudeesmärgid. Ühtne strateegia võimaldab ära hoida ülesannete dubleerimist. 2001.aasta tegevuskava on heaks kiidetud Kriminaalpreventsiooni Nõukogu 21.09.2000istungil. 2001. aasta kriminaalpreventsiooni programmide realiseerimiseks onplaneeritud ligikaudu 23,1 miljonit krooni esialgselt kavandatud 37,6 miljonikrooni asemel.
5. Riikliku elamis- ja töölubade registri asutamine ja riikliku elamis- jatöölubade registri pidamise põhimäärus
Esitajad: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks riikliku elamis- ja töölubade registri asutamineja riikliku elamis- ja töölubade registri pidamise põhimääruse. Riiklikuelamis- ja töölubade registri asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärgiks onarvestuse pidamine elamis- ja tööloa andmise ning nende pikendamise taotluste,Eestisse elama asumise kutsete, elamis- ja tööloa tühistamise taotluste,elamis- ja tööloa andmete uude reisidokumenti ülekandmise taotluste, Eestisteemalviibimise registreerimise taotluste ning nende suhtes tehtud otsustekohta, tagamaks välismaalaste seaduses ja selle alusel antud õigusaktidesvalitsusasutustele ja teistele riigiasutustele pandud ülesannete täitmine.Seletuskirja kohaselt registris töödeldavate andmete kaitstuse paremaks tagamisekson kavandatud üleminek uuele tarkvarale lõpetamistähtajaga detsember 2002.a.Tööde kogumaksumuseks on kavandatud 4 500 000 krooni. Registri ülalpidamiskuludon 400 000 krooni aastas.
6. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus sätestab kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.Eelnõu koostamisel arvestati Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi nõudeid ningSoome ja Rootsi vastavasisulisi määrusi. Kuid arvestati ka, et infotehnoloogiaareng on teinud viimase 10 a jooksul väga kiire hüppe edasi, tuues kaasa uusiseadmeid, aga ka uusi andmeid arvutitöökoha kasutamisega kaasnevatestterviseprobleemidest. Senikehtinud määruse teksti on seetõttu põhjalikultredigeeritud ning muudetud kaasaegsemaks ja täpsemaks. Eelkõige on muudetudneed osad, mis käsitlevad töötaja tervisekontrolli. Uue nõudena on toodud sissetöötaja luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli nõue, mis tuleneb asjaolust,et arvutitöötajate vaevuseks nii eesti kui ka välismaise kirjanduse põhjal onjust kaela, õla, randme ja selja vaevused. Need kujunevad puudulikutöökorralduse ja halva töötamiskoha kujunduse korral välja juba 3 kuni 5 aastajooksul. Arstilt saadud andmete ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemuste aluselpeab tööandja vajadusel rakendama abinõusid, et töötaja tervis ei kahjustuks javõimalikud väljakujunenud vaevused kaoks. Kui nägemise kontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud,peab tööandja arsti tõendi alusel töötajale hankima kuvariga tööks sobivadprillid (või hüvitama töötajaga kokkuleppel nende maksumuse). Kuvarigatööks sobivate prillide all mõeldakse prille, mis erinevad tavalistestlugemiseks või kaugele vaatamiseks ettenähtud prillidest klaaside tugevuselt, tüübilt võipaigutusviisilt. Soomes tehtud uuringute tulemused näitavad, et nnarvutiprillid on üldjuhul vajalikud üle 50 aastastele, mõnikord ka 45 - 50aastastele töötajatele, kelle nägemine on vanusest tulenevalt paratamatultnõrgenenud.
7. Kadeti igakuise stipendiumi ulatus ja maksmise kord
Esitajad: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus kehtestab kadeti igakuise stipendiumi ulatuse ja maksmisekorra. Kadeti igakuise stipendiumi ulatus on 1 500 krooni; stipendiumimakstakse õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja kestel; stipendiumimakstakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste poolt kadeti pangakontole või mõnelteisel kadeti poolt osundatud viisil iga kuu viimaseks kuupäevaks. Määrustrakendatakse 1. septembrist 2001.a.
8. Kaali maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus kinnitab kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel Kaalimaastikukaitseala kaitse-eeskirja. Maastikukaitseala asub Saaremaal Pihtlavallas ja selle ligikaudne pindala on 45 ha. Kaali maastikukaitsealapõhieesmärk on meteoriidikraatrite ja nende ümbruse maastiku kaitse. Määrusekohaselt on maastikukaitseala valitsejaks Saaremaa keskkonnateenistus.
9. Niinsoni looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Niinsoni looduskaitsealakaitse-eeskiri
Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
K: Kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt kinnitab kaitsealadekaitse-eeskirjad koos tsoneeringuga Vabariigi Valitsus. Valitsus kiidab heaksmääruse, millega võetakse kaitse alla Niinsoni looduskaitseala ja kinnitatakseNiinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri. Moodustatav maastikukaitseala asubHarjumaal Anija vallas ja selle ligikaudne pindala on 95 ha. Niinsonilooduskaitseala soovitakse moodustada I kategooria kaitsealuse liigimust-toonekure püsielupaiga ja ürgmetsailmelise puistu kaitseks. Määrusekohaselt on maastikukaitseala valitsejaks Harjumaa keskkonnateenistus.
10. Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2000. a määruse nr 116Haridusministeeriumi põhimäärus muutmine
Esitajad: haridusminister Tõnis Lukas
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus muudab haridusministeeriumi põhimäärust. Muudatuste tegeminetuleneb haridusministeeriumis väljatöötatud uuest organisatsiooni mudelist,mille kohaselt ministeeriumis saab olema kaks asekantslerit. Senine asekantslernimetatakse ümber eurointegratsiooni asekantsleriks ja luuakse haldusalaasekantsleri ametikoht. Kavas on muuta ka ministeeriumi struktuuri, milleesimesed muudatused kajastuvad juba käesolevas eelnõus. Erinevate osakondadejärelevalvefunktsioon ühendatakse uude loodavasse osakonda - järelevalveosakonda. Muudetakse kahe osakonna nimetused - juriidiline - õigusosakonnaksning eelarve ja planeerimise - planeerimise osakonnaks. Haridusministeeriumiseletuskirja kohaselt määruse rakendamisega täiendavaid kulutusi ei kaasne.
11. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 1994. a määruse nr 448 Tubakatoodetemarkeerimise kohustuslike nõuete kinnitamine kehtetuks tunnistamine
Esitajad: majandusminister Mihkel Pärnoja
Tüüp: määruse eelnõu
K: Lähtudes Tubakaseadusest tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 29.novembri 1994.a määrus nr 448 Tubakatoodete markeerimise kohustuslike nõuetekinnitamine. Nimetatud määruse aluseks oli Tarbijakaitseseadus, mis hiljemmuudeti. 1. jaanuarist 2001. a jõustuva Tubakaseaduse paragrahvid 3, 4 ja 5sätestavad nõuded müügipakendile, terviseohu hoiatuse kajastamiselemüügipakendil ning nõuded sigarettide tõrva- ja nikotiinisisaldusele. Seegaoleks nimetatud määrus 1. jaanuarist 2001. a vastuolus Tubakaseadusega.
12. Käibemaksu määra 0% erandkorras rakendamine
Esitajad: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Vastavalt Käibemaksuseadusele on Vabariigi Valitsusel õigus lubadaerandkorras käibemaksu määra 0% rakendamist kaupade ja teenuste müümiselKäibemaksuseaduses nimetamata isikutele Euroopa Liidu abiprogrammide javälisriikide riiklike välisabiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadudning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest. Valitsus kiidab heakskorralduse, millega rakendatakse erandkorras käibemaksu määra 0% BalticComputers Systems poolt kaupade müümisel Euroopa Komisjoni Tempus Phareprogrammi kaudu finantseeritava projekti raames Eesti Muusikaakadeemialekogusummas 200 772 krooni. Tehingud, mille puhul käibemaksu määra 0%taotletakse, teostatakse vastavalt Tempus Phare projektile. Lepingu periood on1.11.1999.a - 31.10.2001.a. Eesti Muusikakadeemia poolt infotehnoloogilistekaupade soetamist finantseeritakse Euroopa Komisjoni Phare abiprogrammi raames.Kuna Eesti Muusikaakadeemia suhtes Käibemaksuseaduses sätestatud üldises korraskäibemaksu määra 0% rakendamine ei laiene, otsustab valitsus erandkorraskäibemaksu määra 0% rakendamist puudutava korralduse heakskiitmise.
13. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi humanitaar- ja arenguabiksmääratud vahenditest Välisministeeriumile annetuse tegemiseks EuroopaJulgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) loodud fondi
Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, välisminister Toomas Hendrik Ilves
K: Valitsus otsustab raha eraldamise oma reservist humanitaar- jaarenguabiks määratud vahenditest välisministeeriumile 160000 krooni annetusetegemiseks Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) loodud fondiVenemaa Föderatsiooni vägede ja relvastuse väljaviimiseks Moldova Vabariigist.Istambulis 1999. a novembris toimunud Euroopa Julgeoleku ja KoostööOrganisatsiooni (OSCE) tippkohtumisel võeti vastu deklaratsioon, kus tervitatiVenemaa Föderatsiooni poolt võetud kohustust viia oma väed ja relvastus MoldovaVabariigi territooriumilt täielikult välja 2002. aasta lõpuks. Detsembris1999.a loodi OSCE alalise nõukogu otsusega vabatahtlik fond Moldovast VenemaaFöderatsiooni vägede väljaviimise ning seal paikneva relvastuse hävitamisegaseotud projektide toetamiseks. Välisministeerium on seisukohal, et MoldovaVabariigi territooriumilt Venemaa Föderatsiooni vägede väljaviimise jarelvastuse hävitamise toetamine eelpoolnimetatud vabatahtliku fondi kaudu oleksosa Eesti arenguabist Moldovale.
2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Tartu LinnavalitsuseleOmavalitsusfoorum 2000 läbiviimise toetamiseks
Esitajad: rahandusminister Siim Kallas
K: Valitsus eraldab oma reservist Tartu Linnavalitsusele 50 000 krooni 23.novembril 2000.a toimuva foorumi Omavalitsusfoorum 2000 läbiviimisetoetamiseks. Eesti Linnade Liit ja Avaliku Halduse Instituut korraldavad 23.novembril 2000.a Tartus foorumi Omavalitsusfoorum 2000, mille eesmärk onanalüüsida omavalitsuste tänast olukorda ning kujundada seisukohti kavandatavahaldusreformi suhtes. Eesti Linnade Liit, Eesti Omavalitsusliitude Ühendus jaEesti Avaliku Halduse Instituut pöördusid 17.10 2000. a kirjagarahandusministri poole palvega toetada foorumi läbiviimist 50 000 krooniga.
3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi humanitaar- ja arenguabiksmääratud vahenditest välisministeeriumile Ukraina riigiametnikeleintegratsiooni- ja keelepoliitika seminari korraldamiseks
Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, välisminister Toomas Hendrik Ilves
K: Valitsus eraldab oma reservist humanitaar- ja arenguabiks määratudvahenditest välisministeeriumile 79200 krooni Ukraina riigiametnikeleintegratsiooni- ja keelepoliitika seminari korraldamiseks. Ukraina SuursaatkondEestis esitas minister Katrin Saksale ettepaneku korraldada TallinnasEesti-Ukraina ühisseminar keelepoliitika ja integratsiooni küsimuses. MinisterK. Saks pöördus välisministeeriumi poole abi saamiseks nimetatud seminariEest-poolsel korraldamisel. Välisministeerium on seisukohal, et seminarikorraldamine oleks osa arenguabist Ukrainale. Välisministeerium tegi ettepanekukatta seminari korraldamise kulud välisministeeriumi käsutusse jäänud VabariigiValitsuse reservfondist 1999. aastal eraldatud vahendite jääkide arvel.
4) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi humanitaar- ja arenguabiksmääratud vahenditest Välisministeeriumile Ukraina riigiametnike rahandus- japangandusalase seminari korraldamiseks
Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, välisminister Toomas Hendrik Ilves
K: Valitsus eraldab oma reservist humanitaar- ja arenguabiks määratudvahenditest välisministeeriumile 64 000 krooni Ukraina riigiametnikelerahandus- ja pangandusalase seminari korraldamiseks. Lähtudes Eestipoliitilisest ja majanduslikust huvist suhetes Ukrainaga ning Ukraina valitsusesoovist tutvuda Eesti kogemustega seadusandluse harmoniseerimisel Euroopa Liiduseadusandlusega, korraldab välisministeerium koostöös Suurbritannia saatkonnagaUkraina riigiametnikele erinevaid valdkondi hõlmavaid eurointegratsioonialaseidseminare. Rahandus- ja pangandusalane seminar on kavas korraldada 27.novembrist 1. detsembrini 2000.a. Eesti pool on nõus kandma seminaril osalejatetoitlustamiskulud ning viie osaleja transpordi- ja majutuskulud. Ülejäänudkulud kannab Suurbritannia saatkond.
14. Loa andmine erandi tegemiseks Tartu linna haldusterritooriumilmääratava vee-ettevõtja ainuõiguse tähtaja osas
Esitajad: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Konkurentsiseaduse kohaselt, kui eri-või ainuõiguse andmise aluseks olevõigusakt ei sätesta eri- või ainuõiguse andmise korda, tuleb vastava õiguseandmiseks korraldada avalik konkurss Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatudkorras. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.09.1998 määrusega nr 202 kinnitatudEri-või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra punktile 3antakse luba avaliku konkursi tulemuste põhjal üldjuhul kuni 5 aastaks.Vabariigi Valitsus võib sellest teha erandeid oma motiveeritud korraldusegakohaliku omavalitsuse ettepanekul, mis esitatakse rahandusministeeriumi kaudu.Rahandusministeerium esitab Tartu Linnavalitsuse taotlusel korralduse eelnõu,mille kohaselt antakse luba seoses vajadusega tagada Tartu linna veemajandusestabiilne areng ning võrgustikku ja seadmetesse tehtavate investeeringutetasuvus Tartu Linnavalitsusel kehtestada avaliku konkursi tulemuste põhjallinna haldusterritooriumil määratavale vee-ettevõtjale tegutsemise ainuõigusetähtaeg kuni 15 aastat. Rahandusministeerium leiab, et erandi tegemineainuõiguse tähtaja osas on otstarbekas ja põhjendatud.
15. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Euroopa patendikonventsioonirevideerimise diplomaatilisel konverentsil osalemiseks
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus kiidab heakskorralduse, millega moodustakse valitsusdelegatsioon Euroopapatendikonventsiooni revideerimise diplomaatilisel konverentsil osalemiseks.20. -29. novembrini 2000.a toimub Euroopa Patendiorganisatsiooni peakorterisMünchenis Euroopa patendikonventsiooni (EPC) revideerimisega seotuddiplomaatiline konverents. Konventsiooni revideerimise peaeesmärgiks on Euroopapatendisüsteemi kaasajastamine. Tänu vaatleja staatusele on Eesti kaasatud EPCrevideerimisprotsessi. Ühinemiskutse kohaselt ühineb Eesti EPCga revideeritudversiooni alusel. Euroopa Patendiorganisatsiooni Haldusnõukogu 24. veebruari2000.a otsuse kohaselt on Eesti Vabariik kutsutud konventsiooniga ühinevariigina vaatleja staatuses osalema nimetatud konverentsil. Konverentsireglemendi kohaselt on Eestil õigus teha suulisi avaldusi, kuid ei ole õigusthääletada ega revideerimisaktile alla kirjutada. Revideerimisakt edastatakseEestile ratifitseerimiseks pärast konventsiooni revideeritud teksti valmimist.Delegatsiooni juht: Matti Päts (Patendiameti peadirektor); Delegatsiooni liikmed: Evelyn Hallika(majandusministeeriumi peaspetsialist) ja Raul Kartus (Patendiameti nõunik)
16. Alalise elamisloa andmine
1) Alalise elamisloa andmine
Esitajad: Endise välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninudvälismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotlusteläbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjoni esimees Jüri Luik
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus annab alalise elamisloa 20-le isikule. Kui taotleja oneelnimetatud kokkuleppe artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eestipoolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse elamisloa andmise või selleandmisest keeldumise kohta erandina Vabariigi Valitsus. VS § 12 lõike 3kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanudtähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastatning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestisäraelamiseks, kui VS ei sätesta teisiti. Eelnõus nimetatud isikud vastavadalalise elamisloa andmise tingimustele. Eelnõus nimetatud isikud on toitjakaotanud isikud. Nad ei ole välisriigi relvajõududes teeninud, sealt reserviarvatud või erru läinud kaadrisõjaväelased ega nimetatud välismaalasteabikaasad ja alaealised lapsed, mistõttu ei kohaldata nende suhtes neileelamisloa andmise otsustamisel VS § 12 lõike 4 punktides 7 ja 14 sätestatut.
2) Alalise elamisloa andmine
Esitajad: Endise välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninudvälismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotlusteläbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjoni esimees Jüri Luik
K: Valitsus annab alalise elamisloa Andrei Smolnikovile. Kui taotleja oneelnimetatud kokkuleppe artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eestipoolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse elamisloa andmise või selleandmisest keeldumise kohta erandina Vabariigi Valitsus. VS § 12 lõike 3kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanudtähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ningkellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestisäraelamiseks, kui VS ei sätesta teisiti. Andrei Smolnikov vastab alaliseelamisloa andmise tingimustele. Andrei Smolnikov on erusõjaväelase täisealinelaps. Ta ei ole välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelane, välisriigirelvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalase abikaasa ega alaealinelaps, mistõttu ei kohaldata tema suhtes elamisloa andmise otsustamisel VS § 12lõike 4 punktides 7 ja 14 sätestatut.
17. Erandina elamisloa andmine
Esitajad: endise välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninudvälismaalaste ja nende perekonnaliikmete poolt esitatud elamisloa taotlusteläbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjoni esimees Jüri Luik
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus annab erandina tähtajalise elamisloa 11 isikule. Kui taotlejaon eelnimetatud kokkuleppe artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eestipoolt aktsepteeritud nimekirjas, teeb otsuse tähtajalise elamisloa andmise võiselle andmisest keeldumise kohta erandina Vabariigi Valitsus. Komisjon oneelnõus nimetatud välismaalaste taotlused läbi vaadanud ja leidnud, et nendeisikute taotlused ja erandi tegemine VS § 12 lõike 4 punktidest 7 ja 14 onpõhjendatud. Taotlejate suhtes ei ole tuvastatud VS § 12 lõike 4 punktides 1-4,9-13 ja 15 nimetatud asjaolu.
18. Riigieelarvest finantseeritavate päästeasutuste ja Väike-MaarjaPäästekooli tuletõrje- ja päästetöötajate ning teiste töötajate arvukehtestamine
Esitajad: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Päästeseaduse alusel esitab siseministeerium valitsusele heakskiitmisekskorralduse riigieelarvest finantseeritavate päästeasutuste ja Väike-MaarjaPäästekooli tuletõrje- ja päästetöötajate ning teiste töötajate arvukehtestamine. Korralduse eelnõuga tehakse ettepanek kehtestada riigieelarvestfinantseeritavate päästeasutuste ja Väike- Maarja Päästekooli tuletõrje- japäästetöötajate arvuks 3260 ja teiste töötajate arvuks 380 jaotust maakonnitiandmata. Vabariigi Valitsuse 22.09.1998 korraldusega nr 912-k kehtestati samutituletõrje ja päästetöötajate arvuks 3260, kuid anti ka nende jaotus maakonniti.Teiste töötajate arvu 22.09.1998 korraldusega nr 912-k ei kehtestatud.
19. Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 2000. a istungi protokolli nr 11 päevakorrapunktisnr 23 märgitud otsuse muutmine
Esitajad: minister Katrin Saks
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Vabariigi Valitsuse 14.03.2000 istungil tehti ministeeriumidele, kesvastutavad riikliku programmi Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007alamprogrammide eest, ülesandeks töötada koos Mitte-eestlaste IntegratsiooniSihtasutuse ja rahandusministeeriumiga välja alamprogrammide täitmisetegevuskavad koos eelarvetega aastateks 2000-2003 ning esitada need 1. juuniks2000.a valitsusele. Vabariigi Valitsuse 08.08.2000 istungi protokolli nr 35päevakorrapunkt nr 21 märgitud otsusega pikendati nimetatud tähtaega 11.septembrini 2000. Haridusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi jaSotsiaalministeeriumi poolt esitatud alamprogrammid saadeti riigisekretäriresolutsiooniga seisukohavõtuks minister Katrin Saksale jaRahandusministeeriumile. Minister Katrin Saks, läbi vaadanud esitatudalamprogrammid, peab vajalikuks nende täpsustamist lähtudes tulemuspõhisestplaneerimismetoodikast ning teeb ettepaneku pikendada alamprogrammidevalitsusele tema kaudu esitamise tähtaega kuni 20. detsembrini 2000.
20. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1997.a korraldusega nr 529-k Asjatundjatekomisjoni moodustamine moodustatud asjatundjate komisjoni töö lõpetamine Esitajad: minister Katrin Saks
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1997.a korraldusega nr 529-k moodustatiasjatundjate komisjon demograafia ja etniliste vähemuste Eesti ühiskondaintegreerumise küsimuste käsitlemiseks ja Vabariigi Valitsusele vastavateettepanekute esitamiseks. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999.a korraldusega nr764-k muudeti nimetatud korraldust, jättes komisjoni ülesannetest väljademograafia küsimuste käsitlemise. Kuna tänaseks on komisjon täitnud tallepandud ülesanded, siis esitatakse aruanne ülesannete täitmise kohta ja valitsuslõpetab moodustatud asjatundjate komisjoni töö.
21. Riikliku programmi Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007 juhtkomiteemoodustamine asjatundjate komisjoni ülesannetes
Esitajad: minister Katrin Saks
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 2000.a istungil kiideti heaks riiklikprogramm Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007. Riikliku programmi 5. osa -Vastutavad institutsioonid. Programmi juhtimine - punkti 3 kohaselt moodustataksepärast riikliku programmi kinnitamist Vabariigi Valitsuses programmielluviimist suunav ja tagasisidestav, eesmärgipärast ja tulemuslikkuelluviimist jälgiv ning vastavalt vajadustele korrigeeriv juhtkomitee.Juhtkomitee esimeheks on rahvusküsimustega tegelev minister ning liikmeteksalamprogrammide eest vastutavate institutsioonide esindajad. Tulenevalteeltoodust moodustab valitsus Riikliku programmi Integratsioon Eesti ühiskonnas2000-2007 juhtkomitee asjatundjate komisjoni.
22. Maa andmine munitsipaalomandisse
K: Maareformi seaduse kohaselt otsustab sotsiaalmaa munitsipaalomandisseandmise Vabariigi Valitsus. Valitsus otsustab Jõgeva maakonna PajusiVallavolikogu taotlusel korralduse eelnõu Pajusi vallas Kõpu külas asuva 9,3 haKõpu veehoidla maaüksuse sotsiaalmaana Pajusi valla munitsipaalomandisseandmise. Pajusi Vallavolikogu põhjendab maa munitsipaalomandisse taotlemistasjaoluga, et taotletav maa on Pajusi valla üldplaneeringu kohaselt määratudpuhkeotstarbeliseks maaks, kuna veehoidla on populaarne suplus- ja suvituskoht.Seletuskirja kohaselt on munitsipaalomandisse taotletava maa piirkooskõlastatud maa tagastamise õigustatud subjekti volitatud esindajaga. Jõgevamaavanem peab maaüksuse munitsipaalomandisse andmist põhjendatuks.
1) Maa andmine munitsipaalomandisse
Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich
K: Maareformi seaduse kohaselt otsustab sotsiaalmaa munitsipaalomandisseandmise Vabariigi Valitsus. Valitsus otsustab Lääne maakonnas Noarootsi vallasasuva 0,75 ha Hosby vana kalmistu maaüksuse sotsiaalmaana Noarootsi vallamunitsipaalomandisse andmise. Seletuskirja kohaselt paikneb maaüksus enne16.juunit 1940 eraomandis olnud maal, mille suhtes õigustatud subjektikstunnistatud isikule on maa osaliselt tagastatud ja tagastamata jäänud maa eeston määratud kompensatsioon. Kalmistu kui ajaloomälestise hoolduse kohustus onpandud Noarootsi Vallavalitsusele kui mälestise valdajale. Lääne maavanem peabmaaüksuse munitsipaalomandisse andmist põhjendatuks.
2) Maa andmine munitsipaalomandisse
Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich
K: Maareformi seaduse kohaselt otsustab sotsiaalmaa munitsipaalomandisseandmise Vabariigi Valitsus. Valitsus otsustab Rapla maakonnas Märjamaa alevisPärnu mnt 22b asuva 27 019 ruutmeetrise Märjamaa kirikuaia maaüksusesotsiaalmaana Märjamaa alevi munitsipaalomandisse andmise. Seletuskirjakohaselt paikneb maaüksus enne 16.juunit 1940 EELK Märjamaa Kogudusele kuulunudmaal, mille suhtes õigustatud subjektile on vastavalt koguduse soovile maaosaliselt tagastatud ja tagastamata jäänud maa eest on määratud kompensatsioon.Märjamaa Alevivolikogu põhjendab maa munitsipaalomandisse taotlemist vajadusegakorrastada XIV sajandist pärinevat Märjamaa kirikut ümbritsev surnuaed. Raplamaavanem peab maaüksuse munitsipaalomandisse andmist põhjendatuks.
3) Maa andmine munitsipaalomandisse
Esitajad: keskkonnaminister Heiki Kranich
K: Maareformi seaduse kohaselt otsustab sotsiaalmaa munitsipaalomandisseandmise Vabariigi Valitsus. Valitsus otsustab Lääne maakonnas Noarootsi vallasasuva 1,3 ha Sutlepa kalmistu maaüksuse sotsiaalmaana Noarootsi vallamunitsipaalomandisse andmise. Seletuskirja kohaselt paikneb maaüksus enne16.juunit 1940 eraomandis olnud maal, mille suhtes õigustatud subjektidekstunnistatud isikutele on nende soovi kohaselt õigusvastaselt võõrandatud maaeest määratud kompensatsioon. Kalmistu kui ajaloomälestise hoolduse kohustus onpandud Noarootsi Vallavalitsusele kui mälestise valdajale. Lääne maavanem peabmaaüksuse munitsipaalomandisse andmist põhjendatuks.
23. Volituste andmine kohtus asjaajamiseks
Esitajad: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõike 2 kohaselt, kui seadus või muuõigusakt ei sätesta, kes esindab riiki konkreetses õigussuhtes, määrab riigiesindaja Vabariigi Valitsus. 01.09.2000 jõustus seaduse muudatus, millegaseadusesse lisati § 44^1, mille lõike 2 kohaselt on maavanem riigi seaduslikesindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhagejana või-kostjana oma pädevuse piires. Kuna nimetatud kord ei laiene enne 01.09.2000kohtute menetluses olevatele kohtuasjadele, volitab valitsus Harju maavanematesindama riiki edasivolitamise õigusega kõigis kohtuinstantsides AS Haltransaapellatsioonkaebuses Tallinna Linnakohtu 09.06.2000 kinnistamisotsusele.Küsimus puudutab Tallinnas Nõlva 9 asuva katastriüksuse ASi Halttransa nimelekinnistamise õiguslikku tähendust. Kuna kohtuvaidlus vastavalt seletuskirjaleseondub Harju maavanema erinevate korraldustega, leiab Justiitsministeeriumpõhjendatud olevat riigi esindamise Harju maavanema poolt.
24. Kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu
Esitajad: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks Kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu. Küsimus oliarutusel valitsuskabineti nõupidamisel 07.11.2000, kus justiitsministeeriumiletehti ülesandeks esitada eelnõu Vabariigi Valitsuse 14.11.2000.a. istungile.Seni kehtiv Kriminaalmenetluse koodeks on oma põhiolemuselt Eesti NSVkriminaalprotsessi koodeks, mida on alates Eesti taasiseseisvumisest muudetudrohkem kui kolmkümmend korda. Karistusõiguse reformi käigus onKriminaalmenetluse koodeksit asendav Kriminaalmenetluse seadustiku eelnõujätkuks Riigikogu menetluses olevale Karistusseadustiku eelnõule. Eelnõueesmärgiks on luua alused Karistusseadustiku eelnõus sätestatud kuritegudemenetlemiseks. Eelnõu rakendamise kord on kavandatud reguleerida eraldikehtestatava rakendusseadusega.
25. Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse muutmise seaduseeelnõu
Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmiseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu sisuks on hüvitiste määramise jamaksmise administreerimise süsteemi muutmine tsentraliseeritud süsteemistdetsentraliseerituks, terminoloogia täpsustamine ja selle kooskõlla viiminemuude sotsiaalkaitset reguleerivate õigusaktidega. Seaduseelnõu eesmärk onühtlustada erinevatele sihtrühmadele hüvitiste ja toetuste maksmise süsteemi.On otstarbekas, et kuriteoohvritele hüvitise määramine haakuks üldisesotsiaalkindlustussüsteemiga ja oleks kooskõlas selles valdkonnas kasutatavateterminitega. Eelnõu kohaselt toimuks kuriteoohvrite avalduste vastuvõtmine janende läbivaatamine pensioniametite kaudu. Esitatud eelnõu kohaselt muudetakseKuriteoohvritele riikliku hüvitise seaduse 29-st paragrahvist 20 ja lisatakseuusi paragrahve. Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskirja paragrahvi21 lõige 6 sätestab, et, kui muudetakse vähemalt üks kolmandik seadusetekstist, koostatakse uus seaduse eelnõu, milles kavandatakse senise seadusekehtetuks tunnistamine.
26. Töötu riikliku abiraha määr
Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks määruse, millega sätestatakse töötu riiklikuabiraha määr. Töötu riikliku abiraha määraks kehtestatakse 400 krooni kuus.
27. Töötuna arvelevõtmiseks vajalike dokumentide esitamise kord
Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks töötuna arvelevõtmiseks vajalike dokumentideesitamise korra. Töötuna arvelevõtmist taotlev isikesitab elukohajärgsele tööhõiveametile:
1) avalduse;
2) Isikuttõendavate dokumendi
3) haridust,eriala, ametit, kutset ja tööalaseid oskusi tõendavad dokumendid;
4) tööraamatu;
Isik, kellel on vastunäidustusi või piiranguid töötamiseleja/või tööturukoolituses osalemisele, esitab arsti väljastatud dokumendi ja/võipädeva asutuse poolt väljastatud dokumendi töövõime kaotuse protsendi ja/võipuude raskusastme kohta.
Tööhõiveametil on õigus vajaduse korral nõuda ja arvelevõtmisttaotleval töötul on õigus esitada täiendavaid dokumente, mis tõendavad taotlejaõigust end töötuna arvele võtta.
28. Töötu õppestipendiumi määr ja selle maksmise kord
Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks töötuõppestipendiumi määra ja selle maksmise korra. Töötu õppestipendiumi määr on600 krooni kuus ja see määratakse töötule, kes on tööturukoolitusel osalenudvähemalt 80 tundi.
Õppestipendiumi määr:
Töötu õppestipendiumi määr on 600 kroonikuus.
Töötule, kelle elukoht asubõppimiskohast kaugemal kui 30 kilomeetrit, makstakse sõidupiletite esitamiselsõidukulude katmiseks täiendavalt õppestipendiumi kuni 200 krooni kuus.
õppestipendium määratakse töötule,kes on koolitaja esitatud andmete alusel osalenud tööturukoolitusel vähemalt 80tundi.
§ 2. Õppestipendiumi maksmine
Töötu elukohajärgnetööhõiveamet määrab, arvutab ja maksab töötule tööturukoolituses osaletudõppepäevade eest õppestipendiumi üks kord kuus.
Õppestipendiumi päevamääraarvutamiseks jagatakse õppestipendiumi kuumäär tööpäevade arvuga kuus. Töötulemakstava õppestipendiumi arvutamiseks korrutatakse õppestipendiumi päevamäärtööturukoolituses osaletud õppepäevade arvuga.
Õppepäeva pikkus on 8 tundi. Lühemate kui 8-tunniste õppepäevade tundidearv summeeritakse ja summa jagatakse 8-ga.
29. Töötule ühekordse toetuse maksmise tingimused ja kord
Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus kiidab heaks töötule ühekordse toetuse maksmise tingimused jakorra. Ühekordset toetust makstakse kuni 60 kalendripäeva töötu riiklikuabiraha saamise 270- päevase ajavahemiku jooksul.
Toetuse maksmise tingimused
Tööhõiveamet maksab ajutisetöövõimetuse aja eest töötule ühekordset toetust järgmiste samaaegseltesinevate tingimuste korral:
1) töötulpuudub sissetulek töötu riikliku abiraha ulatuses;
2) töötu on omaajutisest töövõimetusest teatanud tööhõiveametile;
3) töötule onajutise töövõimetuse ajaks peatatud töötu riikliku abiraha maksmine.
Toetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid
Ühekordse toetuse taotlemiseks esitabtöötu arsti antud dokumendi ajutise töövõimetuse aja kohta ja avalduse.
Tööhõiveamet vaatab esitatud dokumendidläbi ja teeb otsuse 10 tööpäeva jooksul.
3. Toetuse arvutamine ja selle maksmise ulatus
Töötu elukohajärgnetööhõiveamet määrab, arvutab ja maksab ühekordse toetuse töötu soovil temapangakontole või posti teel üks kord kuus.
Ühekordse toetuse arvutamisealuseks on töötu riikliku abiraha kuumäär. Ühekordse toetuse suurusearvutamiseks jagatakse töötu riikliku abiraha kuumäär kalendripäevade arvugakuus ja korrutatakse haiguspäevade arvuga.
Ühekordset toetust makstakse kuni 60 kalendripäeva töötu riikliku abirahasaamise 270-päevase ajavahemiku jooksul.
30. Ettevõtluse alustamiseks antava tööturutoetuse suurus
Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus kinnitab ettevõtluse alustamiseks antava tööturutoetusesuuruse. Eelnõu eesmärgiks on aidata luua uusi töökohti ja toetada ettevõtlusealustamist. Ettevõtluse alustamiseks antav tööturutoetus on kuni 10 000 krooni.