Valitsuse istung algab Stenbocki majas homme kell 8.15. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad kell 12 toimuval pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.
Eelinfona, et istungi järel toimub valitsuskabineti nõupidamine Stenbocki majas, mis jätkub kell 14.00 Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (täpsem info Urmas Seaver, 503 9907, [email protected]).
1. Arvamuse andmine Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu rahanduskomisjoni 17. oktoobril algatatud seaduseelnõu. Eelnõu eesmärk on muuta Eesti Panga nõukogu moodustamist ning nõukogu liikmele esitatavaid nõudeid.
Eelnõu kohaselt koosneb Eesti Panga nõukogu esimehest, iga Riigikogu fraktsiooni esindajast ja neljast valdkonna asjatundjast. Iga Riigikogu fraktsioon nimetab oma esindaja ja nõukogu esimees esitab lisaks valdkonna asjatundjad. Kehtiva õiguse kohaselt koosneb nõukogu esimehest ja 7 liikmest. Eesti Panga nõukogu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul ja nõukogu liikmed nimetab Riigikogu Eesti Panga nõukogu esimehe ettepanekul. Nii nõukogu esimees kui liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks.
Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust, lisades, et nii nõukogu esimehel kui ka liikmetel peavad olema nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused.
Eesti Panga nõukogu esimeest ega nõukogu liikmeid ei või ametisse nimetada rohkem kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. Kehtivas õiguses piirang puudub.
Eelnõu kohaselt sätestatakse, et kui Eesti Panga nõukogu esimees ei ole Riigikogule esitanud nõukogu uue koosseisu kandidaate hiljemalt kuus kuud enne nõukogu koosseisu volituste tähtaja lõppemist või nõukogu uue koosseisu kandidaatide nimekiri ei leia Riigikogu enamuse toetust, nimetab Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul nõukogu uue koosseisu. Selle koosseisu kinnitamine vajab Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamust.
Rahandusministeerium toetab eelnõu eesmärke, kuid soovitab põhjalikult analüüsida erinevaid seadusemuudatusega seonduvaid aspekte. Eelnõu kohaselt hakkab Eesti Panga nõukogu liikmete arv sõltuma fraktsioonide arvust Riigikogust, mis tähendab, et sellest hakkab sõltuma, kas nõukogus on suurem kaal Riigikogu esindajatel või valdkonna asjatundjatel ja nõukogu esimehel. Kui nõukogus hakkab olema muutuv liikmete arv, tuleb üle vaadata ka nõukogu kvoorum. Lisaks märgib ministeerium, et Riigikogu uue koosseisu volituste algusaeg ja Eesti Panga nõukogu volituste aeg on nihkes ning seega võib juhtuda, kus mõni Riigikogu koosseis saab Eesti Panga nõukogu liikmed nimetada oma viimasel ametis oleku aastal. Küsitav on eelnõuga kehtestatud 2/3 häälteenamust nõudva sätte kooskõla põhiseadusega.
Valitsuse arvamus tuleb esitada 22. novembriks rahanduskomisjonile.
2. Järveküla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt moodustatakse olemasoleva Järveküla looduskaitseala ning osaliselt Võrtsjärve hoiuala põhjal Järveküla looduskaitseala. Seejuures muudetakse ala kaitsekorda ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Muudatuse eesmärgiks on tagada Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Võrtsjärve loodusala ja Võrtsjärve linnuala siseriiklik kaitse. Kaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Järveküla ja Maltsa külas.
Järveküla looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada Õhne jõe suudmeala ning Õhne jõe ja Võrtsjärve akvatooriumi vahelise maismaa märgala ja sellega seotud elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku, sh soo- ja metsakooslusi. Alal kaitstakse elupaigatüüpe lamminiidud, rabad, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning kaitsealusteid liike vingerjas ja merikotkas.
Planeeritav kaitseala jaguneb kaheks sihtkaitsevööndiks ning üheks piiranguvööndiks. Moodustatava kaitseala pindala on 674,4 ha. Olulisim piirimuudatus on see, et kaitseala koosseisu arvatakse 426,1 ha seni Võrtsjärve hoiuala koosseisu kuulunud ala.
Olulisema muudatustena kaitsekorras laiendatakse liikumiskeeluga ala Järveküla looduskaitseala Maltsa sihtkaitsevööndis merikotka elupaigas riigimaa arvelt. Muutub ka piiranguvööndi raiete regulatsioon, varasemalt oli lubatud turberaie vähemalt 40-aastase perioodiga, uue korra kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud lageraie kuusikutes ja haavikutes kuni 1 ha suuruse langina ning turberaie kuni 5 ha suuruse langina.
Määruse jõustumisega väheneb Viljandi vallas maamaksutulu ligikaudu 865 eurot aastas, kuna täiendavalt arvatakse sihtkaitsevööndisse 493,1 ha, kus seni kehtis 50% maamaksusoodustus. Järveküla looduskaitsealale ja Võrtsjärve hoiualale ei jää toetust vajavaid pool-looduslikke kooslusi. RMK saamata jääv puidutulu on ligikaudu 4437 eurot.
3. Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ning Tamme paljandi ja Trepimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõukohase määrusega muudetakse Võrtsjärve hoiuala (Võrtsjärve HA) piiri ja seoses kahe vana kaitsekorraga ala osalise arvamisega hoiuala koosseisu hoiuala kaitse-eesmärke. Kehtetuks tunnistatakse hoiualaga liidetavate vanade kaitsekorraga alade kaitset puudutavad varasemad otsused.
Võrtsjärve HA asub kolmes maakonnas - idaosa Tartumaal, lääneosa Viljandimaal ja lõunaosa Valgamaal. Eelnõukohase määrusega muudetakse Võrtsjärve HA piire Tartumaa ja Viljandimaa osas. Võrtsjärve HA piiride muutmine on vajalik kaitsealade kaitsekorra ajakohastamise ja piiride korrigeerimise tõttu.
Eelnõukohase määrusega muudetakse Võrtsjärve HA Tartu maakonda jääva osa kaitse-eesmärke ja piire ning liidetakse hoiualaga osaliselt senised vana kaitsekorraga alad Tamme paljand ja Trepimägi.
Seoses Järveküla looduskaitseala moodustamisega muudetakse Võrtsjärve hoiuala piire Viljandi maakonna osas. Sellega tagatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele Võrtsjärve loodus- ja linnualale siseriiklik kaitse.
4. Ainja maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt viiakse kaitse-eeskiri kooskõlla looduskaitseseadusega, muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning korrigeeritakse kaitseala välispiiri. Ainja maastikukaitseala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Ainja külas.
Kaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, Ainja järve ja Sinejärve, Ainja mägede omapärast pinnavormi ja looduse mitmekesisust, salu- ja laanemetsa metsakooslusi. Kaitseala pindala on 112,2 ha ja võrreldes kehtiva kaitsekorraga on see vähenenud 1,8 ha. Pindala vähenemine on põhjustatud kaitseala välispiiri korrigeerimisest. Kaitseala pindalast moodustab riigimaa 38,1 ha, munitsipaalmaa 22,6 ha ja eramaa 51,5 ha.
Piiranguvööndist arvatakse sihtkaitsevööndisse 38 ha riigimetsamaad. Moodustatud sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus. Ainja piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud häil- ja aegjärkne raie kuni 2 hektari suuruse langina. Samuti on lubatud puhtpuistute kujundamine (männikud ja põllu keskel olevad kasesalud). Ainja järve ja Sinejärve kalda piiranguvööndis on ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud üle 120-aastaste okaspuude ja kõva lehtpuude ning üksikult seisvate üle 80-aastaste puude raie.
Maamaksu hakkab Mulgi vallale vähem laekuma ligikaudu 133 eurot aastas. RMK saamata jääv puidutulu on ligikaudu 450 eurot aastas.
5. Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva looduskaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning kaitseala välispiiri ja tsoneeringut, et tagada metsa- ja sookoosluste, kaitsealuste liikide kaitse. Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Kehila, Sepise ja Veeremäe külas.
Kaitse-eesmärgiks on selliste elupaigatüüpide kaitse, nagu rabad, siirde- ja õõtsiksood, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soolehtmetsad. Kaitstavatest liikidest esineb kaitsealal kassikakk ja kanakull, taimeliikidest harilik jugapuu, harilik luuderohi ja tuhkpihlakas.
Kaitseala laiendatakse kassikaku ja kanakulli elupaikade ning laane- ja salumetsade täiendava kaitse vajadusest lähtuvalt. Kesknõmme looduskaitseala pindala on 481,3 ha. Kogu kaitseala jääb riigimaale. Kaitseala pindala suureneb seni kaitseta ala võrra 142,5 ha riigimaa arvelt, mis arvatakse sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitsevööndi pindala on 455,9 ha ja piiranguvööndi pindala on 25,4 ha. Sihtkaitsevööndi pindala suureneb 413 ha, piiranguvööndist arvatakse sihtkaitsevööndisse 267,8 ha riigimaad.
Saaremaa valla maamaksutulu väheneb ligikaudu 665 eurot aastas. RMK saamata jääv puidutulu on 4910 eurot aastas.
6. Andsu järvede maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke, tsoneeringut ja kaitsekorda. Muudatused on tingitud vajadusest viia kaitseala kaitsekord kooskõlla kehtiva õigusega ning tagada Andsu järvede maastikukaitsealale iseloomuliku ja mitmekesise maastiku ja looduskaunite järvede kaitse.
Kaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta ja säilitada piirkonnale iseloomulikku ja mitmekesist maastikku ning looduskauneid järvi. Kaitseala asub Võru maakonnas Võru vallas Meegomäe külas.
Andsu järvede maastikukaitseala pindala on 50,5 ha, millest munitsipaalmaad on 3,4 ha ja eramaad 46,9 ha. Kaitseala pindala väheneb 1,4 ha võrra, kuna välispiiri korrigeerimisel ning piiri selguse huvides arvati kaitsealast välja Järve katastriüksus. Varasem piirikirjeldus ning piir kaardi peal ei ühti.
Peamiste muudatustena kaitsekorras lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul uute ehitiste püstitamist. Varasemalt oli ehitiste püstitamine lubatud vaid olemasoleval hoonestusalal. Edaspidi lubatakse lageraied hall-lepikutes, mujal jääb uuendusraieks turberaie 2 ha suuruse langina.
Määruse jõustumisega ei kaasne olulisi majanduslikke mõjusid, maamaksutulu suureneb Võru vallal 3 eurot aastas. Kuna tegemist on piiranguvööndi režiimiga Natura alale mitte jääva alaga, siis Natrua erametsatoetuse maksmise kohustus puudub. Samuti ei teki riigil täiendavat maade riigile omandamise kohustust, kuna eelnõuga ei muudeta kaitsekorda rangemaks.
7. Vabariigi Valitsuse 22. septembri 2005. a määruse nr 247 „Teadus- ja Arendusnõukogu põhimäärus“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Määruse eelnõu
1. septembril 2019. a jõustusid teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatused, millega loobuti Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) koosseisu täpse suuruse sätestamisest seaduses. Muudatuse eesmärk oli lisada enam paindlikkust ning anda valitsusele võimalus moodustada koosseis muutuvate vajaduste järgi.
Kehtiva põhimääruse kohaselt on TAN 12-liikmeline. Eelnõu kohaselt suurendatakse koosseisu 15 liikmeni. Eesmärk on nõukogu koosseisu mitmekesistada, kaasates enam eri taustaga eksperte ja eri teadusvaldkodade esindajaid. Muu hulgas on soov täiendada TANi arutelusid sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna vaatega.
Nõukogu liikmete arvu suurendamise tõttu muudetakse ka kvoorumi suurust ning tõstetakse see seniselt 8-lt 10-ni.
Määrus jõustub üldises korras.
8. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras alla hariliku väärtuse võõrandamiseks Põhja-Pärnumaa vallale (Pargiveere kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Enge külas asuva Pargiveere kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks Põhja-Pärnumaa vallale müügihinnaga 65% maa harilikust väärtusest.
Pargiveere kinnistu on oluline kõrvalasuva Pargimaja korterelamu elanikele, kes kasutavad kinnistut aiamaana alates elamu ehitamisest 1967. aastal. Pargiveere kinnistule puudub iseseisev juurdepääs avalikult teelt. Sellel asuvad ka Pargimaja korteriühistut veega varustav pumbamaja ja veetrass. Pargiveere kinnistu moodustab terviku korterelamu krundiga. Vald soovib, et kortermaja elanikud saaksid jätkata selle tavapärast kasutust aiamaana.
9. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Järva vallala (Ahula-Aravete jalgrattatee T1)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Järvamaal Ahula külas asuva Ahula-Aravete jalgrattatee T1 kinnisasja otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Järva vallale. Kinnistu on vallale vajalik avalikult kasutatava jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks.
2) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Rae vallale (Lennuradari tee L4 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk
Tüüp: Korralduse eelnõu
Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Rae vallas asuva Lennuradari tee L4 kinnistu tasuta võõrandamiseks Rae vallale jalgteeks.
10. Nõusolek Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks (Väike-Kamari külas Kaarlimõisa tee 4 kinnistu)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Korralduse eelnõu
Haridus- ja teadusministeeriumile antakse nõusolek Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas Kaarlimõisa tee 4 kinnistu ja sellel asuva hoone otsustuskorras kasutada andmiseks.
Põltsamaa Ametikooli ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse liitmise tulemusena üheks kutseõppeasutuseks jäi Euroopa Liidu struktuuritoetuste eest Põltsamaale ehitatud praktikabaas Järvamaa Kutsehariduskeskuse kasutusse, et korraldada kutseõppe tasemekoolitust ja täiskasvanute täiendusõpet.
Kuna hoonet on kasutatud senisest väiksemas mahus, soovivad haridus- ja teadusministeerium ja kool leida praktikahoonele täiendavaid kasutusvõimalusi eelkõige kohapealsete praktikakohtade ja töökohapõhise õppe korraldamise kaudu. Nii oleks läbi erinevate koostööpartnerite võimalik leida praktikahoonele suuremat kasutust ka edaspidi. Arvestades hoone suurust on võimalik paljude erinevate ettevõtete kaasamine.
11. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (10 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kümnele eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.
2) Eesti kodakondsuse andmine (9 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus üheksale eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.
3) Eesti kodakondsuse andmine (10 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kümnele eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.
4) Eesti kodakondsuse andmine (10 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kümnele eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.
5) Eesti kodakondsuse andmine (10 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kümnele eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.
6) Eesti kodakondsuse andmine (11 isikut)
Esitaja: siseminister Mart Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus üheteistkümnele eelnõus nimetatud isikule, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.
12. Eesti seisukoht Cotonou lepingu artikli 95 lõike 4 kohaste üleminekumeetmete vastuvõtmise kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks välisministri esitatud seisukoht toetada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) - ELi suursaadikute komitees Cotonou lepingu artikli 95 lõike 4 kohaste üleminekumeetmete vastuvõtmist.
Cotonou lepingu üleminekumeetmete vastuvõtmine on vajalik, et vältida poliitilist, institutsioonilist ja õiguslikku vaakumit AKV-ELi suhetes, kuna uue partnerluslepingu (nn Post-Cotonou lepingu) läbirääkimisi ei suudeta lõpetada enne kehtiva lepingu lõppemist.
Üleminekumeetmed näevad ette pikendada Cotonou lepingu kohaldamist kuni 31. detsembrini 2020 või kuni uue koostöölepingu jõustumiseni või kuni selle ajutise kohaldamiseni ELi ja AKV riikide vahel, olenevalt sellest, mis toimub varem. Üleminekumeetmed hakkavad kehtima alates 1. märtsist 2020, kui Cotonou leping on lõpetanud kehtivuse.
Üleminekumeetmed ei too Eestile kaasa uusi õigusi ega kohustusi võrreldes kehtiva Cotonou lepinguga ning on kooskõlas Eesti ja ELi õigusaktidega. Eestis, nagu ka ELis tervikuna, jääb kehtima olemasoleva lepingu õiguslik regulatsioon ning Eesti jätkab oma kohustuste täitmist.
ELi ja AKV riikide suhete aluseks olev Cotonou leping allkirjastati ELi ja selle liikmesriikide ning AKV riikide vahel 2000. aastal ning see kehtib kuni 29. veebruarini 2020.
13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 18. novembri 2019. a istungil
Esitaja: maaeluminister Mart Järvik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Euroopa Komisjon avaldas ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üleminekumääruste eelnõude paketi 31.10.2019. Tegemist on kahe määruse eelnõuga, millest esimene käsitleb finantsdistsipliini rakendamist alates finantsaastast 2021 ja loob sammastevahelise paindlikkuse aastaks 2020. Siinkohal on eelkõige oluline sammastevaheline paindlikkus, mis annab vajadusel võimaluse tõsta rahalisi vahendeid ühest sambast teise, et tagada vajalike vahendite olemasolu ÜPP üleminekuperioodil. Eelnõu on plaanis vastu võtta käesoleva aasta lõpus.
Teine määrus keskendub rohkem üleminekule käesolevast eelarveperioodist tulevasele. Üleminekumäärus võimaldab 2021. a maksta toetust praeguste reeglite järgi. Eelarve juures on lähtutud komisjoni mitmeaastase eelarveraamistiku 2021-2027 ettepanekust. Teise samba vahendite lõppemise korral on liikmesriikidel võimalik maaelu arengukava pikendada kuni 31. detsembrini 2021. Samuti pikendatakse kriisireservi 2021. a lõpuni ning võimaldatakse jätkata sektoripõhiseid toetuskavu. Üleminekuks on ette nähtud üks aasta. Kõnealune määrus lepitakse kokku peale kokkulepet uue perioodi eelarveraamistikus.