Valitsuse 14.12.17 istungi kommenteeritud päevakord

13.12.2017 | 18:07

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil kell 12 peaministri ülesannetes Jevgeni Ossinovski, maaeluminister Tarmo Tamm, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja kaitseminister Jüri Luik.

Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vaheline andmete ja infosüsteemide majutamise kokkulepe, millele peaminister Jüri Ratas ja Luksemburgi peaminister Xavier Bettel kirjutasid alla 20. juunil 2017 Luxembourgis.

„Andmesaatkond“ on riigipilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada ning vajaduse korral käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. See võimaldab jätkata Eesti riigi toimimist ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on peatunud või häiritud.

Kokkuleppega annab Luksemburg Eestile võimaluse hoiustada infosüsteemid valdustes, millele kohektaritlduvad kokkuleppes määratletud diplomaatilised privileegid. „Andmesaatkond“ on kõnekeelne väljend ning tegu pole iseseisva diplomaatilise esindusega. Kontseptsioon tervikuna on uudne ning sarnaseid riiklikke andmete majutamise süsteeme pole teadaolevalt veel praktikas kasutusele võetud - kokkulepe loob uue pretsedendi rahvusvahelises õiguses. Partneriks on valitud Luksemburg, kuna nad on valmis pakkuma diplomaatilisi privileege ning neil on riigile kuuluvad kõrgturvalised andmekeskused tasemel, mida Eestis ei leidu. Lisaks välislepingule on „Andmesaatkonna“ rakendumiseks Luksemburgiga sõlmitud vastava valdkonna ministrite vahel ka üürileping, millega määratakse kindlaks konkreetsed tehnilised nõuded. Eelarvelised vahendid riigieelarvest on üürilepingu jaoks eraldatud alates 2018. aastast. Muid otseseid lisakohustusi riigile eelnõust ei tulene.

Eestis tuleb kokkulepe ratifitseerida Riigikogus.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/706e987d-945d-4d83-814b-6b52e9516eb1#2BCLLwGu

 

2. Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013. a määruse nr 45 "Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded" muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Riik soovib suurendada tervisenõuetele vastavaks tunnistatavate ja ajateenistusse kutsutavate kutsealuste hulka ja olla paindlikum tegevväelaste terviseseisundi hindamisel nende teenistuse jätkamiseks.

Eelnõu järgi muutub kaitseväeteenistuskohustuslaste terviseseisundi hindamine arstlikes komisjonides tõhusamaks, mis vähendab ajateenistusest kõrvalehoidmist tervislikel põhjustel. Kaitsevägi on muutunud ajateenistuse väljaõppe korraldamisel senisest oluliselt personaalsemaks terviseprobleemidega või vähemvõimekamate sõdurite suhtes. Leevendatakse nõudeid lühiajaliste tervisehäirete osas, kus vajalikku ravi on võimalik tagada ka ajateenistuses, näiteks migreen, õietolmuallergia, laktoositalumatus. Vajadusel saab ajateenistusest tervislikel põhjustel siiski vabastada, kui selgub, et ka vajaliku ravi korral ei ole sõdur võimeline teenistusülesandeid täitma ning Kaitseväel pole võimalust teda paigutada tervisest lähtuvalt sobivamale ametikohektaritle.

Muudatuste tulemusel peaks tervisenõuetele vastavaks tunnistatavate ning ajateenistusse kutsutavate inimeste arv suurenema hinnanguliselt kuni 1000 võrra aastas.

Tegevväelaste osas muudetakse tervisenõuded oluliselt paindlikumaks, vajaduse korral saab tegevväelase terviseseisundit hinnata lähtuvalt konkreetsest ametikohektaritst ning arvestades inimese võimet täita sellel ettenähtud teenistusülesandeid. Kehtiv kord seda ei võimalda. Eelnõu soodustab kaitseväelaste pikemat teenistuses olemist.

Tervisenõuete muutmisel on kaasatud arstlike komisjonide liikmeid, Kaitseväe arste ja mitmeid erialaspetsialiste.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e7b257b5-7129-43ba-b1d8-d36bdb60bfd2#RvFRadD3

 

3. Kaitse-eeskirjade kehtestamine
1) Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Kaitseala asub Saare maakonnas Muhu vallas Kesse külas.

Kaitsealal kaitstakse Kesse panka, saarel kasvavat lookuusikut, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Kaitstavad elupaigatüübid on püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, rannaniidud, kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal, lood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ja puiskarjamaad.

Kaitseala on jagatud üheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Ala pindala on 175,1 hektarit, sellest on sihtkaitsevööndis 81,9 hektarit ja piiranguvööndis 93,2 hektarit. Kaitseala pindalast moodustavad eramaad 41,4 hektarit. Kaitseala pindala väheneb 3,9 hektari võrra, vähenemine tuleneb rannajoone muutumisest.

Edaspidi ei piirata selleks ettevalmistatud kohektarits rahvaürituse korraldamist, kuid selleks ettevalmistamata kohektarits tuleb rahvaüritused kooskõlastada. Kuna tegemist on väikese saarega, siis linnujahist tingitud häiringu mõju oleks kogu saare ulatuses oluline, seega keelatakse linnujaht.

 

2) Letipea maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva Letipea maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas.

Ala kaitse-eesmärk on kaitsta Eesti põhjarannikule iseloomulikke maastikke ja rannaniidukooslusi, olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku, kaitsealuseid liike, kaitstavaid looduse üksikobjekte Ehektaritlkivi ja Tagaküla Suurkivi, samuti elupaigatüüpe liivamadalad, laiad madalad lahed, vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.

Kaitseala on jagatud kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Kaitsekorra muutmisega arvatakse täiendavalt sihtkaitsevöödnisse 10,3 hektarit senist piiranguvööndi ala riigimaal. Kaitseala piir jääb sisuliselt samaks, kuid tehnilisest korrigeerimisest tingitud muudatused suurendavad senist pindala 4,1 hektari võrra.

Kaitseala pindala on 608,8 hektarit, millest 490 hektarit moodustab veeala ning 119 hektarit maismaa. Eramaad on kaitsealal 44,8 hektarit ning see jääb piiranguvööndisse.

Olulisemate muudatustena keelatakse kogu kaitsealal linnujaht ja Laidude sihtkaitsevööndis kehtestatakse liikumispiirang 1. aprillist 15. juulini, et tagada lindudele pesitsusaegne rahu. Piiranguvööndis lubatakse valitseja nõusolekul roo varumine külmumata pinnasel, tehisveekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning rannajoone muutmine lautrikohtade ehitamisel. Samuti puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. Raietest on lubatud turberaie 2 hektari suuruse langina. Lageraiet ei lubata, kuna piiranguvööndi metsaala jääb ranna piiranguvööndisse, kus on looduskaitseseadusest tulenevalt lageraied keelatud.

Täiendavaid maa riigile omandamise ning Natura metsatoetuse kulusid määruse jõustumisel riigile ei teki. Hooldamist vajavaid rannaniite jääb kaitsealale 20,3 hektarit.

 

3) Pilkuse maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu hektarit muudetakse olemasoleva Pilkuse maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Kaitseala asub Rapla maakonnas Vigala vallas Vana-Vigala külas.

Kaitse all on: rabad, siirde- ja õõtsiksood, nokkheinakooslused, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Samuti väike-konnakotkast ja kanakulli. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala jagatud jätkuvalt ühte sihtkaitsevööndisse.

Pilkuse maastikukaitseala pindala on 479,6 hektarit ja see asub tervenisti riigimaal. Kaitseala pindala suureneb 4,4 hektari võrra seoses piiri ühildamisega põhikaardi ja maaüksuse piiriga.

Olulisema muudatusena kaotakse alal liikumispiirang, kuna tegemist on vähekülastatava piirkonnaga riigimaal ja väike-konnakotkas ei ole seal viimastel aastatel pesitsenud. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks kogu kaitsealal, varem oli tegevus lubatud ainult Pilkuse sihtkaitsevööndis. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud jahiulukite lisasöötmine.

Kuna ala asub tervikuna riigimaal, siis täiendavaid maa riigile omandamise ning Natura metsatoetuse kulusid määruse jõustumisel ei teki. Hooldamist vajavaid kooslusi alal ei esine.

 

4) Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva Pangodi maastikukaitseala kaitsekorda ja välispiiri. Ala kaitse-eesmärgiks on säilitada ja tutvustada Pangodi järvestiku järvede ning neid ümbritsevat loodus- ja pärandmaastikku, sealhulgas sürjametsi ja niite, samuti ajaloolist Kodijärve mõisa parki. Lisaks kaitstakse alal kalaliiki vingerjas ja taimeliike võsu-liivsibulat ja harilikku käokulda. Kaitseala asub Tartu maakonnas Kambja vallas Pangodi, Kodijärve ja Palumäe külas.

Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks piiranguvööndiks ning üheks sihtkaitsevööndiks. Seoses uue kaitsekorra kehtestamisega moodustatakse 12 hektarilisel alal, mis senini oli piiranguvöödnis, kaitsealuste taimeliikide esinduslikuma kasvukoha kaitseks sihtkaitsevöönd, kus on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Lahustükina lisatakse kaitsealale Kodijärve mõisakalmistu koos alleega. Vaadete avamiseks on vajalik teha raieid. Samuti keelatakse sihtkaitsevööndis väljaspool teed ratsutamine kuna see kahjustab õrna liivast pinnast ja soodustab erosiooni ning on juba mõjunud negatiivselt alal kasvavatele karukelladele ja võsu-liivsibulatele.

Kaitseala kogupindala on 380,7 hektarit, sellest eramaad 225,3 hektarit, riigimaad 152,9 hektarit, munitsipaalmaad 1,2 hektarit ning jätkuvalt riigi omandis olevat maad 1,3 hektarit.

Olulisi kulusid eelnõu jõustumisega riigile ei teki. Kuna kaitsealale ei jää toetust vajavaid poollooduslikke kooslusi ega toetusõiguslikku Natura 2000 erametsamaad, siis nende toetuste puhul riigi kohustused ei suurene.

 

5) Laidu saare kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt uuendatakse Laidu saare kaitse-eekirja ja täpsustatakse kaitseala piire. Laidu saar on kaitse all merelindude kaitsealana Saare maakonnas Saaremaa vallas Võhma külas alates 1965. aastast.

Kaitseala eesmärk on kaitsta Laidu saarel pesitsevaid ja läbirändavaid linde, pool-looduslikke kooslusi ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. Lisaks kaitstakse elupaigatüüpe väikesaared ning laiud, rannaniidud, kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal ning lood ja linde: valgepõsk-lagle, randtiiru, jõgitiiru ning hanka ja tema elupaiku.

Laidu saare looduskaitseala esteetiliseks väärtuseks on kaunid ranniku- ja poollooduslikud kooslused ning saareline maastik. Laidu saare teaduslik väärtus seisneb selles, et see on olnud riikliku seire ala, mille haudelinnustiku koosseisu on järjepidevalt jälgitud 1994. aastast alates.

Looduskaitseala pindala on 18,8 hektarit. Kaitseala välispiiriks ja sihtkaitsevööndi piiriks on Laidu saare rannajoon. Alal rakendatakse sihtkaitsevööndi kaitsekorda. Kaitserežiim alal ei muutu, sest alal on ka praegu sihtkaitsevööndi režiim.

Olulisemate muudatustena on uue kaitse-eeskirja kohaselt pikendatud liikumispiirangu aega, et tagada tiirude edukas pesitsemine. Praegu on liikumispiirang 1.04-30.06, edaspidi 1.04-5.08. Rahvaürituste korraldamine on edaspidi olenemata osalejate arvust lubatud üksnes kaitseala valitseja loal. Praegu on lubatud kuni 20 inimesega ürituse korraldamine ilma loata. Samuti lubatakse kaitseala valitseja loal linnujaht.

Laidu saarele eramaid ei jää, kogu saar on eelnõu koostamise ajal jätkuvalt riigi omandis olev maa.

 

6) Suuremõisa lahe looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva Suuremõisa lahe maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning nimetatakse maastikukaitseala ümber looduskaitsealaks. Kaitseala asub Saare maakonnas Muhu vallas Laheküla ja Pädaste külas.

Kaitstavat ala laiendatakse eesmärgiga liita Aljava merikotka püsielupaigad ja Suuremõisa kuld-soverbielli püsielupaik ning väärtuslikud madalsookooslused. Moodustatav kaitseala hõlmab osaliselt Natura võrgustikku kuuluva Suuremõisa lahe loodusala. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe lood, sinihelmikakooslused, lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, puiskarjamaad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Samuti kaitsealuseid liike kaunist kuldkinga, pisikannikest, suurt rabakiili, kassikakku, merikotkast ja mustviirest.

Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala jagatud kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

Planeeritava kaitseala pindala on 416,3 hektarit, millest 10 hektarit on veeala. Laienemine varem mitte kaitse all olnud ala arvelt on 43,5 hektarit, sellest riigimaad 18 hektarit, (12,5 hektarit sihtkaitsevööndis), eramaad 25,5 hektarit (0,3 hektarit sihtkaitsevööndis). Sihtkaitsevööndisse arvatakse varem Laheküla piiranguvööndisse kuulunud 115,4 hektarit maad, millest eramaa moodustab 104,6 hektarit.

Olulisematest muudatustest lubatakse jahipidamist ja kalapüüki, välja arvatud linnujahti 1. veebruarist 31. juulini. Kehtiva kaitsekorra kohaselt on linnujaht ja kalapüük keelatud. Väärtuslike metsakoosluste arvamisega piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse muutub kaitsekord umbes 115,4 hektaril majandustegevuse osas rangemaks.

Eramaade sihtkaitsevööndisse arvamise tõttu tekib riigil nende omandamise kohustus, mille kogumaksumus on orienteeruvalt 423 070 eurot.

 

4. Keema järvede kaitseala kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt arvatakse seoses looduskaitseliste väärtuste kadumisega kaitse alt välja Keema järvede kaitseala, mis asub Võru maakonnas Võru vallas Keema ja Udsali külas.

Looduskaitse alt väljaarvamisega kaotatakse alal kehtinud looduskaitselised piirangud ning edaspidi kehtib alale üldine kord. Kaitsealal asuvate järvede kaitse jääb tagatuks looduskaitse- ja veeseadusest tulenevate kalda- ja veekaitse piirangute kaudu.

Senine kaitsekord kehtestati 1962. aastal. Eelnõuga riikliku kaitse alt välja arvatava ala pindala on 123 hektarit, mis jääb kogu ulatuses eramaale.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a9de1da5-cf32-4a3b-9979-957430a34fb1#ETkTnwFA

 

5. Lääne ja Pärnu maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks nelja looduskaitseväärtuse minetanud pargi ja puistu kaitse alla võtmise otsused ning arvatakse need kaitse alt välja. Looduskaitse alt arvatakse välja: Lihula park, Tuudi põlispuude grupp, Uugla põlispuude grupp ning Võnnu park.

Alad on olulised pigem kohalikul tasandil või omavad muinsuskaitselist väärtust, kuid mitte riiklikul tasandil looduskaitselist väärtust.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ebf549c1-bc24-4b3a-9a39-0877033fff28#ZIoDG9ku

 

6. Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2016. a määruse nr 75 "Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Praegu kehtivat põlevkivi hinnastamise regulatsiooni pikendatakse 2019. aastani. Praegune regulatsioon kehtestati ajutisena 2016. aastal 2018. aasta lõpuni, selle tasustamise süsteem põhineb vedelkütuste tootmisega loodaval väärtusel. See põhimõte jääb kehtima kuniks töötatakse välja uus tasustamise mudel.

Kütteõli turuhinnast sõltuv põlevkivi kaevandamisõiguse tasu on toiminud ootuspäraselt, aidates vältida põlevkivist vedelkütuse tootmise peatumist eriti madalate turuhindade perioodil.

Uus hinnastamismudel on kavas välja töötada koostöös rahandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning sektori ettevõtete vahel.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dcd3261d-c1d2-455f-b054-4246b347c7d5#chicZGr7

 

7. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240 ""Maksukohustuslaste registri" asutamine ja registri pidamise põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Põhimäärus viiakse kooskõlla 20. detsembril 2017 jõustuva liiklusseaduse ja teiste seaduste muudatustega, millega kehtestatakse üle 3,5-tonnise täismassiga veoautole ja selle haagisele teekasutustasu. Teekasutustasu tasumise kohustus kohaldub alates 1. jaanuarist 2018 a.

Teekasutustasu peavad maksma kõik veoautod, kes liiklevad Eestis avalikult kasutatavatel teedel, st tasu peavad maksma ka välismaal registreeritud veoautod. Teekasutustasu määr jääb vahemikku 9-12 eurot ning aastane tasu on 500-1300 eurot.
 

Teekasutustasu administreerimisega hakkab tegelema maksu- ja tolliamet ning eelnõuga kehtestatakse põhimääruses sätted, mille kohaselt kantakse maksukohustuslaste registrisse teekasutustasu tasuma kohustatud isiku ning kohustusega seotud andmed. Register võimaldab pidada arvestus kohustuse tasumiseks kohustatud isikute ning teekasutustasu tasumise ja tagastamise üle.

Lisaks hakatakse registrisse kandma andmeid elatise tasumiseks kohustatud isikute ning riigile läinud elatisnõuete tasumise üle. Elatisabi süsteem jõustus 1. jaanuaril 2017 ja siiani on nõuete üle arvestust peetud majandusarvestuse tarkvara SAP vahendusel. Nõuete arvestus registris tagab nii riigile kui ka võlgnikele parema ülevaate nõuetest.

Määruse rakendamisega seotud arenduskulud on koos käibemaksuga 1, 35 miljonit eurot ja need kantakse maksu- ja tolliameti ning Riigi Tugiteenuste Keskuse eelarvetest.

Määrus jõustub 20. detsembril, elatisnõudeid puudutav muudatus jõustub 1. jaanuaril 2018.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d6da1fd2-07dd-487b-a008-b0f8569680dc#lxzFktTv

 

8. Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2012. a määruse nr 92 „Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord“ muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse riigi ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatorit, et senisest täpsemalt kirjeldada teenistuskohtade ülesandeid riigi ametiasutustes.

Teenistuskoht on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt peavad riigi ametiasutused liigitama teenistuskohtasid teenistuskohtade klassifikaatori järgi teenistusgruppidesse, mille alusel saab rahandusministeerium teha personali- ja palgaanalüüse. Rahandusministeerium hindab teenistuskohtade klassifikaatori sobivust kord aastas.

Eelnõuga ei lisandu klassifikaatorisse ühtegi uut teenistusgruppi, kuid seoses valdkondade laienemisega viiakse kahte teenistusgruppi sisse täiendavad tasemed. Arhiivinduse teenistusgruppi kuuluvate tööde puhul on oluline eristada teistest töödest digitaalse arhiivindusega tegelevaid töid, mille jaoks lisandub teenistusgruppi kaks uut taset (uus 4. tase ja 6. tase). Lisaks täiendatakse teenistusgruppi 7. tasemega, et sinna oleks võimalik klassifitseerida arhiivindusega tegelevate üksuste juhid. Kehtiva korra muutmiseks tegi ettepaneku Rahvusarhiiv. Instruktorite-koolitajate teenistusgrupis on oluline teistest eristada õppeväljakutel instruktori- ja koolitustöid tegevaid teenistujaid ning selleks viiakse teenistusgruppi sisse kaks uut taset (tasemed 1A. ja 2A.). Ettepaneku kehtiva korra muutmiseks tegi siseministeerium.

Määruse rakendumisel peavad riigi ametiasutused liigitama enda teenistuskohad kehtestatava klassifikaatori alusel, mis ei too kaasa rahalisi kulusid.

Määrus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

 

9. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 "Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine" muutmine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt muudetakse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korda.

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Muinsuskaitse Selts tegid ettepaneku kasutada omandireformi reservfondi vahendeid toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise säilimise tagamiseks. Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940-datel omanikelt mitmeid rahvuskultuuri seisukohalt olulisi objekte (talud, seltsimajad, kirikud, koguduste hooned jne), mis pärast aastakümnete pikkust puudulikku hooldust tagastati omandireformi käigus seisundis, mis ohustab nende säilimist ja eesmärgipärast kasutamist. Nende objektide säilitamine ja taastamine nõuab omanikelt, sh usuühendustelt sageli ülejõukäivaid materiaalseid kulutusi.

Omandireformi reservfondi laekunud raha kasutamist reguleeriv valitsuse määrus ei näe praegu ette reservfondi vahendite kasutamist kulude katmiseks omanikele tagastatud ehitismälestiste või sakraalehitiste korrashoiuks, säilitamiseks või taastamiseks. Kehtivat määrust täiendatakse, nii et erastamisest laekuvat raha oleks võimalik kasutada ka eelnimetatud otstarvetel. Ettepanekut toetavad ka Eesti peamiste usuühenduste – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Apostlik-Õigeusukiriku taotlused saada riigilt täiendavat toetust tagastatud pühakodade säilitamiseks ja taastamiseks.

 

10. Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ muutmine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kehtiva korra kohaselt arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel isiku või perekonna sissetulekust maha eluasemekulud. Eluasemekulude suuruse arvestamisel lähtutakse eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normist, mis on eluruumis üksinda elaval inimesel 33 m2 ja üksinda elaval pensionäril sõltumata pensioni liigist kuni 51 m2.

Kuna töövõimereformi raames on senised töövõimetuspensionärid asendumas inimestega, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, siis nähakse eelnõuga ette võimalus kohaldada toimetulekutoetuse arvestamisel kuni 51 m2 suurust erandit ka eluruumis üksinda elavatele osalise ja puuduva töövõimega inimestele.

Muudatusega tagatakse, et senistele töövõimetuspensionäridele määratava toimetulekutoetuse suurus ei vähene nende sotsiaalse seisundi muutumise tõttu töövõimetuspensionärist kas osalise või puuduva töövõimega isikuks. Eluruumis üksinda elavaid toimetulekutoetust saanud pensionäre oli 2016. aastal 4018, neist 2771 ehk 69 protsenti olid töövõimetuspensionärid.

Lisaks tehakse eelnõuga mitmeid tehnilisi muudatusi.

Määrus jõustub üldises korras.

Eelnõu link EIS-is:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eb00a775-f149-4150-996d-7ba45c967326
 

 

11. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga kavandatud muudatustega võetakse üle 1. jaanuaril 2018 jõustuv Euroopa Komisjoni direktiiv, millega muudetakse seniseid südame- ja veresoonkonnahaiguste ning diabeediga seonduvad tervisenõudeid juhilubade taotlemisel.

Muudatused hõlmavad nii 1. grupi (tavalised juhid) kui 2. grupi (kutselised juhid) mootorsõidukijuhile ja juhtimisõiguse taotlejale seatud tervisenõudeid ja vastunäidustusi.

Eelnõu kohaselt täiendatakse suhkurdiabeedi diagnoosiga 1. grupi juhi tervisenõudeid. Kehtiva korra järgi peavad sellisel juhil olema tervisekontrolli tegija hinnangul piisavad teadmised hüpoglükeemiast (veresuhkru langemine alla normi) ja sellest tingitud ohtudest. Eelnõu kohaselt on juhil edaspidi kohustus oma tervist ka piisavalt kontrollida. Korduva raske hüpoglükeemia korral tervisetõendi väljastamisel peab uue nõudena juht eelnevalt saama eriarsti hinnangu, et tema terviseseisund on asjakohase raviga piisavalt kontrolli all ja tema juhtimisvõime ei ole seisundist tulenevalt vähenenud. Sellele tuginedes saab tervisekontrolli tegija kindluse, et inimese terviseseisund võimaldab mootorsõidukit juhtida.

Samuti täiendatakse eelnõu kohaselt mõlemasse gruppi kuuluvate juhtide südame-veresoonkonnahaiguste loetelu uute vastunäidustustega, mille esinemise korral ei ole juhtimine lubatud (1. grupi juhtidel 22 ja 2. grupi juhtidel 27 vastunäidustust). Loetelu koostamisel on arvestatud kõige uuemaid meditsiiniteadmisi ja riske liiklusohutusele. Samas nähakse leevendusena ette võimalus tervisekontrolli tegijale nende haiguste suhtes erandina lubada juhti mootorsõidukit juhtima, hinnates juhile määratud ravi ja võttes arvesse raviarsti luba. Kehtiv kord näeb olenevalt grupist juhile vastunäidustustena ette kroonilise südame-veresoonkonna puudulikkuse II või III staadiumi või kõrgvererõhutõve III staadiumi.

Nõuete täpsustamine aitab vähendada riski, et mootorsõidukit satub juhtima inimene, kes oma terviseseisundi tõttu võib olla liikluses ohuks endale ja teistele. Samas võimaldavad täpsustatud nõuded siiski juhtimisõigust saada kroonilise tervisehäirega isikul, kelle haigus on kaasaegse tõhusa raviga kontrolli all.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.

Eelnõu link EIS-is:
https://eelnoud.valitsus.ee/main#ZgLXARfo

 

12. “Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017“ rakendusplaani aastateks 2016-2017 täitmise 2016. aasta aruanne
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Aruanne kajastab 2016. aasta eesmärkide täitmist, mis määrati „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017“ rakendusplaaniga aastateks 2016–2017. Olulisemateks sündmusteks või saavutusteks 2016. aastal võib pidada uue kiirgusseaduse jõustumist, millega muuhulgas korrastati radioaktiivsete jäätmete valdkonda ning täpsustati ametiasutuste tegevust kiirgushädaolukorrale reageerimisel.  Samuti on oluline 2016. aasta otsus, millega anti põhimõtteline nõusolek rajada Paldiskisse radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik.

Aruanne on koostatud kiirgusohutuse riikliku arengukava täitjatelt laekunud tagasiside põhjal. Eelnõu kohaselt võtab valitsus aruande teadmiseks ning aruanne avaldatakse Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

 

13. Geenitehnoloogiakomisjoni kooseisu kinnitamine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt esitatakse geenitehnoloogiakomisjoni liikmed ilma ametinimetusteta. Komisjoni liikme Meelis Kitsingu asemel on Priit Tinits.

 

14. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kiili vallale (Kangru alevikus neli kinnistut)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku otsustuskorras tasuta võõrandada Kiili vallale Harju maakonnas Kiili vallas Kangru alevikus asuvad neli transpordimaa kinnistut (Viirpuu tänav T1, Viirpuu tänav 14a // Viirpuu tn T4, Tamme-Kangru tee T4 ja Tamme-Kangru tee T8), millel asuvad kohalikud teed.

 

15. Nõusolek Kultuuriministeeriumile riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Saaremaa Muuseum
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kultuuriministeerium  saab nõusoleku anda Sihtasutusele Saaremaa Muuseum üle Kuressaare linnus-konvendihoone akende lõpetamata ehitus, hariliku väärtusega 102 274,19 eurot.

Saaremaa Muuseum korraldati ümber riigiasutusest riigi sihtasutuseks augustis 2017. Selle käigus anti sihtasutusele muuhulgas üle muuseumi tegevuseks vajalik vara.

 

16. Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2018. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega kehtestatakse 2018. aasta sisserände piirarvuks 1315 isikut, mis on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. 

Välismaalaste seaduse kohaselt kehtestab valitsus aastase sisserände piirarvu. Sisserände piirarv reguleerib töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. 2018. aastaks kehtestatakse sisserände piirarv sarnaselt 2017. aastaga lubatud maksimummääras. 2017. aasta sisserände piirarvuks kehtestati 1317 isikut.

Sisserände piirarvu alla kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ning välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload. 

Piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi, Ameerika Ühendriikide ega Jaapani kodanikud. Samuti ei kuulu sinna alla välismaalased, kes kolivad abikaasa ja lähedase sugulase juurde, või tulevad Eestisse õppima, õppejõuna tööle või teadustööd tegema. Ka ei kuulu piirarvu alla välismaalased, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Alates 2017. aastast ei arvata sisserände piirarvu alla ka suurinvestoreid, iduettevõtjaid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötajaid.

Sisserände piirarv ei puuduta rahvusvahelise kaitse taotlejaid ega Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavaid kaitset vajavaid inimesi.

Eelnõu link EIS-is:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4893e9b3-a1fe-47d5-b6af-c82aa5d7eb3d#rTsnTz4F

 

17. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (3 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema kahele alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eesti kodakondsuse taotlejad on praegu Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (34 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 34-le eelnõus nimetatud inimesele, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

 

18. Eesti kodakondsusest vabastamine (15 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 15 inimest. Eelnõus loetletud inimestest 13 elab püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist 7 elavad Venemaa Föderatsioonis, 5 Norra Kuningriigis ja 1 Soome Vabariigis.

Eelnõus loetletud inimestest kaks elavad Eestis, neist 1 on saanud Norra Kuningriigi kodakondsuse ja 1 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodakondsuse.

 

19. Eesti seisukohad 2018. ja 2019. aastal ümberasustamises osalemise kohta
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Vastuseks Euroopa Komisjoni 27. septembril 2017 tehtud ettepanekule asustada 29. oktoobriks 2019 ümber 50 000 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest, asustab Eesti Türgist nii 2018. kui ka 2019. aastal ümber 40 inimest, see tähendab kokku 80 inimest.

Eesti on oma vastuvõtuvõimekuse kaks aastat tagasi kokku leppinud ning see ei suurene. 80 inimest, kellele Eesti 2018 ja 2019 kaitset pakub, kuuluvad 2015. aastal kokkulepitud 550 hulka.

Eesti võtab rahvusvahelise kaitse vajajaid vastu vastavalt oma võimetele ning meie inimeste turvalisust esikohale seades.

Tänaseks on Eesti ümber paigutanud ja asustanud 175 rahvusvahelise kaitse saajat: Kreekast 141, Türgist 30 ja Itaaliast seni 4.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-