VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD
Algus kell 10.00, Toompeal 14. detsember 1999
Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega.
Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud
materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.
1. Spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: S. Kivi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Valitsus otsustab spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu heakskiitmise. Spordiseaduse paragrahvi 11 kohaselt on spordiorganisatsioonide ülesandeks ka spordilaagrite ja -võistluste korraldamine ja neist osavõtu võimaldamine, kvalifitseeritud metoodilise ja erialase juhendamise korraldamine ning abi osutamine spordimeditsiinilise kontrolli korraldamisel. Selle töö käigus on ilmnenud vajadus hüvitada spordis osalejate toitlustamiseks vajalikud kulutused. Seaduse täiendamine paragrahviga 11^1 annab spordiorganisatsioonidele õiguse päevarahade maksmiseks temaga mitte töösuhetes olevatele spordis osalejatele (sportlastele, treeneritele, spordikohtunikele, spordiarstidele ja abipersonalile) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja piirmäärades
2. Seisukoha andmine:
1) Riigikogu liikme Peeter Oleski algatatud käibemaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (252 SE) kohta
Esitaja: S. Kallas
2) Riigikogu liikmete Andres Tarandi, Uno Mereste, Lauri Vahtre, Peeter Oleski, Mari-Ann Kelami, Ingvar Pärnamäe, Vardo Rumesseni, Enn Tarto, Valve Kirsipuu, Jaan Leppiku, Jaana Padriku, Mart Meri, Toivo Tootseni, Tiit Sinissaare ja Meelis Atoneni poolt esitatud seaduste arusaadavuse tagamise seaduse eelnõu (253 SE) kohta
Esitaja: M. Rask
3) Riigikogu liikmete Andres Lipstoki, Kalev Kotkase ja Peeter Oleski algatatud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (254 SE) kohta
Esitaja: S. Kallas
3. Üleriigilise planeeringu "Eesti 2010" heakskiitmine
Esitaja: H. Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 23 lõike 1 alusel üleriigilise planeeringu "Eesti 2010" korralduse heakskiitmise. Planeerimis-ja ehitusseaduse paragrahvi 23 lõike 1 kohaselt esitab keskkonnaminister üleriigilise planeeringu Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks pärast seda, kui sellele on saadud ministeeriumide, kelle valitsemisala küsimusi planeering käsitleb, ning planeeringuala maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste liitude kooskõlastused. Üleriigiline planeering on riigi territoriaalse arengu kava, mis koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Heakskiidetud üleriigiline planeering on aluseks maakonnaplaneeringutele.
4. Hüvitusfondi majandustegevusest 1999.a. I poolaastal
Esitaja: S. Kallas
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Rahandusministeerium esitab aruande hüvitusfondi majandustegevusest 1999.a I poolaastal ja ettepanekud hüvitusfondi ümberkorraldamise kava kohta. Rahandusministri määruse "Hüvitusfondi aruandluse esitamise korra " kohaselt esitatakse I poolaasta aruanne rahandusministeeriumile sama aasta 10.oktoobriks. Rahandusministeerium vaatab hüvitusfondi poolt esitatud tegevusaruande läbi ja edastab selle valitsusele 20 päeva jooksul. Vabariigi Valitsuse istungil arutati hüvitusfondi tegevuse ümberkorraldamise kava ning otsustati nimetatud kava vastu võtta pärast seda, kui Vabariigi Valitsuse korraldusega omandireformi kiirendamise meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks moodustatud ministrite komisjon on esitanud valitsusele ettepanekud omandireformi põhiküsimustes.
5. Riikliku mikrolülituste topoloogiate registri asutamine
Esitaja: M. Pärnoja
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse alusel määruse "Riikliku mikrolülituste topoloogiate registri " asutamise kohta heakskiitmise. Mikrolülituse topoloogiale antakse õiguskaitse tema registreerimisega vastavas riiklikus registris. Lisaks õiguskaitse tagamisele on registri eesmärgiks töödelda ja kaitsta teavet Eesti Vabariigis õiguskaitse saanud mikrolülituste kohta ning võimaldada seaduses sätestatud piirides nimetatud teabele juurdepääs. Registri vastutavaks ja volitatud töötlejaks on Patendiamet. Registri objektiks on seaduse alusel õiguskaitse saanud mikrolülituste topoloogiad, mis kantakse registrisse Patendiameti poolt tehtud otsuse alusel. Registri asutamine ja kasutuselevõtmine võimaldab saada vastavalt mikrolülituse topoloogia kaitse seadusele õiguskaitset. Mikrolülituse kui ühe immateriaalse omandi liigi kaitsmise võimalus on eelduseks investeeringutele Eesti kõrgtehnoloogilisse tootmisse mikroelektroonikaga tegelevate välisfirmade poolt
6. Riigi poolt eraldatava stipendiumifondi arvestusliku aluse määramine
Esitaja: T. Lukas
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab määruse, riigi poolt eraldatava stipendiumifondi arvestusliku aluse määramiseks, heakskiitmise. Stipendiumifondi arvestamisel võetakse aluseks õpilaste tegelik vastuvõtt ja nominaalne õppeaeg. Määruse eelnõuga määratakse stipendiumifondi arvestusliku aluse baasmaksumuseks 750 krooni ühe õppekuu kohta, mis korrutatakse vastava koefitsiendiga (näit doktorandid 2,5, üliõpilased 0,09). Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 1993.a määrus nr 13 "Stipendiumide ja õppelaenude kohta", millega määrati stipendiumifondi ressursi arvestuslik alus 31. detsembrini 1997.
7. Kodakondsuse seaduse paragrahvi 32 rakendamine
Esitaja: T. Loodus
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab määruse "Kodakondsuse seaduse paragrahvi 32 rakendamine" heakskiitmise. Kodakondsus seaduse kohaselt loetakse enne kodakondsuse seaduse jõustumist alusetult Eesti kodaniku passi saanud isiku avaldus Eesti kodaniku passi saamiseks Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseks varem kehtinud kodakondsuse seaduse sätete alusel, kui isik esitab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kirjaliku taotluse ja varem kehtinud seaduses sätestatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid
8. Meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse väljaandmise, väljavahetamise ning kehtetuks tunnistamise korra ja tähtaegade ning väljaandmise ja väljavahetamise taotlemisel esitatavate tõendite ning andmete loetelu kinnitamine
Esitaja: T. Loodus
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel määruse "Meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse väljaandmise, väljavahetamise ning kehtetuks tunnistamise korra ja tähtaegade ning väljaandmise ja väljavahetamise taotlemisel esitatavate tõendite ning andmete loetelu kinnitamine" heakskiitmise. Meremehe teenistusraamat on Eesti kodanikust meremehe isikut tõendav dokument, meresõidutunnistus aga Eestis elamisluba omava välismaalasest meremehe isikut tõendav dokument. Mõlemad dokumendid on ette nähtud riigipiiri ületamiseks ning võimaldavad meremehe liikumist laevale ja tagasi. 31. detsembril 1999.a lõpeb ligikaudu 5000 meresõidutunnistuse kehtivusaeg. Paljudel kaugsõidus olevatel välismaalastest meremeestel puudub võimalus taotleda uut meresõidutunnistust. Uut meresõidutunnistust saab taotleda alles 1. jaanuarist 2000.a isikut tõendavate dokumentide seaduse jõustumisel. Segaduste vältimiseks tehakse ettepanek kehtestada, et enne määruse jõustumist välja antud meresõidutunnistused kehtivad kuni nende individuaalse kehtivusaja lõpuni. Määruse kehtestamine toob kaasa organisatsioonilised muudatused meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse väljaandmisel. Nimetatud dokumentide väljaandmine läheb 1. jaanuarist 2000.a Veeteede Ametilt üle Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. Ühe kuu jooksul antakse välja ligikaudu 100 meremehe teenistusraamatut ja üle 100 meresõidutunnistuse. Kodakondsus- ja Migratsiooniametil on kavas tellida 10 000 blanketti meremehe teenistusraamatu või meresõidutunnistuse taotlemiseks orienteeruva hinnaga 1 kroon 50 senti blankett. Tellimuse kulud 15000 krooni suuruses summas kaetakse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti eelarveliste vahendite kokkuhoiu arvel.
9. Pähklisaare maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine
Esitaja: H. Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab määruse, milles tehakse ettepanek kinnitada Tartu Maakonnas Luunja vallas asuva Pähklisaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri ning maastikukaitseala välispiiri kirjeldus, heakskiitmise. Maastikukaitseala eesmärk on Laukasoo ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud vastavatest Euroopa Liidu direktiividest. Kaitstavate loodusobjektide seaduses on sätestatud: "(4) Kaitseala jagunemise eriosadeks (vöönditeks) ning neis käesoleva seaduse paragrahvide 11-13 alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskirja kujul Vabariigi Valitsus." Seaduse kohaselt on kaitstava loodusobjekti valitseja riigiasutus, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava üksikobjekti valitsemise volitus. Seaduse paragrahvi 6 lõikes 3 on sätestatud: "(3) Kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või valitsusasutuse." Määruses määratakse Pähklisaare maastikukaitseala valitsejaks Tartu Maavalitsus
10. Paraspõllu looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine
Esitaja: H. Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
K: Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel esitatakse eelnõu, milles tehakse ettepanek võtta kaitse alla Harju maakonnas Rae vallas ja Raasiku vallas asuv Paraspõllu looduskaitseala, kinnitada kaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus. Moodustatava kaitseala eesmärk on haruldaste ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse. Kaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud vastavatest Euroopa Liidu direktiividest. Paraspõllu looduskaitseala tsoneeringule ja kaitse-eeskirjale on tehtud keskkonnaekspertiis ning selle kohta on esitanud arvamused Harju Maavalitsus ning Rae Vallavalitsus ja Raasiku Vallavalitsus. Ettepaneku on läbi arutanud ja heaks kiitnud Keskkonnaministeeriumi nõukogu. Kaitstavate loodusobjektide seaduses on sätestatud: "(3) Kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või valitsusasutuse." Määruses määratakse Paraspõllu looduskaitseala valitsejaks Harju Maavalitsus
11. Valgejärve maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine
Esitaja: H. Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
K: Kaitstavate loodusobjektide alusel esitatakse määruse eelnõu, milles tehakse ettepanek kinnitada Harju maakonnas Nissi vallas ja Lääne maakonnas Risti vallas asuva Valgejärve maastikukaitseala kaitse-eeskiri ning välispiiri kirjeldus. Maastikukaitseala eesmärk on Valgejärve ja seda ümbritseva maastiku kaitse. Kaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud vastavatest Euroopa Liidu direktiividest. Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikes 4 on sätestatud: "(4) Kaitseala jagunemise eriosadeks (vöönditeks) ning neis käesoleva seaduse paragrahvide 11-13 alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskirja kujul Vabariigi Valitsus." Seaduse paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on kaitstava loodusobjekti valitseja riigiasutus, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava üksikobjekti valitsemise volitus. Seaduse paragrahvi 6 lõikes 3 on sätestatud: "(3) Kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või valitsusasutuse." Määruses määratakse Valgejärve maastikukaitseala valitsejaks Harju Maavalitsus
12. Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995.a määruse nr 92 "Alam-Pedja looduskaitseala ja Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjade ning Karula rahvuspargi välispiiri kirjelduse kinnitamine" muutmine
Esitaja: H. Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
K: Alam-Pedja looduskaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 1994. a määrusega nr 61 "Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine". Karula rahvuspark moodustati Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1993. a määrusega nr 387 "Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamine". Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri ning Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a määrusega nr 92 "Alam-Pedja looduskaitseala ja Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjade ning Karula rahvuspargi välispiiri kirjelduse kinnitamine" sel ajal kehtinud kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel. Käesolev määruse eelnõu esitatakse kaitsealade kaitse-eeskirjade viimiseks kooskõlla kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seaduse sätetega. Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on kaitstava loodusobjekti valitseja riigiasutus, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava üksikobjekti valitsemise volitus. Seaduse paragrahvi 6 lõikes 3 on sätestatud: "(3) Kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või valitsusasutuse." Määruses määratakse Alam-Pedja looduskaitseala valitsejaks keskkonnaministeerium ja Karula rahvuspargi valitsejaks keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus Karula Rahvuspark.
13. Maamaksu korrigeerimine Parika ja Kurimetsa looduskaitsealadel ning Teringi maastikukaitsealal
Esitaja: H. Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
K: Maamaksuseaduse alusel esitatakse ettepanek Viljandi maakonnas asuvate loodus- ja maastikukaitsealade kaitsealavööndite maa maamaksu korrigeerimiseks. Maamaksuseaduses on sätestatud: "(2) Maalt, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevus kitsendatud, makstakse maamaksu vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 25, 50 või 75 protsenti maksumäärast."
14. Maamaksu korrigeerimine Viieristi looduskaitsealal, Panga, Üügu ja Ohessaare maastikukaitsealadel
Esitaja: H. Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
K: Maamaksuseaduse alusel esitatakse ettepanek Saare maakonnas asuvate loodus- ja maastikukaitsealade kaitsealavööndite maa maamaksu korrigeerimiseks. Maamaksuseaduses on sätestatud: "(2) Maalt, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevus kitsendatud, makstakse maamaksu vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 25, 50 või 75 protsenti maksumäärast."
15. Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1998.a korralduse nr 479-k ""Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise lepingu kohtulikult karistatud isikute üleandmisest" eelnõu ja 26. jaanuaril 1993.a sõlmitud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades" juurde kuuluva protokolli eelnõu heakskiitmine" muutmine
Esitaja: T.H. Ilves, M. Rask
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus muudab oma varajasemat korraldust nr 479-k 2. juunist 1998. a "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise lepingu kohtulikult karistatud isikute üleandmisest" ja 26. jaanuaril 1993. a sõlmitud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades" juurde kuuluva protokolli eelnõu heakskiitmine". Eelpoolnimetatud korraldusega kiideti heaks "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise lepingu kohtulikult karistatud isikute üleandmisest" eelnõu ja 26. jaanuaril 1993. a sõlmitud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades" juurde kuuluva protokolli eelnõu ning volitati Paul Varulit lepingule ja protokollile alla kirjutama. Esitatava eelnõu kohaselt antakse volitused lepingule ja protokollile allakirjutamiseks justiitsminister Märt Raskile.
16.Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 1999.a korralduse nr 217-k "Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Eesti Vabariigi valitsuse vahelise salastatud sõjalise teabe kaitsmisel rakendatavate turvameetmete lepingu eelnõu heakskiitmine" muutmine
Esitaja: T.H. Ilves
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus muudab oma varajasemat korraldust nr 217-k 26. veebruarist 1999 "Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Eesti Vabariigi valitsuse vahelise salastatud sõjalise teabe kaitsmisel rakendatavate turvameetmete lepingu eelnõu heakskiitmine". Eelpoolnimetatud korraldusega kiideti heaks Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Eesti Vabariigi valitsuse vahelise salastatud sõjalise teabe kaitsmisel rakendatavate turvameetmete lepingu eelnõu ning volitati Andrus Öövelit lepingule alla kirjutama. Esitatava eelnõu kohaselt antakse volitused lepingule allakirjutamiseks kaitseminister Jüri Luigele.
17. Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 1999.a korralduse nr 482-k "Liikmete esitamine Riigikogu poolt moodustatavasse hasartmängumaksu laekumistest toetuste eraldamise nõukogusse" muutmine
Esitaja: S. Kallas
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus muudab oma varajasemat korraldust nr 482-k 20. aprillist 1999.a "Liikmete esitamine Riigikogu poolt moodustatavasse hasartmängumaksu laekumistest toetuste eraldamise nõukogusse". Korraldusega arvatakse välja Riigikogu poolt moodustatud hasartmängumaksu laekumistest toetuste eraldamise nõukogu koosseisust sotsiaalministeeriumi esindaja Valdeko Paavel ning rahandusministeeriumi esindaja Saida Ausing ning esitatakse nõukogu koosseisu sotsiaalministeeriumi kantsler Hannes Danilov ja rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan
18. Volituste andmine
Esitaja: T. Jürgenson
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab korralduse "Volituste andmine" heakskiitmise. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997 korraldusega nr 487-k "Riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava kinnitamine" punkti 1 alapunkiga 1 asutati Aktsiaselts Kuressaare Lennujaam. Sama korralduse punkiga 2 kinnitati aktsiakapitaliks tema äriregistrisse kandmisel 2004800 krooni, mis jaguneb 20048 üheliigiliseks nimeliseks aktsiaks nimiväärtusega 100 krooni, mis aktsiaseltsi asutamisel kuuluvad riigile. Iga aktsia annab aktsionärile aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. Käesolevale valitsuse istungile esitatud korralduse eelnõus tehakse ettepanek anda teede- ja sideministrile volitused hääletada riigi esindajana Aktsiaseltsi Kuressaare Lennujaam aktsionäride üldkoosolekul nimetatud aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamispk0712e poolt 6000000 krooni võrra uute 100-kroonise nimiväärtusega nimeliste A-aktsiate väljalaskmise teel. Eelnimetatud eesmärgil antakse riigi poolse mitterahalise sissemaksena Aktsiaseltsile Kuressaare Lennujaam üle 3 riigi omandis olevat kinnistut. Üleantava kinnisvara kohta on andnud eksperthinnangu kinnisvarafirma Mendelson & Ko Saare Büroo, millele on lisatud vannutatud audiitor Riho Reinholdi audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimise kohta
19 Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1998.a korralduse nr 1218-k "Varjupaiga andmisest keeldumine" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: T. Loodus
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus tunnistab kehtetuks oma varajasema korralduse nr 1218-k 15. detsembrist 1998. a "Varjupaiga andmisest keeldumine". Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1998. a korraldusega nr 1218-k otsustati mitte anda varjupaika Nigeeria Vabariigi kodanikule J. A.-le. 4. veebruaril 1999. a esitas J. A. Tallinna Halduskohtule kaebuse tunnistada nimetatud korraldus seadusevastaseks ja teha Vabariigi Valitsusele ettepanek küsimus uuesti läbi vaadata ning teha uus otsus. 15. septembril 1999. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-460/99 rahuldas Tallinna Halduskohus J. A. kaebuse. Vabariigi Valitsus esitas apellatsioonikaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega jätta J. A. kaebus rahuldamata. 1. novembri 1999. a kohtuotsusega haldusasjas nr II-3/278/99 otsustas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jätta Vabariigi Valitsuse apellatsioonikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. septembri 1999. a otsus muutmata. Pagulaste seaduse 1. septembril 1999. a kehtima hakanud redaktsiooni paragrahvide 5 ja 6 kohaselt on varjupaiga andmise ja selle andmisest keeldumise otsustamise õigus antud Vabariigi Valitsuse määratud ametiasutustele. Vabariigi Valitsuse 18. augusti 1999. a määruse nr 250 "Pagulaste seadusest tulenevaid toiminguid sooritavate valitsusasutuste määramine" kohaselt on nimetatud valitsusasutuseks Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Kuna pagulaste seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt puudub Vabariigi Valitsusel pädevus varjupaiga andmise või varjupaiga andmisest keeldumise otsustamiseks, vaatab J. A. varjupaigataotluse läbi ja teeb uue otsuse Kodakondsus- ja Migratsiooniamet
20. Riigivara müük
1) Lääne-Viru maakonnas Avanduse vallas Simuna alevikus Lai 15
Esitaja: T. Jürgenson
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab korralduse heakskiitmise teede- ja sideministeerium valitsemisalas oleva riigivara müügi kohta: müüa teistkordsel avalikul enampakkumisel Lääne-Viru maakonnas Avanduse vallas Simuna alevikus Lai 15 asuv elamu alghinnaga 10000 krooni, kuna Vabariigi Valitsuse 3. veebruari 1998 korralduse nr 76-k "Riigivara müük" alusel korraldatud avalik enampakkumine nurjus osalejate puudumise tõttu; määrata müügi vahetuks korraldajaks Maanteeamet. Alghinna määramise aluseks on hindaja Uuno Päriku koostatud eksperthinnang. Nimetatud riigivara on kantud riigivara registrisse ja on tuvastatud, et see ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks
2) Järva maakonnas Paide vallas Sillaotsa külas
Esitaja: T. Jürgenson
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab korralduse heakskiitmise teede- ja sideministeerium valitsemisalas oleva riigivara müügi kohta: müüa teistkordsel avalikul enampakkumisel ühtse komplektina Järva maakonnas Paide vallas Sillaotsa külas asuvad Mäo asfaltbetoonitehase (ABT) hooned ja rajatised alghinnaga 1500000 krooni, kuna Vabariigi Valitsuse 14. septembri 1999 korralduse nr 995-k "Riigivara müük" alusel korraldatud avalik enampakkumine nurjus osalejate puudumise tõttu; kehtestada müügitingimuseks, et koos hoonete ja rajatistega müüakse ka vallasvara vastavalt teede- ja sideministeeriumi poolt kinnitatud nimekirjale; määrata müügi vahetuks korraldajaks Maanteeamet. Alghinna määramise aluseks on ekspert Lembit Leinjärve koostatud hindamise akt. Nimetatud riigivara on kantud riigivara registrisse ja on tuvastatud, et see ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks.
3) Harju maakonnas Jõelähtme vallas Haapse külas
Esitaja: I. Padar
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab korralduse heakskiitmise põllumajandusministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara müügi kohta: müüa avalikul enampakkumisel Harju maakonnas Jõelähtme vallas Haapse külas asuv kinnistu alghinnaga 579100 krooni; määrata müügi vahetuks korraldajaks põllumajandusministeerium. Alghinna määramise aluseks on Innovatsioonifirma TIM ekspertiisi akt. Nimetatud riigivara on kantud riigivara registrisse ja on tuvastatud, et see ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks
21. Riigivara tasuta üleandmine (Harju maakonnas Saue vallas Aila külas)
Esitaja: S. Kallas
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab korralduse, millega Harju Maavalitsus annab tema valitsemisel oleva, Harju maakonnas Saue vallas Aila külas asuva muldbetoonehitise tasuta üle siseministeeriumi valitsemisele. Päästeamet soovib kasutada seda lõhkekehade hävitamise kohana
22. Raha eraldamine:
Vabariigi Valitsuse reservfondist
1) Rahandusministeeriumile ( alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks)
Esitaja: S. Kallas
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab raha eraldamise Vabariigi Valitsuse reservfondist rahandusministeeriumile 12915 krooni riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks Andrus Kongale tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuni 1999.a kohtuotsusest. Tallinna Linnakohtu 27.04.99 kohtuotsuse alusel tunnistati A. Konga süüdi ning karistati 3 aastase vabadusekaotusega. Tallinna Linnakohtu 27.04.99 kohtuotsuse peale esitati apellatsioonikaebus ning Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.99 kohtuotsuse alusel mõisteti A. Konga õigeks. A. Konga viibis alusetult vahi all 45 päeva
2) Ida-Viru Maavalitsusele (Narva-Jõesuu Keskkooli keskküttetrassi remondiks)
Esitaja: S. Kallas
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab Ida-Viru Maavalitsusele 120000 krooni eraldamise Vabariigi Valitsuse reservfondist Narva-Jõesuu Keskkooli küttetrassi remondiks.
23. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:
1) keskkonnaministri taotlusel (rendilepingute mittetäitmisest tulenevate võlakohustuste täitmise nõuetes)
Esitaja: H. Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab volituste andmise keskkonnaministeeriumi kantslerile Sulev Varele (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki hagejana kõigis kohtuinstantsides Tallinnas Rävala pst 8 büroohoones asuvaid rendipindu rentivate osaühingute ja aktsiaseltside vastu rendilepingute mittetäitmisest tulenevate võlakohustuste täitmise nõudes. Eelnõu koostamise ajaks ei olnud keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusele ruumide rendi eest ettenähtud summat tasunud OÜ Angelor, Koguva Koolituse OÜ, AS Maiver, MKB Inkasso Agentuuri OÜ, DI Arenduse AS, Day Texi OÜ, Cueksi AS, EMP Projekteerimis- ja Konsultatsioonibüroo AS, AS Eesti Projekt, Extra Groupi OÜ, Humana Projekti OÜ, OÜ Jankover, , MTMTÜ Eesti Paeliit, Rei AS, Ritsme AS, OÜ Roltes, Suvasirge OÜ, U-Man Koolituskeskuse OÜ, Usin-TR OÜ ja Vytise OÜ ning füüsilisest isikust ettevõtja Peet Veimer. Pooltevahelised läbirääkimised ei ole andnud rahuldavaid tulemusi ning keskkonnaministeerium peab vajalikuks alustada rendivõlgade sissenõudmist kohtu teel.
2) siseministri taotlusel (tööandja eluruumist väljatõstmise nõudes)
Esitaja: T. Loodus
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab volituste andmise piirivalveameti peadirektorile Tarmo Kõutsile (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki hagejana kõigis kohtuinstantsides Lembit Ilsjani vastu tööandja eluruumist väljatõstmise nõudes. Piirivalveteenistusest vabastatud Lembit Ilsjan koos perekonnaga kasutab tööandja eluruumi riigi omandis olevas elamus Harjumaal Viimsi vallas Pringi külas Kimsi tee 6b. Siseministeerium soovib alustada tööandja eluruumist väljatõstmise hagimenetlust kohtus, kuna Lembit Ilsjan keeldub tööandja eluruume vabastamast
3) keskkonnaministri taotlusel (Ats Kaha hagis)
Esitaja: H. Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab volituste andmise Põlva maavanemale Mart Madissoonile (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Põlva Maakohtu kaudu esitatud Ats Kaha hagis Eha Kaha vastu omandiõiguse tunnistamise nõudes. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Põlva Maakonnakomisjoni 26. juuni 1996. a otsusega nr 7502 tunnistati Ats Kaha Põlva valla "Vissi nr 33" kinnistu nr 82 õigustatud subjektiks. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni 6. märtsi 1997. a otsuse kohaselt peeti nimetatud otsust seaduslikuks. Tallinna Halduskohtu 12. veebruari 1998. a otsusega tunnistati nimetatud keskkomisjoni otsus täielikult seadusevastaseks. Tallinna Halduskohtu 12. veebruari 1998. a otsuse kohaselt tuleb lähtudes Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a määrusega nr 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korrast" teha vara võõrandamisaegne omanik kindlaks tsiviilkohtupidamise korras
4) rahandusministri taotlusel (ASi Nuova Investeeringud hagis)
Esitaja: S. Kallas
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab volituste andmise rahandusministeeriumi kantslerile Aare Järvanile (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides ASi Nuova Investeeringud hagis Eesti Vabariigi vastu ostu-müügilepingu sõlmimise nõudes
5) rahandusministri taotlusel (Enn Saarse hagis)
Esitaja: S. Kallas
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab volituste andmise rahandusministeeriumi kantslerile Aare Järvanile (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Enn Saarse hagis Eesti Vabariigi vastu materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõudes. Enn Saarse esitas hagi Tallinna Linnakohtule, milles taotleb 1940. a ja 1941. a seadusevastaste represseerimisega tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamist summas 2000000 krooni.
6) sotsiaalministri taotlusel (Maimu Valgepea ja Zoja Kornejeva hagis)
Esitaja: E. Nestor
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus otsustab volituste andmise sotsiaalkindlustusameti peadirektorile Külli Pedakule (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Maimu Valgepea ja Zoja Kornejeva hagis OÜ Greif ja Eesti Vabariigi vastu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise nõudes
24. Investeeringutoetuste programmi põllumajandusele ja maaelule (Euroopa Liit SAPARD 2000-2006) heakskiitmine ning volituste andmine
Esitaja: I. Padar
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Valitsus otsustab protokolli märgitava otsuse "Investeeringute programmi põllumajandusele ja maaelule (Euroopa Liit SAPARD 2000-2006)" heakskiitmise ja korralduse "Volituste andmine" heakskiitmise, millega tehakse ettepanek volitada põllumajandusminister Ivari Padarit (edasivolitamise õigusega) esitama Euroopa Ühenduse Komisjonile kooskõlastamiseks põllumajanduse ja maaelu arendamiseks ettenähtud eelstruktuurivahendi SAPARD rakendamiseks väljatöötatud "Investeeringutoetuste programmi põllumajandusele ja maaelule (Euroopa Liit SAPARD 2000-2006)" ning osalema selle kooskõlastamise menetluses. Programmdokument, mille alusel saab taotleda liitumiseelset finantstoetust SAPARD programmi raames Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisosakonnast (EAGGF) põllumajanduse ja maaelu erasektori strukturaalseks ettevalmistamiseks ühinemiseks Euroopa Liiduga. Vastavalt Euroopa Ühenduse Komisjoni 27. augusti 1999.a otsusele on Eestil õigus saada nimetatud fondist kuni 12137000 eurot aastas programmi rahastamiseks. Programmi finantseerimine on ette nähtud aastatel 2000-2006. Programmi raames antakse investeeringutoetusi põllumajandussektorile ja toiduaineid töötlevale tööstusele Euroopa Liidu seadusandlusest tulenevate nõuete täitmise kindlustamiseks ning investeeringutoetusi maaettevõtlusele uute töökohtade loomise eesmärgil ning maapiirkondade infrastruktuuri ja külade arendamiseks.
25. Vabatsooni piiril ja vabatsoonis toimuva tollikontrolli eeskirja kinnitamine
Esitaja: S. Kallas
Tüüp: määruse eelnõu
K: Valitsus otsustab määruse "Vabatsooni piiril ja vabatsoonis toimuva tollikontrolli eeskirja kinnitamise" heakskiitmise. Vabariigi Valitsuse 22.07.97 määruse nr 143 "Vabatsooni piiril ja vabatsoonis toimuva tollikontrolli eeskirja kinnitamine" aluseks olnud tolliseadus on kehtetuks tunnistatud, mistõttu tuleb kehtetuks tunnistada ka määrus ning kehtiva tolliseaduse paragrahvi 4 lõike 7 alusel kinnitada uus eeskiri. Olulisemaid muudatusi uues eeskirjas on see, et välja on jäetud säte, mille kohaselt vabatsooni rezhiimiga alal (sadam, lennujaam) võib vabatsooni rezhiimi rakendada tollilaos ja tolliterminalis. Käesolevas määruses on selle asemel sätestatud, et vabatsoonis võivad paikneda tollilaod ja tolliterminalid. Määruses on täpsustatud ka majandustegevuseks või hoone või rajatise ehitamiseks vabatsoonis tolli poolt antava loa väljastamise korda.
26. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise juhend
Esitaja: E. Nestor
Tüüp: määruse eelnõu
K: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus jõustub 1. jaanuaril 2000 ja nimetatud seaduse §17 lõige 1 sätestab, et puuetega inimeste sotsiaaltoetused määrab ja nende suuruse otsustab elukohajärgse pensioniameti direktor või tema asetäitja. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise juhendi kinnitab Vabariigi Valitsus. Valitsus otsustab määruse "Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise juhend" heakskiitmise.
27. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 1998.a korralduse nr 1262-k "Varjupaiga andmisest keeldumine" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: T. Loodus
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Valitsus tunnistab kehtetuks oma varajasema korralduse nr 1262-k 22. detsembrist 1998 "Varjupaiga andmisest keeldumine". Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 1998. a korraldusega nr 1262-k otsustati mitte anda varjupaika Nigeeria Vabariigi kodanikule P .A.S.-le. 4. veebruaril 1999. a esitas P.A.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse tunnistada nimetatud korraldus seadusevastaseks ja teha Vabariigi Valitsusele ettepanek küsimus uuesti läbi vaadata. 16.novembri 1999. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-465/99 otsustas Tallinna Halduskohus P.A.S.-i kaebuse rahuldada ja tunnistada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 1998. a korraldus nr 1262-k seadusevastaseks ning teha Vabariigi Valitsusele ettepanek asi uuesti läbi vaadata. Pagulaste seaduse 1. septembril 1999. a kehtima hakanud redaktsiooni paragrahvide 5 ja 6 kohaselt on varjupaiga andmise ja selle andmisest keeldumise otsustamise õigus antud Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutustele. Vabariigi Valitsuse 18. augusti 1999. a määruse nr 250 "Pagulaste seadusest tulenevaid toiminguid sooritavate valitsusasutuste määramine" kohaselt on nimetatud valitsusasutuseks Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Kuna pagulaste seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt puudub Vabariigi Valitsusel pädevus varjupaiga andmise või varjupaiga andmisest keeldumise otsustamiseks, vaatab P. A. S.-i varjupaigataotluse läbi ja teeb uue otsuse kodakondsus- ja migratsiooniamet
28. Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 1999.a istungi protokolli nr 47 päevakorrapunktis nr 5 märgitud otsuse täitmine
Esitaja: I. Padar
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Vabariigi Valitsuse 19.10.99 istungil oli arutusel Vabariigi Valitsuse 24.09.98 määrusega nr 211 "Riigi äriühingute ja äriühingute, kus riigil on enamusotsustusõigus või otsustusõigus, dividendimäära kinnitamine 1999.aastaks" kinnitatud dividendimäärast erineva dividendimäära kohaldamine ASi Tartu Agro suhtes. Protokolli nr 47 (päevakorrapunkt nr 5) kohaselt otsustati mitte kohaldada 0-protsendilist dividendimäära riigieelarvest põllumajandustootjatele makstud otsestelt toetustelt ASi Tartu Agro suhtes. Samuti tehti põllumajandusministrile ülesandeks vaadata ühe kuu jooksul läbi ASi Tartu Agro tegevuse jätkamise otstarbekus riigi äriühinguna ja esitada valitsusele asjakohane ettepanek. Tulenevalt eeltoodust esitab põllumajandusministeerium valitsuse istungile protokolli märgitava otsuse eelnõu nimetatud protokollis märgitud otsuse täitmise kohta. Põllumajandusministeerium on seisukohal, et AS Tartu Agro tegevuse jätkamine riigi äriühinguna ei ole pikemas perspektiivis vajalik, kuid tulenevalt vajadusest lõpetada maade kinnistamine, mis oluliselt suurendab riigile kuuluvate AS Tartu Agro aktsiate turuväärtust, on otstarbekas ASi Tartu Agro tegevuse jätkamine riigi äriühinguna aastani 2001.