Valitsuse 15.10.2002 istungi kommenteeritud päevakord.

14.10.2002 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 15.oktoobril  2002. aastal

 

Palume arvestada, et tegemist oneelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisandudatäiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Tex Vertmann  693 57141 ja Hanna Hinrikus  693 5792.

1. ""Riigilõivuseaduse" muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: seaduse eelnõu
Muudatuste tegemise vajadus tuleneb seletuskirja kohaselt peamiselt sellest, etkauba tolliformaalsuste eest tasumisele kuuluv riigilõiv on vastuolus EuroopaÜhenduse Asutamislepingu ning Euroopa lepinguga. Samuti on muudatused tingitud2001. aasta jooksul Eesti telekommunikatsiooniturul toimunust, mis on ümberkujundanud nii rahvusvahelise kui ka riigisisese kõneteenuse turu. Riigilõivuseadusesätted, mis puudutavad kinnistusraamatu toimingute lõivustamist, onseletuskirja kohaselt hetkel ebapiisavad ja mitmeti tõlgendatavad. Sätted onkohati üksteisele vastukäivad. Eelnõus käsitletakse ka lõivude tagastamist, misseondub vajadusega ühtlustada selleliigilisi sätteid tsiviilkohtumenetluseseadustikus ja riigilõivuseaduses. Muudatuste eesmärk on seletuskirja kohaselttagada riigilõivuseaduses kinnistusraamatu toimingute kohta sätestatuvõimalikult selge ja ühtne mõistmine nii kohtunike, kohtunikuabide, notaritekui tavakodanike poolt. Kohtute registriosakondade poolt tehtavate kannetelõivustamist täiendavate sätete eesmärk on lisada riigilõivuseadusesse teatuderiseadustega (nt krediidiasutuste seadus) ette nähtud kannete puhullõivuvabastused, kui kande tegemise taotlejaks on Finantsinspektsioon, uurijavõi pankrotihaldur. Samuti on eesmärgiks telekommunikatsioonivaldkonna jätkuvaarengu tagamine, kehtestades optimaalse suurusega riigilõivumäärad. Lisakseeltoodule ühtlustatakse riigilõivuseaduse terminoloogiat teiste seadustega, etvältida sätete vääriti mõistmist.  

2. Seisukoha andmine
Tüüp: Seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine ""Tulumaksuseaduse" muutmise seaduse"eelnõu (1160 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud tulumaksuseadusemuuutmise seaduse eelnõu. Rahandusministeerium ei toeta esitatud eelnõu.Sarnase sisuga eelnõu otsustas Vabariigi Valitsus juba oma 28.05.2002 istungilmitte toetada. Rahandusministeerium toetab põhimõtteliselt maksuvaba tulutõstmist kolme neljandikuni miinimumpalgast. Seejuures tuleb maksuvaba tulumäära suurendamisel aga arvestada riigi ja kohalike omavalitsuste rahalistevõimalustega. Eelnõus kavandatav maksuvaba tulu tõstmine 2003. aastal toobeelnõu seletuskirja kohaselt kaasa riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetevähemlaekumise 725 miljoni krooni võrra. 2003. aasta riigieelarve eelnõu onvalitsuse poole heaks kiidetud ja rahandusministeerium ei pea mõeldavaksriigieelarve tulude vähendamist  käesoleva eelnõuga soovitud mahus.

2) Seisukoha andmine ""Äriseadustiku" ja "EestiVäärtpaberite Keskregistri seaduse" muutmise seaduse" eelnõu (1161SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Märt Rask, rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Mõõdukate fraktsiooni algatatud äriseadustiku ja EestiVäärtpaberite Keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Rahandusministeerium jajustiitsministeerium esitatud eelnõu ei toeta ning on välja pakkunudalternatiivse lahenduse, mille kohaselt lükkuks registreerimata aktsiaseltsidesundlõpetamise tähtaeg 2003.a. septembrisse ning äriregistrile antaks võimalusõigeaegselt registreerimata ettevõtjate trahvimiseks. Rahandusministeeriumis onettevalmistamisel ka alternatiivne Eesti Väärtpaberite Keskregistri seaduse muutmiseeelnõu, milles aktsiaseltside ja aktsionäride kulude vähendamise ühevõimalusena kaalutakse nn registripidaja otseteenuse (väärtpaberikonto avamineotse Eesti Väärpaberite Keskregistris) sisseviimist.

3) Seisukoha andmine ""Raskeveokimaksu seaduse" muutmiseseaduse" eelnõu (1164 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister Harri Õunapuu, majandusminister ning teede- jasideminister Liina Tõnisson
Valitsus arutab Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud raskeveokimaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Rahandusministeerium ei toeta algatatudeelnõu. Raskeveokimaksu laekumine on planeeritud ligi 50 miljonit krooni ning 2003.aasta riigieelarve koostamisel on juba arvestatud vastavate vahenditega.Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud 2003. a. riigieelarve eelnõus eiole tulude vähenemine 50 miljoni võrra võimalik.

4) Seisukoha andmine ""Maksukorralduse seaduse" § 29 täiendamiseseaduse" eelnõu (1166 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Märt Rask, rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab korruptsioonivastase seaduse kohaldamiseks moodustatudRiigikogu erikomisjoni algatatud maksukorralduse seaduse § 29 täiendamiseseaduse eelnõu. Rahandusministeerium toetab esitatud eelnõu.

5)Seisukoha andmine ""Riikliku pensionikindlustuse seaduse" § 28lõike 3 täiendamise seaduse" eelnõu (1167 SE) kohta
Esitajad: sotsiaalminister Siiri Oviir, rahandusminister Harri Õunapuu,justiitsminister Märt Rask
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Elmar Truu algatatud riiklikupensionikindlustuse seaduse § 28 lõike 3 täiendamise seaduse eelnõu. Rahandus-,justiits- ja sotsiaalministeerium ei toeta esitatud eelnõu. Pensioniõiguslikustaathi arvestamist sooduskorras saab pidada õigeks isikutel, kes olidtöövõimelises eas ja asumisel oleku tõttu ei saanud töötada ja tööstaathiomandada, seisab rahandusministeeriumi kirjas. On teada, et asumisel oleku ajalenamik inimesi ka töötas. Rahandusministeeriumi arvates ei saa arvata tööstaathilapseiga (viimast sooduskorras), tööstaathi arvestamine peab olema sõltuvusestöövõimelisse ikka jõudmisest, mitte aga sünnikohast ja -tingimustest.  Soodustuste andmine toob kaasa lisakulusidriigieelarvele, eelnõu esitajate poolt lisakulu arvestusi pole esitatud.

6) Seisukoha andmine ""Riikliku pensionikindlustuse seaduse" §10 muutmise seaduse" eelnõu (1170 SE) kohta
Esitajad: sotsiaalminister Siiri Oviir, rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Elmar Truu algatatud riiklikupensionikindlustuse seaduse § 10 muutmise seaduse eelnõu. Rahandus- jasotsiaalministeerium ei toeta algatatud eelnõu. Rahandusministeerium onseisukohal, et soodustingimustel vanaduspensionile saamise õiguse siduminelaste arvuga peres ei ole otstarbekas. Samuti toob seaduseelnõu rakendaminekaasa pensionäride arvu suurenemise. Viimane omakorda tähendabriigieelarveliste vahendite jaotamist suurema arvu vanaduspensioniealisteisikute vahel, takistades keskmise pensioni tõusu.

7) Seisukoha andmine ""Maareformi seaduse" § 23^1 täiendamiseseaduse" eelnõu (1173 SE) kohta
Esitajad: põllumajandusminister Jaanus Marrandi, keskkonnaminister HeikiKranich
Valitsus arutab Riigikogu liikme Ants Käärma algatatud maareformi seaduse § 23^1täiendamise seaduse eelnõu. Põllumajandus- ja keskkonnaministeerium toetavadesitatud seaduseelnõu.

3. Ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud ""Kohtuniku staatuseseaduse" muutmise seaduse" eelnõu (1126 SE) Riigikogu menetlusesttagasivõtmiseks
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: seisukoha andmine
Riigikogu õiguskomisjon esitas Vabariigi Valitsusele ettepaneku võtta Riigikogumenetlusest tagasi algatatud kohtuniku staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõupõhjusel, et nimetatud seaduseelnõu esitati Riigikogu menetlusse 20.06.2002.a,kuid 19.06.2002.a võttis Riigikogu vastu kohtute seaduse, millega kohtunikustaatuse seadus tunnistati kehtetuks.

4. Üleriigilise planeeringu "Eesti 2010" elluviimise aruande läbivaatamine.Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2000. a korralduse nr 770-k"Üleriigilise planeeringu "Eesti 2010" heakskiitmine ja selleelluviimise tegevuskava kinnitamine" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu, korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsus kiitis planeeringu heaks ja kinnitas selle elluviimisetegevuskava 19. septembril 2000. Tegevuskava täitmise eest vastutavadHaridusministeerium, Majandusministeerium, Siseministeerium, Teede- jaSideministeerium ning Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Tartu ja Valga maavalitsused.Ida-Viru, Jõgeva, Tartu ja Valga maavalitsuste koostöökokkuleppe kohaselt esindabnimetatud maavalitsusi Valga Maavalitsus. Keskkonnaministeeriumi ülesandeks ontegevuskava elluviimise järjepidevuse jälgimine ja vastavate aruanneteesitamine Vabariigi Valitsusele. Tegevuskava täitmise lõpetamise tähtajaks onvastavalt korraldusele 01.04.2003.
Töös osalevad ministeeriumid ja maavalitsused on esitanudKeskkonnaministeeriumile tehtud töö kohta ülevaated. Keskkonnaministeeriumesitab ülevaadete alusel koostatud aruande Vabariigi Valitsusele. Vastavalttegevuskavale jätkub töö, kuid on ilmnenud, et mitmel juhul on ülesannetelõpuleviimine osutunud rohkem aeganõudvaks, kui kinnitatud tegevuskavasarvestatud. Seepärast toetab Keskkonnaministeerium esitatud soove pikendadaülesannete täitmise aega ja esitab korralduse eelnõu üleriigilise planeeringuelluviimise tegevuskavas mõnede ülesannete täitmise lõpptähtaegade muutmiseks.

5. Eesti Vabariigi Valitsuse 31. juuli 1990. a määruse nr 163""Eesti Vabariigi teaduskraadide põhimääruse" kinnitamisekohta" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: haridusminister Mailis Rand
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks volitusnormita antud Eesti VabariigiValitsuse 31. juuli 1990. a määrus ""Eesti Vabariigi teaduskraadidepõhimääruse" kinnitamise kohta", millega kinnitati Eesti Vabariigiteaduskraadide põhimäärus. Samuti likvideeritakse nimetatud määruse kehtetukstunnistamisega vastuolu määruse ja ülikooliseaduse vahel, mille kohaselt onteaduskraadiks vaid doktorikraad. Nimetatud määruses sätestatud valdkonnad onlisaks ülikooliseadusega reguleeritud ka teadus- ja arendustegevusekorraldamise seadusega ning rakenduskõrgkooli seadusega.

6. Muraste Piirivalvekooli asutamine
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt asutatakse Piirivalvekooli õigusjärglasena 15. oktoobrist 2002.a sisekaitseline kutseõppeasutus Muraste Piirivalvekool, asukohaga Harjumaakonnas Harku vallas Muraste külas. Eelnõuga sätestatakse siseministriülesanded, milleks on Muraste Piirivalvekooli põhimääruse, struktuuri jakoosseisu kinnitamine 15. oktoobriks 2002. a ning koolis õpetatavatele kutse-,eri- ja ametialadele õppurite vastuvõtuarvude õppevormiti kinnitamine. Samution eelnõus loetletud Muraste Piirivalvekooli ülesanded.

7. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või KaristamiseTõkestamise Euroopa Komitee (CPT) Eestit käsitlevate raportite ning EestiVabariigi vastulausete avalikustamine
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: korralduse eelnõu
Euroopa Nõukogu võttis 26. novembril 1987. a vastu piinamise ja ebainimliku võialandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsiooni, milleeesmärgiks on perioodiliselt kontrollida vabaduse kaotanud isikute kohtlemist,et vajaduse korral tugevdada selliste inimeste kaitset piinamise ja ebainimlikuvõi alandava kohtlemise või karistamise vastu. Eesti Vabariik ratifitseeriseelnimetatud konventsiooni 21. oktoobril 1996. a. Konventsiooni alusel onasutatud Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või KaristamiseTõkestamise Euroopa Komitee, kes peab konventsiooni osalisriikidesse külastusitehes uurima vabaduse kaotanud isikute kohtlemist, et vajaduse korral tugevdadaselliste inimeste kaitset piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise võikaristamise vastu. Eestit on nimetatud komitee delegatsioonid külastanud 13. -23. juulini 1997. a ja 15. - 21. detsembrini 1999. a. Komitee poolt tehtudEestit käsitleva esimese raporti maht inglise keeles on 90 lehekülge, teisemaht 22 lehekülge. Esimese raporti kohta on koostatud kaks vastulauset mahtudes74 ja 45 lehekülge, teise raporti vastulause maht on 27 lehekülge. Vastavalteelnimetatud konventsioonile on riikide kohta tehtud raportid ning nendeleesitatud vastulaused konfidentsiaalsed. Kui osalisriik avaldab soovi,avalikustab komitee raporti koos asjassepuutuvate kommentaaridega. Küsimus oliarutusel valitsuskabineti 17. septembri 2002. a nõupidamisel, kus võetiteadmiseks justiitsministri informatsioon eelnimetatud raportite javastulausete avaldamisest ning nõustuti justiitsministri ettepanekugaavalikustada raportid ja vastulaused Justiitsministeeriumi veebilehel.Justiitsministeeriumile tehti ülesandeks teatada sellest ettenähtud korrasPiinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise TõkestamiseEuroopa Komiteele. Eelnõu kohaselt avaldab Justiitsministeerium nimetatudraportid ja vastulaused ministeeriumi veebilehel http://www.just.ee.

8. Koostöö korraldamine Euroopa Komisjoni Pettuste Vastu Võitlemise Ametiga
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Seoses ettevalmistusega Euroopa Liiduga (EL) liitumiseks on Eestil vajaametlikult sätestada koostöö Euroopa Komisjoni Pettuste Vastu VõitlemiseAmetiga (OLAF). Koostöö on vajalik 1995. a EL finantshuvide kaitse konventsioonija selle lisaprotokollide nõuete täitmiseks. Nimetatud konventsioonigaühinemine seisab Eestil seletuskirja kohaselt ees pärast liitumist EL-ga.Koostöövajadust OLAF-ga rõhutatakse aga juba praegu, sest kandidaatriikidele onavanenud EL struktuurivahendid ning nende administreerijatel tuleb tagadavahendite sihipärane kasutamine. Eesti jaoks seondub koostöö OLAF-ga eelkõigekahe liitumiseelse peatükiga - koostöö korraldamine EL finantshuvide kaitsevallas ja õigusliku raamistiku tagamine koostööks nii EL finantshuvide kaitsekui ka kriminaalmenetluse korraldamiseks. Seni on koostööd korraldanud OLAF-gaRahandusministeerium, Tolliamet ja Keskkriminaalpolitsei. Käesoleval ajaltoimub EL-ga liituvate kandidaatriikide koostöö uuendamine OLAF-ga. KoostööksOLAF-ga tuleb igas kandidaatriigis määrata riigiasutus, mis hakkab OLAF-gakoostööd koordineerima ja vastastikust infovahetust korraldama mõlemas suunas. Rahandusministeeriumistruktuuriüksuste ja allasutuste tööülesanded on ligilähedased sellele, midaOLAF eeldaks oma koostööpartnerilt. Sellest tulenevalt on Rahandusministeeriumseisukohal, et ei ole vaja luua eraldiseisvat struktuuriüksust koordineerimakoostööd OLAF-i ja Eesti õiguskaitseorganite vahel, vaid määrata OLAF-i koostööpartneriksRahandusministeerium.  

9. Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 1998. a korralduse nr 248-k"Eesti-Vene valitsustevahelise koostöökomisjoni põhimääruse heakskiitmineja komisjoni koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Valitsus muudab oma korraldust, millega kiideti heaks Eesti-Venevalitsustevahelise kaubandus- ja majandus-, sotsiaal- ja humanitaar- ningteadus-, tehnika- ja kultuurialase koostöö komisjoni põhimäärus ning kinnitatipõhimäärusest tuleneva komisjoni Eesti osapoole delegatsioon. Muudatuse tõttuVabariigi Valitsuse koosseisus teeb Välisministeerium ettepaneku arvatakomisjoni liikmete hulgast välja Signe Kivi ning nimetada komisjoni uueksliikmeks ning kultuurialase töögrupi juhiks kultuuriminister Margus Allikmaa. Samutipeab Välisministeerium otstarbekaks nimetada komisjoni uueks liikmeksVälisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna peadirektor Margus Rava.

10. Vabariigi Valitsuse 24. oktoobri 2000. a korralduse nr 840-k "Asjatundjatekomisjoni moodustamine" muutmine
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõuga tehakse muudatused komisjoni koosseisus seoses komisjoni esimehe jaosade liikmete ametikohtade muutumisega. Komisjonist arvatakse välja JaakValge, Toomas Lukk, Linda Kolk, Rein Ling ja Heldin Vahtra, komisjoni esimeheksnimetatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor Mari Pedak ningliikmeteks Heete Simm (endise nimega Viira, senine asendusliige)Politseiametist, Kristel Mesilane (senine asendusliige) Siseministeeriumist,Eve Sirp Välisministeeriumist, Martin Arpo Kaitsepolitseiametist ja Ruth AnnusSiseministeeriumist. Komisjoni asendusliikmeteks nimetatakse Merle Küngas (seninekomisjoni liige) Siseministeeriumist, Katrin Meikas Politseiametist, JaanaLiigand Välisministeeriumist, Külli Heinla Siseministeeriumist ja MaarikaRaudmäe Kodakondsus- ja Migratsiooniametist.

11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitajad: siseminister Ain Seppik, minister Eldar Efendijev
Tüüp: korralduse eelnõu
Gennadi Tokarevi (sünd.1950) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks menetlusse22. veebruaril 2001. a. Menetluse käigus tuvastati, et Gennadi Tokarev onteeninud kaadrisõjaväelasena Nõukogude Liidu relvajõududes. Vastavalt kodakondsuseseadusele ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on teeninudkaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erruläinud. Lähtudes eelnevast teeb Siseministeerium Vabariigi Valitsuseleettepaneku keelduda Gennadi Tokarevile Eesti kodakondsuse andmisest.

12. Alalise elamisloa andmisest keeldumine
Esitaja: asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Ain Seppik
Tüüp: korralduse eelnõu
Välismaalaste seaduse kohaselt ei anta elamisluba kaadrisõjaväelasenavälisriigi relvajõududes teeninud, sealt reservi arvatud või erru läinudvälismaalasele. Vjatdeslav Ohotnik on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigirelvajõududes ja sealt reservi arvatud majori auastmes. Asjatundjate komisjon,läbi vaadanud Vjatdeslav Ohotniku alalise elamisloa taotluse, otsustas tehaVabariigi Valitsusele ettepaneku mitte anda alalist elamisluba VjatdeslavOhotnikule.

13. Maa andmine munitsipaalomandisse
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
Nõo Vallavolikogu otsuse alusel esitatud taotlus käsitleb Nõo vallas Lagujakülas asuva Tuulemäe jäätmekeskuse maaüksuse munitsipaalomandisse andmistkohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana. Munitsipaalomandissetaotletava maa-ala pindala on 65 ha, sihtotstarve-jäätmehoidla maa, maa maksustamishind58 500 krooni. Munitsipaalomandisse taotletav maaüksus koosneb 1940. aasta 16.juuni seisuga eraomandis olnud maast, asudes osaliselt üheksa talu maal.Õigusvastaselt võõrandatud maa osas esitatud maa osalise tagastamise jakompenseerimise taotlused on vastavalt seletuskirjale lahendatud. Taotletavamaa kohta ei ole esitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmisetaotlusi. Munitsipaalomandisse taotletavale Tuulemäe jäätmekeskuse maaüksuseleon kavandatud Kagu-Eestit teenindava jäätmekeskuse rajamine. Tartu maavanemtoetab Nõo Vallavolikogu otsust taotleda Tuulemäe jäätmekeskuse maaüksuse kuiKagu-Eesti regionaalprügila Nõo valla munitsipaalomandisse andmist.

14. Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukoguasjaajamise korraldamine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Tulenevalt hasartmängumaksu seadusest on Vabariigi Valitsus kohustatud tagamahasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu teenindamise.
Oma 12.08.2002 kirjas juhtis Riigikantselei rahandusministri tähelepanu otseseregulatsiooni puudumisele hasartmängumaksust toetuste määramise nõukoguteenindamise kohta ja vajadusele sellise regulatsiooni kehtestamiseks ning tegiettepaneku kaaluda varianti, et nõukogu teenindamist korraldada Rahandusministeeriumikaudu.

15. Riigieelarve vahendite ümberjaotamine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõuga taotletakse Justiitsministeeriumile 2002. a riigieelarvega eraldatudja seni kasutamata investeeringute ning eelnevast aastast ületulevateinvesteeringute summade ümbertõstmist Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt renditudruumide kulude katteks. Augustist 2002. a rendib Justiitsministeerium RiigiKinnisvara Aktsiaseltsilt ruume Lõkke tn 4 ministeeriumi kohtute osakonnatööruumideks. Tartu mnt 85 alustab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltskapitaalremonti, kuhu hiljem asub Harju Maakohus. Tartu mnt 85 kuludeks oliJustiitsministeeriumi eelarves vahendeid esimeseks poolaastaks, kuna esialgseplaani kohaselt oli Justiitsministeeriumil kavas Tõnismägi 5A välja ehitadatäiendavad ruumid. Seletuskirja kohaselt Muinsuskaitse ettekirjutuse järgi eiolnud see võimalik ning tulenevalt sellest on vaja vahendeid Lõkke 4 2002 a.renditud ruumide rendikulude katteks 590 830 krooni. Valga Maakohtuküttesüsteem on amortiseerunud ja kuulub täies mahus väljavahetamisele. Samason vaja rekonstrueerida ka Lääne-Viru Maakohtu küttesüsteem. Töid teostabhoonete valdaja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, kellele tasutakse tehtudkulutused rendimaksetena täies ulatuses 537 336 krooni. Ida-VirumaaProkuratuuri hoone renoveerimise kogumaksumus on 990 000 krooni, mis tasutakseRiigi Kinnisvara Aktsiaseltsile rendimaksetena täies ulatuses.

16. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine tagatisfondist pankrotistunud ASi Seikanter töötajatele ennepankroti väljakuulutamist saamata jäänud palga ning töölepingu lõpetamiselsaamata jäänud hüvitise väljamaksmiseks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab tagatisfondist pankrotistunud ASi Seikanter töötajatele summas1 020 976 krooni eraldamist enne pankroti väljakuulutamist saamata jäänud palganing töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise väljamaksmiseks. TallinnaLinnakohtu 10.12.2001. a otsusega kuulutati välja ASi Seikanter pankrot.
Äriühingu põhitegevusalaks oli kinnisvaratehingud, kaubanduslikvahendustegevus, transporditeenuste osutamine Eesti Vabariigi piires, reklaamiteenusteosutamine, tootmisprotsesside juhtimine. Kohtus leidis tõendamist, et ASSeikanter oli püsivalt maksejõuetu, sest võlgnik ei ole suutnud rahuldadavõlausaldajate nõudeid.
Riigilt taotletav summa on 1 020 979 krooni. Hüvitamisele kuulub 1 020 976krooni. Vabariigi Valitsuse 23.04.2002. a määruse kohaselt märgibpankrotihaldur oma taotluses kõik summad ümardatuna täiskroonini. Kunapankrotihaldur on oma taotluses hüvitatavad summad välja toonud sentidega, siiserineb väljamakstav summa pankrotihalduri omast. Pankrotihalduril vastuväiteidei olnud. Nimetatud määruse kohaselt otsustab tagatisfondist raha eraldamiseVabariigi Valitsus, kui tagatisfondist taotletakse raha eraldamist summas üle 1miljoni krooni.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Rahandusministeeriumileülekandmiseks Eesti Avaliku Halduse Instituudile 2002. aastalomavalitsusfoorumi korraldamise kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Rahandusministeeriumile 100 000 krooni eraldamist ülekandmiseksEesti Avaliku Halduse Instituudile 2002. a omavalitsusfoorumi korraldamisekulude katteks. Eesti Avaliku Halduse Instituut korraldab koostöös EestiLinnade Liidu ja teiste Eesti omavalitsusi ühendavate organisatsioonidega 5.detsembril 2002 omavalitsusfoorumi. Sarnasel kujul toimub see kolmandat korda. Seletuskirjakohaselt käsitletakse foorumitel ettekannete, arutelude ja näidete varalomavalitsustele olulisi ja päevakajalisi teemasid. Lisaks töisele osale onvälja kujunenud ka traditsioon valida aasta omavalitsussõber. Seletuskirjakohaselt on foorumi kulueelarve 400 000 krooni. Osa kuludest kaetakseosavõtutasust, milleks on umbes 500 krooni ühe osavõtja kohta.

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile MaailmaKaubandusorganisatsiooni (WTO) teemalise seminari korraldamiseks Valgeveneriigiametnikele
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab Välisministeeriumile 139 160 krooni eraldamist MaailmaKaubandusorganisatsiooni (WTO) teemalise seminari korraldamiseks Valgeveneriigiametnikele. Valgevene peakonsulaat pöördus Majandusministeeriumi poolepalvega organiseerida WTO teemaline seminar Valgevene riigiametnikele.
Seletuskirja kohaselt on Valgevene praegu WTO-ga ühinemisprotsessis ja peabvastavasisulisi läbirääkimisi. Eesti on nüüdseks WTO täisliige olnud kolmaastat.
Eesti poole pöörduti, kuna Eesti läbirääkimised lõppesid suhteliselt hiljuti,seega on kogemused värsked ning Eesti saaks vahendada oma kogemusi ja teadmisi,mis on saadud WTO igapäevatöös osaledes. Seminar on kavandatud läbi viia21.-24. oktoober 2002 Tallinnas. Sellest võtavad osa 8 Valgevene ametnikkuerinevatest valdkondadest. Loenguid peavad nii Eesti ühinemisläbirääkimistelosalenud ametnikud kui ka teised vastava valdkonna spetsialistid Eestiametkondadest.
Välisministeerium esitas taotluse eraldada Vabariigi Valitsuse reservist 139160 krooni eelnimetatud seminari korraldamiseks. Summa sisaldab Valgeveneriigiametnike transpordi-, majutus-, toitlustamis- ja tõlkekulud. VabariigiValitsuse otsuse kohaselt toimub humanitaar- ja arenguabiks vahenditeeraldamine konkreetsete projektide raames.

17. Kandidaadi nimetamine Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilisesuursaadiku, alalise esindaja ametikohale
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

18. Valitsusdelegatsiooni moodustamine New Delhis toimuval "ÜhinenudRahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni" osapooltekonverentsi 8. istungil osalemiseks
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland, keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
Riigikogu ratifitseeris Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutusteraamkonventsiooni 11. mail 1994. a, konventsioon jõustus Eesti suhtes25.oktoobril 1994. a. Konventsiooni põhieesmärgiks on stabiliseeridakasvuhoonegaaside emissioonid aastaks 2000 vähemalt 1990. a tasemele. Sellekohustuse on Eesti täitnud. 11. detsembril 1997. a lepiti Kyotos osapooltekolmandal konverentsil kokku nn Kyoto protokollis, mis sätestab riikidekohustused kasvuhoonegaaside emissioonide edasisel vähendamisel. 23. oktoobrist1. novembrini 2002. a New Delhis Indias toimuva konventsiooni osapooltekonverentsi 8. istungil käsitletakse nii konventsiooni kui ka Kyotoprotokolliga seonduvat. Konverentsil ei ole kavas allkirjastada siduvaidleppeid. Korralduse eelnõu kohaselt kuuluvad moodustatavasse delegatsiooniselle juht Keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö asekantsler Allan Gromovning liikmed Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogiaosakonnaspetsialist Heidi Hallik ja Keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostööosakonna juhataja Andres Kratovitd. Konventsiooni osapoolte 8. istung toimub23. oktoobrist 1 novembrini 2002. a.

19. Valitsusdelegatsiooni moodustamine Luccas toimuvast "Keskkonnainfokättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neisasjus kohtu poole pöördumise konventsiooni" osalisriikide esimesestkohtumisest osavõtuks
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: korralduse eelnõu
Riigikogu ratifitseeris Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjadeotsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumisekonventsiooni 6. juunil 2001. a ning see jõustus Eesti suhtes 30. oktoobril2001. a. Vastavalt konventsioonile on konventsiooni eesmärk keskkonnainfoüldkättesaadavaks tegemine, üldsuse kaasamine keskkonnaasjade otsustamisse ningkonventsiooni kohaselt neis asjus kohtusse pöördumise võimaldamine, et kaitstapraeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nendetervise ja heaolu vajadustele. Konventsiooniosaliste esimesel kohtumisel, kusollakse esindatud ministrite tasandil, on päevakorras ka Lucca deklaratsioonivastuvõtmine, mis rõhutab keskkonnainfo kättesaadavuse, avalikkuse osalemisening õigusemõistmisele juurdepääsu tagamist kui olulist elementi kaasaegsedemokraatia funktsioneerimisel, inimõiguste tagamisel ning õigusriigiprintsiibi rakendamisel. Korralduse eelnõu kohaselt on Itaalia VabariigisLuccas toimuval konventsiooni osalisriikide esimesest kohtumisest osavõtuksmoodustatava valitsusdelegatsiooni juht keskkonnaminister Heiki Kranich ningliige Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Rita Annus. Nimetatudkohtumine toimub 21. - 23. oktoobrini 2002. a.

20. Vabariigi Valitsuse 14. mai 1998. a korralduse nr 427-k "Delegatsioonimoodustamine" muutmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsuse 14. mai 1998. a korraldusega moodustati Eesti Vabariigivalitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise kaubandus- ja majandusalasekoostöö, investeeringute vastastikuse kaitse, ekspordikontrolli alase koostööning tollikoostöö kokkulepete projektide üle läbirääkimiste pidamiseksdelegatsioon.
Seletuskirja kohaselt parafeeriti Eesti Vabariigi valitsuse ja VeneFöderatsiooni valitsuse vahelise kaubandus- ja majandussuhete alase kokkuleppeprojekt möödunud aasta 11. aprillil Moskvas. Vene poole ettepanekul võibparafeeritud kokkuleppe projekt vajada mõningaid täiendusi ja seega ka uutparafeerimist. Seoses võimalusega sõlmida nimetatud kokkulepe arvatavastikäesoleva aasta novembri alguses toimuval Eesti ja Venemaa valitsustevahelisekoostöökomisjoni istungil, on vaja teha muudatused Eesti delegatsioonis, ettagada delegatsiooni juhile õigus kokkuleppe projekti parafeerimiseks. Mitmedelegatsiooni koosseisu kuuluva liikme ametinimetuse muutumise ja osa liikmetevarasematelt töökohtadelt lahkumise tõttu on tekkinud vajadus korraldust muuta.Eelnõu kohaselt arvatakse delegatsiooni koosseisust välja Mait Martinson, KirkeKraav, Kristjan Aavik, Evelin Krõlov ja Andres Traat; nimetatakse delegatsioonijuhiks Välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna kaubandusläbirääkijaAndres Tropp ja liikmeteks Välisministeeriumi juriidilise osakonnarahvusvaheliste lepingute büroo direktor Jaan Salulaid, Välisministeeriumivälismajanduspoliitika osakonna 1. büroo direktor Kersti Alt,Välisministeeriumi 3. poliitikaosakonna 5. büroo direktor Sven Mäses jaVälisministeeriumi 3. poliitikaosakonna 5. büroo II sekretär Ivo Parmas.

21. Ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad ning nende rakendamisekord
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: määruse eelnõu
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu väljatöötamine on tingitud muutunudmajanduse olukorrast, kus väga kallite ravimite puhul on põhjendamatuksosutunud kehtiv proportsionaalne juurdehindlus. Madalamates hinnaklassides onkehtiv juurdehindlus kohati aga väga madal ega kata müügitegevusega seotudkulusid. Eelnõu sätestab ravimite hulgi- ja jaemüügil rakendatavadjuurdehindluse määrad. Eelnõu kohaselt ei või retseptiravimite hulgimüügijuurdehindlus ületada 100 krooni pakendi kohta. Ravimite jaemüügil rakendataksejuurdehindluse piirmäära, mis koosneb proportsionaalsest ja fikseeritudjuurdehindlusest. Proportsionaalset juurdehindlust ei rakendata originaalilemaksumusega ostuhinnas kuni 10 krooni ja üle 700 krooni. Eelnõu reguleerib ka ravimitejaemüüki hoolekandeasutustele ja haiglatele ning ravimite müüki hulgimüüjalthulgimüüjale või apteegilt apteegile. Seletuskirjas märgitakse, et eelnõurakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi riigieelarvest. Eelnõu jõustumineon ette nähtud 1. novembril 2002. a.

 

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-