Valitsuse 15.11.2012 istungi kommenteeritud päevakord

14.11.2012 | 16:05

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10 Stenbocki majas, 15. november 2012

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Anu Adra-Entsik 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud  keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Teiste ministrite osalemine selgub pärast valitsuskabineti nõupidamist. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.


1. Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: seaduse eelnõu

Senised visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäärad kehtivad 1. oktoobrist 2002. Eelnõuga muudetakse ravikindlustuse seaduses olevaid visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäärasid.

Uueks visiiditasu piirmääraks kehtestatakse 5 eurot, voodipäevatasu uueks piirmääraks kehtestatakse 2,50 eurot. Praegu kehtivad vastavad piirmäärad on 3,20 eurot ja 1,60 eurot.

Visiiditasu ja voodipäevatasu maksmise kehtivat korda eelnõuga ei muudeta.

Tasude kehtestamine on tervishoiuteenuse osutaja õigus, mitte kohustus. Endiselt on üldarstiabis tervishoiuteenuse osutajal õigus kehtestada visiiditasu ainult koduvisiidi korral. Seega on tagatud, et perearsti ambulatoorne abi on kõigile kindlustatud patsientidele kättesaadav ilma visiiditasuta.

Eelnõu puudutab tervishoiuteenuse osutajaid ja patsiente, kes ravikindlustuse seaduse kohaselt peavad tasuma visiidi- ja voodipäevatasu. Visiiditasu ja voodipäevatasu on tervishoiuteenuse osutaja täiendav tulu, mille arvelt saavad tervishoiuteenuste osutajad katta näiteks elektri, kütte, patsientide toitlustamise jms kulude kallinemise ja muud kulud, mida ei kata haigekassa tervishoiuteenuste piirhinnad.

Seaduseelnõu võimaldab tervishoiuteenuse osutajatel vähendada tarbijahinnaindeksi tõusust tingitud negatiivset mõju ja katta ravikindlustuse eelarvest rahastamata kulusid. Eeldatav täiendav tulu tervishoiuteenuse osutajatele on ca 4,5 miljonit eurot, sealhulgas ambulatoorse visiiditasu arvelt ca 3,3 miljonit eurot, voodipäevatasu arvelt ca 1,25 miljonit eurot.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus üldises korras.


2. Rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: seaduse eelnõu

Rahvusvaheline tollitariifide väljakuulutamise liit asutati Brüsselis 5. juulil 1890. Eesti valitsus otsustas liiduga ühineda 14. septembril 1921, ühinemise seaduse kiitis Riigikogu heaks 4. detsembril 1923.

1890. aasta konventsiooni artiklite sätted on põhjalikult reguleeritud hiljem kehtestatud rahvusvaheliste õigusaktidega, mida täpsustavad nende alusel välja antud siseriiklikud õigusaktid. Seetõttu ei kasutata enam 1890. aasta konventsiooni küsimuste reguleerimiseks, mistõttu tuleb õigussüsteemi korrastamise huvides riigil need kohustused lõpetada. Nii on käitunud enamik konventsioonis osalenud riike.

Tänapäeval kasutusel olevat rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise süsteem võeti kasutusele 1. jaanuaril 1988 ning seda haldab World Customs Organization (WCO). Eesti on WCO liige 1992. aastast ja harmoneeritud süsteemi komitee liige aastast 1995.

Konventsiooni artikli 15 kohaselt pikeneb konventsiooni kehtivusaeg seitsmeaastaste perioodide kaupa ning konventsioonist väljaastumine (denonsseerimine) jõustub vastava perioodi lõppedes. Käesolev seitsmeaastane periood lõpeb 1. aprillil 2017, mis eelduslikult saaks olema ka konventsiooni denonsseerimise jõustumise kuupäevaks Eesti suhtes.


3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine "Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse" eelnõu (295 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Kristen Michal

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu eesmärk on muuta kriminaalmenetluse seadustikku eelkõige selliselt, et see oleks kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud miinimumõigustega, mis on nähtud ette kriminaalasjas kahtlustatavatele või süüdistatavatele.

Üheks peamiseks muudatuseks on see, et väiksema sanktsioonimääraga teise astme kuritegudes ei ole uurimisasutusel ega prokuratuuril kohustust kriminaalmenetlust alustada, vaid selle alustamise aluseks on kannatanu või avalikkuse huvi.

Eelnõu kohaselt täpsustatakse ja täiendatakse erinevaid kriminaalmenetlusega seotud sätteid. Õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise, mõistliku aja möödumise või kriminaalmenetlust välistavate asjaolude ilmnemisel hüvitatakse eelnõu kohaselt kahtlustatavale või süüdistatavale kriminaalmenetluse tagajärjel tekkinud kahju.

Samuti täpsustatakse eelnõus läbiotsimise regulatsiooni. Seletuskirja järgi peaks see olema võimalik vaid viimase meetmena ja kohtu põhjendatud kaalutlusotsusel. Lisaks täpsustatakse vahistamise regulatsiooni, kohtueelset menetlust, selle piirtähtaega ja selle pikendamise korda jne.

Eelnõuga muudetakse 1. jaanuarist 2013 kehtima hakkavat jälitustegevuse regulatsiooni, sest seletuskirja hinnangul ei vasta see Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt loetletud miinimumstandarditele. Lisaks täpsustatakse, millistele konkreetsetele nõuetele peab jälitusluba vastama ning sätestatakse, et sõnumisaladust saab riivata vaid kohtu loal.

Seaduseelnõu jõustumise tähtajaks on kavandatud 1. jaanuar 2013.

Justiitsministeerium ja siseministeerium ei toeta eelnõu. Siseministeerium on seisukohal, et muudatused on vastuolus teiste kehtivate õigusnormidega. Samuti ei ole muudatused piisavalt läbi mõeldud ega põhjendatud. Eelnõu sisaldab muudatusi kriminaalmenetluse põhiprintsiipide ja põhimõtete osas, mis ei anna lisaväärtust ning on pigem tõlgendava ja seletava iseloomuga. Justiitsministeerium leiab, et täielikult on analüüsimata jäetud muudatuste mõju.

Valitsuse arvamus tuleb esitada Riigikogu õiguskomisjonile 21. novembriks 2012.


2) Arvamuse andmine "Elektrituruseaduse muutmise seaduse" eelnõu (296 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Riigikogu liikmete Rainer Vakra, Deniss Boroditši, Lembit Kaljuvee, Inara Luigase ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud eelnõu eesmärgiks on leevendada kodutarbijatele ja äritarbijatele üleminekut avatud elektriturule. Selleks tehakse ettepanek, et taastuvenergia toetuse rahastamisest tekkiva kulu kannaks edaspidi tarbija asemel riik.

Eelnõu kohaselt suunatakse saastekvootide enampakkumisest laekunud tulu taastuvenergia toetuse rahastamisest tekkiva kulu katmiseks.

Eelnõuga väheneks taastuvenergia tasu tarbijale 0 eurole. Seletuskirja kohaselt taastuvenergia tasu vähendamine 0 eurole megavatt-tund leevendab hinnatõusu lõpptarbijale 1,17 eurosenti/kWh kohta. Keskmise pere elektriarvet vähendab selline muudatus aastas 41 euro võrra.

Seaduseelnõu jõustumise tähtajaks on kavandatud 1. jaanuar 2013.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on seisukohal, et Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside saastekvootide ühikute müügist saadud tulu investeerimine energiaenergiatõhususse on riigi poolt oluliselt vastutustundlikum kui selle kasutamine elektrienergia ajutise hinnalanguse saavutamiseks. Samuti on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et kehtiva toetusskeemi jätkamisel kujuneb juba 2013. aasta toetuste finantseerimise kuluks hinnanguliselt 90,3 miljonit eurot, mis ületab eelnõu seletuskirjas toodud võimalikku Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside saastekvootide ühikute müügist saadud tulu 12,66 miljoni euro võrra. 2013. aasta riigieelarve projektis ei ole taoliseid vahendeid aga ette nähtud.

Valitsuse arvamus tuleb esitada Riigikogu majanduskomisjonile 22. novembriks 2012.


3) Arvamuse andmine "Käibemaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu (297 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu näeb ette kehtestada tervishoiuteenustele 0%-line käibemaks, mis võimaldab tervishoiuasutustel saada sisendkäibemaksu tagastust. Eelnõu kohaselt lisatakse 0%-se käibemaksuga maksustatavate kaupade hulka sotsiaalministri määrusega kinnitatud nimekirjas nimetatud inimorgan või -kude, inimveri või inimverest valmistatud verepreparaat ja rinnapiim. Samuti lisatakse 0%-se käibemaksuga maksustatavate teenuste hulka tervishoiuteenused tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses.

Seletuskirja järgi jääks eelnõu jõustumisel Eesti haiglatele tekkiva sisendkäibemaksu tagastuse korral eelarvesse alles 36 miljonit eurot.

Rahandusministeerium ei toeta eelnõu, kuna ettepanek on vastuolus Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv) sätestatud põhimõtetega, et tervishoiuteenusele ei kohaldata käibemaksu. Samuti tooks kavandatav muudatus kaasa riigieelarve tasakaalu halvenemise, sest 2013. aasta riigieelarve tulude planeerimisel on lähtutud kehtivast käibemaksusüsteemist.

Valitsuse arvamus tuleb esitada Riigikogu rahanduskomisjonile 22. novembriks 2012.


4) Arvamuse andmine "Riigivaraseaduse muutmise seaduse" eelnõu (301 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu eesmärgiks on kehtestada äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse juhatuse liikmete tasustamise piirmääraks 6000 eurot kuus ehk mitte rohkem kui on Eesti Vabariigi presidendi ametipalk.

Juhatuse liikmele makstavate tasude summa piirmäär indekseeritakse indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu laekumise aastase kasvu aritmeetilisest keskmisest. Eelnõu kohaselt avaldab rahandusministeerium indeksi oma veebilehel iga kalendriaasta 1. aprilliks ja piirmäära indekseeritakse 1. aprillist 2014.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuarist 2014.

Justiitsministeerium ei toeta eelnõu põhjusel, et see ei ole kooskõlas riigivaraseaduse kontseptsiooniga. Rahandusministeerium ei toeta eelnõu, sest nende hinnangul on eeltoodud regulatsioonide abil äriühingute nõukogudel juba piisavalt võimalusi, mille abil määrata juhatuse liikmetele põhjendatud suurusega tasu arvestades seejuures nii üldist majanduskeskkonda kui konkreetse äriühingu konkurentsipositsiooni ja majanduslikku seisu.

Valitsuse arvamus tuleb esitada Riigikogu õiguskomisjonile 27. novembriks 2012.


5) Arvamuse andmine "Töölepingu seaduse § 177 punkti 8 muutmise seaduse" eelnõu (320 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud eelnõu kohaselt muudetakse töölepingu seaduse 1. jaanuaril 2013 jõustuvat sätet, millega muudeti tööturuteenuste ja -toetuste seaduses töötutoetuse arvutamise aluseks olevat päevamäära.

Töölepingu seaduse muudatuse kohaselt sätestatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduses, et töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäära 31-kordne korrutis ei või olla väiksem kui 50% kuu töötasu alammäärast, mis kehtis eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil. Eelnõuga vähendatakse töötutoetuse päevamäära alampiiri 50%-lt 35%-ni töötasu alammäärast.

Töötutoetuse päevamäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega. Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel ei või järgmiseks eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatav töötutoetuse uus päevamäär olla kehtivast päevamäärast väiksem.

Seaduseelnõu on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2013.

Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku toetada eelnõu Riigikogu sotsiaalkomisjoni poolt muudetud kujul.

Valitsuse arvamus tuleb esitada viivitamatult sotsiaalkomisjonile.


4. Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a määruse nr 149 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse valitsuse määrus kooskõlla 1. jaanuaril 2013 jõustuva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse redaktsiooniga, mille kohaselt antakse senised maavanema ülesanded üldarstiabi korraldamisel terviseametile. Maavanema funktsioon üldarstiabi korraldamisel lõpeb. Seadust muudeti samuti selliselt, et perearst võib edaspidi tegutseda ka üldarstiabi osutava äriühingu kaudu olemata vahetult ettevõtjaks või üldarstiabi osutava äriühingu omanikuks. Seeläbi tekib perearstidel võimalus tegutseda ka näiteks töölepingu alusel üldarstiabi osutavas äriühingus, mille omanikuks perearst ei ole.

Seetõttu tuleb teha muudatus ka tervishoiutöötajate riikliku registri põhimäärusesse registrisse esitatavate andmete ja andmete alusdokumentide osas.

Edaspidi ei ole enam registrisse kandmise andmete alusdokumendiks maavanema teatised terviseametile muudatuste kohta tervishoiutöötajate koosseisus ja tegevuskohas. Alusdokumentide nimekirja lisatakse terviseameti otsus perearsti nimistu kinnitamise, teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse kohta. Andmekogusse tuleb edaspidi kanda ka perearsti teeninduspiirkond, perearsti nimistu piirsuurus ning perearstina tegutsemise ja üldarstiabi osutamise õiguslik vorm. Samuti täiendatakse alusdokumente perearsti teatistega tegevuskoha ning perearstina tegutsemise ja üldarstiabi osutamise õigusliku vormi kohta.

Määruse rakendamiseks patsientidele, teenuseosutajatele ja riigile täiendavaid kulusid ei teki.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2013.


5. Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a määruse nr 148 „Tervishoiutöötajate riikliku registri põhimäärus“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse valitsuse määrus kooskõlla 1. jaanuaril 2013 jõustuva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse redaktsiooniga, mis näeb uue nõudena ette tegevusloa perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamiseks. Samuti antakse senised maavanema ülesanded üldarstiabi korraldamisel üle terviseametile ning maavanema funktsioon üldarstiabi korraldamisel lõpeb. Seetõttu tuleb muuta ka tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimääruse pidamise eesmärki.

Põhimäärust muudetakse selliselt, et registri pidamise eesmärk on arvestuse pidamine perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutajate üle. Registri pidamise eesmärgist jäetakse välja maavalitsustega seonduv.

Põhimäärusesse lisatakse, et registri pidamise eesmärk on sotsiaalministri määratud asutustele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning tervisestatistika korraldamiseks vajalike andmete saamine. Sotsiaalministri määratud asutuseks on Tervise Arengu Instituut, kelle vastavad ülesanded sätestatakse eraldi sotsiaalministri kehtestatud instituudi põhimääruses.

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2013.


6. “Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–2020” rakendusplaani aastateks 2012-2015 heakskiitmine
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsuse korralduse eelnõuga kiidetakse heaks “Ehitusmaavarade arengukava“ rakendusplaan aastateks 2012-2015, mis esitab ehitusmaavarade arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide täitmiseks meetmed ja tegevused koos vahetute tulemuste, vastutajate, elluviimise perioodi, maksumuste ja finantseerimisallikatega.

Rakendusplaanis sätestatud tegevuste elluviimine suurendab ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise efektiivsust, vähendab ehitusmaavarade kaevandamisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõju ning tagab riigi infrastruktuuriobjektide ning tarbijate varustamise ehitusmaavaradega.

Rakendusplaani koostamise eest vastutab keskkonnaministeerium, kes on maavara kasutamisega seotud lubade andja ning suunab ehitusmaavarade kasutamist. Rakendusplaan viiakse ellu koostöös rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, kelle valitsemisalasse kuuluvad elamumajanduse, ehituse ja transpordipoliitika kavandamine, tehnoloogiaalane arendustegevus ja innovatsioon, sealhulgas kaevandamisküsimuste valdkonna arengu korraldamine.

Arengukava rakendusplaani kogumaksumus 2015. aastani on 648 800 eurot. Valdava osa sellest moodustavad ehitusmaavarade vajaduse prognoosi koostamine aastateks 2013–2020 ja selle regulaarne uuendamine varustuskindluse tagamiseks (280 000 eurot) ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjon (114 900 eurot).

Arengukavas ette nähtud uuringuid ja analüüse rahastatakse valdavalt SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahenditest. Ülejäänud tegevusi rahastatakse valdavalt keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarvest. Riigieelarvest planeeritud tegevuste rahastamine on tagatud riigieelarve strateegia finantsplaanis rakendusasutuste kulude piirsummade koosseisus.


7. Riigivara valitsemise üleandmine Keskkonnaministeeriumilt Kaitseministeeriumile (Rapla maakonnas 2 kinnisasja)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumi valitsemiselt kaitseministeeriumi valitsemisele Rapla maakonnas Kohila alevikus asuv Vetuka tee 17a kinnisasi (13 854 m2 tootmismaad) ja Märjamaa alevikus asuv Jaama tn 9a kinnisasi (14 461 m2 elamumaad).

Kaitseliit vajab kinnistuid Rapla maleva Loone malevkonna ja Märjamaa malevkonna tegevuskohaks. Kaitseliit plaanib nendele maadele rajada malevkondade staabihoone administratiivruumid, laoruumid, garaažid, õppeklassid, saunaruumid ning maaüksused Kaitseliidu autode parkimiseks.


8. Nõusoleku andmine Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Sõmeru vallale (Paekarjääri kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse luba keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Roodevälja külas asuva Paekarjääri kinnistu (18,82 ha üldkasutatavat maad) otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Sõmeru vallale.

Kinnistu on endine paekarjäär, mis on Sõmeru valla üldplaneeringuga kavandatud puhke- ja virgestusalaks. Paekarjääri ala on jäetud kaevandamise lõppemisel rekultiveerimata, mistõttu kiputakse seda kasutama prügiladestuskohana. Kuna maa-ala kuulub kaitsmata põhjaveega alade hulka, siis on selline tegevus ohtlik põhjaveele.

Vald näeb võimalust luua Paekarjääri kinnistule noorte tehnikaklubi koos töökoja ja motopargiga, rajada piirkonna koolide algklasside liikluslinnak õppekeskusena, ehitada hobikardirada ja libesõidurada ning korraldada kohalikke ja üleriigilisi võistlusi erinevatel võistlusaladel. Kinnistul paiknevad rajad võimaldavad väheste kulutustega motospordiga tegeleda. Vald on noortele tehnikaspordi harrastajatele 2011. aastal renoveerinud PRIA toetusel Sõmeru alevikus asuva vana mõisa kuivati katuse, et hoonet saaks kasutada tehnikalaona.


9. Riigiasutuse Tartumaa Muuseum tegevuse lõpetamise ettepanek
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt toetatakse kultuuriministri ettepanekut lõpetada riigiasutuse Tartumaa Muuseum tegevus. Kuna Elva linn ei kooskõlastanud muuseumi tegevuse lõpetamise ettepanekut, esitab kultuuriminister selle valitsusele otsustamiseks.

Kultuuriministeerium teeb ettepaneku Tartumaa Muuseumi tegevus lõpetada, kuna puudub vajadus osutada muuseumiteenust riigiasutuse tasandil Elva linnas või mõnes muus Tartu maakonna kohalikus omavalitsuses väljaspool Tartu linna.

Tartumaa piirkondlikud eripärad ja vaatamisväärsused, samuti töö kohalike kogukondadega, on palju vahetumalt juba mujal esile toodud. Tartus tegutseb arvukalt teemamuuseume ning lisaks Tartu Linnamuuseum ja Eesti Rahva Muuseum, kes suudavad katta maakonna vajadused muuseumiteenuse järgi.

Tartumaa Muuseumi muuseumikogu antakse üle Eesti Rahva Muuseumile, v.a teatri „Vanemuine“ näitleja Leopold Hanseni eseme- ja arhiivkogu, mille ülevõtmiseks on soovi avaldanud Tartu Linnamuuseum. Lisaks on muuseumi kahe alakogu vastu oma huvi väljendanud Rahvusarhiiv (Rõngu õigeusu koguduse arhiiv alates 1846. aastast) ja Tartu Ülikooli ajaloo muuseum (Tartu Ülikoolis aastatel 1895–1918 töötanud farmaatsiaprofessor Ivan Kondakoviga seotud materjalid).

Pärast Tartumaa Muuseumi tegevuse lõpetamist ei vaja kultuuriministeerium enam Elva linnas Pikk tn 2, Jaan Kärneri tn 4 ja Vaikne tn 10 asuvaid kinnistuid. Kultuuriministeerium kavandab teha valitsusele ettepaneku nende üleandmiseks Riigi Kinnisvara AS-le.

2013. aastal eelarves ülejääv summa ning järgnevatel aastatel Tartumaa Muuseumi tegevuse finantseerimiseks ettenähtud summad suunatakse kultuuriministeeriumi hallatavate riigimuuseumide töötajate palgatõusu katteks. Nimetatud summast arvatakse maha Eesti Rahva Muuseumile eraldatav summa, mis on vajalik üleantavate museaalide ajutiseks hoiustamiseks kuni Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimiseni.


10. Ida-Viru maavanema teenistusest vabastamine
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt vabastatakse Ida-Viru maavanem teenistusest 30. novembril 2012 seoses teenistustähtaja möödumisega.

Riho Breivel nimetati valitsuse korraldusega Ida-Viru maavanemaks 1. detsembrist 2007 kuni 30. novembrini 2012.

Uut kandidaati maavanema ametikohale välja valitud ei ole. Regionaalminister on otsustanud panna maavanema ülesanded 1. detsembrist 2012 Ida-Viru maasekretärile Eve Eastile kuni uue maavanema ametisse nimetamiseni. Eve East on oma nõusoleku andnud.


11. Tallinna Ringkonnakohtu 26. märtsi 2012. a otsuse haldusasjas nr 3-10-1677 täitmine
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu puudutab kohtuotsuse täitmist, milles käsitletakse Loksa linna esitatud kaebusi Loksa kultuurikeskuse renoveerimise ja ümberehitamise projekti väljajätmise kohta kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kavast (KOIT-kava) eelarveperioodil 2009-2012.

Selle aasta 26. märtsil tühistas Tallinna Ringkonnakohus osaliselt valitsuse 17. aprilli 2011 korralduse, millega jäeti Loksa kultuurikeskuse renoveerimise ja ümberehitamise projekt kinnitamata KOIT-kava Harju maakonna projektide reservnimekirja ning kohustas valitsust seda küsimust uuesti arutama. Pärast ringkonnakohtu otsust lõpetas regionaalminister käskkirjaga Loksa kultuurikeskuse projekti menetluse, kuna rahandusministeeriumi arvamusele tuginedes leidis, et Loksa linn ei ole puuduliku finantssuutlikkuse ning netovõlakoormuse ületamise tõttu abikõlblik taotleja. Riigikohus ei võtnud siseministeeriumi kassatsioonkaebust menetlusse, milles püüti vaidlustada ringkonnakohtu otsust, et valitsus peab uuesti arutama Loksa kultuurikeskuse projekti reservnimekirja arvamise küsimust, olgugi, et projekti menetlus on regionaalministri käskkirjaga juba lõpetatud. Seega ringkonnakohtu otsus jõustus.

Kohtu otsusest tulenevalt on tekkinud olukord, kus valitsus ei saa sekkuda sisulisse taotluse menetlemisesse, kuna negatiivse hinnangu saanud projekte valitsus investeeringute kavasse ei kinnita, samas on aga kohustatud vastu võtma uue otsuse Loksa kultuurikeskuse projekti KOIT-kava reservnimekirja arvamise osas. Protokollilise otsuse eelnõu on valitsusele esitatud põhjusel, et ühes samalaadse asja varasemas otsuses on ringkonnakohus leidnud, et kohtu otsuse täitmiseks peab valitsus Loksa kultuurikeskuse projekti osas uue otsuse tegema, ehkki KOIT-kava meetme määruse tingimused selleks alust ja menetluskorda ette ei näe.

Regionaalminister andis 23. aprillil 2012 käskkirja, millega tunnistas projekti „Loksa kultuurikeskuse renoveerimine ja juurdeehitus“ eeltaotluse mittevastavaks ja lõpetas menetluse. Sellele asjaolule tuginedes võtab valitsus eelnõu kohaselt vastu otsuse mitte arvata projekti „Loksa kultuurikeskuse renoveerimine ja juurdeehitus“ KOIT-kava Harju maakonna projektide reservnimekirja.

12. Valitsuskomisjoni moodustamine Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamiseks
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt moodustatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamiseks valitsuskomisjon peaministri juhtimisel. Komisjoni kaasatakse aastapäeva tähistamisega enam seotud ministrid, riigisekretär ja Vabariigi Presidendi esindaja. Komisjoni ülesanne on tagada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva väärikas ja meeldejääv tähistamine.

Pärast valitsuskomisjoni moodustamist luuakse riigikantselei juurde Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juhtrühm, kes töötab välja aastapäeva programmi loomise alused ning kaardistab võimalikud koostööpartnerid. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juhtrühma juures nähakse ette nõuandev kogu, millesse kaasatakse loomeliitude ja ühiskondlike organisatsioonide esindajad. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva korraldustoimkonna ülesanne on juhtrühma juhiste järgi laiapõhjalise rahvusvahelise juubelikava koostamine ning selle elluviimine. Komisjoni teenindab riigikantselei.


13. Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisu kinnitamine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt nimetatakse teadus- ja arendusnõukogu liikmeks Alar Karise asemel Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm ning kinnitatakse teadus- ja arendusnõukogu koosseis tervikuna järgmiseks kolmeks aastaks.


14. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (13 isikut)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus 13 isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest. Eelnõus on 8 Venemaa Föderatsiooni, 3 India ja 2 Ukraina kodanikku.

2) Eesti kodakondsuse andmine (136 isikut)
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus 136 isikule.


15. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.


16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 19. novembri 2012. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 19.11.2012 istungil toimub kaitseministrite poliitiline mõttevahetus, mis on sissejuhatuseks põhjalikumale kaitseküsimuste arutelule 2013. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu istungiks. Kaitseministritele antakse ülevaade Euroopa Liidu sõjalistest operatsioonidest ja Euroopa Komisjoni kaitseküsimuste rakkerühma tegevustest ning võimalikest tulevikusuundadest. Välis- ja kaitseministrite kohtumisel toimub arutelu Mali kriisiohje kontseptsiooni teemal.

Välisministrid arutavad viimaseid arenguid Malis, kus keskseteks teemadeks on riigi territoriaalne terviklikkus ja julgeolekuolukord, Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse võimaliku missiooni saatmine ja Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõjalise missiooni võimalik käivitamine. Nõukogu arutab olukorda Euroopa Liidu lõunanaabruses, keskendudes Süüriale, Egiptusele ja Liibüale. Nõukogus vaadeldakse ka Kongo Demokraatliku Vabariigi olukorda ning Lähis-Ida rahuprotsessi, arvestades Palestiina võimaliku resolutsiooni esitamist ÜRO peaassambleel. Nõukogu arutab olukorda Ukrainas pärast oktoobri lõpus toimunud parlamendivalimisi ning Euroopa Liidu Kuuba poliitikat.


2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 20. novembri 2012. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Üldasjade nõukogul arutatakse 22. ja 23. novembri ülemkogu ettevalmistuste päevakorrapunkti all viimast korda enne ülemkogu Euroopa Liidu järgmist finantsraamistikku (MFF). Küpros eesistujana esitas oktoobris uuendatud läbirääkimispaketi konkreetsete rahanumbritega erinevate rubriikide kuludeks, kuid liikmesriigid pole aga eesistuja ettepanekuga rahul. Enne ülemkogu soovitakse lahendada kõik teemad peale üldsummade ja erilahenduste, muuhulgas töötatakse ka Balti riikide erilahenduse leidmisega.

Päevakorras on ka ühtekuuluvuspoliitika järgmise programmperioodi aastatel 2014-2020 õigusaktide paketi osaline heakskiitmine. Seekord esitatakse nõukogule kaks teemat – ühine strateegiline raamistik ja finantsjuhtimine, millele on töögrupis leitud ulatuslik kokkulepe.

Samuti esitleb Euroopa Komisjon oma 2013. aasta tööprogrammi ning võetakse teadmiseks 13.-14. detsembril 2012 toimuva ülemkogu esialgne päevakord.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-