Valitsuse 15.12.11 istungi kommenteeritud päevakord

14.12.2011 | 15:15

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki maja 15.12.2011

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis algusega kell 12.

1. "Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse" eelnõu

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: Seaduse eelnõu

Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping. Valitsus kiitis lepingu heaks k.a. 3. veebruaril. Lepingule kirjutasid alla Eesti välisminister Urmas Paet ja Araabia Ühendemiraatide välisminister Abdullah bin Zayed Al Nahyan 20. aprillil 2011. a Abu Dhabis.

Eesti ja Araabia Ühendemiraatide vaheline leping põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni mudellepingul, mille mõnda sätet on läbirääkimiste käigus lepinguosaliste riikide delegatsioonide kokkuleppel muudetud.

Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepinguosaliste vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse. Leping piirab lepinguosalise riigi maksustamisõigust, mis tähendab, et üks lepinguosaline riik loobub osast maksutulust teise lepinguosalise riigi kasuks ja vastupidi. Lepingusätted loovad maksumaksjatele soodsamad tingimused, kuna uusi maksustamisõigusi leping ei anna. Kui näiteks lepingus on mingi tululiigi puhul antud ühele lepinguosalisele riigile maksustamise õigus, kuid riigisisese seaduse kohaselt sellist tulu seal ei maksustata, siis ei teki riigil või territooriumil lepingu alusel õigust maksu võtta. Kui tulumaksuseaduse alusel mitteresidendi tulu ei maksustata, siis lepingus ettenähtud kinnipeetava tulumaksu määra kohaldada ei saa.

Leping jõustub pärast selle jõustumiseks vajalike nõuete täitmisest vastastikust teatamist ja selle sätteid rakendatakse 1. jaanuarist 2011. a saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes või 1. jaanuaril 2011. a või hiljem algaval majandusaastal saadud tulult tasutava muu maksu suhtes.

2. Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a määruse nr 42 „Avalik-õiguslike nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise kord“ muutmine

Esitaja: justiitsminister Kristen Michal

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga nähakse ette kohtutäituritele motivatsioonisüsteemi loomine, mille kohaselt hakatakse edaspidi avalik-õiguslikke nõudeid täiturite vahel jagama nende töö edukuse alusel. See peaks eelduslikult motiveerima kohtutäitureid oma tööd kiiremini ja paremini tegema ning muutma avalik-õiguslike nõuete täitmise veelgi tulemuslikumaks.

Muudatustega luuakse süsteem, mille kohaselt koostatakse kohtutäiturite paremusjärjestus lõpetatud avalik-õiguslike nõuete alusel. Vastavalt nõuete lõpetamise protsendile saab iga täitur paremusjärjestuses kindla koha, millest sõltub talle jaotatavate avalik-õiguslike nõuete hulk.

Avalik-õiguslikest nõuetest 50% jaotatakse paremusjärjestuse alusel ja 50% võrdselt tööpiirkonna täiturite vahel. Paremusjärjestus koostatakse iga kohtupiirkonna kohta eraldi igaks aastaks.

Nõuete jagamise kriteeriumid töötati välja justiitsministeeriumi ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja koostöös.

Samuti täpsustatakse eelnõuga kohtutäiturite tööpiirkonna keskmise töökoormuse arvutamise aluseks olevaid andmeid ja välistatakse notari tasu arve täitmisele suunamine Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vahendusel. Nimetatud osas jõustub eelnõu üldises korras.

Paremusjärjestust hakatakse rakendama alates 1. jaanuarist 2013.

3. Vabariigi Valitsuse 1. novembri 2004. a määruse nr 320 “Mobilisatsiooni riikliku keskregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” muutmine

Esitaja: kaitseminister Mart Laar

Tüüp: Määruse eelnõu

Mobilisatsiooni riiklikkusse registrisse andmete kandmisel on ilmsiks tulnud mitmed vajakajäämised ning ebaotstarbekad toimingud, mis raskendavad registriandmete alusel sõjaaja üksuste komplekteerimist. Lisaks korraldab kaitseministeerium alates 1. jaanuarist 2012 ümber mobilisatsioonivaru hoidmise ja uuendamise korra.

Eelnõu rakendamisega lihtsustub sõjaaja ametikohtade isikkoosseisuga komplekteerimisel valikute tegemine ja langetamine ning kuna andmete päringute tegemisel kaotatakse dubleerimine väheneb ka andmete ristkasutuse halduskoormus.

Alates 1. jaanuarist 2012 hakkab mobilisatsioonivaru soetamist, hoidmist ja uuendamist korraldama kaitseministeeriumi asemel Kaitseväe Logistikakeskuse kaudu Kaitseväe Peastaap. Seetõttu täpsustatakse, et registri koosseisus olevasse mobilisatsiooni läbiviimiseks vajaliku materiaalse ressursi andmebaasi andmete esitajaks on Kaitseväe Peastaap.

4. Geodeetiliste punktide andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt asutatakse geodeetiliste punktide andmekogu ja kehtestatakse selle pidamise põhimäärus. Riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu asutamine ühtlustab riigi ja kohalike geodeetiliste tööde kohta kogutavate andmete pidamist. Geodeetilised andmed muutuvad kättesaadavaks ühest kesksest ja avalikust andmekogust geoportaali kaudu.

Andmekogusse kantakse andmed geodeetiliste tööde, võrkude, punktide, märkide, kuid ka geodeetiliste võrkude mõõtmisandmete ning nende teisenduste kohta. Geodeetiliste punktide ehk koordinaatide alusel tehakse erinevaid töid – koostatakse topograafilisi kaarte, ehituseelseid tööde projekte, märgitakse ehitisi looduses, kaardistatakse kaevandusalasid jne.

Andmekogu vastutav töötleja on maa-amet. Siiani kasutas andmekogu ainult maa-amet, kuid kuna geodeetiliste töödega seotud andmete vastu on avalikkuse huvi, siis näeb ruumiandmete seadus ette selle asutamise riikliku andmekoguna.

5. Kutselise kalapüügi õiguse tasu määrad 2012. aastaks

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse kutselise kalapüügi õiguse tasu määrad 2012. aastaks, mis ei või ületada varasemaga võrreldes nelja protsenti. Tasude arvestamisel on aluseks võetud 2010. aasta ametlik püügistatistika ja Eesti keskmised kala esmakokkuostuhinnad. Kaugpüügis jäävad tasud 2011. aasta tasemele.

Võrreldes 2011. aastaga jääb Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel enamiku püügivahendite eest kehtestatud püügiõiguse tasu 2012. aastal samaks, alaneb kaldanooda, pöörinooda ja põhjanooda ehk mutniku tasumäär.

Kalurite kulutused siseveekogudes püügiõiguse tasude maksmisel jäävad 2012. aastal praktiliselt selle aasta tasemele. Minimaalne tasude suurenemine Võrtsjärvel ja väikesiseveekogudel on eeskätt tingitud angerjapüügil kasutatavate püügivahendite hinnatõusust.

Järgmisel aastal suurenevad kalurite kulud püügiõiguse tasude maksmisel püügivahendite eest tervikuna ligikaudu 9 tuhande euro võrra.

Eelnõus toodud tasumäärade kehtestamisel on 2012. aastal eeldatav kutselise kalapüügiõiguse tasudest laekuv maksimaalne tulu riigieelarvesse kokku võib ulatuda kuni 861 000 euroni.

6. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt "Tulumaksuseaduse" muudatustest

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse töö-, teenistus- ja ametilähetuse kulude hüvitamist puudutavad valitsuse määrused kooskõlla tulumaksuseaduse muudatusega, mis kaotab lähetusega seotud majutuskulu maksuvaba piirmäära alates 1. jaanuarist 2012.

Muudatuse tulemusena loetakse valitsuse määrustes töö-, teenistus- või ametilähetusega seotud majutuskulu sõltumata selle suurusest ettevõtlusega seotud kuluks ning sellega ei kaasne täiendavat maksukohustust.

Eelnõu kohaselt jääb muutumatuna kehtima teenistuslähetuse majutuskulu ülemmäärana riigisisesel lähetusel 77 eurot ja välislähetusel 128 eurot ööpäevas. Nimetatud ülempiirist kallimat majutust võib endiselt hüvitada vaid ministeeriumi kantsleri ja muu ametiasutuse juhi kehtestatud korras tingimusel, et puudub võimalus kasutada piirmäärale vastava hinnatasemega majutuskohta.

Eelnõuga tehtavad muudatused on tehnilised ning ei too tulumaksuseaduse muudatustest eraldiseisvalt kaasa kulusid ja tulusid. Lähetustega seotud majutuskulu maksuvaba piirmäära kaotamisega võib jääda 2012. aastal laekumata kuni 0,5 miljonit eurot tulumaksu ning 0,8 miljonit eurot sotsiaalmaksu. Seega on muudatuse maksimaalne mõju riigieelarvele 1,3 miljonit eurot.

7. Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine 2012. aastal

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse 2012. aastaks kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamise põhimõtted, sh palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad, diferentseerimise alused, täiendavate teenistusülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasude maksmise alused ja ulatus ning politseiametnike teenistusastmetasude suurused.

Eelnõu ei muuda senist kaitsepolitseiametnike töötasustamise korda ega 2011. aastal kehtinud palgaastmetele vastavaid kuupalgamäärasid ja teenistusastmetasude suurusi. Eelnõu kohaselt diferentseeritakse ka 2012. aastal ametnike kuupalgamäärasid Ida-Viru maakonnas 25% ning Harju maakonnas 15%.

Määruse rakendamine on kavandatud Kaitsepolitseiameti 2012. aasta eelarves personalikuludeks eraldatud vahendite piires.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

8. Politseiametnike töötasustamine 2012. aastal

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse 2012. aastaks politseiametnike töötasustamise põhimõtted, sh palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad, diferentseerimise alused, teenistusastmetasude suurused ning täiendavate teenistusülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasude maksmise alused ja ulatus.

Eelnõu ei muuda senist politseiametnike töötasustamise korda ega 2011. aastal kehtinud palgaastmetele vastavaid kuupalgamäärasid ja teenistusastmetasude suurusi.

Määruse rakendamine on kavandatud Politsei- ja Piirivalveameti 2012. aasta eelarves personalikuludeks eraldatud vahendite piires.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

9. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2002. a määruse nr 308 „Haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75“ muutmine

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse rakendamine parandab teatud raskete kaasasündinud maksahaiguste, sapipõie ja –teede haiguste, kaasasündinud kromosoomide anomaaliate ning südameveresoonkonna haiguste ambulatoorse ravi kättesaadavust. Ettepaneku eelnõus esitatud muudatuste tegemiseks on teinud sotsiaalministeeriumi juures tegutsev ja sotsiaalministrit nõustav ravimikomisjon.

Eelnõuga täiendatakse haiguste loetelu, mille ravimite soodustus on 100%, naiste endokrinoloogilise patoloogiaga. Seni on olnud 100%-lise soodustusega kättesaadavad vajalikud ravimid meessoost patsientidele, naiste ravis kasutatavate ravimite soodusmäär on olnud vaid 50%. Vajalikud ravimid kujutavad endast hormoonasendusravi, mis on ühtviisi vajalik ja tõhus nii meessoost kui ka naissoost patsientidele. Muudatus puudutab hinnanguliselt 150 patsienti.

Eelnõuga lisatakse haiguste loetellu, mille ravimite soodustus on 100%, tugev krooniline valu. Seni on tugevad valuvaigistid olnud 100%-lise soodusmääraga kättesaadavad vaid pahaloomulisest kasvajast põhjustatud valu puhul. Samas põhjustavad tugevat kroonilist valu mitmed teisedki haigused, näiteks reumaatilised liigeshaigused. Muudatus puudutab hinnanguliselt 320 patsienti.

Samuti lisatakse haiguste loetellu (mille ravimite soodustus on 100%) raske kolestaasiga (kivi sarnaste moodustistega) kulgevad sapipõie ja -teede ning maksa kaasasündinud väärarendid. Raske kolestaasi esinemisel ei suuda organism toidust omandada rasvlahustuvaid vitamiine, mistõttu vajavad patsiendid juba sünnist alates asendusravi. Muudatus puudutab 3-4 patsienti.

Eelnõu kohaselt täiendatakse haiguste loetelu, mille ravimite soodustus on 75%, kõrgenenud kolesterooli häiretega seotud kõrge või väga kõrge südameveresoonkonna suremuse riskiga haigusseisunditega. Muudatus võib puudutada kuni 14 600 patsienti.

Muudatustest tekkiv kulu on ligikaudu 1,2 miljonit eurot aasta kohta.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

10. "Riiklikku pensionikindlustuse registrisse" kantava 2012. a isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine

Esitajad: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava 2012. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 2323,26 eurot.

Määrus on vajalik riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel sätestatud pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.

Isikustatud sotsiaalmaksu arvestusliku keskmise suuruse arvutamiseks korrutatakse 2011. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus 2155,16 eurot koefitsiendiga 1,078 (sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvukoefitsient). Isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus arvutatakse täpsusega 1 sent.

2012. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikku keskmist suurust rakendatakse pensionide määramisel ja ümberarvutamisel (sealhulgas tagasiulatuvatel pensionide määramistel ja ümberarvutustel) tähtajaga 1. jaanuarist 2012. a kuni 31. märtsini 2013. a. Kuna nimetatud perioodiks ei ole ette teada isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust, sest ei ole teada 2012. aasta sotsiaalmaksu tegelikku laekumist, siis on vaja kehtestada isikustatud sotsiaalmaksu arvestuslik suurus.

Pensionide määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist 2013. a rakendatakse 2012. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust, mille valitsus kinnitab riiklikku pensionikindlustuse registrisse 2012. aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel 20. märtsiks 2013. a.

11. Vee terviseohutuse infosüsteemi asutamise ja infosüsteemi pidamise põhimäärus

Esitajad: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt asutatakse vee terviseohutuse infosüsteem, mis on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. Infosüsteem asutatakse tulenevalt Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivist, suplusvee direktiivist ja joogivee direktiivist.

Infosüsteemi pidamise eesmärk on joogi-, suplus- ja ujulavee ning loodusliku mineraal- ja allikavee kvaliteedi andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine ülevaate saamiseks vee terviseohutuse kohta.

Infosüsteemi vastutav töötleja on sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja terviseamet.

Andmete esitajad on joogivee ja loodusliku mineraalvee või allikavee käitlejad, supluskoha ja ujula valdajad. Andmete esitajal on võimalik infosüsteemi sisestada enesekontrolli käigus tehtud veeproovide andmed, sõlmides lepingu volitatud töötlejaga. Volitatud töötleja laboril on veekäitleja/valdaja volituse alusel samuti võimalik sisestada enesekontrolli proovide analüüside tulemused infosüsteemi.

Sotsiaalministeeriumile on infosüsteemi loomiseks eraldatud 99 702,19 eurot. 2012. aastal on hoolduskulu 5000 eurot ja arenduskulu 25 000 eurot. Alates 2013. aastast on hoolduskulu 5000 eurot ja arenduskulu 10 000 eurot. Joogivee käitlejatele ning supluskohtade ja ujulate valdajatele täiendavaid möödapääsmatuid rahalisi kohustusi ei lisandu, kuna andmete esitamine võib jätkuda viisil, nagu seda seni on tehtud.

Uus infosüsteem annab võimaluse teha paremat andmete analüüsi terviseriskide hindamiseks.

Infosüsteemi rakendamisega paraneb Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ülevaade vee kvaliteedist, samuti paraneb reageerimisvõimekus ja kaob vajadus aruandluse käsitsi koostamiseks. Avalikkuse jaoks paraneb vee terviseohutuse alase teabe kättesaadavus Terviseameti veebilehe vahendusel. Kaob vajadus oodata käsitsi vormistatava aruandluse valmimist, aruanded sisaldavad kõiki laekunud andmeid.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

12. Müokardiinfarktiregistri asutamise ja pidamise põhimäärus

Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga luuakse register, kuhu kogutakse andmeid müokardiinfarkti juhtudest.

Register võimaldab koguda andmeid haigusjuhtude ja nende ravi kohta ning nende andmete põhjal teha uurimustöid, et aidata kaasa müokardiinfarkti juhtude ravikvaliteedi parandamisele.

Eelnõu vastuvõtmine annab positiivse tulemuse müokardiinfarktihaigetele, kuna register aitab kaasa ravikvaliteedi parandamisele.

Eelnõu puudutab kõiki tervishoiuteenuse osutajaid, kes müokardiinfarkti diagnoosivad. Koostööd on tehtud erialaseltsiga.

2012. aasta eelarve on 70 794 eurot. Eelnõuga seotud kulutused on sotsiaalministeeriumi eelarvesse planeeritud, kuna eelnevalt on Tartu Ülikooli Kliinikumi juures töötanud registrit rahaliselt riigieelarvest toetatud.

Register on juba SA Tartu Ülikooli Kliinikum juures töötanud, seega täiesti uudne registri tegevus ei ole.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

13. Hariduskuludeks määratud täiendavate vahendite jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt jaotatakse teises taotlusvoorus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel 596 440 eurot hariduskuludeks määratud vahendeid. Raha on mõeldud pedagoog-metoodikute arvu suurenemisest tingitud kulude suurenemise katteks ning klassikomplektide või õpilaste arvu ja õppevormi muutustest tingitud suurenenud palgakulude, õpilaskodu ja koolilõuna ning õppevahendite soetamise kulude katteks. Samuti toetakse pärimuskultuurialast õpet, kuid raha kasutatakse ka koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks. Koolivõrgu korrastamisega seotud kulude katteks on taotlusi esitanud: Loksa linn, Pärsti ja Misso vallad ning Mõniste vald.

Esimeses taotlusvoorus jaotati omavalitsusüksuste vahel täiendavatest vahenditest 67 948 eurot.

Kohalike omavalitsuste hariduskulude 2011. aasta reservi jääk moodustab kokku 318 748 eurot, mis kantakse üle 2012. aasta eelarvesse.

14. Kaitseväe peastaabi ülema ametisse nimetamine

Esitaja: kaitseminister Mart Laar

Tüüp: korralduse eelnõu

Võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha, teeb kaitseminister valitsusele ettepaneku nimetada alates käesoleva aasta 16. detsembrist Kaitseväe Peastaabi ülema ametisse kolonel Peeter Hoppe.

Peeter Hoppe (51) liitus Eesti kaitseväega 1993. aastal ja alustas teenistust Kuperjanovi pataljonis rühmaülemana ning jõudis sama pataljoni ülema ametikohani. Aastatel 2000 kuni 2002 teenis ta Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonnas, tõustes osakonna ülema ametikohale. Aastatel 2002 kuni 2005 oli kolonel Hoppe Maaväe staabi ülem.

Kolonel Hoppe on üks maaväe suurõppuse Kevadtorm algatajatest ja praeguse ajateenistuse õppekava autoritest. Ta on teeninud NATO Ühendväejuhatuse staabis Brunssumis (Allied Joint Force Command HQ Brunssum) planeerimisosakonna jaoskonnaülemana, kus vastutas integratsiooniküsimuste eest.

Alates 2011. aastast teenib kolonel Hoppe Kaitseväe Peastaabi ülema asetäitjana operatiivalal, koordineerides peastaabi luureosakonna, operatiiv- ja väljaõppeosakonna, analüüsi- ja planeerimisosakonna, side- ja juhtimissüsteemide osakonna ning NATO Euroopa vägede peakorteri juures asuva Eesti sõjalise esinduse tööd.

Kolonel Hoppe on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi, Soome Riigikaitsekõrgkooli, Ameerika Ühendriikide Sõjakolledži ning kaitsnud magistrikraadi Ameerika Ühendriikide Riigikaitse Ülikoolis sõjalise strateegia alal.

Kolonel Hoppet on autasustatud Kotkaristi V klassi teenetemärgiga, Kaitseväe

teenetemärgiga riigikaitseliste teenete eest, Kaitseministeeriumi teeneteristi II klassiga ning Maaväe ja Kaitseliidu teenetemärkidega.

Peeter Hoppe on abielus, tal on kolm poega.

Peastaabi senine ülem brigaadikindral Riho Terras asus alates eelmise nädala esmaspäevast kaitseväe juhataja ametikohale.

15. Maa andmine Tartu linna munitsipaalomandisse (Rebase 18 ja 18a maaüksused)

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumi poolt valitsusele esitatud eelnõu kohaselt antakse Tartu linna munitsipaalomandisse Tartu linnas asuvad Rebase tn 18 (pindala 10 252 m2, sihtotstarve – tootmismaa) ja Rebase tn 18a (pindala 604 m2, sihtotstarve – ärimaa) maaüksused.

Rebase tänav 18 maa-ala detailplaneering näeb seda ette sadamaalana, mis on oluliseks vahe-peatuspunktiks linnakeskuses paiknevatele paadisildadele. Paadisadamale on kavandatud ka reisijate ülevedu laeva- ja väikelaevaliinidel. Alale on planeeritud sadamahoone, paatide hoiuruum ja statsionaarne paadisild. Paatide hoiustamiseks on planeeritud eraldi katusega ruum, kus on võimalik teostada ka nende hooldustöid. Lisaks on ette nähtud rajada 34-kohaline parkla ning piki Emajõe kallast kulgev kergliiklustee.

Rebase tänav 18a maa-alale on detailplaneeringuga ette nähtud automaattankla sõiduautode teenindamiseks. Veesõidukeid teenindav tankla Tartu linna piires puudub, seetõttu on äärmiselt oluline ja vajalik tankla rajamine, et vähendada keskkonnariske paatide tankimisel. Rebase tn 18a maaüksus on kõige sobivam ja parim asukoht tankla jaoks, kuna see ei asuks nii kesklinna lähedal.

Paatide kütusega varustamist ei ole võimalik teostada ilma Rebase tn 18a maaüksusele rajatava tanklata, kuna sellele maaüksusele on planeeritud maa-alused kütusemahutid, kütusepumbad ning mahutitest väljuv torustik. Rebase tn 18 maaüksusele on planeeritud vaid paatide tankimise püstol. Statsionaarse kai ääres paiknevate veesõidukite kütusega varustamine toimub Rebase tn 18a maaüksusele rajatavate seadmete abil. Kuna Rebase tn 18a rajatav tankla ei asu põhitänava ääres ning sisuliselt on tegemist tupiktänavaga, mida eeldatavalt kasutavad vaid lähipiirkonna elanikud, on tõenäoline, et tankla põhifunktsiooniks jääks suures osas laevade ja paatide teenindamine.

Projekt viiakse ellu Eesti-Läti-Vene 2007–2013 piiriülese koostööprogrammi „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond” raames.

16. ASi Estonian Air aktsiakapitali suurendamine

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministrit otsustama ASi Estonian Air aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul ettevõtte aktsiakapitali suurendamise poolt ning määratakse riigi poolt omandatavate uute aktsiate valitsejaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Valitsus kiitis käesoleva aasta 3. novembril toimunud kabinetinõupidamisel heaks rahvusliku lennufirma Estonian Air uue kasvustrateegia ning otsustas ettevõtte lähiaastate investeeringuvajadusteks suurendada aktsiakapitali kokku 30 miljoni euro võrra.

Estonian Airi äristrateegia põhieesmärk on olla õhusillaks Eesti ja muu maailma vahel, pakkudes paremaid lennuühendusi Eestist ja Eestisse lendamisel ning suurendades seeläbi riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Keskpikas perspektiivis keskendub Estonian Air kasvule ja ettevõtte efektiivsuse suurendamisele, et saavutada kindel positsioon Euroopa, Skandinaavia ja Baltikumi turgudel. Pikas perspektiivis kaalub Estonian Air võimalusi kasutada Eesti geograafilise asukoha eeliseid, et koostöös rahvusvaheliste lennufirmadega pakkuda muuhulgas ka pikamaalende teistele mandritele.

Ettevõte plaanib lennukiparki lisada viis uut Bombardier CRJ-tüüpi lennukit, mis võimaldab firmal vahetada välja seni kasutuses olnud Boeingud ja vähendada tegevuskulusid. Uued lennukid on vajalikud ka uute lennuliinide avamiseks ja tihedama lennugraafiku pakkumiseks. Neli õhulaeva jõuavad Eestisse 2012. aastal ja üks 2013. aastal. Viiest uuest lennukist kolm vahetavad välja olemasolevad Boeingud ning kaks võimaldavad ettevõttel kasvada.

Estonian Air vahetab välja ka oma turbopropellerlennukid, et pakkuda mugavamaid regionaallende ja langetada opereerimiskulusid.

Lennufirma uue strateegia esimese etapi elluviimiseks paneb riik ettevõtte aktsiakapitali suurendamisse tänavu 15 miljonit euort ja tuleval aastal veel sama palju. See investeering võimaldab uuendada ja suurendada lennukiparki, värvata ja koolitada täiendavalt piloote ja lennusaatjaid. Ettevõtte hinnangul on pikas perspektiivis investeeringutest saadav tulu kordades suurem esialgsest panusest. Uus strateegia loob Eestisse hinnanguliselt 2000 uut töökohta, neist 800 turisminduses.

Estonian Air ei looda vaid riigipoolsetele investeeringutele. Kui lennufirma majandustulemused on 2013-2014 aastal head, siis on ettevõttel soodsad võimalused kaasata kasvuks vajalikke investeeringuid ka mujalt.

Eesti Vabariik võttis ASi Estonian Air omanikuna aktiivse rolli 2010. aastal, mil alates novembrist ollakse 90 protsendi ettevõtte aktsiate omanik. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitatud tellimus uuele nõukogule oli välja töötada ettevõtte tulevikustrateegia mis aitaks kaasa kahe põhilise eesmärgi saavutamisele - pakkuda Tallinnast tihedaid ühendusi Euroopa olulisematesse ärikeskustesse ja tagada ettevõtte kestlik kasumlikkus.

17. Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruanne 2010. aasta kohta

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: korralduse eelnõu

Koondaruanne on koostatud 2010. aastat käsitlevate majandusaasta aruannete, osaluse valitsemise, asutajaõiguste teostamise ning liikmeõiguste teostamise aruannete alusel.

Käesoleva aasta 1. oktoobri seisuga omas riik osalust 43 äriühingus ning osales 67 sihtasutuses ja 31. detsembri 2010. aasta seisuga 112 mittetulundusühingu tegevuses.

Koondaruande tekst avaldatakse rahandusministeeriumi veebilehel.

18. Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94 „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekiri” muutmine

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: korralduse eelnõu

Rahandusministeeriumi ettepanekul kantakse nimekirja 23 uut ühingut, kustutatakse nimekirjast kuus ühingut ning muudetakse 17 ühingu nime, kes on juba nimekirja kantud. Ühingud tegutsevad spordi, sealhulgas laste- ja noortespordi, kultuuri ja kunsti, sotsiaaltoetuse, laste toetamise, kodukandi arengu, hariduse valdkonnas.

Eelnõus nimetatud 23 mittetulundusühingu ja sihtasutuse kandmisega nimekirja ning kuue mittetulundusühingu ja sihtasutuse kustutamisega nimekirjast tõuseb mittetulundusühingute ja sihtasutuste arv nimekirjas alates tuleva aasta 1. jaanuarist 1687-ni ja koos usuliste ühendustega on ühingute arv nimekirjas 2258.

19. Raha eraldamine

1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Päästeametile ulatuslike metsa-, maastiku- ja olmekütuse põlengutega kaasnenud ettenägematute kulude katteks

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsus hakkab arutama reservist päästeametile 90 366 euro ja 19 sendi eraldamist ulatuslike metsa-, maastiku- ja olmekütuse põlengutega kaasnenud ettenägematute kulude katteks.

Sirgala karjääri ja Kurtna järvistu vahelisel mahajäetud turbatootmise alal põles tänavu juulis pooleteistkümnel hektaril turbapinnas, alustaimestik, kulu ja lehtpuunoorendik.

AS Kunda Transile kuuluvas laohoones põles tänavu juuni lõpus ja juuli alguses ligi 6000 tonni pakkidesse pressitud peenestatud prügi, mida rentnik AS Kunda Nordic Tsement kasutas kütusena. Samas laohoones tekkis põleng ka augustis, kus seekord põles umbes 2500 tonni olmekütust.

Augustikuus toimus prügipõleng toimus ka AS Nordic Tsement territooriumil.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile kultuuriväärtusega leiu leidjale leiutasu väljamaksmiseks

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist kultuuriministeeriumile 4000 eurot kultuuriväärtusega leiu leidjale leiutasu väljamaksmiseks.

Tänavu 8. augustil avastati hobisukeldumise käigus Tallinna lahest kultuuriväärtusega leid - puidust kaubakirst selles olevate esemetega. Leius oli 143 münti ja lisaks müntidele olid kaubakirstus kokkupandavad messingist kaalud ning tinast kaaluvihtide komplekt, noatuped, rihmajäänused, noapead jms. Leidja teatas sellest Eesti Meremuuseumile ja andis leiu riigile üle.

Leidude kultuuriväärtuse eksperthinnangu kohaselt on tegemist unikaalse leiuga, mille esemed kuulusid tõenäoliselt mõnele väikekaupmehele 13. sajandi viimasest veerandist.

Leius olevatest 143 mündist on 43 vermitud Tallinnas, 1 Riias, 98 Visbys ja 1 Östergötalandis. Otsustades Visby ja Rootsi müntide järgi peaks aare olema peidetud 1280. aastate paiku.

Kokkupandavad messingist kaalud on väga hästi säilinud ja Läänemere ruumis unikaalsed. Nendega koos leiti tinast silinderjate, rosetimärki kandvate kaaluvihtide komplekt. Neile tinavihtidele analoogseid pole kirjandusest leida seni õnnestunud. Võttes arvesse tina halba säilimist välistingimustes pole ka väga usutav, et arheoloogilise materjali seas võiks neile vasteid avastada. Lisaks neile oli leius üks viikingiaja-tüüpi, kuid veel ka 13. sajandil kasutusel olnud sfääriline messingist kolme silmakesega kaaluviht Skandinaavia ööri kaalus (24,68 g).

Muinsuskaitseseaduse alusel on leiu leidjal õigus saada leiutasu. Leiuautasu suuruse määrab muinsuskaitseamet eksperdihinnangu alusel, võttes arvesse leitud asja looduslikku, ajaloolist, arheoloogilist, teaduslikku, kunstilist või muud kultuuriväärtust, asja leidmise ja riigile üleandmise asjaolusid.

20. Välisabi sildfinantseerimine (projekt "Bringing Estonia and Latvia Together on Emergency Ambulatory Medical Service")

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: korralduse eelnõu

Esitatud eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 2348,90 eurot terviseameti ja Euroopa Regionaalarengu Fondist finantseeritava Eesti-Läti programmi 2007-2013 raames projekti „Bringing Estonia and Latvia Together on Emergency Ambulatory Medical Service” ajutiseks rahastamiseks.

Projekti üldeesmärk on piiriülese kiirabiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamine piirilähedasel alal elavale elanikkonnale. Projekt lõpeb 2013. aasta kevadel.

21. Eesti seisukohad finantsturgude ja turukuritarvituste uue regulatsiooni kohta

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Euroopa Komisjon on algatanud finantsturgude toimimise reguleerimiseks ja turukuritarvituste vähendamiseks neli eelnõud:

- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta, mis asendab senise direktiivi 2004/39/EÜ (edaspidi finantsinstrumentide direktiiv);

- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus finantsinstrumentide turgude kohta, milles esitatakse muudatused ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabekeskuste kohta (edaspidi finantsinstrumentide määrus);

- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv turukuritarvituste kohta (edaspidi turukuritarvituste direktiiv);

- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus turukuritarvituste kohta (edaspidi turukuritarvituste määrus) .

Õigusaktide eelnõudega soovitakse: lihtsustada teatud määral väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitaliturgudele; reguleerida senisest rohkem uutel tehnoloogiatel põhinevaid väärtpaberitega kauplemismeetodeid kuna finantskriis näitas, et need võivad olla süsteemse kriisi allikaks; tõhustada investeerimisfirmade juhtimisele seatud nõudeid, muuhulgas piiratakse seda, mitme ettevõtja juhatuses või nõukogus võib üks isik olla; sätestada investorikaitse nimel täpsemad reeglid sellistele finantsoodete pakkumisele, mis sisaldavad endas mitut finantsteenust korraga (nt investeerimis- ja kindlustusteenus); nähakse finantsjärelevalveasutustele ette suuremaid volitusi investeerimisfirmade tegevusse sekkumiseks ja senisest suuremaid karistamisvõimalusi; turukuritarvitustega seotud tegude, näiteks siseteabe väärkasutamise ja väärtturuga manipuleerimise viimist kriminaalkorras karistatavaks.

Eesti toetab põhimõtteliselt komisjoni algatuste eesmärki, kuna oleme arvamusel, et nimetatud eelnõude vastuvõtmine aitab kaasa Euroopa finantsturgude korrapärasele toimimisele ja finantsstabiilsusega seotud riskide vähendamisele.

Arvestades seda, et Eesti finantsurg on alles arenemisjärgus ja investeerimisteenuste kasutamine ei ole meil väga populaarne võrreldes eelkõige Lääne-Euroopa riikidega, siis muudatused Eestile väga suurt mõju ei avalda.

22. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel

22.1. Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 16. detsembri 2011. a istungil

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil

Üldasjade nõukogu 6. detsembri istung on pühendatud ühtekuuluvuspoliitika tulevikule. Eesistuja tutvustab kohtumisel aruannet, milles võetakse kokku oktoobri keskpaigast detsembri alguseni toimunud 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika määruste ettepanekute läbirääkimiste hetkeseis. Kavas on poliitiline mõttevahetus.

Eesistuja küsimustiku põhjal toimub ministrite arutelu suuniste saamiseks edasisteks läbirääkimisteks.

Vabariigi Valitsus kinnitas 3. novembril 2011. a Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu 2014–2020 finantsraamistiku ettepanekute kohta ning ühise strateegilise raamistiku fondide üldmääruse ja ühtekuuluvuspoliitika fondide määruste eelnõude kohta. Lähtuvalt nõukogule esitatud küsimustikust, on seisukohti täiendatud.

Eesti toetab ühise strateegilise raamistiku vastuvõtmist üldmääruse lisana ning peab oluliseks Euroopa Liidu eelarve vahendite sidumist eelkõige strateegiaga “Euroopa 2020” ja selle riikliku reformikavaga (Eesti 2020) ning ka nõukogu iga-aastaste riigipõhiste soovitustega, mis tugevdaks soovituste jälgimist. Samas peame oluliseks, et soovitused ei oleks ühised Euroopa Liidu üleselt kõikidele liikmesriikidele, vaid kujunevad riigi-põhise analüüsi tulemusena ning arvestavad liikmesriigi spetsiifikat ja tema riiklikku reformikava.

Eesti toetab paindlikumat lähenemist piirmääradele vahendite planeerimisel ja lähenemist, et määruses pakutud piirmäärad ei oleks kohustuslikud, vaid liikmesriigi ja komisjoni vaheliste läbirääkimiste aluseks.

Oleme seisukohal, et teatud eesmärkide saavutamisse võidakse investeerida ka teistest vahenditest kui ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP).

Eesti toetab eeltingimuste täitmist, mis peaksid tagama sobiva keskkonna, et ÜKP vahenditega soovitud tulemusi saavutada, kuid leiame, et tulemusreservil pakutud kujul ei ole lisaväärtust. Nõustudes, et tasakaalus makromajandus ja korras riigirahandus on ÜKP investeeringute tõhususe ja tulemuslikkuse tagamise eelduseks, toetab Eesti komisjoni ettepanekuid ÜKP vahendite sidumiseks makromajanduslike ja riigirahanduse nõuetega.

22.2. Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 19. detsembri 2011. a istungil

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus

Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil

EL keskkonnanõukogu 19. detsembri 2011. a istungil on päevakorras Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise kohta.

Nõukogul on kavas vastu võtta nõukogu järeldused Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia kohta aastani 2020 ning ressursitõhusa Euroopa tegevuskava kohta.

Päevakorras on ka info Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi 17. istungjärgu (COP 17) ja Kyoto protokolli osaliste koosoleku 7. istungjärgu (CMP 7) (Durban, Lõuna-Aafrika, 28. november – 9. detsember 2011) tulemuste kohta.

23. Ülevaade Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. detsembri 2011. a kohtumisest

Esitaja: peaminister Andrus Ansip

Tüüp: Ülevaade

Ülemkogu tegi sisulised kokkulepped finantsdistsipliini tugevdamise ja võlakriisi ohjeldamiseks mõeldud meetmete tõhustamise osas. Ülemkogu lõppjäreldustele lisatud euroala riigi- ja valitsusjuhtide avalduses tehtud otsused teevad sammu õiges suunas ja vastavad valitsuse Euroopa Liidu poliitikale 2011-2015 ning ülemkoguks kinnitatud Eesti seisukohtadele. Samas oleksime eelistanud edasiminekut 27 liikmesriigiga üheskoos ning olime valmis kokku leppima aluslepingu muudatustes. Positiivne on siiski, et õnnestus vältida vaid 17 eurotsooni liikme vahel kehtivat kokkulepet.

Samuti on positiivne, et sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille kohaselt üritatakse muudatused esimesel võimalusel siiski aluslepingutesse viia (edasiliikumine 27 formaadis). On oluline rõhutada, et välisleping ei saa minna vastuollu aluslepingutega ning selle rakendamine saab suures osas kindlasti toimuma EL institutsionaalses raamistikus.

Lisaks kiideti heaks kõikide osapoolte vahel järeldused, mis seavad eesmärgiks kiiremini edasi liikuda majanduskasvu soodustavate meetmetega ning tegeleda lahenduste otsimisega noorte tööpuuduse probleemile. Energeetika osas kinnitati üle Eestile oluline eesmärk kaotada Euroopa Liidus energiasaared aastaks 2015.

Laienemispoliitika kõrghetkeks oli kindlasti riigipeade ja valitsusjuhtide poolt allkirja saanud Horvaatia liitumisleping, lisaks tehti otsus Montenegroga liitumisläbirääkimiste alustamiseks juunis 2012.a. Serbiale kandidaatstaatuse andmine otsustati edasi lükata paari kuu võrra veebruarisse. Eesti, nagu ka paljud teised liikmesriigid, toetas Bulgaaria ja Rumeenia liitumist Schengeniga, kuid konsensuse puudumisel lükati otsus samuti järgmise aasta algusesse.

24. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest

24.1. Ülevaade Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 30. novembri ja 1. detsembri 2011. a istungist

Esitaja: välisminister Urmas Paet , kaitseminister Mart Laar

Tüüp: Ülevaade

30. novembril ja 1. detsembril 2011 toimunud istungitel arutasid ministrid ühise julgeoleku ja kaitsepoliitika väljakutseid ja Iraani tuumateemat. Mõlemas küsimuses võeti vastu nõukogu järeldused.

Lisaks arutati olukorda Lääne-Balkanil ja Euroopa Liidu vahendatud dialoogi Kosovo ja Serbia vahel ning Iraagis asuva Ashrafi laagri sulgemise ja sealsete asukate ümberasustamise teemat.

Nõukogu võttis vastu järeldused Euroopa demokraatia rahastu kohta ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja C. Ashton tutvustas nõukogule Euroopa Liidu inimõiguste strateegia valmimise ajakava.

Koos Araabia Liiga peasekretäri Nabil al-Arabiga arutati Lähis-Ida rahuprotsessi olukorda ning viimaseid arenguid Euroopa Liidu lõunanaabruses, sh Egiptuses, Süürias, Liibüas, Jeemenis ja Tuneesias. Samuti võttis Nõukogu vastu järeldused Egiptuse, Süüria, Jeemeni ja Euroopa Liidu lõunanaabruse kohta.

30. novembril toimus välisasjade nõukogu raames kaitseministrite istung, mille päevakorras olid Euroopa Liidu sõjalised operatsioonid, Euroopa Liidu sõjaliste võimete arendamine, Euroopa kaitseagentuuri tegevus ning partnerlussuhted.

24.2. Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 5. detsembri 2011. a istungist

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Tüüp: Ülevaade

Nõukogu võttis vastu järeldused Euroopa Liidu laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi kohta. Järeldustes kinnitatakse laienemispoliitika jätkumist vastavalt kehtivatele põhimõtetele, rõhutades uuendatud laienemiskonsensuse rakendamise olulisust.

Lisaks valmistas nõukogu ette 8. ja 9. detsembril toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumist ja arutas ülemkogu järelduste eelnõud.

Euroopa Komisjon esitles oma järgmise aasta tööplaani ja iga-aastast majanduskasvu analüüsi. Eesistuja jagas teavet Poola eesistumise ajal toimunud Eurooa Liidu Kohtu põhikirja muutmise kohta toimunud aruteludest.

Mitteseadusandlike A-punktide nimekirjas võeti vastu otsus Horvaatia Vabariigi Euroopa Liidu liikmeks saamise kohta.

24.3. Ülevaade Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 5. ja 6. detsembri 2011. a istungist

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tüüp: Ülevaade

Teadusministrite kohtumisel kiideti heaks järeldused ühise kavandamise algatuste käivitamise teemal ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna partnerluste kohta. Lisaks tutvustas komisjon uut teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-