Valitsuse 15.12.16 istungi kommenteeritud päevakord

14.12.2016 | 15:29

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, siseminister Andres Anvelt ja rahandusminister Sven Sester.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.

Lisainfo: Tauno Tõhk, 55 42 797, tauno.tohk@riigikantselei.ee

 

1. Ruumiandmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants 
Tüüp: Seaduse eelnõu
 

Ruumiandmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmine on tingitud vajadusest tagada regulatsioonide üheselt mõistetavus ja lahendada praktikas ilmnenud ruumiandmete taristu arendamisega seotud probleemid. Ruumiandmed on sellised andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale. Nende hulka kuuluvad ka andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. 

Kehtiv seadus sätestab, et liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid määratakse võimaluse korral viisil, mille kohaselt ühel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paaritud numbrid ja teisel pool liikluspinda asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paarisnumbrid. Selline valikuline käitumisjuhend on põhjustanud palju vaidlusi ja arusaamatusi. Euroopas on levinud tava, et ühel pool liikluspinda numereeritakse kõrvuti asetsevaid maaüksusi ja järjest paiknevaid hooneid paarituarvuliste numbritega ning teisel pool paarisarvuliste numbritega. Euroopalikku tava tuleks järgida ka Eestis. Selline lähenemine tagab hoonete ja maaüksuste leidmise geograafilises ruumis, mis on koha-aadressi peamisi funktsioone. 

Kehtivas seaduses kasutatakse määratlusi tiheasustus ja detailplaneeringu kohustusega ala. Nimetatud mõisted on tekitanud segadust, kuna eri valdkondade spetsialistid sisustavad seda erinevalt ja puudub konkreetne piir tihe- ja hajaasustusega alade vahel. Planeerijad käsitlevad kõiki linnu, aleveid ja alevikke automaatselt tiheasustusena, kuid koha-aadressi määramisel selline lähenemine ei sobi. Hajaasustusaladel võib mõnel juhul (näiteks looduskaitse eesmärkidel) olla detailplaneeringu kohustus, kuid sellistel aladel ei ole otstarbekas rakendada unikaalaadressi ega aadressikohtade järgi adresseerimise nõudeid. Samuti on mõnes Eesti linnas suuri alasid, mis ei ole asustatud ega ole ka lähitulevikus sinna tiheasustust tekkimas (näiteks Paldiski, Kohtla-Järve, Tapa jt). Seetõttu ei ole otstarbekas käsitleda kogu linna maaüksusi kui unikaalaadressi nõudega aadressiobjekte. Seega sõnastatakse nimetatud säte ümber. 

Praktikas on olnud probleeme geodeetilise märgi mõõtmistöödega, kus kinnisaja omanik on küll taganud juurdepääsu märgile ja lubanud selle hooldustöid, aga mõõtmist mitte, sest seadus seda otseselt ei sätesta. 

Äriseadustiku (ÄS) ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) muutmise eesmärk on tagada äriregistri ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris koostalitlusvõime aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga. 

Rahvastikuregistri seaduse muutmise eesmärk on anda volitatud töötlejale õigus luua kuni aadressi aadressiandmete süsteemi infosüsteemis registreerimiseni kohaliku omavalitsuse taotlusel rahvastikuregistrisse ajutised aadressiandmed. See on vajalik, et tagada isikule elukoha registreerimise võimalus ja sellest tulenevad õigused. 

Seadus jõustub üldises korras, v-a sätted, mis puudutavad ÄSi ja MTÜSi muudatusi aadressandmete süsteemiga liidestumise nõuete täitmiseks. Nende osas jõustub seadus 30.09.2017. a.

 

2. Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski 
Tüüp: Seaduse eelnõu
 

Töölepingu seaduse muudatused puudutavad alaealistele lubatud töid, Tööinspektsioonilt loa taotlemist alaealisena töötamiseks, alaealiste tööaega ja igapäevast puhkeaega. Muudatused on seotud Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu aluspõhimõtetega 2016-2019, mille kohaselt kasvatatakse noorte võimalusi osaleda tööelus, sh õpilasmalevates, luues täiendavaid motivatsioonimehhanisme tööandjatele ja vähendades noorte töötamisega seotud piiranguid. Lisaks nähakse eelnõuga Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ettepanekul ette valveaja erand IT- tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele. 

Eelnõu eesmärk on kaasajastada alaealiste töötingimusi ja võimaldada paindlikumaid töösuhteid. Seetõttu muudetakse eelnõu kohaselt alaealiste tööaega puudutavaid piiranguid. 

Koolikohustuslike alaealiste puhul eristatakse edaspidi tööaega õppeveerandi jooksul ja tööaega koolivaheajal, mida kehtiv õigus ette ei näe. Tööaeg õppeveerendi kestel viiakse kooskõlla direktiiviga, mistõttu võrreldes kehtiva õigusega on eelnõu kohaselt koolikohustuslikel alaealistel tööaeg õppeveerandi jooksul piiratud (2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas). Kehtiva õiguse järgi võib koolikohustuslik alaealine sõltuvalt vanusest töötada 3-4 tundi päevas ja 15-20 tundi nädalas. Samas võimaldatakse koolivaheaegadel töötada oluliselt rohkem. Näiteks võib 13-14-aastane või vanem koolikohustuslik alaealine töötada kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas kehtivas õiguses sätestatud 4 tunni päevas ja 20 tunni nädalas asemel. Samas jääb koolikohustusliku alaealise puhul kehtima keeld töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. 7-12-aastane alaealine saab koolivaheajal endiselt töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Ühtlasi kaotatakse 15-17-aastase mittekoolikohustusliku alaealise tööaja erisus, mis võimaldab teda tööle rakendada sarnaselt täiskasvanutega (8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas). Kehtiva õiguse alusel võib 15-aastane mittekoolikohustuslik alaealine töötada 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas ning 16-aastane mittekoolikohustuslik ja 17-aastane alaealine 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. 

Samuti kaotatakse eelnõuga ära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud 13-16- aastastele alaealistele lubatud tööde liigid. Muudatus avardab alaealise töötamise võimalust erinevatel töödel ning edaspidi võib selles vanuses alaealisega sõlmida töölepingu igasuguse kerge töö tegemiseks, mis on neile ea- ja jõukohane. Eelnõu kohaselt kaotatakse ära Tööinspektsioonilt 13-14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks loa taotlemise kohustus. Selline kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7-12-aastase alaealise tööle võtmisel. 

Lisaks tehakse eelnõuga kriitiliste IT-teenuste ja taristu järjepideva toimimise ja infoturbe tagamise eest vastutavate spetsialistide puhul valveaja rakendamisel igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuete järgimisel erand. Tegemist on esimese erandiga üldisest valveaja regulatsioonist. Nimetatud valdkonna töötajatele võimaldatakse valveaega kestusega maksimaalselt 130 tundi 28-päevase ajavahemiku jooksul, kui sellega ei kahjustata töötaja tervist ja ohutust. Valveaja erisuse rakendamisel tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/5 kokkulepitud töötasust. Kehtiva õiguse järgi tuleb valveaja rakendamisel igal juhul järgida seaduses ette nähtud töö- ja puhkeaja nõudeid (töötajale tuleb tagada 11 tundi järjestikkust igapäevast puhkeaega ning vähemalt 48 tundi iganädalast järjestikust puhkeaega) ning valveajatasu on vähemalt 1/10 töötaja töötasust. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada IKT-sektori eripäraga arvestavat valveaja regulatsiooni. IKT-sektori puhul on teenuse järjepidev tagamine oluline muuhulgas ka riigi ning sellega seonduvate süsteemide toimimise ja sisejulgeoleku seisukohalt. 

Eelnõu kohaselt tehakse tehnilisi muudatusi ametiühingute seaduses, kollektiivlepingu seaduses, töötajate usaldusisiku seaduses, töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ( luuakse seosed korrakaitse seadusega järelevalve ja erimeetmete rakendamise osas). Samuti viiakse töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ette nähtud sunniraha ülemmäär 3200-lt eurolt kooskõlla korrakaitseseaduses ette nähtud sunniraha ülemmääraga (9600 eurot). 

Seadus jõustub üldises korras.

 

3. Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski 
Tüüp: Seaduse eelnõu
 

Tubakaseaduse muutmise seadusega laiendatakse seaduse reguleerimisala, et ennetada ja vähendada tubaka- ja nendega seonduvatest toodetest tuleneva sõltuvuse ja tervisekahjude levikut ühiskonnas. 

Eelnõu ühe suurima muudatusena lisatakse tubakaseadusesse tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete väljapaneku keeld ning nende kaubamärkide esitlemise keeld jaekaubanduse müügikohtades. Erandid jäävad spetsialiseerunud jaemüügikohtadele, rahvusvahelisel liinil sõitvatele laevadele ning lennujaama ja sadama kinnisel territooriumil asuvatele kauplustele. Lisaks laiendatakse kehtiva tubakaseaduse müügiedenduse sätteid tubakatootega seonduvatele toodetele (nt ei tohi pakkuda loosimise võidu, auhinna või muu hüvena) ning keeldu müüa tubakatootega seonduvat toodet mõne teise tootega (nt mobiilikott, tuhatoos) samas müügipakendis. 

Samuti piiratakse eelnõuga e-sigarettide kättesaadavust ja tarvitamist. E-sigareti kasutamine on edaspidi lisaks lasteasutustele keelatud kõigis teistes suitsetamiseks keelatud kohtades (nt toitlustusettevõtetes, kauplustes). Senisele piiriülesele kaugmüügi keelule lisandub eelnõuga riigisisene kaugmüügi keeld tubakatoodetele ja nendega seonduvatele toodetele, sh e-sigarettidele. See tähendab, et edaspidi ei saa sidevahendite kaudu (nt e-kaubanduse või kataloogi teel) neid tooteid osta. 

Eelnõu kohaselt kehtestatakse nõuded ka elektroonilise sigareti nikotiinisisalduseta vedeliku koostisele ja puhtusele (nt ei tohi vedelik sisaldada vitamiine, kofeiini ega muid aineid, mida seostatakse jõu ja energiat andva mõjuga) ning keelustatakse tubakast erinevad maitsed e-sigarettides. 

Eelnõuga tehakse kohustuslikuks dokumendi küsimine tubaka- või sellega seonduvat toodet ostvalt kliendilt, välja arvatud juhul, kui tegemist on ilmselgelt täisealise või müüjale tuttava isikuga. Maksu- ja Tolliametile antakse kontrollostu õigus salatubaka müügi kindlakstegemiseks ning politseiametnikele alaealistele tubakatoodete või seonduvate toodete müügi kindlakstegemiseks koos õigusega vajaduse korral kaasata kontrollostu tegemisse vähemalt 16-aastaseid isikuid. 

Seadus jõustub üldises korras. Müügiedenduse keelule, väljapaneku ja kaubamärkide esitlemise keelule, riigisisese kaugmüügi keelule, maitse- ja lõhnaainete keelule e-sigarettides (lubatud on ainult tubaka maitse ja lõhn), keelule müüa tubakatootega seonduvat toodet muu tootega ühtses pakendis ning kehtivatele pakenditele märgistuse nõuete laiendamine ka pakenditesse lisatavatele trükistele on üleminekuaeg 1. jaanuarini 2019. 

 

4. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (327 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Vabaerakonna fraktsiooni k.a 14. novembril algatatud eelnõu. 

Eelnõu kohaselt jäetakse ära 2017. aastaks planeeritud majutusteenuste käibemaksu tõstmine 14 protsendile ning seda säilitatakse 9 protsendi tasemel, nagu see on praegu. 

Seadus jõustub üldises korras. 

Riigikogu Vabaerakonna fraktsioon on sama sisuga eelnõu algatanud ka 16. juulil 2015. a (59 SE), mis oli valitsuse 13. augusti 2015. a istungil, kus otsustati eelnõu mitte toetada. 

Rahandusministeerium toetab põhimõtteliselt algatatud ettepanekut ning juhib tähelepanu, et algatatud ettepanek on juba esitatud Riigikogus menetluses oleva tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (302 SE) muudatusettepanekute raames. 


2) Arvamuse andmine erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (325 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu 
Tüüp: Arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Vabaerakonna fraktsiooni k.a 8. novembril algatatud eelnõu. 

Muudatusega sätestatakse, et kui erakonna netovara väärtus majandusaasta lõpu seisuga on kaks aastat järjest negatiivne, siis riigieelarvelise toetuse maksmine peatatakse kaheks aastaks. 

Kehtiva õiguse kohaselt kui erakonna netovara väärtus majandusaasta lõpu seisuga on kolmel järjestikusel aastal negatiivne, taotleb erakond erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt ettepanekute esitamist majanduslike raskuste ületamiseks, erakonna likviidsuse taastamiseks, maksejõulisuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Seda sätet muudetakse ja asendatakse toetuse peatamise sättega. 

Seadus jõustub üldises korras. 

Justiitsministeerium teeb ettepaneku eelnõu kohta seisukohta mitte kujundada. Ministeerium leiab, et Riigikogu põhiseaduskomisjonis on vajalik ära kuulata erakondade rahastamise järelevalve komisjoni seisukoht selles küsimuses.

 

5. Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 2012. aasta määruse nr 18 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemiseks vajalikele vahenditele esitatavad nõuded“ muutmine
Esitaja: siseminister Andres Anvelt 
Tüüp: Määruse eelnõu
 

Eelnõu kohaselt ajakohastatakse ja muudetakse hädaabiteadete menetlemist reguleerivat korda tulenevalt 7. detsembril k. a vastu võetud seadusemuudatustest. 

Alates 1. novembrist 2014 võtab häirekeskus hädaabinumbril 112 vastu kõik kiirabi-, pääste- ja politseikõned ning muud (nt SMS-i teel saabunud) hädaabiteated.

Hädaabiteadete menetlemine on seni olnud üksnes häirekeskuse ülesanne, kuid 1. jaanuarist 2017 menetleb hädaabiteateid ka politsei- ja piirivalveamet ning kõiki hädaabiteateid menetletakse edaspidi ühes infosüsteemis ehk hädaabiteadete menetlemise andmekogus. Praegu ühine hädaabiteadete menetlemise süsteem puudub - hädaabiteateid, milles vajatakse kiirabi või päästeameti abi, menetleb hetkel häirekeskus algusest lõpuni ning kogub sellega seotud teabe päästeinfosüsteemi. Politsei abi vajavaid hädaabiteateid menetleb aga häirekeskus erisusega, edastades need politsei- ja piirivalveametile, kes menetleb saadud teavet edasi politseiinfosüsteemis. Muudatuste jõustumisel menetleb politsei tema pädevuses olevaid hädaabiteateid samuti hädaabiteadete menetlemise andmekogus. 

Määrus reguleerib seega edaspidi nii kiirabi-, pääste- kui politseisündmuseid puudutavate hädaabiteadete menetlemist. Lisaks toob see kaasa muudatusi töökorralduses. Kui praegu töötavad häirekeskuse päästekorraldajad kahe andmekoguga, siis edaspidi kasutavad nii häirekeskus kui politsei- ja piirivalveamet hädaabiteadete menetlemiseks uut ühtset andmekogu. 

Eelnõu on seotud häirekeskuse reformiga, millega viiakse pääste, politsei ja kiirabi väljasõitude koordineerimine ühte kohta kokku, et abi kiiremini seda vajavate inimesteni jõuaks. 

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017. a.

 

6. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Valga linnale (Raja tn 4 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants 
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Valgas asuva Raja tn 4 kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Valga linnale parkla rajamiseks ajaloolise linnakeskuse külastajatele, alal tegutsevatele ettevõtjatele ning piirkonna elanikele.

 

7. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks (Toila vallas Ammoniidi kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants 
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek anda osa Ida-Virumaal Toila vallas asuvast Ammoniidi kinnistust viieks aastaks Osaühingu AVP Integral kasutusse. Maa-ala kasutamise eesmärk on lõhketööde teostamine metallide liitmiseks plahvatuskeevituse meetodil. 

Kasutusõiguse aastatasu on 462 eurot (5% lepinguobjekti turuväärtusest), millele lisandub maamaks. 

Osaühing asub Maardus ja tegeleb nii bimetall-lehtede tootmise kui ka bimetallist detailide ja seadmete valmistamisega naftakeemia- ja aatomienergeetika tööstustele. Üle 80% toodangust eksporditakse. Ettevõttes töötab 18 inimest.

 

8. Nõusolek Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks vahetamise teel Circle K Eesti AS-i omandis oleva katastriüksuse vastu (Viimsi alevikus Randvere tee L1 ja L2)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson 
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek vahetada otsustuskorras Viimsi alevikus asuv Randvere tee L2 kinnistu Circle K Eesti AS-i omandis oleva Praaga kinnistu Randvere tee L1 katastriüksuse vastu. 

Randvere tee L2 paiknevad alates 1998. aastast Circle K Eesti AS-ile kuuluvad rajatised - tuletõrje veemahuti ja kütusemahutid ning reklaammast. Randvere tee L1 katastriüksusel paikneb 2014. aastal rajatud jalgratta- ja jalgtee.

 

9. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2016. a korralduse nr 22 „Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2016. aastaks määratud investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2016. aasta tegevuskavad” muutmine
Esitaja: rahandusminister Sven Sester 
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Kaitseministeeriumi valitsemisalas suunatakse Tapa lähiharjutusalade ehitamiseks planeeritud vahenditest 290 000 eurot lähiharjutusaladeks vajalike maade ostuks. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas suurendatakse maanteeameti riigimaanteede remondi koondprojekti vahendeid 796 155 eurot seoses mõnede projektide odavnemise ja teiste pikenemisega ning vahendite vajaduste suurenemisega. 

Vabariigi Presidendi Kantselei haldusalas suunatakse majandamiskuludest 20 815 eurot Riigi Kinnisvara AS rendivahenditeks, seoses Kaare 10 kütte- ja elektrisüsteemi avariiremondiga, kus vahetati küttesüsteemi torustik, teostati seinte taastusremont ning remonttööd elektrikilbis ohutuse tagamiseks. 

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas suunatakse Riigi Kinnisvara AS rendimaksetest soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei majandamiskuludesse 8 647 eurot Roosikrantsi 8b remondiks.

 

10. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine
1) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 5 kinnistut)
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb 
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek viie kinnistu Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) mitterahalise sissemaksena üleandmiseks. Raplas asuvat kahte kinnistut ministeerium enam ei vaja, kuna maanteeameti esindus ja liiklusbüroo koondati Tallinna mnt 14 asuvasse hoonesse. Jõgeval, Valgas ja Võrus asuvaid kinnistuid kasutatakse edasi maanteeameti teenindusbüroodena ning selleks sõlmitakse RKASiga üürilepingud. 

Riigihalduse ministrit volitatakse riigi esindajana hääletama RKASi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt kuni 930 205,41 euro võrra ja märkima kuni 9302 uut 100-eurose nimiväärtusega aktsiat.


2) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Maaeluministeeriumi 9 kinnistut)
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb 
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Maaeluministeeriumile antakse nõusolek seitsme kinnistu ja kahe mitteeluruumi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) mitterahalise sissemaksena üleandmiseks. Nimetatud kinnistutel asuvaid hooneid ja mitteeluruume kasutavad peamiselt maaeluministeeriumi allasutused. Nende edasiseks kasutamiseks sõlmitakse RKASiga üürilepingud. 

Riigihalduse ministrit volitatakse riigi esindajana hääletama RKASi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt kuni 1 938 007,20 euro võrra kuni 19 380 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel.


3) Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Haridus- ja Teadusministeeriumi 8 kinnistut)
Esitaja: riigihalduse minister Mihhail Korb 
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Haridus- ja teadusministeeriumile antakse nõusolek kaheksa kinnistu Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) mitterahalise sissemaksena üleandmiseks. Ministeerium vajab seitset kinnistut, nende edasiseks kasutamiseks sõlmitakse RKASiga üürilepingud. Mittevajalik on ainult Tallinnas Tõnismägi 16 asuv kinnistu. 

Riigihalduse ministrit volitatakse riigi esindajana hääletama RKASi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt kuni 4 854 543 euro võrra ja märkima kuni 48 545 uut 100-eurose nimiväärtusega aktsiat.

 

11. Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2017. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Esitaja: siseminister Andres Anvelt 
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Korraldusega kehtestatakse 2017. a sisserände piiriarvuks 1317 isikut, mis on 0,1 % Eesti alalisest elanikkonnast. 

Välismaalaste seaduse kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus aastase sisserände piirarvu. Sisserände piirarv aitab kontrollida, kui palju välismaalasi Eestisse kolmandatest riikidest elama ja tööle ning ettevõtlusega tegelema tuleb. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. 2017. aastaks kehtestatakse sisserände piirarv sarnaselt 2015. ja 2016. aastaga lubatud maksimummääras. 

Sisserände piirarvu alla kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ning välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload. 

Piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi, Ameerika Ühendriikide ega Jaapani kodanikud. Samuti ei kuulu sinna alla välismaalased, kes kolivad abikaasa ja lähedase sugulase juurde, või tulevad Eestisse õppima, õppejõuna tööle või teadustööd tegema. Samuti ei kuulu piirarvu alla välismaalased, kes on juba korra sisserände piirarvu alusel elamisloa saanud ning välismaalased, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. 

Riigikogus on menetluses välismaalaste seaduse muudatus, mille kohaselt ei arvestata sisserände piirarvu alla ka välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ametikohal, töötamiseks iduettevõttes või ettevõtluseks seoses iduettevõtlusega. Eelnõu vastuvõtmisel jõustub muudatus 18. jaanuaril 2017. aastal. 

Sisserände piirarv ei puuduta rahvusvahelise kaitse taotlejaid ega Euroopa rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavaid kaitset vajavaid inimesi.
 


12. Volituse andmine sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum kaudu osaluse omandamine aktsiaseltsis Valga Haigla
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski 
Tüüp: Korralduse eelnõu
 

Tervise- ja tööministrit volitatakse asutajaõigusi teostava isikuna otsustama sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum kaudu osaluse omandamine aktsiaseltsis Valga Haigla. Haiglate vahelise tehingu planeeritav kuupäev on 27. detsember 2016. a.
 

 

13. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu 
Tüüp: Ülevaade
 

Ülevaade tuleneb 16. juuni 2011. a valitsuskabineti nõupidamisel kokkulepitud meetmetest direktiivide ülevõtmise tõhustamiseks, mille kohaselt peavad ministeeriumid andma valitsusele aru hilinemise põhjustest ja tooma välja ettepanekud nende vältimiseks tulevikus. 

Justiitsministeerium ei ole õigeaegselt üle võtnud kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi nr 2014/42/EL, mille ülevõtmise tähtaeg oli 4. oktoober 2016. a. 

Direktiiv on plaanitud üle võtta karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Eelnõu on algatatud 11. oktoobril 2016 ja Riigikogu menetluses kui 308 SE ning selle esimene arutamine õiguskomisjonis toimus 8. novembril 2016. 

Seaduse eelnõu on läbinud Riigikogus esimese lugemise. Teine lugemine Riigikogus toimub eeldatavalt detsembris 2016 ning kolmas lugemine jaanuaris 2017.
 

 

14. Euroopa Ülemkogus kokku tulnud Euroopa Liidu 28 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide otsuse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu kohta eelnõu heakskiitmine
Esitajaa: välisminister Sven Mikser 
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes
 

Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsusega kiidetakse heaks Euroopa Ülemkogus kokku tulnud Euroopa Liidu 28 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide otsuse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu kohta eelnõu, et peaministril oleks Euroopa Ülemkogus mandaat sellega Eesti Vabariigi nimel nõustuda.


 

15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 19. detsembri 2016. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants 
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
 

Euroopa Liidu 19. detsembril 2016 keskkonnanõukogu istungil on kavas saavutada ühine lähenemine eelnõu kohta, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste vähendamist ja investeeringuid, mis toetavad süsinikdioksiidiheite vähendamist. 

Lisaks on kavas võtta vastu nõukogu järeldused kemikaalide teemal. Järeldustega kutsutakse Euroopa Komisjoni üles koostöös liikmesriikide ja ELi institutsioonidega koostama mittetoksilise keskkonna strateegia aastaks 2018. 
 

 

16. Informatsioon alkoholiaktsiisi määra muutmise analüüsi ja ettepanekute Riigikogule esitamise kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski 
Tüüp: Informatsioon
 

Tervise- ja tööminister esitab valitsuse informatsiooni alkoholiaktsiisi määra muutmise analüüsi ja ettepanekute Riigikogule esitamise kohta.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-