Valitsuse 15.12.2005 istungi kommenteeritud päevakord

14.12.2005 | 15:28

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 15. detsembril 2005. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Martin Ja¹ko 693 5770, Üve Maloverjan 693 5719, Kersti Luha 693 5713


1. "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse" eelnõu

Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu
Tüüp: seaduse eelnõu

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu arutati Vabariigi Valitsuse 25.08.2005 istungil ning otsust eelnõu kohta vastu ei võetud. Otsustati arutada seaduseelnõu uuesti valitsuse istungil koos Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga.

Eelnõu eesmärgiks on anda valdadele ja linnadele võimalus ühineda ka korraliste valimiste vahel, milleks annab võimaluse 17. oktoobril 2005. a jõustunud põhiseaduse muudatus.

Kui kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad korraliste valimiste vahel, korraldatakse moodustuva uue omavalitsuse üksuse volikogu valimised enne korralisi valimisi. Valimisi ei korraldata, kui Vabariigi Valitsuse määrus haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta jõustub vähem kui 6 kuud enne ettenähtud valimispäeva.

Valimised kuulutab välja maavanem 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil jõustub Vabariigi Valitsuse määrus haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta. Valla või linna valimiskomisjon kehtestab valimistoimingute tähtajad ja avalikustab need kolme päeva jooksul valimiste väljakuulutamise päevast alates. Kandidaatide registreerimiseks esitamiseks ja registreerimiseks peab jääma kokku vähemalt 25 päeva.

Hääletamisest osavõtjate ning kandideerijate püsiv elukoht peab valimiste väljakuulutamise päeval asuma ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil.

Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistel korraliste valimiste vahelisel perioodil on võimalik eelhääletamine, kuid ei kohaldata väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat eelhääletamist reguleerivaid sätteid.

Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmete volitused lõpevad samaaegselt korralistel valimistel valitud volikogu liikmete volitustega.

Seletuskirja kohaselt ei tingi muudatused valimiste korraldamiskulude olulist suurenemist.


2. "Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu
Tüüp: seaduse eelnõu

Regionaalminister esitab Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise seaduse eelnõu tulenevalt Vabariigi Valitsuse 25.08.2005 istungil otsustatust, kus arutati kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, ent otsust vastu ei võetud. Otsustati arutada seaduseelnõu uuesti valitsuse istungil koos Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga.

Eelnõu eesmärk on võimaldada ühel asulal või mitmel ühist lahkmejoont omaval asulal lahkuda omavalitsusüksusest ning liituda mõne teise omavalitsusüksusega.

Eelnõu kohaselt täpsustatakse territooriumiosa mõistet haldusüksuste piiride muutmisel territooriumiosa üleandmisega valdade ja linnade osas elanike algatusel. Territooriumiosas selles tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osaks olev asustusüksus pindalaga kuni 10% valla või linna territooriumi kogupindalast, millel elab mitte rohkem kui 5% antud valla või linna rahvastikuregistrisse kantud hääletamisõigust omavate elanike arvust.

Haldusüksuste piiride muutmist territooriumiosa üleandmisega võivad algatada üle 50% rahvastikuregistri andmetel antud asustusüksuse territooriumil elavatest hääletamisõigust omavatest elanikest, kes esitavad vastavasisulise ettepaneku kõikidele asjaomastele volikogudele.

Volikogu teeb otsuse ettepanekuga nõustumise või sellest keeldumise kohta, otsus edastatakse teisele volikogule, maavanemale ja siseministeeriumile. Juhul, kui volikogu keeldub piiride muutmise algatamisest ega nõustu maavanema ettepanekuga kaaluda vastuvõetud otsuse muutmist, on siseministeeriumil õigus koostöös rahandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja teiste asjaomaste ministeeriumidega teha ettepanek piiride muutmise algatamiseks. Kui asjaomane volikogu ei nõustu ka selle ettepanekuga, esitab siseministeerium ühe kuu jooksul volikogu otsuse tegemisest arvates piiride muutmise algatamise otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.

Vabariigi Valitsuse algatatud territooriumiosa üleandmisel kantakse kulud Vabariigi Valitsuse reservist. Volikogude algatusel territooriumiosa üleandmisel tehtavad kulud katavad asjaomased omavalitsusüksused oma eelarvest.

Eesti Maaomavalitsuste Liit ei kooskõlasta eelnõu.


3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

3.1. Arvamuse andmine "Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse" eelnõu (780 SE) kohta
Esitajad: kultuuriminister Raivo Palmaru, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, justiitsminister Rein Lang, rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (780 SE) on algatanud Riigikogu kultuurikomisjon 16. novembril 2005. a. Vabariigi Valitsuse kirjalik arvamus seaduseelnõu kohta tuleb esitada Riigikogu kultuurikomisjonile hiljemalt 23. detsembriks 2005. a.

Eelnõu on algatatud selleks, et määratleda seaduses Eesti Rahvusraamatukogu teadus- ja arendustegevuse korraldus ja intellektuaalne omand, sätestada Eesti raamatukoguvõrgu erialase koostöö juhtimise ja koordineerimise õiguslik mehhanism, täpsustada kasutamiseeskirja tingimusi ning tunnistada kehtetuks Riigikogu arhiivi pidamise ülesanne seoses selle üleandmisega Riigikogu Kantseleile, samuti viia Eesti Rahvusraamatukogu seaduse regulatsioon kooskõlla rahvusvahelise standardi muutustega ning kõrvaldada praktilisest vajadusest tulenevad õiguslikud vastuolud.

Eelnõuga sätestatakse näiteks Eesti Rahvusraamatukogu eesmärgina teadus- ja arendustegevusele tuginevate infoteenuste osutamine ühiskonnale, õigus näha kasutamiseeskirjas ette piiranguid lugemissaalidesse kaasavõetavate esemete osas ning neid läbi vaadata, Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete arvu suurendamine kahe liikme võrra (ametikoha järgi rahandusministeeriumi ja kultuuriministeeriumi kantslerid), nõukogu poolt kinnitatud Eesti Rahvusraamatukogu kulutuste riigieelarvest finantseerimise taotluse läbiarutamine igal aastal riigieelarvekava väljatöötamisel rahandusministri, kultuuriministri, nõukogu esimehe ja peadirektori osavõtul jm.

Eelnõu algataja on selle välja töötanud tulenevalt haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi ja õiguskantsleri soovitustest, Riigikogu Kantselei ettepanekutest ning Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu otsusest.

3.2. Arvamuse andmine "Tulumaksuseaduse täiendamise seaduse" eelnõu (781 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister Aivar Sõerd, regionaalminister Jaan Õunapuu, sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (781 SE) on algatanud Riigikogu liige Jüri Tamm 17. novembril 2005. a. Vabariigi Valitsuse kirjalik arvamus seaduseelnõu kohta tuleb esitada Riigikogu rahanduskomisjonile hiljemalt 23. detsembriks 2005. a.

Eelnõuga sätestatakse, et tulumaksuga ei maksustata Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras läbiviidud heategevusüritustel saadud tulust füüsilistele isikutele tehtavaid annetusi.

Eelnõu algataja arvates ei tuleks maksustada tulumaksuga summasid, mida antakse ratastooli aheldatu liikumisvõimaluste parandamiseks, tulekahju läbi kodu kaotanule maja taastamiseks või vanema kaotanud lapsele selleks, et ta ei peaks pere sissetuleku kahanemise pärast loobuma tasemel haridusest, tervislikust toidust, huvitegevusest või muust. Praegu tuleb annetuse saajal, kui toetuse summa on suurem kui 1489 krooni kuus, tasuda riigile tulumaksu.

Eelnõu algataja on seisukohal, et eelnõu seadusena rakendamisel ei kaasne riigile olulisi lisakulusid ja heategevusega kaasinimeste toetamiseks läinud rahast riigikassasse maksudena laekunud summa ei ole muude riigieelarve laekumiste kõrval märkimisväärne.

Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2006. a.


4. Informatsioon riikliku integratsiooniprogrammi 2008-2013 lähteülesande kohta
Esitaja: minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Minister Paul-Eerik Rummo esitab informatsiooni riikliku integratsiooniprogrammi aastateks 2008-2013 lähteülesande kohta.

Riikliku integratsiooni programmi 2008-2013 koostamine toimub senise riikliku programmi juhtkomitee kaudu, mis on moodustatud Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2000. a korraldusega. Juhtkomitee juhib riiklikku programmi, jälgib selle elluviimise eesmärgipärasust ja tulemuslikkust ning korrigeerib seda vastavalt vajadusele.

Riikliku integratsiooni programmi 2008-2013 väljatöötamiseks moodustatakse juhtkomitee juurde ekspertkomisjon, mida juhatab minister Paul-Eerik Rummo. Komisjon koosneb erinevate integratsioonivaldkondade spetsialistidest, etniliste vähemuste esindusorganisatsioonide esindajatest ja teistest osapooltest. Komisjoni funktsiooniks on: lähteandmete kogumine ja taustuuringute tellimine selgitamaks, milline peaks olema kavandatava uue riikliku programmi sihtgrupp, põhi- ja alaeesmärgid, realiseerimise printsiibid, elluviimise kava, tulemuslikkuse hindamist võimaldavad kriteeriumid ja programmi elluviimiseks vajalikud vahendid; riikliku integratsiooni programmi 2008-2013 tööversioonide läbivaatamine, arutelu ja heakskiitmine, mille valmistab asjatundjate komisjonile ette töögrupp.

Ekspertkomisjoni juurde moodustatakse väikesearvuline töögrupp, kes kogub kokku ja töötab läbi ministeeriumite/ametite poolt esitatud ettepanekud ning samuti teiste subjektide integratsioonialaste ettevõtmiste/projektide kavad ning koostab nende põhjal riikliku programmi tööversioonid.

Paralleelselt riikliku integratsiooni programmi 2008-2013 eelnõuga (ja tuginedes sellele) koostavad riikliku programmi täitmise eest vastutavad institutsioonid (eeskätt ministeeriumid) minister Paul-Eerik Rummo büroo juhtimisel 2007. aastal ka riikliku integratsiooni programmi 2008-2013 detailsed tegevuskavad, mis sätestavad alamprogrammide alla kuuluvad põhimeetmed, sihtgrupid, ajakava ja maksumuse (sh riiklikud vahendid ja välisabi). Detailsed tegevuskavad on aluseks konkreetsele tööle riikliku integratsiooni programmi 2008-2013 eest vastutavatele institutsioonidele ning neid uuendatakse perioodiliselt vastavalt vajadusele.
 

5. Informatsioon veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) alase ministeeriumidevahelise komisjoni tööst 2005. aastal
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt võetakse teadmiseks veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) alase ministeeriumidevahelise komisjoni esimehe põllumajandusministri Ester Tuiksoo esitatud informatsioon komisjoni töö kohta 2005. aastal ja tehakse põllumajandusministeeriumile ülesandeks valmistada ette valitsuse 12. detsembri 2000. a korralduse muutmine eesmärgiga laiendada komisjoni volitusi ja muuta komisjoni nime.

2005. aastal toimus üks veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) alane ministeeriumidevahelise komisjoni istung – 10. novembril 2005. a.

Transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE), sealhulgas veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) proovide võtmist ning analüüsimist alustati 2001. aastal.

2005. aastal on kontrollitud 22 796 veist (17 289 tervena tapetud veist, 4353 farmis surnud veist, 1139 hädatapetud veist ja 15 tapamajas haigena tapetud veist). Samal ajal on tehtud 872 üle 18 kuu vanuse lamba uuringut ja 11 kitse uuringut.

Kokku on veterinaar- ja toidulaboratooriumis 2005. aastal tehtud 23 679 TSE uuringut ja 14 kordusuuringut. Kõik uuringute tulemused on olnud negatiivsed, seega on Eesti jätkuvalt TSE vaba riik.

Komisjon peab otstarbekaks laiendada komisjoni volitusi ning nimetada see ümber zoonootiliste haiguste komisjoniks. Sel juhul on võimalik tegeleda operatiivsemalt kõigi zoonootiliste haiguste ennetamise ja vajaduse korral ka tõrjega.


6. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2001. a määruse nr 326 "Loomade veo kord" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega viiakse valitsuse määrus loomade veo korra kohta vastavusse loomakaitseseaduse muudatustega.

Määruse nõudeid ei kohaldata:
1) lemmikloomade vedamise korral, kui neid veab loomaomanik mitteärilisel eesmärgil;
2) loomade vedamise korral, kui veo kogupikkus lähtekohast kuni sihtpunktini ei ületa 50 km;
3) üksiku looma vedamise korral, kui loomaga on kaasas looma saatja või kui looma saatjaks on veovahendi juht, kes vedamise ajal tagab looma tervise ja heaolu;
4) loomade vedamise korral, kui loomapidaja veab veovahendiga loomi nende karjatamise eesmärgil ühelt karjamaalt teisele.

Loomade vedamisega tegelevad isikud peavad olema veterinaar- ja toiduameti kohalikus asutuses registreeritud sõltumata veo kestusest. Muudatus annab võimaluse paremini teostada järelevalvet vedamise kohta esitatavate nõuete täitmise üle ning seeläbi tagada loomade heaolu veo kestel. Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest.


7. Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 161 "Volituste andmine "Loomatauditõrje seadusest" ja "Loomakaitseseadusest" tulenevate õigusaktide kehtestamiseks" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: määruse eelnõu

Valitsuse määrust volituste andmise  kohta loomatauditõrje seadusest ja loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks muudetakse seoses loomakaitseseaduse muutmisega.

Loomakaitseseaduse volitusnormi muudatused olid tingitud mõistete “tapmine” ja “hukkamine” kasutamise korrastamisest. Muudatuste kohaselt on tekstis kasutatud mõistet “tapmine”, kui looma surm põhjustatakse tema uimastamise ja veretustamise teel, ning mõistet “hukkamine”, kui looma surma põhjustamiseks kasutatakse mis tahes lubatud meetodit.


8. Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord
Esitaja: kultuuriminister Raivo Palmaru
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kehtestatakse 6. aprillil 2005. a vastu võetud spordiseaduse alusel, mis jõustub 1. jaanuaril 2006. a. Spordiseaduse kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja korra.

Analoogse sisuga volitusnorm on ka kehtivas spordiseaduses ning selle alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 1998. a määrus riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimuste ja korra kinnitamise kohta. Antud määrus muutub alates 1. jaanuarist 2006. a tulenevalt haldusmenetluse seadusest kehtetuks.

Eelnõu kohaselt määratakse riiklikke spordistipendiume sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks. Riiklikke spordipreemiaid määratakse väljapaistvate sportlike saavutuste eest.

2005. aasta riigieelarve seaduses nähti riiklike kultuuri- ja spordipreemiate jaoks ette 2 850 000 krooni, kultuuri- ja spordistipendiumideks 2 220 000 krooni. 2006. a riigieelarve seaduse eelnõus on kavandatud samad summad.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2006. a.


9. Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse tsiviilkohtumenetluses lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

Piirmäärad kehtestatakse kaheveerulise tabelina, mille ühes veerus on tsiviilasja hind ja teises sellele vastav maksimaalne sissenõutav lepingulise esindaja ja nõustaja kulu. Sissenõutava kulu suuruse puhul on lähtutud põhimõttest, et sissenõutav kulu peab olema proportsionaalne tsiviilasja hinnaga, arvestades samal ajal õigusteenuseturul kehtivat hinnataset ja tõsiasja, et teatud hinnatasemest allpool ei ole õigusteenust võimalik osutada ka kõige madalama tsiviilasja hinna puhul. Piirmäärade suurus on astmeliselt kahanev protsent tsiviilasja hinnast, kusjuures protsendi vähenemise aste muutub seda väiksemaks, mida suurem on tsiviilasja hind.

Määruse jõustumisel kohaldatakse kohtu poolt menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi tegemisel menetlusosaliselt teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulude sissenõudmise juures määruses sätestatud piirmäärasid. Kuna kulud nõutakse sisse teistelt menetlusosalistelt, ei too määruse rakendamine kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi.

Määrus jõustumine on kavandatud koos uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumisega
1. jaanuaril 2006. a.


10. Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kehtestatakse eesmärgiga kaitsta kantserogeensete ja mutageensete kemikaalidega kokkupuutuvate töötajate tervist.

Kantserogeenid on ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust. Mutageenid on ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust.

Eelnõu väljatöötamise aluseks on 2004. aastal ilmunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest, millega tunnistatakse kehtetuks eelmised sama valdkonda reguleerinud direktiivid ja sätestatakse uued miinimumnõuded töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks töötamisel kantserogeensete ja mutageensete kemikaalidega.

Eelnõu ei sätesta tööandjale olulisi lisakohustusi võrreldes senikehtiva määrusega kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisele esitatavate nõuete kohta töökohal, vaid konkretiseerib olemasolevaid. Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud määruse reguleerimisala ning täiendatud vastavalt direktiivi nõuetele riskianalüüsi ja tervisekontrolli läbiviimise sätteid.

Tööandjale lisandub kohustus pidada arvestust kantserogeensete või mutageensete kemikaalidega kokkupuutuvate töötajate üle. Töötajate üle arvestuse pidamine nõuab tööandjalt vastavasisulise andmefaili koostamist ja hoidmist ajakohasena.

Eelnõus esitatavad muudatused ei too kaasa kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlejatele uusi kulutusi.


11. “Riiklikku pensionikindlustuse registrisse” kantava 2006. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava 2006. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 20 473 krooni.

Määruse eelnõu on vajalik riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel sätestatud pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.

Isikustatud sotsiaalmaksu arvestusliku keskmise suuruse arvutamiseks korrutati 2005. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus 17 803 krooni koefitsiendiga 1,15 (sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvukoefitsient). Isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus arvutati täpsusega 1 kroon.

Eelnõu sätestab 2006. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse rakendamise pensionide määramisel ja ümberarvutamisel (sealhulgas tagasiulatuvatel pensionide määramistel ja ümberarvutustel) tähtajaga alates 1. jaanuarist 2006. a. kuni 31. märtsini 2007. a.

Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2006. a.


12. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruse nr 207 "Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta” muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga tehtavate põhiliste muudatuste alusel võrdsustatakse mees- ja naissoost tekstiilitööstuse tööliste ning tsiviillennundustöötajate ja katselendurite õigused väljateenitud aastate pensioni saamiseks.

Määruse eelnõu on välja töötatud lähtuvalt soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seadusest. Seaduse muudatus võrdsustab 2015. aastaks väljateenitud aastate pensioni saamiseks meeste ja naiste staa¾inõuded ning loob ühtede ja samade kutsealade meestele ja naistele võrdsed õigused väljateenitud aastate pensionile.
Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad väga väikest isikute ringi.

Määruse rakendamiseks on vaja teha muudatusi pensionikindlustuse registris, millega kaasneb mõningane infotehnoloogia arenduskulu. See kulu on arvestatud väljateenitud aastate pensionide seadusest tulenevate infosüsteemi muudatuste kulus, mida finantseeritakse sotsiaalministeeriumi eelarvest.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2006. a.
 

13. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 259 "Nõuded kosmeetikatoodetele ja nende käitlemisele" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest ühtlustada kosmeetikatoodetele ja nende käitlemisele Euroopa Liidus ja Eestis esitatavad nõuded, et tagada kosmeetikatoodete terviseohutus tarbijale ning kaupade vaba liikumine.

Euroopa Liidu Komisjon täiendab ja muudab perioodiliselt kosmeetikavahendite tootmisel keelatud või teatud tingimustel piirangutega kasutada lubatud ainete ja valmististe loetelusid. Sellest tulenevalt peab muutma ka Eesti vastavat õigusakti.

Eelnõuga täiendatakse teatud kosmeetikatoodetes kasutamiseks keelatud koostisainete loetelu ainetega, mida ei tohi kasutada lõhnakomponentidena, kuna nad avaldavad nahaga kokkupuutel toksilist toimet organismile, pikendatakse ajutiseks kasutamiseks lubatud juustevärvide kasutamise tähtaega ning täpsustatakse säilitusainete kasutamist.

Määruse rakendamine ei nõua riigilt täiendavaid kulutusi. Määrusega sätestatud nõudeid peavad täitma kosmeetikatoodete tootjad. Kuna nii kosmeetikatoote koostis kui ka kulutused tootmisele on iga tootja ärisaladus, siis ei ole võimalik arvestada määruse rakendamisega seotud tootja kulutusi või tulusid.


14. Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu

Valga maakonnas on planeeritud hoiualadena kaitse alla võtta Aheru järve, Andresjärve, Elva jõe, Helme jõe, Kadajärve, Kiiviti järve, Kirbu soo, Koiva-Mustjõe luha, Kurematsi, Kuritse järve, Lambahanna järve, Lasa järve, Linaleojärve, Lubjaahujärve, Otepää, Palakmäe, Pikre järve, Purtsi jõe, Põhtjärve, Roksi järve, Sauniku oja, Valli soo, Vidrike järve, Voki järve, Võrtsjärve, Väikese Emajõe, Õhne jõe ja Õru ala.

Lisaks Valgamaale ulatub Võrtsjärve hoiuala ka Tartumaale ja Viljandimaale ning nende maakondadega piirnevale Võrtsjärve veealale. Eelnõus käsitletakse ainult Võrtsjärve hoiuala Valgamaale jäävat osa ja Valga maakonnaga piirnevat veeala. Need alad on oma loodusväärtuste tõttu arvatud üleeuroopalise kaitstavate alade võrgustiku Natura 2000 hulka.

Hoiualade eesmärk on Eestimaa väärtuslike looduslike ja poollooduslike koosluste, kaitsealuste taime- ja loomaliikide ning aastasadade jooksul väljakujunenud maakasutust peegeldavate pärandkultuurmaastike kaitse. Määruse vastuvõtmisega tagatakse võimalus säilitada ja tutvustada Lõuna-Eesti looduse eripära.

Kõiki kinnisasja omanikke on hoiuala moodustamisest ja seal kehtima hakkavast kaitsere¾iimist teavitatud posti teel ning palutud avaldada arvamusi, teha ettepanekuid ja esitada pretensioone. Kirjades sisaldus teade, et kui kinnisasja omanik pretensioone ning ettepanekuid ei esita, loetakse hoiuala moodustamine kooskõlastatuks.

Kinnisasja omanike ettepanekuid on võimaluse piires arvestatud ja neile on saadetud vajalikud selgitused. Omanike kinnisasja vahetamise soove saab menetleda pärast määruse kinnitamist. Määruse jõustumisele peab järgnema erinevate maamaksumäärade kinnitamine, mis tuleneb määrusega kehtestatavatest majanduspiirangutest.
 

15. Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri.

Maastikukaitseala territoorium on olnud osaliselt kaitse all alates 11.07.1957. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitstavat loodusobjekti ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.

Kaitseala eesmärk on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste ning metsade, metsastunud luidete, jõgede ja ojade, lubjavaesel mullal esinevate liigirikaste niitude, niiskuslembeste kõrgrohustute, lamminiitude, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude ning puisniitude kaitse, samuti kaitsealuste liikde – jõesilmu, lõhe, tiigilendlase, hariliku hingi ja hariliku võldase – elupaikade kaitse.

Kaitseala on tsoneeritud kuueteistkümneks piiranguvööndiks. Nii paljudeks vöönditeks tsoneerimine on tingitud eri vööndites erinevate piirangute sätestamise vajadusest.

Kaitseala asub Tallinna linnas Pirita ja Lasnamäe linnaosas ning Harju maakonna Jõelähtme vallas, selle pindala on 703 hektarit, millest eramaad 87 hektarit ja riigimaad 616 hektarit.
Kaitseala valitseja on keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus.

Kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus algatati 6. novembril 2003. a Harju maavalitsusele saadetud kirjaga, milles paluti esitada arvamus kaitse-eeskirja eelnõu kohta. Kaitse-eeskirjade avalikustamiseks avaldati Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirjade eelnõu ajalehes Postimees 14. veebruaril 2004. Avalikustamise vastukajana laekus Harjumaa keskkonnateenistusele 7 kirjalikku arvamust, millistega on võimaluse piirides arvestatud.


16. Maamaksu korrigeerimine
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduste eelnõud

Eelnõude eesmärgiks on maamaksu vähendamisega hüvitada maaomanikule loodusobjektide kaitsekorrast tulenevad kitsendused. Korralduse rakendamisel vallale maamaksust laekumata jääv summa kuulub kompenseerimisele riigieelarvest eelarvete tasandusfondi kaudu.

16.1. Maamaksu korrigeerimine Peetri jõe maastikukaitsealal
Eelnõu kohaselt makstakse Võru maakonnas Mõniste vallas asuvalt Peetri jõe maastikukaitsealalt maamaksu 1. jaanuarist 2006. a 25% maamaksumäärast Villike sihtkaitsevööndilt, Jaanuse sihtkaitsevööndilt, Mehlakolga sihtkaitsevööndilt ja Haukasaare sihtkaitsevööndilt ning 50% Peetri jõe piiranguvööndilt.

Seletuskirja kohaselt on Villike sihtkaitsevööndi pindala 28,26 ha, Jaanuse sihtkaitsevööndi pindala 42,87 ha, Mehlakolga sihtkaitsevööndi pindala 19,18 ha ja Haukasaare sihtkaitsevööndi pindala 3,17 ha ning Peetri jõe piiranguvööndi pindala 403,5 ha.

16.2. Maamaksu korrigeerimine Mõisamõtsa looduskaitsealal
Eelnõu kohaselt makstakse Võru maakonnas Mõniste vallas ja Varstu vallas asuvalt Mõisamõtsa looduskaitsealalt maamaksu 1. jaanuarist 2006. a 25% maamaksumäärast kogu kaitsealalt. Mõisamõtsa looduskaitseala pindala on 222,8 ha.

16.3. Maamaksu korrigeerimine Kisejärve maastikukaitsealal
Eelnõu kohaselt makstakse Võru maakonnas Misso vallas asuvalt Kisejärve maastikukaitsealalt maamaksu 1. jaanuarist 2006. a 25% maamaksumäärast Selsisoo suurelt sihtkaitsevööndilt, Pahijärve sihtkaitsevööndilt ja Sõdaalase sihtkaitsevööndilt ning 50 % maamaksumäärast Kisejärve piiranguvööndilt.

Seletuskirja kohaselt on Selsisoo suure sihtkaitsevööndi pindala 187,5 ha, Pahijärve sihtkaitsevööndi pindala 53,22 ha ja Sõdaaluse sihtkaitsevööndi pindala 100,7 ha ning Kisejärve piiranguvööndi pindala 300,1 ha.

16.4. Maamaksu korrigeerimine Hino maastikukaitsealal
Eelnõu kohaselt makstakse Võru maakonnas Misso vallas asuvalt Hino maastikukaitsealalt maamaksu 1. jaanuarist 2006. a 25% maamaksumäärast Idinä sihtkaitsevööndilt ja 50 % maamaksumäärast Hino piiranguvööndilt. Seletuskirja kohaselt on Idinä sihtkaitsevööndi pindala 198,2 ha ja Hino piiranguvööndi pindala 494,8 ha.


17. Maa andmine munitsipaalomandisse

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduste eelnõud

17.1. Maa andmine Karksi valla munitsipaalomandisse (Karksi-Nuias Tartu mnt 22a)
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Karksi valla munitsipaalomandisse Karksi vallas Karksi-Nuia linnas Tartu mnt 22a asuv maaüksus pindalaga 1377 m².

Maaüksuse sihtotstarve on sotsiaalmaa, maa maksustamishind 2800 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse lasteaia ehitamiseks tingimusel, et Karksi vald kasutab maaüksust korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

Munitsipaalomandisse taotletava maaga ei seondu lahendamata maa tagastamise või kompenseerimise taotlusi ja selle kohta ei ole esitatud maa erastamise ega riigi omandisse jätmise taotlusi. Viljandi maavalitsus leiab, et taotlus on põhjendatud ja seaduslik ning toetab maaüksuse üleandmist Karksi valla munitsipaalomandisse.

17.2. Maa andmine Narva linna munitsipaalomandisse (Siivertsi vana kalmistu maaüksus)
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Narva linna munitsipaalomandisse Narvas asuv Siivertsi vana kalmistu maaüksus pindalaga 134 171 m². Maaüksuse sihtotstarve on sotsiaalmaa, maa maksustamishind 48 300 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse kalmistu maana tingimusel, et Narva linn kasutab maaüksust korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

Maaüksusel asub Siivertsi vana kalmistu, mis on käesoleval ajal maha jäetud. Matmisi pole seal toimunud juba mitmekümne aasta jooksul. Siivertsi vana kalmistu maa-ala taotletakse munitsipaalomandisse, et see ala korrastada. Planeeritud on olemasoleva kuivendussüsteemi rekonstrueerimine, haljastus- ja heakorrastustööd. Kalmistu on kavas matmispaigana uuesti kasutusele võtta.

Taotletava maaüksuse osas ei ole esitatud maa tagastamise, kompenseerimise ega maa erastamise ja riigi omandisse jätmise taotlusi. Ida-Viru maavalitsus peab maaüksuse andmist Narva linna munitsipaalomandisse põhjendatuks.

17.3. Maa andmine Palupera valla munitsipaalomandisse (Hellenurme Mõisa pargi maaüksus)
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Palupera valla munitsipaalomandisse Palupera vallas Hellenurme külas asuv Hellenurme Mõisa pargi maaüksus pindalaga 77 032 m². Maaüksuse sihtotstarve on üldmaa, maa maksustamishind 3 900 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava pargi maana tingimusel, et Palupera vald kasutab maaüksust korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

Maaüksusel asub kaitsealune Hellenurme mõisa park. Taotluse kohaselt taotleb Palupera vald avaliku kasutusega parki munitsipaalomandisse. Taotletava maaüksuse osas ei ole esitatud maa tagastamise, kompenseerimise ega maa erastamise ja riigi omandisse jätmise taotlusi. Valga maavalitsus peab Hellenurme mõisa pargi maaüksuse andmist Palupera valla munitsipaalomandisse põhjendatuks.

17.4. Maa andmine Salme valla munitsipaalomandisse (Üüdibe ja Imara külas asuvate kalmistute maaüksused)
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Salme valla munitsipaalomandisse Salme vallas Üüdibe külas asuv Kalmistu maaüksus (pindala 1,1 ha, sihtotstarve – üldmaa, maa maksustamishind 600 krooni) ja Imara külas asuv Kalmistu maaüksus (pindala 2,5 ha, sihtotstarve – üldmaa, maa maksustamishind 1300 krooni).

Maaüksused antakse munitsipaalomandisse kalmistute maana tingimusel, et Salme vald kasutab maaüksusi korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil. Maaüksustel asuvad praegu tegutsevad kalmistud, mille hooldamist ja korrashoidu korraldab Salme vald.

Taotletavate maaüksuste osas ei ole esitatud maa tagastamise, kompenseerimise ega maa erastamise ja riigi omandisse jätmise taotlusi. Saare maavalitsus peab maaüksuste andmist Salme valla munitsipaalomandisse põhjendatuks.

17.5. Maa andmine Salme valla munitsipaalomandisse (Ansekülas, Kaugatoma külas ja Lahetaguse külas asuvad Kaluri maaüksused)
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Salme valla munitsipaalomandisse järgmised Salme vallas asuvad maaüksused:
1) Ansekülas asuv Kaluri maaüksus (pindala 1,5 ha, sihtotstarve – üldmaa, maa maksustamishind 3800 krooni);
2) Kaugatoma külas asuv Kaluri maaüksus (pindala 1,0 ha, sihtotstarve – üldmaa, maa maksustamishind 2500 krooni);
3) Lahetaguse külas asuv Kaluri maaüksus (pindala 0,5 ha, sihtotstarve – üldmaa, maa maksustamishind 1300 krooni).

Maaüksused antakse munitsipaalomandisse rannalautrite maana tingimusel, et Salme vald kasutab maaüksusi korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil. Nimetatud maaüksusi kasutavad lautritena rannapüügikalurid ja harrastuskalastajad ka käesoleval ajal.

Taotletavat maaüksuste osas ei ole esitatud maa tagastamise, kompenseerimise ega maa erastamise ja riigi omandisse jätmise taotlusi. Saare maavalitsus peab maaüksuste andmist Salme valla munitsipaalomandisse põhjendatuks.

17.6. Maa andmine Pärsti valla munitsipaalomandisse (Pinska külas Korbi-Suki maaüksus)
Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Pärsti valla munitsipaalomandisse Pärsti vallas Pinska külas asuva Korbi-Suki maaüksuse I maatükk pindalaga 2,8 ha ja II maatükk pindala 10,3 ha.

Maa sihtotstarve on elamumaa, I maatüki maa maksustamishind 280 000 krooni ja II maatüki maa maksustamishind 1 030 000 krooni ning see antakse munitsipaalomandisse elamute ehitamiseks tingimusel, et Pärsti vald kasutab maaüksusi korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

Munitsipaalomandisse taotletava maaga ei seondu lahendamata maa tagastamise või kompenseerimise taotlusi ja selle kohta ei ole esitatud maa erastamise ega riigi omandisse jätmise taotlusi. Viljandi maavalitsus leiab, et taotlus on põhjendatud ja seaduslik ning toetab maaüksuse üleandmist Pärsti valla munitsipaalomandisse.

17.7. Maa andmine Viiratsi valla munitsipaalomandisse (Uusna külas Aia 2 maaüksus)
Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Viiratsi valla munitsipaalomandisse Viiratsi vallas Uusna külas Aia 2 asuv maaüksus pindalaga 2964 m².

Maaüksuse sihtotstarve on elamumaa, maa maksustamishind 8 700 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse munitsipaalmaja ehitamiseks tingimusel, et Viiratsi vald kasutab maaüksust korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil. Kavandatav munitsipaalmaja on vajalik eluasemeks Kalmetu Põhikooli õpetajatele.

Munitsipaalomandisse taotletava maaga ei seondu lahendamata maa tagastamise või kompenseerimise taotlusi ega maa erastamise taotlusi. Viljandi maavalitsus leiab, et taotlus on põhjendatud ja seaduslik ning toetab maaüksuse üleandmist Viiratsi valla munitsipaalomandisse.

17.8. Maa andmine Põltsamaa linna munitsipaalomandisse (Põltsamaa linnas 24 maaüksust)
Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Põltsamaa linna munitsipaalomandisse järgmised maaüksused:

1) Kannikese 1 maaüksus (pindala 1511 m², maa maksustamishind 18 500 krooni);
2) Kellukese 2 maaüksus (pindala 1840 m², maa maksustamishind 19 500 krooni);
3) Kannikese 3 maaüksus (pindala 1300 m², maa maksustamishind 17 900 krooni);
4) Kannikese 5 maaüksus (pindala 1300 m², maa maksustamishind 17 900 krooni);
5) Kannikese 6 maaüksus (pindala 1707 m², maa maksustamishind 19 100 krooni);
6) Kannikese 7 maaüksus (pindala 1200 m², maa maksustamishind 17 600 krooni);
7) Kannikese 8 maaüksus (pindala 1159 m², maa maksustamishind 17 500 krooni);
8) Kannikese 9 maaüksus (pindala 1200 m², maa maksustamishind 17 600 krooni);
9) Kannikese 11 maaüksus (pindala 1300 m², maa maksustamishind 17 900 krooni);
10) Kannikese 12 maaüksus (pindala 1159 m², maa maksustamishind 17 500 krooni);
11) Kannikese 13 maaüksus (pindala 1300 m², maa maksustamishind 17 900 krooni);
12) Kannikese 14 maaüksus (pindala 1477 m², maa maksustamishind 18 400 krooni);
13) Kannikese 15 maaüksus (pindala 1200 m², maa maksustamishind 17 600 krooni);
14) Kannikese 16 maaüksus (pindala 1299 m², maa maksustamishind 17 900 krooni);
15) Kannikese 17 maaüksus (pindala 1200 m², maa maksustamishind 17 600 krooni);
16) Kannikese 18 maaüksus (pindala 1199 m², maa maksustamishind 17 600 krooni);
17) Kannikese 19 maaüksus (pindala 1300 m², maa maksustamishind 17 900 krooni);
18) Kannikese 20 maaüksus (pindala 1200 m², maa maksustamishind 17 600 krooni);
19) Kannikese 21 maaüksus (pindala 1300 m², maa maksustamishind 17 900 krooni);
20) Kannikese 23 maaüksus (pindala 1200 m², maa maksustamishind 17 600 krooni);
21) Kannikese 24 maaüksus (pindala 1350 m², maa maksustamishind 18 100 krooni);
22) Kannikese 25 maaüksus (pindala 1200 m², maa maksustamishind 17 600 krooni);
23) Kannikese 26 maaüksus (pindala 1239 m², maa maksustamishind 17 700 krooni);
24) Kannikese 27 maaüksus (pindala 1300 m², maa maksustamishind 17 900 krooni).

Maa sihtotstarve on elamumaa, maaüksused antakse munitsipaalomandisse pereelamute ehitamiseks hoonestusõiguse seadmise lepingute alusel tingimusel, et Põltsamaa linn kasutab maaüksusi korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

Munitsipaalomandisse taotletava maaga ei seondu lahendamata maa tagastamise või kompenseerimise taotlusi ja selle kohta ei ole esitatud maa erastamise ega riigi omandisse jätmise taotlusi. Taotletav maa oli enne 1940. a 16. juunit Põltsamaa linna kasutuses reservmaana. Jõgeva maavalitsus peab taotlust põhjendatuks.

17.9. Maa andmine Noarootsi valla munitsipaalomandisse (Österby külas Österby puhkeala maaüksus)
Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Noarootsi valla munitsipaalomandisse Noarootsi vallas Österby külas asuv Österby puhkeala maaüksus pindalaga 15,92 ha. Maaüksuse sihtotstarve on üldmaa ja see antakse munitsipaalomandisse puhkekoha (avalik supelrand, lõkke- ja telkimiskohad, karavanide parkla) rajamiseks tingimusel, et Noarootsi vald kasutab maaüksust korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

Munitsipaalomandisse taotletava maaga ei seondu lahendamata maa tagastamise või kompenseerimise taotlusi ega maa erastamise taotlusi. Lääne maavalitsus leiab, et taotlus on põhjendatud ja seaduslik ning on nõus selle üleandmisega Noarootsi valla munitsipaalomandisse.

17.10. Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Trummi 33 maaüksus)

Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Tallinna linna munitsipaalomandisse Tallinnas Trummi 33 asuv maaüksus pindalaga 8817 m². Maaüksuse sihtotstarve on üldmaa, maa maksustamishind 581 900 krooni ja see vastavalt antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava parkmetsa maana tingimusel, et Tallinna linn kasutab maaüksust korralduses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

Taotletav maa-ala moodustab osa Mustamäe parkmetsast. Taotletava maaüksuse osas ei ole esitatud maa tagastamise, kompenseerimise ega maa erastamise ja riigi omandisse jätmise taotlusi. Harju maavalitsus peab taotletud maaüksuse andmist Tallinna linna munitsipaalomandisse võimalikuks.


18. Riigivara tasuta üleandmine
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduste eelnõud

18.1. Riigivara tasuta üleandmine keskkonnaministeeriumi valitsemiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (Tallinnas Väike-Sõjamäe 22)
Eelnõu kohaselt annab keskkonnaministeerium tema valitsemisel oleva, Tallinnas Väike-Sõjamäe 22 asuva katastriüksuse pindalaga 29 998 m² tasuta üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.

Katastriüksus on vajalik ASi Tallinna Lennujaam haldusterritooriumi laiendamiseks, kuivõrd üha kasvava lennuintensiivsuse tõttu on vajalik pikendada olemasolevat ruleerimisteed kuni lennuraja lõpuni.

18.2. Riigivara tasuta üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (Jõgeva maakonnas Kasepää vallas)
Eelnõu kohaselt annab keskkonnaministeerium tema valitsemisel olevad, Jõgeva maakonnas Kasepää vallas asuvad järgmised maaüksused:
Jõhvi-Tartu-Valga mnt L (pindala 9080 m²);
Jõhvi-Tartu-Valga mnt XXXXIX (pindala 12023 m²);
Jõhvi-Tartu-Valga mnt LI (pindala 17042 m²);
Jõhvi-Tartu-Valga mnt LII (pindala 1965 m²);
Jõhvi-Tartu-Valga mnt LIII (pindala 886 m²)
tasuta üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.
Maaüksused, mille sihtotstarve on transpordimaa, on vajalikud riigimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga teemaa laiendamiseks ja jalgtee ehitamiseks.


19. Nõusoleku andmine riigivara avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta rendile andmiseks
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek tema valitsemisel olevate seadmete avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta viieks aastaks rendile andmiseks OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskusele.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on täielikult riigile kuuluv äriühing, kelle põhiülesandeks on riigi funktsioonide täitmise kindlustamine keskkonnakaitse ja -järelevalve valdkonnas. Põhitegevusaladeks on keskkonnauuringute teostamine riikliku keskkonnaseire ja riikliku keskkonnajärelevalve tarbeks, keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaekspertiiside, ja -auditite läbiviimine, keskkonnaprojektide juhtimine ning tollilabori teenuse osutamine maksu- ja tolliametile.
Tulenedes uutest nõuetest ühinemisel Euroopa Liiduga ei võimalda siiani OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuses kasutusel olnud aparatuur oma tehniliste võimaluste ja väljundtäpsuse osas täita vajalikke rahvusvahelisi kohustusi, mistõttu on hangitud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammide abil vajalikke seadmed, millega on võimalik teostada EL direktiivides nõutava kvaliteediga saasteainete analüüse ja esitada vajalikke perioodilisi keskkonna seisundi alaseid aruandeid Euroopa Liidu erinevatele organisatsioonidele.

Rendile antakse seadmed, mis on ette nähtud:
- välisõhu saastatuse taseme hindamiseks ja riikliku õhumonitooringu teostamiseks linnades ning foonilise saastatuse taseme mõõtmiseks Eesti territooriumil;
- kütuse kvaliteedi ja keskkonnaohtlike parameetrite määramiseks;
- riikliku keskkonnajärelevalve töödes, -avariides ning -kriisisituatsioonides vajalike analüüside ja otsuste tegemiseks.


20. Õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: 3 korralduse eelnõu

20.1. Õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamine Tallinnas (Nõmme Noortemaja)
Eelnõu kohaselt jäetakse tagastamata Tallinnas Nõmme linnaosas Nurme 40/ Sihi 92 asuv õigusvastaselt võõrandatud hoone kui kultuuri- ja sotsiaalobjekt.

Nimetatud vara suhtes tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 20. jaanuari 1997. a otsusega nr 8421 omandireformi õigustatud subjektiks endise omaniku Tatjana Kersoni tütar Mirjam Golicz (elukoht Suurbritannia).

Õigustatud subjekti volitatud esindaja Peeter Kapten teatab, et õigustatud subjekt on nõus minema kompromissile ning loobuma Nurme 40 hoonest ja krundist. Samas ei ole õigustatud subjekt nõus kompensatsiooniga, mis jääb alla hoone praegusele turuväärtusele. Õigustatud subjekti esindaja näeb omalt poolt probleemi lahendusena kolme varianti:
1. õiglase kompensatsiooni väljamaksmist suurusjärgus 10 miljonit krooni;
2. Nurme 40 hoone tagastamist;
3. Vabariigi Valitsuse otsusel enne vara tagastamist seada õigustatud subjektile vara tagastamise eeltingimuseks kohaliku omavalitsuse asutusega tagastatud vara senisel sihtotstarbel kasutamise lepingu sõlmimise tähtajaga kuni viis aastat.

Tulenevalt õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadusest kompenseeritakse tagastamisele mittekuuluv vara võõrandamisaegse maksumuse ulatuses. Tagastatava vara väärtuse vähenemist ega suurenemist ei kompenseerita. Õigusaktid ei näe ette vara kompenseerimist teistel alustel. Seega puudub riigil võimalus kinnistu praegusele turuväärtusele vastava kompensatsiooni väljamaksmiseks õigustatud subjektile. Tallinna maa-ameti andmetel on kinnistu eest saadav kompensatsioonisumma ligikaudu 1,52 miljonit EVP krooni.

Nurme 40/ Sihi 92 asuvas hoones alustas 1952. a tööd Nõmme Pioneeride Maja. Alates 5. juunist 1990. a tegutseb huvialakool Tallinna Nõmme Noortemaja nime all. Käesoleval ajal on huvialakool Tallinna Nõmme Noortemaja ainus aktiivselt tegutsev huviharidus- ja täienduskoolituskeskus Nõmmel. Praegu töötab noortemajas 39 õpetajat ning ringide töös osaleb ligi 1300 õpilast. Viimase kolme aasta jooksul on hoonesse investeeritud nii linna kui asutuse omatuludena laekunud summasid üle 1,1 mln krooni, püüdes säilitada seejuures hoone ajaloolist üldpilti.

Rahandusministeerium toetab Tallinna linnavolikogu ettepanekut jätta tagastamata Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse alusel õigusvastaselt võõrandatud hoone asukohaga Tallinna linnas Nõmme linnaosas Nurme 40/ Sihi 92 kui Tallinna linnale oluline kultuuri- ja sotsiaalobjekt tingimusel, et Tallinna linn kasutab hoonet edasi samal otstarbel pikema aja jooksul.

20.2. Õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamine Tallinnas (lastesõim "Mõmmik")

Eelnõu kohaselt jäetakse tagastamata Tallinnas Nõmme linnaosas Metsa 38 asuv õigusvastaselt võõrandatud hoone kui sotsiaalobjekt. Metsa 38 asuvas hoones tegutseb lastesõim alates 1940. a detsembrist. Lastesõimes on kaks rühma, nimekirjas on 33 kuni kolmeaastast last ja järjekorras on veel ligi 90 last.

Nimetatud vara suhtes on tunnistatud õigustatud subjektiks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni otsusega endise omaniku Erna Kivi lapselaps Lydia Pugal.

Tallinna linnavolikogu 23. jaanuari 2003. a otsusega nr 5 otsustati esitada taotlus Vabariigi Valitsusele Metsa 38 asuva hoone kui sotsiaalobjekti tagastamata jätmiseks.

Rahandusministeerium esitas mittetagastamise korralduse eelnõu 2003. a detsembris Vabariigi Valitsusele otsustamiseks, kuid see tagastati peaministri resolutsiooniga täiendavaks läbivaatamiseks õigustatud subjektiga konsensuse saavutamise eesmärgil.
Rahandusministeerium pöördus 11.06.2004. a täiendava kirjaga Tallinna linnavalitsuse poole palvega kaaluda veelkord õigustatud subjektiga kokkuleppe saavutamist.

02.12.2004. a toimus rahandusministeeriumi ettepanekul kolmepoolne nõupidamine rahandusministeeriumis õigustatud subjekti ning Tallinna LV esindajatega. Tallinna Linnavalitsuse esindajana osales Tallinna Nõmme Linnaosa vanem Hanno Pevkur ning õigustatud subjekti esindajana hr Uno Feldschmidt. Pooled omavahel tagastamise tingimustes kokkuleppele ei jõudnud.

27.12.2004. a saatis õigustatud subjekt kirja rahandusministeeriumile ja Tallinna linnavalitsusele. Õigustatud subjekt teatab, et on jätkuvalt nõus tagastamise korral lepinguliselt tagama vara senisel otstarbel kasutamise seaduses ettenähtud tähtajaga kuni viis aastat ning on nõus kokku leppima ka tähtaja kuni kümme aastat ning tagama selle jooksul lastesõime tegevuse.

Vastavalt Tallinna linnavalitsuse seisukohale ei ole lepingu sõlmimine õigustatud. Kuna Nõmme on üks nõutavamatest elupiirkondadest linnas, siis omab tähtsust iga lastesõime koht. Eelnimetatud lepingu sõlmimise korral kaob linnal ja lapsevanematel kindlus tuleviku ees. Tallinna linn jääb oma seisukoha juurde ja ei soovi kasutada Metsa 38 hoonet lastesõimena üürilepingu alusel.

Seega on mõlemad pooled jäänud jäigalt oma seisukohtade juurde ning konsensust läbirääkimiste teel saavutada ei ole võimalik. Rahandusministeeriumi seisukohalt on õige ning õiguslikult põhjendatud lahendus vaidlusalusele probleemile Vabariigi Valitsuse otsus hoone mittetagastamiseks.

Hoone mittetagastamise korral on õigustatud subjektil õigus saada kompensatsiooni erastamisväärtpaberites, mis määratakse vara võõrandamisaegse maksumuse alusel. Tallinna maa-ameti hinnangul oleks kompensatsioon hoone ja maa eest kokku
368 185 EVP krooni.

Riigikantselei juhib tähelepanu asjaolule, et valitsuse korraldusega nimetatud vara mittetagastamine ning esitatud põhjendused ja argumendid võivad olla ebaproportsionaalsed õigustatud subjekti suhtes tema põhiõiguste piiramise seisukohast, mistõttu Vabariigi Valitsuse korraldus võidakse õigustatud subjekti poolt kaevata kohtusse.


20.3. Õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamine Tallinnas (Nõmme kultuurikeskus)
Eelnõu kohaselt jäetakse tagastamata õigusvastaselt võõrandatud, Tallinnas Nõmme linnaosas Turu plats 2 asuv hoone kui kultuuriobjekt. Õigusvastaselt võõrandatud vara jäetakse tagastamata tingimusel, et Tallinna linn kasutab hoonet edaspidi kultuuriobjektina ega võõranda seda.

Tallinna linnavolikogu taotleb Turu plats 2 asuva hoone kui kultuuriobjekti mittetagastamist. Hoone on kohandatud kultuuriobjektiks ning hoones asub Nõmme kultuurikeskus.

Nõmme kultuurikeskuse kogupind on 1115 m². Kahel korrusel asuvad suur saal 160 m², väike saal 58 m², kammersaal 50 m², kooriruum 55 m², seminariruum 38 m², lisaks kohvik, fuajee ja kontoriruumid. 1970-ndate lõpus ja 1980-ndate alguses oli majas kapitaalremont. Aastatel 1995 - 2000 toimusid suuremahulised renoveerimistööd, mille käigus ehitati pööningukorrusele kammersaal ning siseõue kasutamata pinnale kahekorruseline juurdeehitus 370 m². Kokku on viimastel aastatel Tallinna linna poolt hoone renoveerimiseks kulutatud ligi 11 miljonit krooni.

Nõmme kultuurikeskus on seitse päeva nädalas hommikust õhtuni elanikkonna kultuurialases kasutuses. Kultuurikeskuses töötab 14 lasteringi ja 15 huviringi ning koolitusgruppi täiskasvanuile ning kokku osaleb huvitegevuses 697 inimest. Igal kuul toimub suures saalis 6 kuni 10 avalikku üritust.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni otsusega nr 12593 16.06.2003. a tunnistati Tallinnas endisel kinnistul Vana-Pärnu mnt 1 nr 3422 asunud ehitiste ja maa suurusega 1000 m² suhtes omandireformi õigustatud subjektiks endise omaniku poolvenna lapselaps Viktor Kahro.

Vastavalt seadusele on endise omaniku surma korral õigus taotleda ka maa endisele omanikule kuulunud hoonete ja rajatiste tagastamist ka tema õdedel, vendadel või nende alanejatel sugulastel, kuid neil on õigus taotleda ainult hoone tagastamist, mitte kompenseerimist. Juhul kui hoonet ei tagastata, ei ole ka alust selle kompenseerimiseks.

Eelnõu käsitleb hoone tagastamise küsimust, maa tagastamise otsustamine toimub maareformi seaduses sätestatud korras. Kui hoonet ei tagastata, on õigusjärgsel omanikul õigus saada maa eest kompensatsiooni. Endise kinnistu nr 3422 pindala on 1000 m². Maa asub hinnatsoonis 23, kus üks ruutmeeter kompenseeritakse 85 EVP krooniga, seega oleks maa eest määratav kompensatsioon 85 000 EVP krooni.


21. Volituste andmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: korralduse eelnõu

Korraldusega volitatakse maanteeameti peadirektorit Riho Sõrmust (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki maanteeameti põhitegevuseks vajaliku maaüksuse (riigimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla teemaa laiendamiseks 153,5. kilomeetril) omandamiseks maaomanikuga läbirääkimiste pidamisel ja vajalike tehingute sooritamiseks kõigi seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega.

Maaüksuse võõrandamise eesmärgiks on tagada vajalik maa teehoiuks ja ohutuks liiklemiseks ning liiklejatele nähtavuse tagamiseks teekaitsevööndis. Kinnistu paikneb täies ulatuses teekaitsevööndis. Seetõttu on kinnistu omaniku tegevus ja kinnistu majandamine kitsendatud. Riigile on vajalik omandada kogu kinnistu pindalaga 4064 m². Omanikuga on saavutatud põhimõtteline nõusolek maa võõrandamises riigile. Vajalikud rahalised vahendid on maanteeameti eelarves olemas.

Riigi poolt omandatava maaüksuse valitsejaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.


22. "2006. aasta palgatingimuste ja palga alammäära kokkuleppe“ heakskiitmine ja volituste andmine
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) vahel sõlmitud 2006. aasta palgatingimuste ja palga alammäära kokkulepe ning sotsiaalministrile antakse volitused Vabariigi Valitsuse nimel sellele alla kirjutamiseks.

2006. aasta palgakokkuleppe sõlmimise eesmärgil alustati TALO delegatsiooni ja ministeeriumidevahelise komisjoni vahel kahepoolseid läbirääkimisi 2005. aasta märtsis. Sotsiaalministri poolt juhitavasse 8-liikmelisse ministeeriumidevahelisse komisjoni kuuluvad haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi ning rahandusministeeriumi poolt nimetatud esindajad.

Asjaolu, et kokkuleppes kajastuv palga alammäär peab olema tagatud kõigile kultuuri- ja haridustöötajatele ühtemoodi, on teinud läbirääkimisprotsessi keerukaks ja ajaliselt pikemaks. Paljudele nii pedagoogidest kui kultuuritöötajatest TALO liikmetele on tööandjaks kohalikud omavalitsusüksused, kelle esindajatel ei ole volitusi palgaläbirääkimistel töövõtja esindamiseks ja kultuuri- ja teadusasutusi haldavad peale kultuuriministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi veel põllumajandusministeerium, keskkonnaministeerium, sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Seetõttu on kokkuleppe lahutamatuks osaks kokkuleppe lisa, milles fikseeritakse konkreetselt asutused, kelle töötajate suhtes on kokkulepe kehtiv.

Seletuskirja kohaselt allakirjutamise hetkest jõustuvat kokkulepet rakendatakse alates 1. jaanuarist 2006. a ja see kehtib kuni 31. detsembrini 2006. a. Kokkuleppest tulenevate rahaliste kohustustega on asjaomased ministeeriumid 2006. aasta eelarve koostamisel arvestanud.


23. Alalise elamisloa andmine
Esitaja: asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Kalle Laanet
Tüüp: 2 korralduse eelnõu

Asjatundjate komisjon teeb ettepaneku anda alaline elamisluba kahele isikule (sünd 1924 ja 1925), kes on kantud 26. juulil 1994. a alla kirjutatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise sõjaväepensionäride sotsiaalsete tagatiste kokkuleppes märgitud nimekirja ja on kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninud välismaalase lesed. Nimetatud isikute puhul otsustab Vabariigi Valitsus elamisloa andmise.


24. Tähtajalise elamisloa andmine

Esitajad: asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Kalle Laanet
Tüüp: korralduse eelnõu

Asjatundjate komisjon teeb ettepaneku anda tähtajaline elamisluba viieks aastaks ühele isikule (sünd 1941), kes on kantud 26. juulil 1994. a alla kirjutatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise sõjaväepensionäride sotsiaalsete tagatiste kokkuleppes märgitud nimekirja ja on kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninud ja sealt reservi arvatud vanemlipniku auastmes. Nimetatud isikute puhul otsustab Vabariigi Valitsus elamisloa andmise.



25. Eesti kodakondsuse andmine

Esitajad: siseminister Kalle Laanet, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: 3 korralduse eelnõu

Siseministeerium teeb ettepaneku anda 332 isikule Eesti kodakondsus.

 

Kaks alaealist isikut nendest, kes on Venemaa Föderatsiooni kodanikud, saavad kodakondsuse tingimuslikult – korraldus jõustub nende puhul Venemaa kodakondsusest vabastamisele järgneval päeval tingimusel, et kodakondsus- ja migratsiooniametile esitatakse vastav tõend. 

2005. a 30. septembri seisuga on Vabariigi Valitsuse otsusega antud Eesti kodakondsus 136 953  taotlejale. Neist 56 283 on saanud kodakondsuse eesti keele oskuse

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-