1. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Seaduse eelnõu
2017. aasta sügisel ilmnenud ID-kaardi turvanõrkuse lahendamise käigus tõusis esile vajadus korrastada isikut tõendavaid dokumente, e-identimist ja usaldusteenuseid puudutavat õigusruumi ning ka nende valdkondade eest vastutavate riigiasutuste omavahelist töö- ja vastutusjaotust.
Seaduse muutmisega kaasajastatakse ka regulatsiooni, mis puudutab eraõiguslike e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamist.
Paralleelselt täiendatakse riigilõivuseadust, lisades RIA toimingute juurde e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise taotluse läbivaatamise eest kohaldatav riigilõiv.
Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.
2. Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse eelnõu eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.
Eelnõus sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüja vahel keelatud.
Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud. Näiteks ostja ei tohi muuta ühepoolselt müügilepingu tingimusi, tühistada tellimusi nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse, ähvardada müüjat kaubanduslike survemeetmetega jne.
Ülejäänud seitse ebaausat kaubandustava on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole nendes selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. Näiteks, kui ei ole kirjalikult tarnelepingus kokku lepitud põllumajandustoote ja toidu allahindluse kulude katmine, siis sel juhul kui ostja nõuab selliste kulude katmist, loetakse seda ebaausaks kaubandustavaks. Need tehingud ei loo õiguslikke tagajärgi ja on kehtetud algusest peale.
Järelevalvet kaubandustavade üle hakkab tegema konkurentsiamet, kus luuakse selleks kuue ametikohaga struktuuriüksus. Samuti peab konkurentsiamet hakkama avaldama vastavat aastaaruannet ning esitama Euroopa Komisjonile iga aasta 15. märtsiks ülevaate seaduse nõuete kohaldamise ja nende täitmise tagamise kohta.
Ebaausa kaubandustava keelu rikkumise kohta nähakse ette ka vastutus. Füüsilisele isikule on ette nähtud kuni 300 trahviühiku või aresti kohaldamine ja juriidilisele isikule rahatrahv kuni 400 000 eurot.
Enne 1. maid 2021 sõlmitud lepingud tuleb kooskõlla viia 1. maiks 2022.
Seadus on plaanitud jõustuma 1. novembril.
3. Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seadus muutmine näeb ette keskse planeeringute andmekogu loomise. Eelnõu eesmärk on kaasajastada kogu planeerimismenetlust ja hoida kokku ressursse.
Keskse planeeringute andmekogu kaudu saab hoida ja avalikustada teavet kehtivate planeeringute, nende juurde kuuluvate lisade ning planeeringumenetluse käigus tehtud otsuste kohta.
Eelnõu järgi viiakse planeerimismenetluse normid kooskõlla haldusmenetluse seadusega, mille kohaselt on võimalik ka planeerimismenetluses dokumente kätte toimetada ja teateid saata elektrooniliselt. Praegu saadavad planeeringu koostamise korraldajad teateid ja dokumente planeerimismenetluses ainult posti teel tähitud kirjaga.
Samuti nähakse seaduses ette võimalus pidada avalikke arutelusid elektrooniliselt. Eelnõu kohaselt saab planeerimismenetluses kaasatud isikutele saata edaspidi teateid ka korteriühistute kaudu.
Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras. Planeeringute andmekogu puudutavad sätted jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.
4. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (348 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid eesmärgiga tõsta seksuaalse enesemääramise eapiiri 16 eluaastale ning suurendada nooremate kui kuueteistaastaste laste kaitset seksuaalkuritegude eest.
Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku loobuda eelnõu kohta arvamuse andmisest. Eelnõu käsitleb alaealise seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmist. Kuna tegemist ei ole pelgalt kriminaalpoliitilise otsustusega, vaid olulist ühiskondlikku diskussiooni ja kokkuleppeid vajava teemakäsitlusega, siis on justiitsministeerium praeguseks kaasanud otsustusprotsessi laiema avalikkuse ning alustanud vastava seaduseelnõu koostamist.
2) Arvamuse andmine välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE) kohta
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon sooviga muuta välismaalasele makstava töötasu suuruse nõudeid.
Kehtiva seaduse kohaselt tuleb tööandjal maksta lühiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Töötamiseks antava elamisloa korral tuleb samuti tööandjal maksta tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti keskmise brutokuupalgaga. Muudatuse kohaselt tuleb edaspidi tööandjatel maksta tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 2,0 korrutisega. Teiseks soovitakse ka muuta õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist, samuti välisüliõpilastele stipendiumite ja vajaduspõhise õppetoetuse maksmist.
Sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siseministeerium ning haridus- ja teadusministeerium ei toeta eelnõus väljapakutud lahendusi.
5. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Arengukava eelnõu
Eestil puudub seni põllumajanduse, kalanduse ning maa- ja rannapiirkondade arengut hõlmav juhtiv arengustrateegia.
Esitatava arengukava peaeesmärk on, et Eesti toit oleks eelistatud, keskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised. Üldeesmärgi saavutamiseks peab põllumajandus- ja kalandussektori ning toidutööstuse toodang olema väga kvaliteetne, uuenduslik ning toodetud keskkonnasäästlikult. Selleks näeb arengukava ette suuremat koostööd nii valdkondade sees kui ka eri sektorite vahel, samuti kõige uuemate teadustulemuste ja parimate tehnoloogiate kasutamist.
Arengukava eelnõu on läbinud laiapõhjalise kaasamisprotsessi, kus osales üle 140 valdkonnaga seotud organisatsiooni. Samuti läbis arengukava eelnõu 2019. aastal kaks ministeeriumide kooskõlastusringi ja 2020. aastal Riigikogu arutelud. Riigikogu maaelukomisjoni kuulamiste ja täiskogu (24.11.2020) arutelude põhjal edastas Riigikogu maaelukomisjon maaeluministeeriumile kokku 46 arvamust ja ettepanekut, mille alusel on arengukava eelnõu täpsustatud, seal hulgas lisati viited Euroopa Liidu strateegiale „Talust taldrikule.“
6. Looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskirjad
1) Tillniidu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu
Liidetakse lähestikku paiknevad ning sarnaste kaitse-eesmärkidega ja sarnast kaitsekorda nõudvad alad: Tillniidu looduskaitse ja hoiuala, Vanaaseme15 väike-konnakotka püsielupaik ja Koidula must-toonekure püsielupaik. Lisaks laiendatakse kaitstavat ala salu- ja laanemetsade kaitseks ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.
Kaitseala asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Kastna ja Koogiste külas ning Järva maakonnas Türi vallas Jõeküla ja Kändliku külas.
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsakooslusi, sealhulgas laane-, salu- ja soovikumetsi. Kaitsealal kaitstakse loodusdirektiivi vanu loodusmetsi ning soostuvad ja soo-lehtmetsi, samuti kaitsealuseid linnuliike- väike-konnakotkast ja must-toonekurge ning nende elupaiku.
Kaitsealal väheneb liikumispiirangu ulatus. Telkimist ja lõkke tegemist lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitsealal lubatakse kaitseala valitseja nõusolekuta kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine.
2) Mullutu-Loode looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudetakse olemasoleva kaitstava loodusobjekti tüüpi ja hoiualast moodustatakse looduskaitseala. Alaga liidetakse kolm väiksemat, sellega piirnevat kaitstavat loodusobjekti ja kolm merikotka püsielupaika, laiendatakse kaitstavat ala ning kehtestatakse kaitse-eeskiri.
Mullutu-Loode looduskaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta rannikulõukaid ja veeökosüsteeme, loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku.
7. Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määruse nr 284 „Kultuuriministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ ja Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: kultuuriminister Anneli Ott
Tüüp: Määruse eelnõu
Muudetakse siseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi valitsemisala ja ülesandeid kohanemispoliitika keskseks koordineerimiseks ja tegevuste korraldamiseks.
Uussisserändajate kohanemispoliitika valdkond tuuakse siseministeeriumist kultuuriministeeriumisse. Praegu on siseministeeriumi ülesanne analüüsida, kavandada ja koordineerida uussisserändajate Eestis kohanemist ja eestlaste ja Eesti kodanike tagasipöördumist ja taaskohanemist toetavat poliitikat. Kuna kultuuriministeeriumi ülesanne on korraldada lõimumispoliitika eesmärkide kavandamist ja elluviimist ning kohanemispoliitika on lõimumise üks osa, siis on selle poliitikavaldkonna koordineerimine mõistlik anda kultuuriministeeriumile.
Muudetakse kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri tööülesandeid, lisades lõimumise valdkonna hulka kohanemise valdkonna üldiste arengusuundade väljatöötamise ja elluviimise, kohanemisalaste uuringute tegemise ja nende tellimise ning kohanemispoliitika elluviimisega seotud organisatsioonide, asutuste ja ministeeriumide koostöö koordineerimise. Kultuurilise mitmekesisuse osakonna põhiülesannete hulka lisatakse lõimumise, sh kohanemise valdkonna koordineerimine.
Siseministeeriumi senine kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakond nimetatakse ümber kodanikuühiskonna osakonnaks, mille põhiülesanded eelnõu kohaselt on kodanikuühiskonna poliitika väljatöötamine ja korraldamine ning ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste kodanikuühiskonna alase tegevuse koordineerimine.
Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisatulusid ega -kulusid. Muudatustega kaasneb viie teenistuskoha üleviimine siseministeeriumist kultuuriministeeriumisse olemasoleva eelarve ümberpaigutamise piires.
Määrus jõustub 1. mail 2021.
8. Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015. a korralduse nr 93 „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavast arvatakse välja Tallinna linna taotlusel projekt „Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamine“, millest vabaneb 8,65 miljonit eurot. Koos ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava fondide 1-protsendilise ülebroneeringu rahastusega lisandub investeeringute kavasse veel 10,6 miljonit eurot.
Transpordi infrastruktuuri investeeringute kava muudetakse ja Eesti Raudtee saab 10,6 miljonit eurot Ülemistel asuva raudtee sorteerimisjaama likvideerimiseks ning Tapa sorteerimisjaama rekonstrueerimiseks.
Ülemiste sorteerimisjaama viimine Tapale annab Ülemiste linnaruumile rohkem avarust juurde ning avab võimaluse uute investeeringute toomiseks piirkonda. Lisaks tuleb sinna tulevikus ka Rail Balticu terminal.
Tapa sorteerimisjaam peaks valmis saama hiljemalt 2023. aasta jooksul.
Lisaks korrigeeritakse mõnede projektide lõpptähtaegu ja maksumusi. Kavaga katmata 8,767 miljoni euro kasutamiseks leitakse projektid 2021. aasta II pooles.
9. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumin
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister teeb ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.
10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Määruse eesmärk on ajakohastada ELi hõlmavat rändlusturgu reguleerivaid eeskirju. Olemasolev EL rändlusteenuse määrus (531/2012/EL) kehtivuse 30. juunil 2022. ELi reguleeriv sekkumine rändluse hulgi- ja jaemüügiturgudel on osutunud vajalikuks viimase 14 aasta vältel, et parandada rändlusteenuste siseturu toimimise tingimusi liidus. Siiani kehtinud regulatsioon on tõestanud turutõrke olemasolu rändlusteenuste pakkumises ning seatud hinnalaed nii jae- kui hulgiturgudel on võimaldanud Euroopa Liidu kodanikel oluliselt soodsamalt kasutada rändlusteenuseid, kui oleks võimalik ilma määruse kehtimiseta.
Eelnõu kohaselt soovitakse alandada maksimaalseid rändluse hulgihindasid kõnedele, SMSidele ja andmesidele. Samuti kaasnevad eelnõu ettepanekuga ka uued meetmed suurendamaks jae- ja hulgimüügitasandil läbipaistvust, teenuste kvaliteeti ja juurdepääsu hädaabiühendusele.
2) Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste vaktsineerimis-, testimis- ja tervenemistõendite väljastamise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik (roheline digitõend)
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjoni algatusega luuakse rohelise digitõendi ELi raamistik koostalitlusvõimeliste tervisetõendite väljastamiseks, kontrollimiseks ja aktsepteerimiseks. Regulatsiooni eesmärk on lihtsustada ELi sisest vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal. Raamistik hõlmab COVID-19 vaktsineerimise, testimise ja läbipõdemise tõendit. Kehtestatakse tõenditele esitatavad nõuded, sealhulgas tõenditele märgitavad minimaalsed andmeväljad, ning antakse komisjonile volitused täpsemate tehniliste nõuete kehtestamiseks. Määrus laieneb ka ELis juba seaduslikult viibivatele kolmandate riikide kodanikele, kellel samuti on õigus ELis viibides digitaalset tõendit taotleda ja saada. Määrus ei reguleeri kolmandates riikidest EL-i sisenemist ja selleks seatud tingimusi.
Rahvatervise kaitse eesmärgil reisimisega seotud piirangute kohaldamise tingimused jäävad endiselt iga liikmesriigi otsustada. Vaktsineerimise tõendit ei tohi nõuda riiki sisenemise eeltingimusena. Küll aga võib riik otsustada, et COVID-19 läbipõdenud või vaktsineeritud inimestele tehakse erandeid testimise või eneseisolatsiooni nõuete kohaldamisel. Sel juhul on riigil kohustus tunnustada ka teises EL riigis väljastatud tõendeid, mis vastavad EL raamistiku nõuetele. Eesti toetab ELi raamistiku loomist ja peame vajalikuks selle kiiret käivitamist.
11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisministrite 19. aprilli 2021. aasta kohtumisel ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
19. aprillil 2021. aastal toimub Euroopa Liidu välisministrite videokohtumine, kus tulevad peamiste teemadena arutamisele Ukraina, Lääne-Balkan ja Etioopia. Lisaks toimub mitteametlik videokohtumine Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga.