Valitsuse 16.10.2003 istungi kommenteeritud päevakord.

15.10.2003 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 16. oktoobril  2003. aastal

Palumearvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millelevõib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Tex Vertmann693 5714  ja Kersti Luha 693 5713.

Vabariigi Valitsuse istungil tehtavate otsuste kohta loe16. oktoobril  alates kl 10.00 lähemaltbriifinguruumist alateema "otse valitsuse istungilt" alt. (http://www.riik.ee/z2/avalik/list_news?form_id=003)

1. "Mahepõllumajanduse seaduse" eelnõu
Esitaja: põllumajandusminister Tiit Tammsaar
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduseelnõus sätestatakse nõuded mahepõllumajandusliku tootmisviisigategelemiseks ning selliste nõuete alusel kasvatatud põllumajandussaadustekäitlemiseks ja turustamiseks. Mahepõllumajanduslik tootmine seaduseelnõutähenduses on selline tootmine, mille põhieesmärgiks ei ole üksnes tulusaamine, vaid ka keskkonnasäästlik ja loodussõbralik majandamine. Seaduseelnõukeelab geneetiliselt muundatud organismide või neid sisaldavate toodete jaioniseeriva kiirguse kasutamise mahepõllumajanduslikus tootmises, käitlemisesja turustamises.
Eelnõu sätestab nõuded mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele ja selleleüleminekule; seemne ja taimse paljundusmaterjali kasutamisele;mahepõllumajanduslikule loomakasvatusele; käitlemisele ning turustamisele.Nimetatud nõuded kehtestab põllumajandusminister. Eelnõus käsitletakseettevõtte tunnustamist, ettevõtte tunnustamise otsuse kehtivuse peatamist võikehtetuks tunnistamist, ettevõtte omandi või valduse üleminekut,mahepõllumajanduse registrit; märgistamise õigust ja märgistusloa väljaandmist,selle kehtivuse peatumist ja lõppemist, tunnustatud ettevõttes toodetudpõllumajandussaaduste ja neist valmistatud põllumajandustoodete märgistamist.Samuti nimetatakse järelevalveasutused, kes on pädevad teostama kontrollitootja või käitleja tegevuse üle ning sätestatakse järelevalveametnike õigusedja kohustused, samuti vastutus põllumajandussaaduse ja -tootemahepõllumajandusele viitava märgistamise nõuete rikkumise eest. Seletuskirjakohaselt seaduse rakendamiseks vajalikud kulud (arvestuslikult kokku 1 343 535krooni) kaetakse 2004. a põllumajandusministeeriumi ja mahepõllumajanduseseaduse alusel järelevalvetoiminguid tegevate asutuste eelarvest.

2. "Kaubandustegevuse seaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: seaduse eelnõu
Kaubandustegevuse seaduse eelnõu eesmärgiks on sätestada kaubandustegevusepõhimõtted, täpsustada kasutatavaid mõisteid, määratleda kaubandustegevusegategeleja õiguslik staatus, sätestada hulgi- ja jaekaubandus, toitlustamine ningteenindus, nõuded kauplejale, kaubanduse korraldajale, müüjale, samuti kaubaleja teenusele ning nende müügile esitatavad nõuded, kaubandustegevusega tegelejavastutus kaubandustegevuse seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidesttulenevate nõuete rikkumise eest. Eelnõuga muudetakse kaubanduse valdkonnaettevõtluse regulatsiooni, asendades kauplemisloa registreeringuga. Eelnõujõustumisel seadusena muutub konkreetsemaks ja lihtsamaks regulatsioon niikaubandusega tegeleva ettevõtja suhtes kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.Oluliselt on suurenenud kaubandustegevusega tegeleva isiku vastutus, mis seisnebjuba kaubandustegevuseks vajaliku registreeringu taotlemisel esitatavateandmete õigsuse tagamises kui ka kogu edaspidise õiguspärase tegutsemise eest.Kauplejale, kaubanduse korraldajale ja müüjale esitatavad nõuded sisaldavadkohustuse tagada ettevõtte personali tööks vajaliku ettevalmistuse. Müügikspakutav ning müüdav kaup ja osutatav teenus peavad vastama antud kaubale võiteenusele õigusaktiga kehtestatud nõuetele. Selline nõue laieneb kavallasasjale, mis antakse kauba müügil tasuta kaasa müügiedenduse eesmärgil, stka tasuta üleantav kaup peab olema varustatud kasutusjuhendiga, kuikasutusjuhend on nõutav. Kaupleja ja kaubanduse korraldaja võivad tegeledakaubandustegevusega, kui nad on registreeritud majandustegevuse registris.Registreeringut ei tehta isikute osas, kes müüvad kaupa või teenust kaubandusekorraldaja või valla- või linnavalitsuse poolt müüdud müügipileti alusel.Registreeringu nõuet ei kohaldata ka isiku või asutuse suhtes, kes tegelebavalikkusele mittesuunatud kauba või teenuse müügiga. Sätestataksetänavakaubanduse ja turukaubanduse mõisted. On oluline, et kauba või teenusemüük toimub tänavakaubanduse korras kaubanduse korraldajale kuuluva võivalduses oleva müügikoha kaudu. Sama nõue kehtib ka turukaubanduse korraskaupade ja teenuste müügil. Järelevalve teostajatena määratakse kindlaksTarbijakaitseameti, Tervisekaitseinspektsiooni, politseiprefektuuride ninglinna- ja vallavalitsuste ametiisikud vastavalt oma pädevusele, sätestataksejärelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused, aga ka ettekirjutusetäitmata jätmise korral järelevalvet teostava ametniku võimalus rakendadasunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunnirahaülemmääraks on 10 000 krooni.

3. "Majandustegevuse registri seaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduseelnõu väljatöötamise eesmärgiks on sätestada majandustegevuse registriandmete koosseis, registri ülesehitus ja pidamise põhimõtted, täpsustadaregistreerimismenetluse käsitlemisel kasutatavaid mõisteid (registreerimine,registreerimisest keeldumine, registreeringu peatamine ja kustutamine),määratleda ettevõtja, registripidaja ja teiste registreerimismenetlusesosalevate asutuste õigused ja kohustused. Täpsemad nõuded ettevõtjatele janende majandustegevusele erinõuetega tegevusaladel ning vastutuse nõueterikkumise eest sätestavad eriseadused. Eelnõu väljatöötamise tingis vajadussätestada seaduse tasandil riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevateettevõtjate registri toimimise põhimõtted. Eelnõus sätestatakse seadusereguleerimisala, majandustegevuse registri olemus ja registri pidamiseüldpõhimõtted. Sätestatakse põhimõte, et majandustegevuse registri seadus onraamseaduseks eriseadustes sätestatud majandustegevuse registri menetlustesuhtes. Seega kui eriseadus näeb ette menetluslikke erisusi, tuleb lähtudaeriseaduses sätestatust. Registri koosseisu kuuluvad andmebaas, registripäevik,registritoimikud ja arhiiv. Registril on kolm jagu, millesse kantakse eri liikiandmed ettevõtja kohta. Esimeses jaos on ettevõtja identifitseerimiseksvajalikud andmed: ettevõtja nimi ja tema äriregistri, mittetulundusühingute jasihtasutuste registri, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikuregistri või maksukohustuslaste registri kood, või isikukood, samuti ettevõtjaaadress ja sidevahendite andmed. Registri teise jakku kantakse andmedtegevusala kohta vastavalt eriseaduses sätestatule. Tegevusvaldkonniti onandmed väga erinevad, mistõttu ei ole võimalik kujundada välja ühtset loeteluandmetest. Registri kolmandasse jakku kantakse andmed ettekirjutuste kohta.Eelnõu jõustumine seadusena kehtestab majandustegevuse registri pidamiseregulatsiooni ühtsete põhimõtete kohaselt ning loob seni kehtivas õigusespuudunud raamistiku registreeringu olemuse lahtimõtestamiseks. Majandustegevuseregister peab võimaldama minimaalsete kuludega ja kiiresti saada informatsiooniettevõtja kohta ning andma ettevõtjale võimaluse tagada oma andmete aktuaalsus.

 4. "Majandustegevuse registriseaduse ja kaubandustegevuse seadusega seonduvate seaduste muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: seaduse eelnõu
Majandustegevuse registri seaduse ja kaubandustegevuse seadusega seonduvateseaduste muutmise seadus on vajalik majandustegevuse registri seaduse jakaubandustegevuse seaduse rakendamiseks. Praeguse seisuga on kuueteistkümnesmajandustegevuse valdkonnas kas juba toimumas ettevõtjate registreerimine võipeatselt algamas registreerimine registris ning eeldada võib valdkondadelisandumist, on otstarbekas registreerimismenetluse ühtlustamiseks,menetlustoimingute täpsustamiseks ja ettevõtjate õiguste kaitse tagamisekssätestada registri õiguslik regulatsioon ühe seadusena, milleks on ette valmistatudmajandustegevuse registri seaduse eelnõu. Eraldi majandustegevuse registriseaduse ja kaubandustegevuse seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduseeelnõu on vajalik teiste seaduste ulatuslikuks muutmiseks. Kahe seaduserakendamisega seonduvate muudatuste ja täienduste väga suur hulk tingisvajaduse välja töötada eraldi seaduse eelnõu.
Eelnõuga muudetakse 19 erinevat seadust ja on kavandatud kahte tüüpi muudatusi.Esimesed tulenevad otseselt registrimenetluse sätete koondamisestmajandustegevuse registri seadusse, teised muudatused tulenevad ennekõikekaubandustegevuse seaduse eelnõust, milles on kavandatud kauplemislubadeasendamine majandustegevuse registri registreeringuga. Kuna kauplemisloainstrument on kasutusel eri liiki kaupade müümise regulatsioonis, siis onvajalikud muudatused ka nende kaupade müügi osas, mille müük on lubatud vaidkauplemisloale tehtud vastava märke olemasolu korral (näiteks tubakatooted,alkohol ja väärismetalltooted). Eelnõu jõustumine seadusena kehtestab majandustegevuseregistri pidamise regulatsiooni ühtsete põhimõtete kohaselt. Konkreetsemaks jalihtsamaks muutub regulatsioon kohaliku omavalitsuse tasandil. Muudatused onvajalikud seonduvalt kaubandustegevuse seaduses kavandatud kauplemislubadeasendamisega registreeringuga, mis eeldab, et valla- või linnavalitus hakkabregistreerima kaubanduse valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid majandustegevuseregistrisse.

5. "Strateegilise kauba seaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: seaduse eelnõu
Strateegilise kauba seaduse eelnõu eesmärgiks on strateegilise kauba sisseveo,väljaveo, transiidi ja sõjalise kaubaga seotud piiriüleste teenuste kõigietappide õiguslik reguleerimine, alustades eriloa taotlemisest ning lõpetadeskauba kättesaamise ja lõppkasutuse järelevalve tagamisega. Eelnõu koostamisetingis vajadus viia seni antud valdkonda reguleeriv seadus kooskõlla muutunudEesti õigusaktide ja tänapäeva rahvusvaheliste väljaveokontrolli nõuetega.Strateegilise kauba seaduse eelnõu reguleerib strateegilise kauba väljavedu jatransiiti Eesti kaudu; sõjalise kauba sissevedu; sõjalise kaubaga seotudteenuse väljavedu ja strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalvetagamist. Eelnõu kohaselt on strateegiline kaup sõjaline kaup ja kahesuguse kasutusegakaup. Strateegilise kauba seadus võimaldab Eestil igakülgselt täitastrateegilise kauba piiriülese liikumise kontrolli rahvusvahelisi kohustusining olla Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide võrdväärne partner jagadesnendega massihävitusrelvade ning nende sihtmärgi tabamise süsteemide levikuning rahvusvahelise terrorismi vastaseid väärtushinnanguid. Seadus võimaldabEestil teostada tõhusat strateegiliste kaupade ja tehnoloogiate kontrollipoliitikat, mis tõstab Eesti välispoliitilist ja julgeolekualastusaldusväärsust. Usaldusväärsuse tõus võimaldab meie ettevõtjatel hankidakergemini ja kiiremini kõrgtehnolooglisi tooteid ja tehnoloogiaid, mis omakordasoodustab teadusmahukat tootmis- ja arendustegevust Eestis. Ühtlasi paranebsellega kõrgtehnoloogilise tootmis-, teadus- ja arendustegevusega seotudettevõtlussektorite investeerimiskliima. Seaduse vastuvõtmise tulemusenaparaneb Eesti integreeritus rahvusvahelisse strateegiliste kaupade piiriüleseliikumise kontrolli süsteemi.

6. "Tehnilise normi ja standardi seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu on vajalik harmoneerimaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus3052/95/EÜ, mis kehtestab informatsiooni vahetamise korra selliste siseriiklikemeetmete suhtes, millega kaldutakse kõrvale Euroopa Ühenduse territooriumilkaupade vaba liikumise põhimõttest. Eelnõu eesmärgiks on kehtestadateavitamiskorraldus, mille kohaselt liikmesriik on kohustatud teavitama EuroopaKomisjoni igast siseriiklikust õigusaktist, mis rikub kaupade vaba liikumisepõhimõtet. Teavitamise eesmärgiks on tagada selliste meetmete transparentsus jaanda teistele liikmesriikidele võimalus neile reageerida. Üldistatult onseaduse muudatuse eesmärgiks ühisturu toimimise tagamine, andes vahendipotentsiaalsete probleemide kindlakstegemiseks võimalikult kiiresti. Eelnõusette nähtud teavitamist kohaldatakse juhul, kui siseriiklikult on kehtestatudõigusakte, millega takistatakse Euroopa Liidu liikmesriigis seaduslikulttoodetava või turustatava tootemudeli või -liigi vaba liikumist või turuletoomist ja mille rakendamise otseseks või kaudseks tulemuseks on: toote turulemittelubamine, tootemudeli või -liigi muutmise vajadus enne selle turulelaskmist või turul hoidmiseks; toote turult kõrvaldamine. Tehnilise normi jastandardi seaduse muudatusega kehtestatav teavitamisliik on kohaldatav kõigitoodete vaba liikumist siseriiklikult kitsendavate aktide suhtes, mis ei olehõlmatud muude Euroopa Liidu teavitamiskohustustega. Eelnõu eesmärgiks on kasoodustada teistes Euroopa Ühenduse liikmesmaades valmistatud toodete müüki jatarnimist keelustavate või piiravate siseriiklike meetmete läbipaistvust. Seeomakorda lihtsustab komisjonil otsustamist selle üle, kas antud meetmed on võiei ole õigustatud ning vajadusel võimaldab kiiret vastavatasandilisttegutsemist probleemidega, mis võivad ohustada kaupade vaba liikumist. Samution eesmärgiks korraldada komisjoni ja liikmesriikide vahelistteabevahetusprotsessi nii, et iga siseturu toimimisega seonduva probleemitekkides saaks see rahuldavalt lahendatud nii ettevõtete kui tarbijate jaoks.
Eelnõu kohaselt on kehtestatava teavitamissüsteemi eesmärgiks tagada, et igastotsusest, mis piirab teistes Euroopa Ühenduse riikides seaduslikult turustatudkaupade vaba liikumist, teavitatakse komisjoni ja teisi liikmesriike niikiiresti kui võimalik, võimaldamaks viimastel võtta tarvitusele asjakohasedmeetmed. Teavitamise kohustus käesoleva seaduse tähenduses tekib alles pärastõiguse üld- või üksikakti andmist või toimingu tegemist. See on nö tagantjäreleteavitamise nõue, mida tuleb rakendada pärast vastava meetme kohaldamist.

7. "Küttegaasi ohutuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on viia seadus täpsemasse vastavusse Euroopa Liidu vastavaõigusega (direktiiv 90/396/EMÜ küttegaasiseadmeid käsitlevate liikmesriikideõigusaktide ühtlustamise kohta). Samuti täiendatakse seadust gaasiseadmetekasutamist käsitlevate sätetega. Kehtiv seadus reguleerib gaasiseadmetekasutamist üksnes siis, kui seade on ühendatud gaasipaigaldisega. Tervet hulkagaasiseadmeid kasutatakse aga paigaldisest eraldiseisvana (peamiseltvedelgaasiseadmed). Nende seadmete kasutamine on hetkel sisuliseltreguleerimata. Eelnõuga viiakse seadusesse sätted vedelgaasivaldkonnareguleerimiseks. Kehtiv seadus on oma olemuselt maagaasikeskne. Vedelgaasikasutamisest tulenevate ohtude vältimine on käsitletud väga pealiskaudselt võion mõnedes aspektides täiesti reguleerimata. Eelnõuga tehtavad muudatusedvõimaldavad tagada suurema ohutustaseme ka selles valdkonnas. Eelnõugamuudetakse gaasiseadmete ja ka -paigaldiste tehnilise kontrolli käsitlust.Kehtiv tehnilise kontrolli käsitlus on praktikas osutunud probleemseks - kohation tehnilise kontrolli nõuded raskesti rakendatavad. Eelnõuga luuaksevõimalused tehnilise kontrolli teostamisele sobivama lahenduste sätestamiseksning viiakse seadusesse sisse mitmeid küttegaasiseadmete ja -paigaldisteohutuse tagamise regulatsiooni parandavaid ja muutvaid sätteid. Muudetakseteavitatud asutuse definitsiooni. Kuna tulenevalt toote nõuetele vastavusetõendamise seadusest on tunnustatud asutused mitte ainult tegutsemisõiguseEestis saanud vastavushindamisasutused, vaid näiteks ka Euroopa ühendusteliikmesriigis tegutsemisõiguse saanud vastavushindamisasutused, siis ei oleoluline, et teavitatud asutus teostaks vastavushindamist tingimata küttegaasiohutuse seaduse alusel. Sageli tehakse vastavushindamist otseselt direktiividekohaselt. Eelnõuga volitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministritkehtestama nõuded gaasitöödele, sealhulgas vedelgaasi ladustamisele javedelgaasi ladustamiskohale. Vedelgaasi ladustamise näol on tegemistgaasitööga, mida on lubatud teha gaasitööde tegijal. Seaduse kehtiv redaktsioonei sisalda nõudeid, mida peaks ohutuse tagamiseks täitma vedelgaasiladustamisel. Eelnõuga muudetakse seaduses gaasipaigaldise kaitsevöönditekäsitlust. Kehtiva redaktsiooni kohaselt kehtivad kaitsevööndis kinnisasjakasutamisele esitatavad kitsendused kinnisasja omanikule ja valdajale. Ohutusetagamise seisukohast ei ole oluline, kes seaduse § 10 lõikes 2 nimetatudtegevusi kinnisasjal teeb. Sellest tulenevalt muudetakse eelnõuga kinnisasja kasutamisepiirang üldiseks. Samuti asendatakse kaitsevööndis keelatud tegevuste lõplikloetelu sättega, mille kohaselt on gaasipaigaldises keelatud igasugune tegevus,mis võib kahjustada gaasipaigaldist. Sätestatakse gaasipaigaldise otseselevaldajale võimalus täita gaasipaigaldise omaniku kohustusi. Kehtiv redaktsioonei võimalda täita valdajal omaniku kohustusi. Laiendatakse gaasipaigaldisekasutamise järelevaataja vastutusvaldkonda ka gaasipaigaldisega ühendatudgaasiseadmete korrasoleku üle järele valvamisele. Muudetakse riiklikujärelevalve sätteid, viies need kooskõlla eelnõust tulenevate muudatustega,tagamaks efektiivse riikliku järelevalve teostamise võimalus.

8. "Lennundusseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduseelnõu eesmärk on sätestada sanktsioonid mõnede uute rahvusvahelistenõuete eiramise eest, lisatakse võimalus kasutada tehnilise järelevalveteostamisel eraõigusliku isiku teenuseid, antakse ka volitusnorm ministrilereguleerida praktikas vaidlusi esile kutsunud küsimus mõnede õhusõidukitüüpideohutu kasutatavuse kohta teatud lennutöödel ning parandatakse ilmsiks tulnudsõnastuslikud ebatäpsused seaduses. Eelnõus antav volitusnorm majandus- jakommunikatsiooniministrile õhusõidukite lubatavate kasutusvaldkondade jakäitamistingimuste kehtestamiseks vastavalt kategooriale on seotudRahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) tavaga, etlennukõlblikkussertifikaadile kantakse õhusõiduki kategooria(d), ning sellesttuleneva vajadusega kategooriaid sisuliselt eristada. Sätestatakse võimaluskanda tsiviilõhusõidukite riiklikku registrisse ka tüübisertifikaaditaõhusõiduk. Praktikas on selliseid taotlusi ette tulnud ja ICAO soovitused sedaei välista. Registrisse kandmine iseenesest ei tähenda lennukõlblikukstunnistamist, vaid on eelduseks lennukõlblikkuse uurimisele.

9. Seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine "Tulumaksuseaduse §-ga 27^1 täiendamise seaduse"eelnõu (127 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister, keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: seisukoha andmine
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi ja Harri Õunapuu poolt 23.septembril 2003. a algatatud tulumaksuseaduse §-ga 271 täiendamiseseaduse eelnõu. Loe eelnõu: http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=032660017&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

2) Seisukoha andmine "Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmiseseaduse" eelnõu (141 SE) kohta
Esitajad: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, rahandusminister, ministerJaan Õunapuu, sotsiaalminister Marko Pomerants
Valitsus arutab Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni, EestiReformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 25.septembril 2003. aastal algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmiseseaduse eelnõu. Loe eelnõu:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=032680031&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

3) Seisukoha andmine "Eesti Vabariigi haridusseaduse ja õppetoetuste jaõppelaenu seaduse muutmise seaduse" eelnõu (142 SE) kohta
Esitajad: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, rahandusminister,sotsiaalminister Marko Pomerants
Valitsus arutab Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni, EestiReformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt 25.septembril 2003. aastal algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse jaõppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Loe eelnõu:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=032680033&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

4) Seisukoha andmine "Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse, alkoholiseaduseja tubakaseaduse muutmise seaduse" eelnõu (136 SE) kohta
Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, justiitsministerKen-Marti Vaher, siseminister Margus Leivo, sotsiaalminister Marko Pomerants
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Evelyn Sepa ja Toivo Tootseni poolt 25.septembril 2003. aastal algatatud Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse,alkoholiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Loe eelnõu:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=032680021&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

5) Seisukoha andmine "Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmiseseaduse" eelnõu (138 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Ken-Marti Vaher, välisminister Kristiina Ojuland
Valitsus arutab Isamaaliidu fraktsiooni poolt 24. septembril 2003. a algatatudEuroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Loe eelnõu:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=032680025&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

6) Seisukoha andmine "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseseaduse" eelnõu (140 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Valitsus arutab Riigikogu Isamaliidu fraktsiooni poolt 25. septembril 2003.aastal algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Loeeelnõu:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=032680029&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

7) Seisukoha andmine "Riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse"eelnõu (139 SE) kohta
Esitajad: sotsiaalminister Marko Pomerants, rahandusminister
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Siiri Oviiri ja Marika Tuusi poolt 25.septembril 2003. aastal algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmiseseaduse eelnõu. Loe eelnõu:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=032680027&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

8) Seisukoha andmine "Riigieelarve seaduse ja tulumaksuseaduse muutmiseseaduse" eelnõu (137 SE) kohta
Esitajad: rahandusminister, minister Jaan Õunapuu
Valitsus arutab Mõõdukate fraktsiooni poolt 24. septembril 2003. a algatatudriigieelarve seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Loe eelnõu:
http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=032680023&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

10. "Lapse õiguste tagamise strateegia"heakskiitmine
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eesti ühines 1991. aastal ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, sellega võetikohustus tagada rahvusvaheliselt tunnustatud õigused igale Eesti territooriumilelavale lapsele. Strateegia põhieesmärk on aidata kaasa tulemuslikule lasteõiguste kaitse korraldamisele ja järelevalvele erinevatel haldustasanditel koostöösriigi, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektoriga. Strateegia on suunatud ÜROlapse õiguste konventsiooni paremale ja erinevate valdkondade vahelkooskõlastatud täitmisele Eestis. Strateegia sihtgrupp on lapsed ja lastekaitsevõrgustikku kuuluvad inimesed. Strateegia koosneb kolmest erinevastlühiajaliste eesmärkide grupist- lapse põhivajaduste rahuldamine, lapseerivajaduste rahuldamine ning lapse vajadus perekonna, kogukonna ja keskkonnatoetusele. Eesmärkide saavutamiseks tehtavad tegevused on lahti seletatud japõhjendatud. Protokolli märgitava otsuse kohaselt tehaksesotsiaalministeeriumile ülesandeks koostada ja esitada Vabariigi Valitsuseleheakskiitmiseks iga-aastased strateegia rakenduskavad, milles on kajastatudplaneeritud tegevuste maksumus ning iga-aastased kokkuvõtted lapse õigustetagamise olukorrast Eestis.

11. Kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid saasteaine sisaldusemääramiseks toidutoormes ja toidus
Esitaja: põllumajandusminister Tiit Tammsaar
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse kohaselt kehtestatakse järelevalve käigus kontrollproovide võtmise jaanalüüsimise meetodid, mida kasutatakse toidutoormes või toidus järgmistesaasteainete sisalduse määramiseks: aflatoksiinid; ohratoksiin A;taimekaitsevahendite jäägid; plii, kaadmium, elavhõbe ja 3-MCPD. Eelnõussätestatakse üldine proovide võtmise ja analüüsimise kord, mis hõlmabproovivõtu käiku, proovide võtmist külmutatud toidust, proovide pakkimist,märgistamist, proovide vastuvõtmist laboratooriumis, hoidmist, analüüsimist japroovivõtu ning analüüsimisega seotud dokumentide säilitamist. Selleks, etühtlustada taimekaitsevahendite jääkide analüüsimisega seotud terminitekasutust laboratooriumides, selgitatakse terminite "korduvus" ja "korratavus"tähendust. Analüüsimismeetodite osas ei anta enam meetodi üksikasjalikkukirjeldust vaid sätestatakse nõuded, millele peab analüüsimeetod vastama.Üldjuhul on nendeks analüüsitulemuste korduvus, korratavus ning saagis. Plii,kaadmiumi ja elavhõbeda puhul lisanduvad avastamis- ja määramispiir. Konkreetsemeetodi valik jäetakse laboratooriumile, kuid samas peab volitatudlaboratoorium arvestama analüüsimeetodi kasutamisel akrediteerimise nõuet.Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse määramiseks meetodit ei kehtestata, seljuhul analüüsitakse proove Eesti või rahvusvahelistele standarditele vastavatevõi samaväärsete meetoditega. Sätestavaid nõudeid peavad lisaks Veterinaar- jaToiduameti, Tarbijakaitseameti ja Tervisekaitseinspektsioonijärelevalveametnikele järgima ka saasteainete analüüsimisega tegelevadlaboratooriumid. Vastavateks analüüsideks volitatud laboratooriumid kasutavadjuba käesoleval ajal analüüsimise meetodeid saasteainete sisalduse määramiseksja osalevad laboratooriumidevahelistes võrdluskatsetes ning neil on võimalik antudeelnõuga kehtestatavaid nõudeid täita olemasolevate vahendite ja seadmetega.

12. Võlakirjade emiteerimine
Esitaja: rahandusminister
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt emiteeritakse Rahvusvahelises Rekonstrueerimis- ja ArengupangasEesti Vabariigi osaluse suuruse säilitamiseks vajaliku juurdemakse teostamiseksvõlakiri summas 5 351 162 krooni ja tehakse Rahvusvahelisele Rekonstrueerimis-ja Arengupangale ettepanek asendada kaks Rahvusvahelisele Rekonstrueerimis- jaArengupangale emiteeritud võlakirja (nimiväärtusega 31 448 217 krooni 26.juunist 1992. a ja 16 157 928 krooni 26. aprillist 1996. a) ühe võlakirjaganimiväärtuses 42 406 145 krooni seoses Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- jaArengupanga võlakirjade osalise tagasiostmisega Eesti Vabariigi poolt 5 200 000krooni suuruses summas ajavahemikul 27. jaanuarist 2000.a kuni 18. veebruarini2003.a. Alates 23. juunist 2002. a on Eesti Vabariik RahvusvaheliseRekonstrueerimis- ja Arengupanga liige ning omab 923 panga aktsiat (osalusegaumbes 0,06%). Rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks astumise järel peab EestiVabariik täitma ka kohustusi, mis liikmele rahvusvahelise organisatsioonipõhikirja kohaselt on ette nähtud, milleks on muuhulgas aktsiate eest tasumineja maksete sooritamine osaluse säilitamiseks. Kõiki rahalisi kohustusi onvõimalik täita nii rahas kui võlakirja emiteerimise teel. Juurdemakse tegemisekohustus osaluse säilitamiseks tekib panga liikmel juhul, kui mõni eelmärgitudkohustustest panga ees on täidetud rahvusvaluutas ning rahvusvaluuta onnõrgenenud valuuta suhtes, milles pank peab osaluse üle arvestust. Nimetatudjuhul esitab pank liikmesriigile nõude tasuda vahe kas rahas või võlakirjaväljaandmise teel. Võlakirjad on tähtajatud ning nende lunastamine toimub pangaesimesel nõudmisel. Eesti Vabariik on aktsiate omandamise eesmärgil väljastanudkaks võlakirja kogusummas 47 606 145 krooni. Panga nõudel on tänaseksriigieelarveliste vahendite arvel võlakirju lunastatud kogusummas 5 200 000krooni, mistõttu on võlakirjadest tulenev Eesti Vabariigi kohustus vähenenud 42406 145 kroonini. Seega tuleks Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- jaArengupangale teha ettepanek varasemate võlakirjade asendamiseks uuevõlakirjaga põhjusel, et riigi kohustused panga ees on tänaseks vähenenud. Kunadollari kurss on võrreldes 1992. aastaga Eesti krooni suhtes tugevnenud, tulebEesti Vabariigil väljastatud võlakirjade katteks ning osaluse säilitamiseksteostada juurdemakse. Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupank teebvastavad arvestused iga aasta 30. juuni seisuga ning panga 5. augusti 2003.aasta kirja kohaselt tuleb Eesti Vabariigil hiljemalt 30. juuniks 2004. atasuda pangale 5 351 162 krooni. Seletuskirja kohaselt oleks otstarbekaskasutada juurdemakse tegemiseks võlakirja emiteerimise võimalust, kuna märgitudjuhul on tasumine hajutatud pikemale perioodile.

13. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1999. a korralduse nr 743-k"Ministeeriumidevahelise komisjoni moodustamine" muutmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Jaan Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Nimetatud korraldusega moodustati kohalike omavalitsustega nende eelarvetekoostamise, kujundamise ja muude kohalike omavalitsustega seotud küsimuste üleläbirääkimiste pidamiseks ministeeriumidevaheline komisjon. Eelnõu kohaseltarvatakse komisjoni liikmete hulgast välja siseministeeriumi asekantslerikohusetäitja Mart Kirsipuu. Seoses komisjoni liikme, minister Jaan Õunapuustaatuse muutumisega komisjoni liikmest komisjoni esimeheks, arvataksekomisjoni liikmete hulgast välja Jaan Õunapuu Tartu maavanemana.

14. Riigivara tasuta üleandmine Keskkonnaministeeriumivalitsemiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt annab keskkonnaministeerium tema valitsemisel oleva, Läänemaakonnas Noarootsi vallas Dirhami külas asuva Mereside tugijaama kinnistupindalaga 0,86 ha ja sihtotstarbega-ärimaa tasuta üle majandus- jakommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele. Kinnistul asub Mereside tugijaam, mison majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel ja mida kasutabRiigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus. Seoses eelnevaga on otstarbekas andakinnistu tasuta üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.

15. Nõusoleku andmine riigimaa hoonestusõigusega koormamiseks
Esitaja: rahandusminister
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse rahandusministeeriumile nõusolek tema valitsemiseloleva Saare maakonnas Mustjala vallas Võhma külas asuva 221 m^2 pindalagaVõrgusõlme kinnistu avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumisetahoonestusõigusega koormamiseks Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi kasuks tähtajaga50 aastat kui Elion Ettevõtted ASi omandis olevate hoonete ja rajatistepüstitamiseks vajalik maa. Hoonestusõiguse aastatasu, mida hoonestaja hakkabmaksma riigile, on nimetatud objekti puhul 66 krooni.

16. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Riigikohtuleülekandmiseks Sihtasutusele Eesti Õiguskeskus kohtunikele"Kriminaalmenetluse seadustiku" alase koolituse läbiviimiseks
Esitaja: rahandusminister
Tüüp: korralduse eelnõu
Valitsus arutab Vabariigi Valitsuse reservist Riigikohtule 240 000 kroonieraldamist ülekandmiseks Sihtasutusele Eesti Õiguskeskus kohtunikelekriminaalmenetluse seadustiku alase koolituse läbiviimiseks. Riigikohus taotlebVabariigi Valitsuse reservist raha krooni eraldamist seoses vastuvõetudkriminaalmenetluse seadustiku jõustumisega 1. juulil 2004. aastal ning sellegatekkinud vajadusest alustada kohtunike koolitusega juba 2003. aasta sügisel.

17. Diplomaatilise passi andmine
1) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks ja kooskõlas rahvusvahelisetavaga diplomaatiline pass Eesti Vabariigi Alalise Esinduse NATO juuressõjalisele esindajale kindralleitnant Johannes Kerdile, kes viibib BelgiaKuningriigis lähetuses kuni 1. detsembrini 2005. a.

2) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks kooskõlas rahvusvahelisetavaga diplomaatiline pass Eesti Vabariigi Alalise Esinduse NATO juuressõjalise esindaja kindralleitnant Johannes Kerdi abikaasale Laine Kerdile, kesviibib Belgia Kuningriigis kuni 1. detsembrini 2005. a.

3) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks kooskõlas rahvusvahelisetavaga diplomaatiline pass Eesti Vabariigi Alalise Esinduse NATO juuressõjalise esindaja kindralleitnant Johannes Kerdi tütrele Mirjam Kerdile, kesviibib Belgia Kuningriigis kuni 1. detsembrini 2005. a.

4) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks kooskõlas rahvusvahelisetavaga diplomaatiline pass Eesti Vabariigi Alalise Esinduse NATO juuressõjalise esindaja kindralleitnant Johannes Kerdi tütrele Mari Kerdile, kesviibib Belgia Kuningriigis kuni 10. juulini 2004. a.

18. Vabariigi Valitsuse 6. mai 2003. a korralduse nr 270-k"Tagatisfondi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikmenimetamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on nimetada Tagatisfondi nõukogu liikmeks ametisse astunudrahandusminister Taavi Veskimägi ning kutsuda tagasi ülalnimetatud korralduseganõukogu liikmeks nimetatud Tõnis Palts seoses tema teenistussuhte lõppemisegarahandusministrina. Tagatisfond on tagatisfondi seadusega asutatudavalik-õiguslik juriidiline isik, kelle eesmärk on tagada krediidiasutuste jainvesteerimisasutuste klientide ning kohustusliku pensionifondi osakuomanikepoolt paigutatud vahendite kaitse, suurendades seeläbi finantssektoriusaldusväärsust ja stabiilsust. Fondi kõrgeim juhtimisorgan onkaheksaliikmeline nõukogu.

19. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Rumeenia valitsuse vahelise viisakohustusekaotamise kokkuleppe" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Eesti Vabariigi valitsuse ja Rumeenia valitsuse vahelise viisakohustusekaotamise kokkuleppe eesmärgiks on sätestada kodanike viisavaba liikumise kordEesti Vabariigi ja Rumeenia vahel. Kokkuleppe kohaselt on Eesti ja Rumeeniakodanikel, kellel on kokkuleppe lisas nimetatud kehtiv reisidokument, õiguskorduvalt siseneda teise lepingupoole territooriumile ja viibida seal ilmaviisata kuni üheksakümmend päeva kuue kuu jooksul. Kokkulepe lihtsustabreisimist Eesti ja Rumeenia vahel, samuti soodustab see turismi ja äritegevustkahe riigi vahel. Korralduse eelnõu kohaselt volitatakse riigisekretär HeikiLooti Vabariigi Valitsuse nimel nimetatud kokkuleppele alla kirjutama. EestiVabariik on kodanike liikumise hõlbustamiseks ning majanduslike jakultuuriliste sidemete arendamise soodustamiseks teiste riikidega sõlminud 35riigiga isikute viisavaba liikumist käsitlevad kokkulepped. Seletuskirjakohaselt on peaaegu 30 lepingut veel töös. Asjakohase lepingu sõlmimineRumeeniaga on lisaks seotud ka Eesti saamisega Euroopa Liidu liikmeks, mistõttupeab Eesti kehtestama viisavabaduse nii kõigi Euroopa Liidu liikmesriikidegakui ka kandidaatriikidega. Viisavabadusleping ongi sõlmimata veel Rumeeniaga.

20. "Eesti Vabariigi ja Rumeenia vahelise tulu- ja kapitalimaksudegatopeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu"eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks eelpool nimetatud leping ning volitatakseriigisekretär Heiki Looti Vabariigi Valitsuse nimel sellele alla kirjutama.Eesti Vabariigi ja Rumeenia vaheline tulu- ja kapitalimaksudegatopeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping põhinebMajandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tüüplepingul, mida onläbirääkimiste käigus lepinguosaliste riikide delegatsioonide vastastikuselkokkuleppel teatud sätete osas muudetud või täiendatud. Topeltmaksustamisevältimise lepingute sõlmimise eesmärk on kõrvaldada rahvusvahelinetopeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena.Lepingusätete peamine eesmärk on piirata tulu- ja kapitalimakse, mida riikteise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Topeltmaksustamise vältimiseleping määratleb maksustamise võimalused, mis realiseeruvad siseriiklikemaksuseaduste sätete kaudu juhul, kui vastav maksustamine on seadusega ettenähtud. Topeltmaksustamise vältimise leping sätestab, et leping kehtib ühe võimõlema lepinguosalise riigi residendi suhtes ning määrab ära lepingu ulatuse(sätestab maksud, mille kohta leping eelkõige kehtib) ja määratleb lepinguskasutatavad mõisted. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on jagadamaksustamisõigusi riikide vahel, ära hoida diskrimineerivat maksustamist ningtõkestada maksudest kõrvalehoidumist. Seeläbi aitavad lepingud soodustadarahvusvahelisi investeeringuid ning riikidevahelist kaubandust, samutitehnoloogia ja inimeste vaba liikumist.

21. Rahandusministeeriumi asjaajamise üleandmine ja vastuvõtmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsuse reglemendi kohaselt annab ministrite vahetumise korralametist lahkuv minister ministeeriumi asjaajamise üle ühe kuu jooksul uueministri ametisse astumise päevast arvates. Vabariigi Valitsus nimetab omakorraldusega ministeeriumide asjaajamise üleandmise ja vastuvõtmise juuresviibivad Riigikantselei esindajad. Taavi Veskimägi andis ametivande 6.oktoobril 2003. a ja seega on asjaajamise üleandmise tähtaeg 6. november 2003.a. Eelnõus tehakse ettepanek Tõnis Paltsul anda kehtestatud korras üle ja TaaviVeskimäel võtta vastu Rahandusministeeriumi asjaajamine 6. novembriks 2003. a .Riigikantselei esindajaks üleandmise-vastuvõtmise juurde määratakse eelnõukohaselt Riigikantselei istungiosakonna juhataja Reet Ringo.

22. ASi Rocca al Mare Suurhall aktsiakapitali suurendamine
Esitaja: kultuuriminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on aktsiakapitali suurendamisega kaasata aktsiaseltsiarenguks vajalikke ressursse aktsiate suunatud emissiooni teel. Eelnõu kohaseltvolitatakse kultuuriminister Urmas Paeti hääletama riigi esindajana ASi Roccaal Mare Suurhall aktsionäride üldkoosolekul aktsiaseltsi aktsiakapitalisuurendamise poolt 11 600 000 krooni võrra 34 892 880 kroonini 11 6001000-kroonise nimiväärtusega A-aktsia väljalaskmise teel ning riigipoolsesteesõigusest loobumise poolt väljalastavate uute aktsiate märkimisel. Uuteaktsiate märkimise eesõiguse välistamine on seletuskirja kohaselt vajalikkindlustamaks, et investor saaks takistusteta ja minimaalse ajakuluga teha soovitudinvesteeringu aktsiaseltsi aktsiakapitali. Vastavalt äriseadustikule võibaktsionäride eesõiguse uute aktsiate märkimisel välistada üldkoosolekuotsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest.Vastavalt põhikirjale on AS Rocca al Mare aktsiakapital jaotatud kolme liikiaktsiateks:
1) A-aktsiad nimiväärtusega 1000 krooni, mille omanikul on õigus saadavastavalt majandustulemustele rahas makstavat dividendi;
2) B-aktsiad nimiväärtusega 100 krooni, mille omanikul on õigus kasutada Roccaal Mare Suurhallis asuvat loothi;
3) C-aktsiad nimiväärtusega 10 krooni, mille omanikul on õigus kasutada Roccaal Mare Suurhallis asuvat nimelist tooli.
Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2002. a korraldusega kehtestati, et EestiVabariik märgib 7 500 ASi Rocca al Mare Suurhall A-aktsiat koguväärtusega 7,5miljonit krooni, määrates aktsiate valitsejaks kultuuriministeeriumi, ningaktsiaemissioonis omandatavate A-aktsiate eest tasumiseks eraldati VabariigiValitsuse reservist kultuuriministeeriumile 7,5 miljonit krooni ja TallinnaLinnavalitsusele 2 miljonit krooni. Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. akorraldusega volitati kultuuriministrit hääletama aktsiaseltsi üldkoosolekulaktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamise poolt 170 krooni võrra 23 292 890kroonini seitsmeteistkümne 10-kroonise nimiväärtusega C-aktsia väljalaskmiseteel.

23. "Erakonnaseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on korrastada erakondade rahastamisega seonduv ning vältidapoliitilist korruptsiooni erakondade tegevuses. Eelnõu näeb ette erakondadeletehtavate annetuste keelu juriidilistele isikutele. Erakondade majandustegevusearuannete auditeerimise viib eelnõu kohaselt läbi erakonna asemel riik.Tõhustatakse erakondade rahastamise kontrolli. Erakondade rahastamisel võetakseeelnõu kohaselt alates 2006. aastast arvesse ka esindatust kohalikeomavalitsuste volikogudes. Samuti vähendab eelnõu piiranguid kuulumiselerakonda või selle juhtorganitesse. Erakonnaseaduses on tehtud ka muidväiksemaid parandusi. Eelnõus tehakse ettepanek loobuda piirangutest kuuludaerakonda kõigi ametnike osas peale kaitseväelaste (vastavalt põhiseadusele jaerakonnaseadusele peab oma kuuluvuse erakonda peatama ka Vabariigi President).Erakondade rahastamisel võetakse eelnõu kohaselt arvesse senise kohtade arvuasemel Riigikogus valimistel saadud häälte arv nii Riigikogu kui kohalikuomavalitsuse volikogu valimistel. Muudatus jõustub 2006. aastast, etrahastamisel oleks võimalik aluseks võtta 2005. aasta kohalike valimistetulemused. Seejuures jaotatakse mõlemate valimiste tulemuse alusel poolriigieelarves ettenähtud summadest, seega tähtsust ei oma valimisaktiivsuseerinevused Riigikogu või kohalikel valimistel. Häälte alusel summade jaotusearvestamine välistab valimissüsteemist tulenevad moonutused raha jaotamisel:kui mandaatide jaotamisel on proportsioon suurema toetusega erakondade poole,siis toetuse jaotamisel sellist erisust arvesse ei võeta. Vajalik onüleriigiliselt 5% häälte kogumine, seega näiteks Riigikogu valimistelisikumandaadi saamine erakonnale riigieelarve eraldist ei taga; samas onkohalikel valimistel võimalik aga summade eraldamine erakondadele, kes onüleriigiliselt kogunud 5% häältest, aga pole volikogudes sedavõrd suurt hulkakohtadest saanud. Eelnõus tehakse ettepanek keelustada juriidiliste isikuteannetused riigieelarvest toetusi saavatele erakondadele. Oluline on, etannetusi ei saa teha mitte üksnes äriühingud, vaid ka mittetulundusühingud jasihtasutused, sest nende kaudu oleks vastasel korral võimalik varjatudannetuste tegemine. Iga annetuse taga peaks olema identifitseeritav inimene.Selline muudatus on jätkuks erakonna tegevuse avalikkuse suurendamisel. Etannetusega on võrdsustatud kehtivas seaduses ka mitterahalised kingitused jategevustoetused, siis on vastavalt keelustatud ka juriidilistel isikutelmitterahaliste kingituste tegemine ning tegevustoetuste maksmine riigilteraldisi saavatele erakondadele üldse kaotatud, kuivõrd viimatinimetatut saabosutada vaid äritegevusega tegelev isik (füüsilisest isikust ettevõtjale jääballes võimalus teha annetusi ja selle kaudu erakondi toetada). Samuti tehakseeelnõus ettepanek keelata välisorganisatsioonidelt laekuvad annetused, etkaitsta riigi julgeolekut seda laadi poliitilise korruptsiooni eest. Lubatud eiole ka Euroopa Liidu institutsioonide poolt toetuste maksmine. Samuti nähakseeelnõus ette, et erakondade rahastamise järelevalvet hakkab teostama Riigikogukorruptsioonivastane erikomisjon. Õiguserikkumise tuvastamisel viib nagu senimenetluse läbi politseiprefektuur ning karistuse mõistab kohus. Riigikogukorruptsioonivastase komisjoni võimalused kontrolli teostada on praktikassuuremad kui Vabariigi Valimiskomisjonil, sest komisjoni kuuluvad erinevateerakondade esindajad, kes on ise aktiivselt huvitatud tõhusa kontrolliläbiviimisest. Seletuskirja kohaselt seaduse rakendamine ei nõua otseseltriigieelarvelisi lisakulutusi, kuid seoses juriidiliste isikute annetustekeelustamisega on valitsuskoalitsioon lubanud näha riigieelarves ette suuremasumma erakondade toetamiseks. Riigieelarve eelnõus on erakondadele 2004.aastaks ette nähtud 60 miljonit krooni (2003. aastal 20 miljonit krooni).Seaduse rakendamine võimaldab erakonna liikmeks astuda isikutel, kellel seeseni oli piiratud. Samuti kitseneb oluliselt keeld kuuluda erakonna juht-,kontroll- või revisjoniorganisse. Suureneb Riigikogus ja kohalike omavalitsusevolikogudes piisavalt esindatud erakondade rahastamise stabiilsus, sestriigieelarvest ettenähtud toetuste osakaal suureneb. Seletuskirja kohaselttugevneb erakondade rahastamise riiklik kontroll ning rahastamise piiranguterikkumised muutuvad erakondadele keerulisemaks.

24. ""Seaduse "2003. aasta riigieelarve"" muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse 2003. aasta riigieelarve kulude osa Riikogu,Riigikontrolli, Riigikohtu, Vabariigi Valitsuse (ministeeriumide) jamaavalitsuste osas ning finantseerimistehinguid puudutavaid sätteidkultuuriministeeriumi valitsemisala osas.

25. Ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu tippkohtumisel 16. ja 17.oktoobril 2003. a Brüsselis
Esitaja: peaminister Juhan Parts
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

 26."Keeleseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks keeleseaduse § 28^1 ja täiendatakse §-ga 28^2,kus sätestatakse tööalase eesti keele oskuse kategooriate vastavuskeeleoskustasemetele. Kategooriatunnistused jäävad eesti keele oskusttõendavate dokumentidena tähtajatult kehtima kõrvuti eesti keele oskusetasemetunnistusega. Kategooriatunnistuste väljavahetamine eesti keele oskusetasemetunnistuste vastu oleks reaalsuses raskesti kohaldatav ningpõhjendamatult kulukas, seisab seletuskirjas. Kategooriatunnistuse alusel eiole võimalik täita eesti keele oskuse tasemetunnistuse formulari, sest infotfunktsionaalsete keeleliste oskuste kohta kategooriatunnistustel ei ole.Problemaatiline on kategooriatunnistuste kehtimine eesti keele oskusttõendavate dokumentidena. Keeleoskuse kategooriaeksami olemusest ja selleläbiviimise tingimusest tulenevalt ei peegelda kategooriatunnistused nendeomanike tegelikku keeleoskust. Kategooriatunnistuste kehtima jätmine ei olevõimalik ilma, et oleks rakendatud meetmed kontrolli tugevdamiseks jatõhustamiseks keeleoskusnõuete täitmise üle.
Tõhustatud järelevalve rakendamine võimaldaks suunata tasemeeksameid sooritamatõesti vaid need isikud, kelle keeleoskus ei vasta kategooriatunnistuselmärgitud tasemele ning välistaks võimaluse alusetult vallandada võikorduseksamile suunata neid töötajaid, kes oskavad eesti keelt nende ametikohalnõutaval tasemel ning on sooritanud ka selle tõendamiseks vajaliku eksami jasaanud vastava tunnistuse. Haridus- ja teadusministeerium on jõudnudseisukohale, et kõikide kategooriatunnistuste kehtetuks tunnistamise asemel onvõimalik ning vajalik pigem tõhustada riiklikku järelevalvet reaalsekeeleoskuse tunnistusel märgitud tasemele vastavuse kontrollimiseks. Peabsäilima mehhanism kategooriate hindamiseks keeleseaduse § 5 lõigetes 2 ja 3nimetatud avalikele teenistujatele, töötajatele ja füüsilisest isikustettevõtjatele kohustuslike keeleoskustasemete kehtestamisel, et oleks võimalikhinnata kategooriatunnistuste omanike vastavust ametikohal töötamiseks esitatudkeeleoskusnõuetele ning et kehtivaid kategooriatunnistusi oleks võimalik kakasutada. On oluline, et keeleseadusest tuleneks selgelt, etkategooriatunnistuste omanike vastavus kehtib ainult keeleseaduse § 5 lõike 4alusel kehtestatud kohustuslike keeleoskustasemete osas. Kodakondsusetaotlemisel ei ole kategooriatunnistusi seni eesti keele oskust tõendavatetunnistustena arvestatud ning seda põhimõtet ei ole kavas ka muuta. Seetõttusätestatakse eelnõuga seaduse § 28^2 sõnastuses, mis võimaldab vältida segadustja väärtõlgendusi kategooriatunnistuste kohaldatavuse osas kodakondsusetaotlemisel. Seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

27. Seisukoha andmine "Keeleseaduse § 28^1 muutmise seaduse"eelnõu (149 SE) kohta
Esitajad: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, justiitsminister Ken-MartiVaher
Tüüp: seisukoha andmine
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Mailis Repsi, VladimirVelmani, Toivo Tootseni, Heimar Lenki, Olev Laanjärve, Arnold Kimberi ja ViljaSavisaare poolt 8. oktoobril 2003. a algatatud keeleseaduse § 28^1 muutmiseseaduse eelnõu. Loe eelnõu: http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=032820005&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

 

 

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-