Valitsuse 16.11.17 istungi kommenteeritud päevakord

15.11.2017 | 17:50

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil kell 12 peaminister Jüri Ratase kõrval tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, rahandusminister Toomas Tõniste ja kultuuriminister Indrek Saar.

Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võimaldatakse KOV-il pakkuda 16–26-aastastele potentsiaalselt abivajavatele noortele proaktiivset tuge tööturule ja haridusellu naasmiseks. Need on noored, kes ei õpi, ei tööta, ei otsi tööd ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal ning võivad vajada ebasoodsast olukorrast väljumiseks riigi abi, ent kes ise vajalike teenusteni, näiteks Töötukassa, Rajaleidja, KOV-i teenused, ei jõua. Loodava tugisüsteemi kasutamine on KOV-dele vabatahtlik, mitte kohustuslik, mistõttu KOV-dele seadusemuudatusega täiendavaid kulutusi ei kaasne.

Eelnõu võimaldab KOV-il saada sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrist (STAR) infot enda piirkonnas elavatest potentsiaalselt tuge vajavatest noortest. KOV-il võimaldatakse leida sellised noored üles, et nendega olukorra selgitamiseks ühendust võtta ning noore inimese soovil ja vajadusel talle abi pakkuda.

Selleks luuakse STAR-i andmeregistrile lisafunktsioon, mis töötleb andmeid erinevatest riiklikest registritest X-tee kaudu ja kuvab KOV-ile andmed tema piirkonnas elavatest noortest, kelle kohta puudub üleriigilistes registrites info.

Praeguseks on avaldanud valmisolekut loodava tugisüsteemi kasutamiseks viis kohalikku omavalitsust: Tartu, Raasiku, Võru, Kuressaare ja Kohtla-Järve.

Noortegarantii tugisüsteemi loomine aitab kaasa valitsuse eesmärgile vähendada madala haridustasemega noorte arvu. Samuti aitab seadusemuudatus Eestil täita Euroopa Liidu noortegarantii raames võetud kohustusi.

STAR-i lisafunktsiooni ning juhtumikorraldusmudeli arendamiseks ja testimiseks KOV-des koostatakse KOV-idele toetuse andmise tingimused, mida rahastatakse kuni 2020. aastani Euroopa Sotsiaalfondist. Sellega kaasneb lisaraha vajadus riiklikuks kaasfinantseerimiseks summas 99 000 eurot.Eelnõu on kavandatud jõustuma 15. aprillil 2018.


2. Eesti Vabariigi ja Jaapani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja Jaapani vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll. Lepingule kirjutasid alla Eesti rahandusminister Toomas Tõniste ja Jaapani suursaadik Eestis Yoko Yanagisawa 30. augustil 2017 Tallinnas.

Topeltmaksustamise vältimise lepinguga luuakse eeldused ja kindlus vastastikusteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Leping jagab erinevate tululiikide maksustamisõigused kahe riigi vahel ning sätestab riigisisestest õigusaktidest soodsamad maksustamisreeglid. Leping loob õigusliku aluse kahe riigi maksusüsteemide koostoimel tekkiva rahvusvahelise topeltmaksustamise kõrvaldamiseks.

Erinevalt paljudest varem sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutest piirab Jaapaniga sõlmitud leping teatud lepingust tulenevate soodustuste andmist eesmärgiga ennetada lepingu kuritarvitusi. Lepingus on välja toodud piiritletud loetelu residentidest, kel on õigus saada lepingus dividendi- ja intressitulule ettenähtud soodustusi. Näiteks on selleks füüsiline isik, tunnustatud väärtpaberibörsil noteeritud äriühing, teatud tingimustele vastav pensionifond või valitsus.

Eesti Panga andmetel oli tänavu 31. märtsi seisuga Jaapani otseinvesteeringute maht Eestis 18,2 miljonit eurot, Eesti otseinvesteeringute maht Jaapanis aga ainult 0,1 miljonit eurot.

Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu 57 riigiga (viimati jõustus Vietnami leping). Lepingute koostamisel võetakse aluseks OECD mudelleping, mida muudetakse konkreetsete riikide maksusüsteemi arvestades.

Leping jõustub kolmekümne päeva pärast selleks vajalike nõuete täitmisest teavitavate nootide vahetamist ning seda rakendatakse alates jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist või hiljem algavast maksustamisaastast. Eestis tuleb leping ratifitseerida Riigikogus.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a281c714-9d4b-4ef7-8d33-75f541aed273#TM6T1Sir

 

3. Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (527 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eesti Reformierakonna fraktsioon on algatanud eelnõu, millega soovitakse kehtetuks tunnistada 2016. aasta lõpus kehtestatud lahja alkoholi aktsiisimäärad ja taastada 2015. aasta kehtestatud määrad kuni aastani 2020. Seletuskirja kohaselt olulisi otseseid kulusid eelnõuga ei kaasne, tõusu muutmine vähendab riigieelarve riske käibe vähenemisest.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Täiendava aktsiisitõusuga 2016. aastal vähendati kange ja lahja alkoholi aktsiisimäärade erinevusi. Tervise seisukohast ei ole õigustatud eelistada maksustamisega ühte alkohoolset jooki teisele. 2016. aasta andmetel moodustab alkoholi tarbimise struktuuris suurima osatähtsuse õlle tarbimine (42,4%), kange alkoholi osatähtsus on 36,4% ning vein ja muud tooted moodustavad 21,2%. Lahjasid alkohoolseid jooke seostatakse enam noorte alkoholitarbimisega ja uute tarbijagruppide tekkimisega. Lisaks märgib ministeerium, et eelnõu seletuskirjas ei ole käsitletud muudatustega kaasnevat maksutulu vähenemist ega pakutud katteallikat.

 

4. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine tulenevalt kalapüügiseaduse muudatustest
Esitaja: maaeluminister Tarmo Tamm
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kalapüügiga seonduvad määrused viiakse kooskõlla 1. detsembril 2017. a jõustuva kalapüügiseadusega.  Kutselise kalapüügilubade andmise ja püügiandmete kogumise ning registriga seonduvad halduskulud kantakse maaeluministeeriumi eelarvest üle veterinaar- ja toiduameti eelarvesse. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks kaks valitsuse määrust, mida edaspidi kehtestab maaeluminister.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/505919d8-07e9-4a47-8dd5-76b11c9be874#OhDGvF8S

 

5. Volitus Sihtasutuse Eesti Välispoliitika Instituut ühinemiseks Sihtasutusega Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Välisministrile ja kaitseministrile antakse volitus otsustada SA Eesti Välispoliitika Instituut ühinemine SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. Ühendava sihtasutuse nimeks jääb Sihtasutus Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ja ühinemine on kavas teostada 1. jaanuariks 2018.

Ühendatud sihtasutuse eesmärk on Eesti jaoks olulise välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitilise ekspertiisi kogumine, tootmine ja levitamine ning antud valdkondades poliitikakujundamise protsessi toetamine.

Ühinemise jaoks koostati ja kiideti heaks Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse strateegia aastateks  2018-2021. Selle kohaselt on ühinenud sihtasutuse  eesmärgiks   järgneva    nelja    aasta    jooksul    on    tõusta    Põhjala-Balti    piirkonna  parimaks    ja  tunnustatuimaks    rahvusvaheliste    suhete,    julgeoleku-    ja    kaitseküsimustele  keskendunud uurimis¬asutuseks.

 

6. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta ja osaliselt tasu eest võõrandamiseks sihtasutusele Aidu Veespordikeskus (18 kinnistut)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Aidu Veespordikeskusele tasuta 15 kinnistut ning müüa kolm kinnistut 124 000 euro eest. Tasuta üleantavate maade väärtus on 131 140 eurot, mis on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse mõistes. Aidu Veespordikeskus taotleb vähese tähtsusega riigiabi 91 467 euro ulatuses ja peab riigile tasuma 39 673 eurot, mis on riigiabi jääki ületav osa.

Üleantavatele maadele on plaanis rajada rahvusvahelistele nõuetele vastav veespordikeskus nii puhkamiseks kui treeningute ja võistluste läbiviimiseks.

 

7. Vabariigi Valitsuse 27. mai 2003. a korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejaks nimetatakse lisaks maa-ametile ka Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT). Keskkonnaministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste lõpuleviimiseks tuleb maa-ametil kõik andmekogudega seotud infotehnoloogilised ülesanded anda üle KEMIT-ile.

KEMITi ülesanded on maardlate nimistu majutamine ja infotehnoloogiline haldamine, vastutavale töötlejale maardlate nimistu arendamiseks ettepanekute tegemine, arendustöö korraldamine, maardlate nimistusse kantud andmete säilitamine ja infotehnoloogilise kasutajatoe tagamine. Maa-ameti ülesanded on andmete töötlemine, maavaravarude bilansi koostamine ja maapõueseaduses nimetatud ülesannete täitmine.

 

8. Volitus Sihtasutuse Kunstihoone asutamiseks ja ühinemiseks Sihtasutusega Tallinna Kunstihoone Fond
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kultuuriministrit volitatakse asutama Sihtasutust Kunstihoone ning otsustama selle ühinemist Sihtasutusega Tallinna Kunstihoone Fond. Sihtasutuse asutajateks on Eesti Vabariik ja MTÜ Eesti Kunstnike Liit. Asutatav sihtasutus võtab liitmisel üle fondi tegevused ja eesmärgid kaasaegse kunsti edendamiseks professionaalse näitusetegevuse korraldamiseks.  Sihtasutuse asutamine on kavandatud detsembriks 2017.

Kultuuriministeerium annab sihtasutusele asutamisel rahalise sissemaksena üle 2000 eurot ning tagab tegevustoetuse vastavalt riigieelarve võimalustele. Eesti Kunstnike Liit annab sihtasutusele varana üle õiguse isikliku kasutusõiguse lepingu alusel kasutada 50 aastat tasuta näitusetegevuse korraldamiseks vajalikke ruume talle kuuluvates hoonetes Tallinnas Vabaduse väljak 6 ja 8.Tallinna Kunstihoone on suurim ja vanim, tänini keskne näituseasutus väljaspool muuseume. Kogemus näitab, et sihtasutuse vormis on muud asutused suutnud külastajate arvu kasvatada ja saavutada parema kuluefektiivsuse. SA Kunstihoone puhul on põhiline sissetulekuallikas piletitulu,  väiksemas mahus ruumide rent, ekskursioonid, haridusprogrammid. SA Kunstihoone kunstikogud jäävad loomeliidule, kelle tegevuse tulemusel nad on tekkinud. Kogusid hoitakse ARSi majas.

Kunstihoone on kunstivaldkonna asutustest suurim riigipoolset tegevustoetust saav organisatsioon. Eelarve kogumaht on täna keskmiselt suurusjärgus 500 000 eurot, sellest riigieelarveline tegevustoetus kultuuriministeeriumi eelarvest 2017. aastal 175 000 eurot. Seoses mitme rahvusvahelise suurprojektiga on eelarve kogumaht 2018. aastal 750 000 eurot. Suur osa eelarvest, näiteks näituste korraldamise kulud, taotletakse Eesti Kultuurkapitalilt.

 

9. Riigi kultuuripreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt moodustatakse kolmeks aastaks riigi kultuuripreemiate komisjon, kes teeb valitsusele ettepanekuid kultuuripreemiate määramiseks. Komisjon alustab oma tööd jaanuaris 2018. aastast.

Komisjoni koosseisu puhul on peetud silmas erinevate kultuurivaldkondade esindatust. Senisest koosseisust jätkavad Toomas Tammis ja Hagi Šein. Lisaks on liikmeteks: Martti Helde, Risto Joost, Krista Kaer, Tõnis Kahu, Eha Komissarov, Marge Monko, Kristjan Mändmaa, Triin Soone, Garmen Tabor ja David Vseviov.

Riigi kultuuripreemiate eesmärk on väärtustada kultuuri, tänades ja esile tõstes eesti kultuuri silmapaistvaid inimesi. Igal aastal antakse kolm preemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse ja viis eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Preemiasuurus määratakse igal aastal riigieelarves. Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.

 

10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile (Eesti-Soome Kultuurifondi toetuseks)
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse kultuuriministeeriumile 700 000 eurot Eesti-Soome Kultuurifondi toetuseks.

10. detsembril 2015 alustas Helsingis tegevust Eesti-Soome Kultuurifond. Fondi idee sai innustust pikka aega edukalt toimivatelt Soome ja teiste Põhjamaade vahelistelt kultuurifondidelt. Fond hakkab toetama nii üksikisikute kui organisatsioonide kultuuri-, loomemajanduse- ja koolitusprojekte. Esimesed stipendiumid on plaanis välja anda 2017. ja 2018. aastal Soome ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevadel.

Praeguseks on fondi annetuste kogusumma ligikaudu 150 000 eurot ja algkapitali on panustanud üle 20 eraisiku nii Eestist kui Soomest, samuti paljud organisatsioonid, näiteks Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Helsingi Ülikool, Turu Ülikool, Turu linnavalitsus, Helsingi linnavalitsus, Tampere linnavalitsus, Tallinna linnavalitsus, Nordecon AS, Silberauto AS, Arhitektuuribüroo Vapaavouri. Fondi juhatus ja nõukogu liikmed on tegelenud aktiivselt ka Eesti ja Soome riiklike vahendite kaasamisega. Riiklike vahendite panus tagaks fondi elujõulisuse ja suurema mõju.

Fondi toetamist on omavahel arutanud mõlema riigi peaministrid ja kultuuriministrid ning on olnud ühine arusaam fondi toetamise vajalikkusest. 31. augustil 2017 tegi Soome valitsus 2018. aasta eelarve arutelu käigus otsuse annetada Eesti-Soome kultuurifondile 6 miljonit eurot.

 

11. Eesti kodakondsuse taastamine (3 inimest)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus otsustab kolmele alaealisele Eesti kodakondsuse taastamise. Varasemalt olid nad saanud Eesti kodakondsuse vanemate taotlusel, kuid kuna neile oli antud ka Venemaa kodakondsus, kaotasid nad Eesti kodakondsuse.  Alates 2016. aastast lubab seadus alaealisel omada mitut kodakondsust.

 

12. Ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahel eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Heakskiidetava lepingu eesmärk on edendada ja süvendada poliitilist koostööd ning majanduslikku partnerlust EL-i ja Armeenia vahel. Teatavates valdkondades on lepingu eesmärk lähendada Armeenia õigust järk-järgult ELi õigustikule. Leping ei lähe aga nii kaugele, et luua lepingu sõlmijate vahel assotsiatsiooni.

Leping sisaldab ELi poliitilisi sätteid inimõiguste, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, massihävitusrelvade, väike- ja kergrelvade ning terrorismivastase võitluse kohta. Samuti sisaldab see sätteid koostöö kohta sellistes valdkondades nagu transport, energeetika, tervishoid, keskkond, kliimamuutused, maksundus, haridus ja kultuur, tööhõive ja sotsiaalküsimused, pangandus ja kindlustus, tööstuspoliitika, põllumajandus ja maaelu areng, turism, teadusuuringud ja innovatsioon ning maavarade kaevandamine. Lisaks hõlmatakse sellega õiguskoostöö ja õigusriigi küsimused ning võitlus rahapesu, terrorismi rahastamise, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu.Leping sisaldab ka kaubandust käsitlevat mahukat jaotist, milles on sätestatud olulised kohustused kaubanduspoliitika eri valdkondades. Tulenevalt aga asjaolust, et Armeenia liitus 2015. aastal Euraasia Majandusliiduga, on kokkulepete ulatus ELi ja Armeenia vahel sõlmitava raamlepingu kaubanduse valdkonnas piiratud. Tegemist on mitte-sooduslepinguga, milles ei käsitleta tariifide liberaliseerimist ega sooduspäritolureeglite peatükke. Samuti ei reguleerita sellega investeeringute kaitse valdkonda.

Lepingust tulenevalt avarduvad koostöövõimalused Eesti ettevõtetele ja teadusasutustele Eesti energiasektori reformimisel (näiteks taastuvenergia arendamine, elamufondi energiasäästu meetmete arendamine, energiaturgude avamine konkurentsile) saadud kogemuste ning teadmiste jagamisel. Leping on Eesti jaoks positiivse mõjuga – sarnane õigusraam aitab kaitsta Eesti ettevõtjate huve ning lihtsamini siseneda Armeenia turule. Muuhulgas lihtsustab leping Eesti taastuvenergia ettevõtjatel siseneda Armeenia turule, vähendades oluliselt sisenemisbarjääre.Lepingu rakendamiseks ei ole Eesti õigusakte muuta vaja. Lepingu ratifitseerimise kohustuslikke aluseid ei esine, mistõttu ei tule seda Riigikogus ratifitseerida. Lepingule kirjutab Eesti Vabariigi nimel alla Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja ELi juures Kaja Tael.

 

13. Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti, Läti ja Leedu valitsuse vastastikuse abi ja koostöö kokkulepe, mis hõlmab hädaolukordade ennetamist, valmisolekut ja reageerimist. Ühtlasi antakse siseministrile volitus kokkuleppele alla kirjutada.

Kokkulepe aitab päästevaldkonnas tihendada kolme Balti riigi koostööd elanikkonna kaitsel ja kriisireguleerimisel, et suurendada piirkonna julgeolekut. Seni on hädaolukordades koostöö ja vastastikuse abi andmise lepingud sõlmitud Eesti ja Läti ning Leedu ja Läti vahel, kuid ei ole olnud lepingut, mis hõlmaks kõiki kolme Balti riiki. Kokkulepe kohaldamisalas on hädaolukorrad päästevaldkonnas, mis võivad ületada riigi olemasolevate vahendite mahtu ja riigi võimet hädaolukorraga toime tulla. Kokkulepet ei kohaldata poolte jurisdiktsiooni all olevates merevetes toimuvate õnnetuste korral.

Kokkuleppe eesmärk on kehtestada üldine kord, mille alusel saavad kolm Balti riiki korraldada päästevaldkonnas hädaolukorra alast koostööd. Abi saamiseks tuleb taotleval poolel esitada kontaktpunktile abitaotlus, kuhu märgitakse soovitava abi ulatus ja laad. Pool, kellelt abi taotletakse otsustab viivitamata, kas tal on võimalik abi pakkuda.

Üldreeglina kannab abistav pool abi andmisel tekkivad kulud ise. Sõltuvalt sündmusest ja abi andmise iseloomust võivad pädevad asutused otsustada, et hüvitatakse näiteks varustuse kasutamise kulud, arstiabi maksumus ja kindlustuskulud. Samuti jagunevad õhusõiduki kasutamisega seotud kulud abistava ja abi taotleva poole vahel võrdselt. Kokkuleppe järgi tegutseb abistava poole personal kooskõlas abistava riigi õigusega.Korraldus jõustub üldises korras. Kokkulepe on kavas alla kirjutada 23. novembril 2017 siseministrite kohtumisel Leedus. Kuna kokkuleppes sisalduvad makse puudutavaid sätted, vajab kokkulepe selle jõustumiseks ratifitseerimist Riigikogus.

 

14. Eesti Vabariigi valitsuse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vahelise haridus- ja teaduskoostöö kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse haridus- ja teaduskoostöö kokkuleppe eelnõu. Haridus- ja teadusministeeriumi kantslerile antakse volitus kokkulepe allkirjastada 21. novembril 2017 Soulis toimuval Aasia ja Euroopa haridusministrite kohtumisel.

Kokkulepe aitab arendada, toetada ja soodustada kahe riigi vahelist haridus- ja teaduskoostööd, millest saavad eelkõige kasu Eesti suuremad ülikoolid. Kokkulepe aitab Eesti ülikoolidel suurendada vietnamlastest üliõpilaste arvu. Hariduskoostöö on eelduseks ärisuhete loomisele, mille tulemusel saab täita turismi, ekspordi ja välisinvesteeringute eesmärke. Kokkuleppe tegevusi rahastatakse vastavalt eelarvevõimalustele.Valdav osa senisest Eesti ülikoolide koostööst on toimunud mitmepoolsete projektide kaudu, mida on rahastanud Erasmus+ programm, Maailmapank või erinevad välisriigid oma arenguabi fondidest.

Tartu Ülikool on teinud Vietnamiga koostööd meditsiini valdkonnas, näiteks on Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikool 2013. aastal avanud TÜ ja TÜ Kliinikumi toel viljatuskliiniku. Lisaks reproduktiivmeditsiinile tehakse koostööd ortopeedia, stomatoloogia ja geneetika valdkonnas. Koos Hanoi, Hue ja Da Nangi ülikooli ja haiglatega on loodud kliiniline biopank.Eesti Maaülikooli õppejõud on arendanud Vietnamiga koostööd embrüo- ja transgeensete tehnoloogiate valdkonnas, Tallinna Tehnikaülikool osaleb projektis, kus arendatakse ülikoolide võimekust ja konkurentsivõimet.  Vietnamiga on koostöö ka Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudil ning kontaktide arendamisest on huvitatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia.

 

15. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi Eesti riikliku programmi heakskiitmine ajavahemikuks 2014–2020 uues sõnastuses
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) Eesti riikliku programmi muudatused on seotud valitsuse otsusega, mille kohaselt tuleb aastatel 2018 ja 2019 ümber asustada kokku 80 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest Türgist.

Selleks eraldab Euroopa Liit vastavalt 17. juulil 2017. a esitatud juhisele iga ümberasustatava inimese kohta liikmesriigile 10 000 eurot.

Muudatusega suureneb AMIFi Eesti eraldis kokku 15 274 552 euroni, millest ümberpaigutamisele ja asustamisele ette nähtud raha moodustab 4 014 000 eurot.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-