Algus kell 10.00 Stenbocki majas 16. detsembril 2004. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Üve Maloverjan 693 5719, Kersti Luha 693 5713
1. Arvamuse andmine "Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse" eelnõu (517 SE) kohta <?xml:namespace prefix = o ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:office" />
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip, justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Isamaaliidu fraktsioon 17. novembril 2004. a, selleks, et võimaldada represseeritutele ja nendega võrdsustatud isikutele tasuta sõit kõigil riigisisestel liinidel raudtee-, maantee- ja veeliikluses.
Okupatsioonire¾iimide poolt represseeritud isiku seadusega sätestati ühistranspordiseaduses võimalus hüvitada represseeritutele ja nendega võrdsustatud isikutele riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses pileti hinnast kuni 50 protsenti. Nimetatud säte jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Eelnõu algataja arvates tuleks aga represseeritutele ja nendega võrdsustatud isikutele võimaldada tasuta sõit kõigil riigisisestel liinidel raudtee-, maantee- ja veeliikluses.
Eelnõuga täiendatakse ühistranspordiseadust uue punktiga, mis sätestab, et riigisisesel liinil raudtee-, maantee- ja veeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama represseerituid ja nendega võrdsustatud isikuid.
2. "Surma põhjuse tuvastamise seaduse" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõuga sätestatakse surma põhjuse tuvastamise, surmast teavitamise ja patoloogiaalase tegevuse tingimused ja kord, kohtuarstliku lahangu ja kohtuekspertiisi tegemise alused, surnukeha, elundite ja kudede kasutamine õppe- ja teadustöös, surma põhjuse tuvastamise ja patoloogiaalase tegevuse finantseerimine, surma põhjuste andmete kogumine ning järelevalve seaduse täitmise üle.
Surma põhjuse tuvastamine ja patoloogiaalane tegevus vajab teema delikaatse olemuse tõttu senisest selgemat regulatsiooni. Käesolev eelnõu peaks andma lahendused probleemidele, mis seni on olnud korrektse õigusliku lahenduseta ja tekitanud küsimusi erinevate institutsioonide vahelises koostöös ja tegevuse korralduses inimese surma korral.
Need probleemid puudutavad patoanatoomilist lahangut, kohtuarstlikku ekspertiisi, erinevate institutsioonide kohustusi ja vastastikust koostööd surma põhjuste tuvastamisel ja sellest teavitamisel, patoanatoomilise ning kohtuarstliku tegevuse rahastamist ning surnute vedu, surnukehade, elundite ja kudede kasutamist anatoomilise õppe- ja teadusmaterjalina ning arstiteaduslike uuringute tegemisel.
Samuti on tõstatatud olulisima probleemina surma põhjuse väljaselgitamine juhtudel, kui surm ei ole tingitud haigusest ega seostatav kuriteoga. Neil nn äkksurma juhtudel on politsei kohustatud algatama kriminaalasja. Eelnõu kohaselt ei algatataks kriminaalmenetlust enne, kui on olemas kindlad andmed, mis viitavad kuriteo tunnustele. See aitab kokku hoida politsei inim- ja raharessurssi. Eelnõuga täpsustatakse, millal menetleja algatab kohtuarstliku ekspertiisi seoses kriminaalmenetlusega ja kui surma põhjuse väljaselgitamiseks on vajalik kohtuarsti arvamus, algatab menetleja kohtuarstliku lahangu ilma kriminaalasja algatamata.
Eelnõuga korrastatakse surmast teavitamise korda. Oluliseks tuleb pidada surnu omaste või seadusliku esindaja viivitamatut teavitamist.
Patoanatoomiliste lahangute rahastamine toimub ravikindlustuse vahenditest samadel põhimõtetel kui käesoleval ajal. Kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtuarstliku lahangu kulud kaetakse riigieelarvest justiitsministeeriumi kaudu. Surnu kohtuekspertiisi või kohtuarstlikule lahangule vedamise korraldab politsei ja vahendid on ettenähtud Siseministeeriumi eelarves.
Kohalikele omavalitsustele pandud kohustuste näol ei ole tegemist uute kohustustega vaid seniste kohustuste seadustamisega.
Seaduse vastuvõtmisega asutatakse surma põhjuste riiklik register, mille käivitamiseks tuleb sotsiaalministeeriumil 2007. aasta riigieelarvesse ette näha 1,1 miljonit krooni.
Regulatsiooni jõustamisega ning surma põhjuste andmete kogumisega saab riik täpsema ülevaate surma põhjustest, mis on aluseks riikliku sotsiaalpoliitika kujundamisel, rahvastiku terviseseisundi hindamisel, tervise ja sotsiaalvaldkonna ennetustegevuste planeerimisel.
Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuariks 2006.a, välja arvatud § 32, millega reguleeritakse surma põhjuste andmete kogumist ja esitamist(sealhulgas surma põhjuste riikliku registri asutamist), mille jõustumine on kavandatud 1. jaanuariks 2007.a.
Eelnõu oli ka valitsuse 9.12.2004. a istungi päevakorras, kuid sotsiaalministri ettepanekul otsustati seda arutada nädala pärast.
3. Riikliku programmi "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2004-2008" kinnitamine
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: korralduse eelnõu
Riikliku programmi "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel
2004-2008" põhieesmärgiks on aidata kaasa põllumajandustootmise ja töötlemise konkurentsivõime tõusule, tagada selle jätkusuutlikkus, analüüsida põllumajandustootmisest ja toodangust tulenevaid riske tarbijale ja keskkonnale ning töötada välja neid riske vähendavaid lahendusi kogu tootmis- ja töötlemisahelas.
Programmi alameesmärgid on asjakohaste investeeringute kaudu teha põllumajandusteaduse uuringuid ja koostada nendest ülevaateid, et saada uusi teadmisi järgmistes valdkondades:
1) toiduohutus ja veterinaaria, milleks kulub kuni 28% kogu programmi rahalistest vahenditest;
2) looma- ja taimekasvatus, milleks kulub kuni 55% kogu programmi rahalistest vahenditest;
3) põllumajandust toetavad tegevused (alternatiivsete tootmissuundade arendamine), milleks kulub kuni 10% kogu programmi rahalistest vahenditest;
4) maamajandus- ja sotsiaaluuringud, milleks kulub kuni 7% kogu programmi rahalistest vahenditest.
Programmi eest vastutab ja selle üle teostab kontrolli põllumajandusministeerium. Programmi juhib ja koordineerib põllumajandusministeeriumi moodustatud põllumajandusteaduste nõukogu. Nõukogu tegevus baseerub ekspertgruppide analüüsil ja ekspertiisil.
Põllumajanduslike rakendusuuringute ja arendustegevuse projektide rahastamist võib taotleda füüsiline ja juriidiline isik, kes on põllumajandusministeeriumile esitanud vormikohase taotluse rakendusuuringu või arendustegevuse rahastamiseks. Esitatud taotluste hindamiseks moodustab põllumajandusteaduste nõukogu ekspertide komisjonid vastavalt alameesmärgi valdkondadele. Tuginedes ekspertiisikomisjonilt saadud hinnangutele, teeb põllumajandusteaduste nõukogu põllumajandusministrile ettepaneku teha rahastamisotsus.
Programmi rahastamine toimub põllumajandusministeeriumi tegevuskulude arvelt. Programmi eelarve kogumaksumus 2004. aastal on 20,5 miljonit krooni ja aastatel 2005-2008 vastavalt riigieelarve võimalustele kuni 44 miljonit krooni aastas.
4. "Riigikaitse arendamise aastaprogrammi: kavatsused ja prioriteedid NATO ja Euroopa Liidu suunal aastal 2005" heakskiitmine
Esitaja: kaitseminister Jaak Jõerüüt
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang.
5. Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruse nr 105 "Haiglavõrgu arengukava" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu valmistati ette tingitult vajadusest täpsustada praegu kehtivas määruses haiglatele tegevusloa väljastamist tulenevalt haiglate loetelus määratud haigla liigist, viia sisse muudatus kahe haigla - AS Põlva Haigla ja SA Rapla Maakonnahaigla staatuse osas alates 1. jaanuarist 2005. a ning ühtlasi muuta keskhaiglate loetelus SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Rapla Maakonnahaigla nimetusi.
Eelnõus täpsustatakse põhimõtet, et haiglate loetelus nimetatud haigla pidajaga sõlmib Eesti Haigekassa vähemalt viieaastase ravi rahastamise lepingu haiglate loetelus kinnitatud haigla liiki ja vastavat tegevusluba aluseks võttes, mis annab seni rohkem deklaratiivsele loetelule reaalse toimiva väljundi. Haigla liik määrab haigla poolt osutatavate teenuste loetelu ja seega ka lepingu mahu.
Eelnõu kohaselt nimetatakse Ida-Virumaa Keskhaigla SA Ida-Viru Keskhaiglaks, kuna määruse vastuvõtmise ajaks ei olnud haigla pidajat veel asutatud. SA Rapla Haigla nimetatakse ümber SA Rapla Maakonnahaiglaks.
Eelnõus muudetakse AS Põlva Haigla ja SA Rapla Maakonnahaigla üldhaiglate loetelusse kuulumise tähtaega ning pikendatakse seda 5 aastat. Muudatus sätestab, et nimetatud haiglad peavad alates 1. jaanuarist 2010. a kuuluma kohalike haiglate loetelusse varasema tähtaja 1. jaanuar 2005. a asemel.
Seletuskirja kohaselt määruse rakendamine (AS Põlva Haigla ja SA Rapla Maakonnahaigla jätkamine üldhaiglana veel 5 aastat) põhjustab ravikindlustuse eelarvele 2 791 320 krooni lisakulu aastas kahele haiglale ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetuse maksmiseks 1 eriala asemel 4 erialal.
6. "Riiklikku pensionikindlustuse registrisse" kantava 2005. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt kinnitatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava 2005. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 17 803 krooni.
Määruse eelnõu on vajalik riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel sätestatud pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.
Isikustatud sotsiaalmaksu arvestusliku keskmise suuruse arvutamiseks korrutati 2004. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus 16 039 krooni koefitsiendiga 1,11 (sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvukoefitsient). Isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus arvutati täpsusega 1 kroon.
Eelnõu sätestab 2005. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse rakendamise riiklike pensionide määramisel ja ümberarvutamisel pensioni vähendamist ja suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel tähtajaga alates 1. jaanuarist 2005. a kuni 31. märtsini 2006. a. Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2005. a.
7. Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõuga kehtestatakse elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord, elektroonikaromude kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad.
Määrust kohaldatakse kodumajapidamise, infotehnoloogia, telekommunikatsiooni ja valgustusseadmetele, elektrilistele ja elektroonilistele tööriistadele, tavatarbijatele mõeldud elektroonikaseadmetele, seire- ja valveseadmetele, mänguasjadele, vaba aja veetmise seadmetele, müügi- ja rahaautomaatidele ning meditsiiniseadmetele, mille kategooriad ja kategooriate alaliigid on sätestatud määruse eelnõu lisas. Määrust ei kohaldata nende seadmete osadele, mis ei kuulu lisas nimetatud seadmete kategooriatesse ning spetsiaalselt riigi julgeoleku ja kaitsevõime tagamiseks valmistatud elektri- ja elektroonikaseadmetele.
Tootja peab kandma turustatavate elektri- ja elektroonikaseadmete märgistusele tootjat identifitseerivad andmed, märgise ja pärast 13. augustit 2005. a turustatud seadmetele märke, et need on turustatud pärast 13. augustit 2005. a. Seadmele kantav märgistus peab olema nähtav kuni seadme muutumiseni jäätmeks ning see peab olema selgelt loetav ja kustumatu. Juhul, kui lahuskogumise märgis ei mahu seadmele või põhjustab ebamugavusi seadme kasutamisel, võib nimetatud märgise kanda seadme kasutusjuhendile või garantiidokumendile.
Elektri- ja elektroonikaseadmete kasutajad saavad vajalikku teavet elektroonikaromude tagastamiskohtadest, lahuskogumise märgise tähenduse ning seadmetes sisalduvate ohtlike ainete võimaliku mõju kohta keskkonnale ja inimese tervisele nende seadmete müügikohtadest.
Määruse kehtestamisega pannakse alus elektri- ja elektroonikaseadmete kui ühe probleemtoote liigi jäätmehooldusele. Määruse rakendamisega on võimalik vähendada elektroonikaromudest tulenevat negatiivset keskkonnamõju miinimumini. Määrusest tulenevad nõuded elektroonikaromude lahuskogumisele ja taaskasutamisele võimaldavad moodustada selles sektoris täiendavaid töökohti, sest tegemist on põhiliselt käsitsitööga.
Määruse § 6 jõustub 13. augustil 2005. a, kuna ELi vastava direktiivi kohaselt tuleb liikmesriigil luua süsteem, kus oleks tarbijal võimalik tagastada kodumajapidamises tekkinud elektroonikaromu. Määruse § 7 lõige 2 jõustub 31. detsembril 2008. a, kuna EL nõukogu otsusega anti Eestile direktiivi nõuete täitmiseks ajapikendust kuni 31. detsembrini 2008. a.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Linnade Liit ei kooskõlastanud eelnõu. Märkustega arvestati eelnõu koostamisel osaliselt.
8. Ohtlike taimekahjustajate ja nende peremeestaimede ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise ja riigisiseselt edasitoimetamise ning sordiaretuses, katsetes ja muus teadustöös kasutamise nõuded ja eriloa väljastamise kord *
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: määruse eelnõu
Ohtlikke taimekahjustajaid ja nende peremeestaimi on lubatud ühendusevälisest riigist Eestisse toimetada ja riigisiseselt edasi toimetada vaid sordiaretuses, katsetes ja muus teadustöös kasutamise eesmärgil asjakohase eriloa olemasolu korral.
Määrusega kehtestatakse ohtlike taimekahjustajate ja nende peremeestaimede ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise ja riigisiseselt edasitoimetamise ning sordiaretuses, katsetes ja muus teadustöös kasutamise nõuded ning eriloa väljastamise kord. Nimetatud valdkonda seni reguleerinud valitsuse 30. augusti 2000. a määrus tunnistatakse kehtetuks.
Uue määrusega kehtestatakse täpsemad ja rangemad nõuded ohtliku materjali käitlemisele suletud keskkonnas. Samuti vähendavad kehtestatavad nõuded ohtliku materjali väliskeskkonda sattumise ohtu kui seda kasutatakse sordiaretuses, katsetes ja muus teadustöös ning Põllumajandusuuringute Keskuses kontrollanalüüsi eesmärgil.
Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Liidu Nõukogu direktiivide nõudeid. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarve vahenditest.
9. Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2004. a määruse nr 154 "Nõuded loomade ja loomsete saaduste impordiks ettenähtud piiripunktile ja piiripunktide lahtioleku ajad, piiripunktide Euroopa Komisjoni loetellu kandmise ja sealt väljaarvamise alused, nõuded menetlusele ja menetlemise kord" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: määruse eelnõu
Loomi ja loomseid saadusi võib Eestisse importida üksnes Euroopa Komisjoni kehtestatud loetelus nimetatud piiripunktide kaudu. Euroopa Komisjoni loetellu on praegu kantud viis Eesti piiripunkti: Narva maantee ja Luhamaa piiripunkt ning Muuga sadama, Paljassaare sadama ja Paldiski Lõunasadama piiripunkt. Kehtiva määruse kohaselt on kõik nimetatud piiripunktid avatud ööpäev läbi.
Kuna Paldiski Lõunasadama ning Paljassaare sadama kaudu imporditavate kaubasaadetiste arv ei ole suur, kehtestatakse määrusega nimetatud sadamates lahtioleku ajaks tööpäevadel määratud aja jooksul ning pärast seda, puhkepäevadel, riigi- ja rahvuspühal väljakutsel. Viimasel juhul teenindaks nimetatud sadamaid Muuga sadama piiripunkti veterinaarjärelevalve ametnik.
Määruses sätestatakse, et piiripunkti Euroopa Komisjoni piiripunktide loetellu kandmiseks veterinaar- ja toiduametile esitatav kirjalik taotlus peab olema eelnevalt kooskõlastatud piirivalve ja tolliga.
10. Vabariigi Valitsuse 6. augusti 2002. a määruse nr 249 "Riikliku alkoholiregistri pidamise põhimäärus" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõu esitatakse seoses sellega, et 1. jaanuarist 2005. a jõustub alkoholiseaduse § 17 sõnastus, millega laiendatakse aruandluse kohustust lisaks viinale ka veinile. Nimetatud aruandlusega esitatavad andmed kantakse riiklikku alkoholiregistrisse, seega tuleb muuta selle registri põhimäärust.
Eelnõus täpsustatakse ka andmete registrisse üleandmise korda. Kehtiva määruse kohaselt peab digitaalselt esitatud dokumendil olema digitaalallkiri. Eelnõu kohaselt ei pea digitaalallkirja olema dokumendil, mis esitatakse registrile autenditud kasutaja poolt infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvest.
11. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses "Päästeseaduse" muutmisega
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Tüüp: määruse eelnõu
Valitsuse määruste muutmise vajaduse tingis uue päästeseaduse redaktsiooni jõustumine, millest tulenevalt on vaja viia valitsuse määrused seadusega kooskõlla.
1. juulil 2004. a vastu võetud päästeseaduse redaktsioonis on loobutud päästealaste terminite kasutamisel terminitest "tuletõrje- ja pääste-" või "tulekustutus- ja pääste-" ning kasutatakse laiendit "pääste-".
Tulenevalt päästeasutuste tsentraliseerimisest muudetakse valitsuse 22. detsembri 2000. a määruses riigi päästeasutuste struktuurile, varustatusele, dokumentatsioonile ja töökorraldusele esitatavate nõudete kohta maavanematele pandud kohustusi ning need antakse üle päästeametile.
Eelnõu rakendamisel ei teki eelarvelisi lisakulutusi. Määruse jõustumise ajaks on kavandatud 1. jaanuar 2005. a, mistõttu siseministeerium palub eelnõu arvata valitsuse 16. detsembri 2004. a istungi päevakorda.
12. Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 "Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip
Tüüp: määruse eelnõu
Arvestades siseministeeriumi taotlust ning õiguskantsleri ettepanekut, esitatakse määruse eelnõu valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse "Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid" muutmiseks eesmärgiga viia see kooskõlla põhiseadusega ja meresõiduohutuse seadusega.
Eelnõus käsitletud muudatused võimaldavad piirivalvelaeval läbitav meresõidupraktika võtta arvesse meresõidudiplomi taotlemisel. Ei nõuta enam ka kursuste läbimist ja kutseeksami sooritamist meremehelt, kellel on endine NSV Liidu diplom.
Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta. Määruse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid rahalisi kulutusi ega täiendavaid tulusid.
13. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 147 "Majandusliku mõjuga tolliprotseduuride rakendamise täiendavad juhised" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt täpsustatakse mitmeid tolliladustamist puudutavaid sätteid tulenevalt praktikas esilekerkinud probleemidest.
Määrust täiendatakse juhuga, mil kauba tolliladustamisele deklareerimisel kasutatakse lihtsustatud tollideklaratsiooni. Samuti sätestatakse, et kauba üleandmisel protseduurile suunavast tolliasutusest tollilattu ning tollilaost väljumistolliasutusse saab deklaratsiooni esitada üksnes kauba ladustajast tollilao pidaja, sest tollilao pidajal on olemas vastav tagatis, mis on vajalik tollijärelevalve alla kuuluva kauba vedamiseks.
Täpsustakse ka kauba veo eest vastutamist kauba üleandmise korral. Eelnõu kohaselt saab vastutajaks tollilao pidaja, kuna tema on esitanud tagatise tekkida võiva tollivõla tasumise tagamiseks. Selle muudatuse eesmärk on tolli riskide parem maandamine.
Sätestatakse, et tolliladustamise lõpetamisel ei pea tollideklaratsiooni esitama kauba ladustaja ehk isik, kes kauba tolliladustamisele suunas. Muudatus on tingitud asjaolust, et tihti toimub tollilaos omanikuvahetus ning järgmisele tollikäitlusviisile (nt vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile) deklareerib kaubad uus, ladustajast erinev isik.
Seni võis kauba ladustajaks olla kauba saaja, tolliagent, tollilao pidaja või kauba valdaja. Eelnõu kohaselt võib kauba saajaks olla mistahes asjaomane isik. Üldjuhul on kauba ladustajaks endiselt kauba saaja.
Seletuskirja kohaselt ei too eelnõu rakendumine kaasa võrreldes kehtiva määrusega olulisi riiklikke ega ühiskondlikke mõjusid, samuti täiendavaid rahalisi kulutusi ei ettevõtjatele, eraisikutele ega riigile.
14. Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 2004. määruse nr 45 ""Seaduses "2004.aasta riigieelarve"" eraldisteks kohaliku omavalitsuse üksustele jooksvateks kuludeks tasandusfondi määratud vahendite jaotus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse valitsuse 25.02.2004. a määrust 2004. a riigieelarve eraldisteks kohaliku omavalitsuse üksuste jooksvateks kuludeks tasandusfondi määratud vahendite jaotuse kohta tulenevalt 2004. aasta lisaeelarveseadusest.
15. Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2004. a korralduse nr 97-k "Valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste investeeringute kava 2004. aasta objektiline jaotus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse valitsuse 19.02.2004.a korraldust valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste investeeringute kava 2004. aasta objektilise jaotuse kohta ning asendatakse lisa uue sõnastusega.
16. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 2004. a korralduse nr 75-k "Valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste tegevuskulude ja eraldiste jaotus 2004. aastal" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 5.02.2004 korraldust valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste tegevuskulude ja eraldiste jaotuse kohta 2004. aastal, asendades korralduse lisad 1ja 2 lisadega uues sõnastuses.
17. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt volitatakse rahandusminister Taavi Veskimägi riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamise poolt 600 000 000 krooni võrra 600 000 uue 1000-kroonise nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ja märkima aktsiad.
2004. aasta riigieelarveseaduse kohaselt suurendatakse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali 2003. aasta riigieelarve tulude ja kulude vahe arvel, millest on maha arvatud seadusekohased mahaarvamised, summas 600 miljonit krooni eesmärgiga finantseerida koolihoonete renoveerimist ja ehitamist. Sama seaduse kohaselt on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kohustatud aktsiakapitali suurendamise teel saadud vahendeid kasutama vastavalt valitsuse poolt kinnitatud kooliinvesteeringute programmis toodud koolide loetelule.
Seletuskirja kohaselt on loodud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi koolide divisjon, kes otseselt hakkab korraldama koolihoonete renoveerimist ja ehitamist.
18. Volituste andmine ASi Rocca al Mare Suurhall aktsiakapitali lihtsustatud vähendamiseks ja suurendamiseks ning uute aktsiate märkimise eesõiguse kasutamisest loobumiseks
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt volitatakse rahandusminister Taavi Veskimäge hääletama riigi esindajana ASi Rocca al Mare Suurhall aktsionäride 21. detsembril 2004. a toimuval erakorralisel üldkoosolekul aktsiaseltsi aktsiakapitali lihtsustatud vähendamise poolt 0 (null) kroonini ja aktsiakapitali suurendamise poolt 34 892 880 krooni võrra suuruseni 34 892 880 krooni 34 850 1000-kroonise nimiväärtusega A-aktsia, 371 100-kroonise nimiväärtusega B-aktsia ja 578 100-kroonise nimiväärtusega C-aktsia väljalaskmise teel. Samuti volitatakse rahandusministrit loobuma riigipoolsest eesõigusest märkida väljalastavaid uusi aktsiaid.
Küsimus oli arutusel valitsuskabineti 2.12.2004 nõupidamisel.
19. Laenu andmine Püssi linnale
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Püssi linnale 5 360 000 krooni laenu tähtajaga kuni 10 aastat. Selle kasutamise sihtotstarve on Püssi linna ja ASi Eesti Maapank (pankrotis) vahel 18. novembril 2004. a sõlmitud võlakirjade müügilepingust ning Püssi linna ja ASi Saurix Petroleum vahel 15. novembril 1996. a sõlmitud lepingust nr 67/11-96 tulenevate põhikohustuste osaline tasumine.
Eelnõu kohaselt jäetakse laenulepingust tuleneva võlgnevuse tekkimisel Püssi linnale välja maksmata riigieelarve seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondist tehtav eraldis sissenõutavaks muutunud ning taotleja poolt tasumata summa ulatuses. Püssi linnavalitsus on rahandusministeeriumile esitanud kõik laenu taotlemiseks vajalikud dokumendid.
Vastavalt riigieelarve seadusele peab riigi poolt antud laen olema tagatud. Kuna Püssi linnal puudub võimalus laenu tagada, sõlmib rahandusministeerium Püssi linnaga notariaalse kokkuleppe, mille kohaselt allutab linn end kohesele sundtäitmisele.
Seletuskirja kohaselt on antud hetkel Püssi linnale laenu väljastamine seadusega vastuolus, kuna Püssi linna võlakohustused ületavad seaduses ettenähtud lubatava laenukoormuse 32, 3 protsendiga. Koostöös rahandusministeeriumi ametnikega on koostatud Püssi linna saneerimiskava, mis sätestab tegevusvaldkondade lõikes erinevad toimingud Püssi linna raskest finantsolukorrast väljatoomiseks.
Seletuskirja kohaselt jääb majandusanalüüsist tulenevalt oht, et Püssi linn ei suuda tulevikus riigi poolt antavat laenu koos intressidega ja võimalike viivistega korrektselt tagasi maksta.
Et riske vältida, peab riigile jääma võimalus teha tasaarvestus Püssi linnale eraldatavatest tasandusfondi summadest.
Riigi negatiivne otsus laenu andmise osas tooks endaga kaasa Püssi linna võimetuse tasuda tähtaja ületanud kohustusi, kohtuprotsessid ASga Saurix Petroleum ning ASga Eesti Maapank (pankrotis), mille tulemusena nõutaks välja lisaks põhikohustustele ka intressid, viivised ja trahvid, lisanduksid täituri ja kohtukulud, arestitaks Püssi linna arvelduskontod., millest tulenevalt ei saaks Püssi omavalitsusorganid täita neile seadustega pandud kohustusi.
Seletuskirja kohaselt ei väljastata laenusummat enne, kui:
1) Püssi linn on esitanud rahandusministeeriumile originaali ASi Saurix Petroleum ja Püssi linna vahel sõlmitud kirjalikust kokkuleppest, milles AS Saurix Petroleum loobub kõikidest ostumüügilepingust nr 67/11-96 tulenevatest intressi-, viivise ja muudest nõuetest ja
2) Vabariigi President on välja kuulutanud 2005. aasta riigieelarve seaduse, milles sisaldub Püssi linnale sihtotstarbeline toetus summas 4,27 miljonit krooni, ning mille kasutamise kohta on sõlmitud vastav leping.
Laenu andmine on keskvalitsuse eelarve finantseerimistehing, st vähenevad finantsvarad ning suureneb edasilaenatav laenusumma. Laenulepingu sõlmimine ja täitmine riigile täiendavaid kulusid kaasa ei too. Riik saab väljaantud laenult intressitulu.
Valitsuse reservist raha eraldamise küsimus Püssi linnale võla tasumiseks ASile Saurix Petroleum oli arutusel valitsuse 5.02.2004 istungil, kus nõustuti rahandusministri ettepanekuga mitte eraldada Püssi linnale 3 000 000 krooni võla tasumiseks.
20. Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni koostöökokkuleppe ja protokolli heakskiitmine
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõuga kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni teadus- ja tehnikakoostöö edendamise kokkulepe, millele 23. aprillil 1996. a kirjutas Eesti Vabariigi nimel alla minister Endel Lippmaa. Samuti kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) 23. aprilli 1996. aasta koostöökokkuleppe protokoll Eesti Vabariigi ülikoolide ja teadusinstituutide osalemise kohta suure energiaga elementaarosakestega seotud füüsikalistes eksperimentides CERN-i juures, millele 25. mail 2004. a kirjutas Eesti Vabariigi nimel alla haridus- ja teadusminister Toivo Maimets.
Kokkuleppe eesmärk on esitada tegevussuunad, mille alusel lepinguosalised saavad jätkata ja edendada teadus- ja tehnikakoostööd, võttes arvesse Eesti elementaarosakeste füüsika valdkonna teadlaste üha tihedamat osalust CERNi uurimistegevuses ning Eesti eesmärki tagada oma spetsialistidele pikemas perspektiivis võimalused osaleda CERNi uurimisprojektides ning kasutada CERNi unikaalseid laboritingimusi.
Kokkuleppe alusel tehtavaks koostööks on 2004. aastal eraldatud 1,5 miljonit krooni ja järgmisel aastal kavatsetakse eraldada samuti 1,5 miljonit krooni. Vastavad summad eraldatakse haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest. Protokolli järgi toimub koostöö vähemalt kuni aastani 2010 ning haridus- ja teadusministeeriumil on vaja kuni selle ajani teadusvahendite planeerimisel arvestada kokkuleppest tulenevate rahaliste kohustustega. Kuna protokoll ei täpsusta Eesti poole kohustuste mahtu, siis on see iga-aastaselt vastavalt eelarvelistele võimalustele eraldi määratav summa.
Protokolli eesmärk on luua kindel alus pikaajalisele koostööle Eesti Vabariigi ülikoolide ja teadusasutuste ning CERNi vahel kõrgenergeetiliste osakeste füüsika eksperimentide valdkonnas ning soodustada Eesti teadlaste ning tehnilise personali osalust CERNi projektides. Eesti poole esindaja on nii kokkuleppe kui ka protokolli alusel läbiviidavates projektides Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut.
Eesti ei ole CERN-i liikmesriik ega vaatlejastaatuses riik. 23. aprillil 1996. a alla kirjutatud kokkuleppe eelnõu jäi 1996. a valitsuses heaks kiitmata. Tagantjärele heakskiitmine võimaldab muuta kokkuleppe sõlmimine korrektseks ka Eesti õiguse järgi ja aitab vältida võimalikke riigisiseseid vaidlusi. 25. mail 2004. a sõlmitud protokolliga täiendatakse ja täpsustatakse kokkulepet, protokoll on kokkuleppe olemuslik osa. Ka protokolli eelnõu jäi enne sõlmimist valitsuses heaks kiitmata.
CERN on maailma suurim elementaarosakeste füüsika keskus. Keskuse peamine ülesanne on teadlaste varustamine uuringuteks vajalike aparaatidega nagu kiirendid, valgusdetektorid jne.
21. Valitsusdelegatsiooni moodustamine läbirääkimiste pidamiseks tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingute üle
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt moodustatakse rahandusministeeriumi ja välisministeeriumi esindajatest valitsusdelegatsioon läbirääkimiste pidamiseks tulevaste tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingute üle.
Maksulepingute sõlmimise eesmärk on piirata tulumakse, mida riik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada, ja kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe lepinguosalise riigi seaduste koosmõju tulemusena. Maksuleping reguleerib maksustamisõiguste jagamist riikide vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise. Leping piirab riigi maksuseaduste mõju, mis tähendab seda, et lepinguosaline riik loobub osast maksutulust teise lepinguosalise riigi kasuks ja vastupidi.
Topeltmaksustamise vältimise lepingud aitavad soodustada rahvusvahelisi investeeringuid ning riikidevahelist kaubandust, samuti tehnoloogia ja inimeste vaba liikumist.
2004. a novembri seisuga on Eestil kehtivaid maksulepinguid 30 riigiga. Lisaks on veel töös 15 lepingut, millest 13 tekstid on parafeeritud.
22. Riigivara tasuta üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele
Esitajad: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt annab keskkonnaministeerium oma valitsemisel oleva, Pärnu maakonnas Kihnu vallas Rootsiküla külas asuva Kihnu kruusamaardla maaüksuse pindalaga 8,67 ha tasuta üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele. Maaüksusel asub Kihnu kruusamaardla, millest Pärnu teedevalitsus soovib kaevandada kruusa Kihnu saarel asuvate riigimaanteede ja vallateede korrashoiuks.
Pärnumaa keskkonnateenistus on andnud maavara kaevandamise loa Pärnu teedevalitsusele 20. juulil 2004. a. Riigivara registri õiendi kohaselt on katastriüksuse valitsejaks keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus.
23. Volituste andmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip
Tüüp: Korralduse eelnõu
Korraldusega volitatakse maanteeameti peadirektorit Riho Sõrmust (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki maanteeameti põhitegevuseks vajalike maaüksuste (riigimaantee nr 64 Võru-Põlva 5,9 km pikkusel Kööbi-Põlva lõigul õgvenduste ja jalgtee ehitamiseks) omandamiseks maaomanikega läbirääkimiste pidamisel ja vajalike tehingute sooritamiseks. Teemaa laiendamiseks on vaja riigile osta 55 kinnistu omanikelt kokku 3 ha maad. Kehtestatakse, et riigi poolt omandatavate maaüksuste valitsejaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Maakorralduslikke töid kavandatakse osaliselt teostada 2005. aastal. Rahalised vahendid on ette nähtud maanteeameti eelarves. Ehitamine on kavandatud 2005. aastal.
24. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: 3 korralduse eelnõu
3 alapunkti, dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang kuni otsuse vastuvõtmiseni.
25. Eesti kodakondsusest vabastamine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu
Dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang kuni otsuse vastuvõtmiseni
26. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 20. detsembri 2004. a. istungil
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Keskkonnaminister esitab valitsusele heakskiitmiseks keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 20. detsembri 2004. a istungiks.
2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 21. ja 22. detsembri 2004. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Keskkonnaminister esitab valitsusele heakskiitmiseks keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 21. ja 22. detsembri 2004. a istungiks.
Seisukohtadele kehtib juurdepääsupiirang kuni eelnõude vastuvõtmiseni.
27. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
27.1. Ülevaade Euroopa Liidu töö-, sotsiaalpoliitika-, tervishoiu- ja tarbijakaitsenõukogu 6. ja 7. detsembri 2004. a istungist
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Arutluse all olnud teemad:
1. HIV/AIDSi vastane võitlus: huvi tuntakse selle vastu, milliseid samme ootavad liikmesriigid ühenduselt. (Eestil on komisjonile mitmeid ettepanekuid, sh EL-i HIV/AIDSi alase ühtse strateegia ja tegevuskava loomise kohta, mille juures oleks ära näidatud ka tegevuskava elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid.)
2. Tööaja direktiiv muutmise eelnõu, mis täpsustab ületunnitöö tegemise võimalusi, loob võimaluse pikendada arvestusperioode (puudutab maksimaalset nädalast tööaega) kuni 12 kuuni, kohtulahenditest tulenevalt võetaks tööaja määratlemisel kasutusele uued mõisted "valveaeg" ja "valveaja mitteaktiivne osa". (Eestile on oluline, et säiliks individuaalse ületunnitöö tegemise võimalus sõltumata kollektiivlepingu olemasolust.)
3. Direktiivi eelnõu, mis puudutab vahendatud töötajate töötingimusi. Põhieesmärgiks on tõsta vahendatud töö kvaliteeti, tagades vahendatud töötajatele samaväärsed töötingimused ettevõttes töötavate alaliste töötajatega. Vaidlusküsimuseks on praegu teatud üleminekuperioodi sätestamine, mille jooksul ei pea teatud lühiajalise perioodi jooksul võrdset palka tagama.
4. Arutelu sotsiaalpoliitika tegevuskava üle Lissaboni strateegia kontekstis.
5. Direktiivi eelnõu naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste printsiibi rakendamisest seoses tööhõive- ja kutsealaste küsimustega. Eesmärgiks on naiste ja meeste võrdse kohtlemise alase seadusandluse lihtsustamine, kaasajastamine ja ühtlustamine (hetkel on võrdse kohtlemise normid sätestatud rohkem kui 12 õigusnormiga, lisaks kohtulahendid).