Valitsuse 17.10.2013 istungi kommenteeritud päevakord

16.10.2013 | 16:11

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10:00
Stenbocki majas, 17. oktoobril 2013. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Helin Vaher 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi ja majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. Tolliseaduse ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga tehakse tolliseadusesse mitmeid muudatusi, millest olulisemad on suunatud Balti riikide tollikoostöö parandamisele maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisel ning rahapesuvastase võitluse meetmete täiendamisele. Samuti luuakse riigisisene regulatsioon rahvusvahelises kaubaveos kasutatavate maanteesõidukite kaalumiseks ning massi tõendavate tunnistuste väljastamiseks.

Euroopa Liidu Nõukogu sularahamääruse kohaselt tuleb Euroopa Liitu sisenemisel või Euroopa Liidust väljumisel deklareerida piiril sularaha, mis ületab 10 000 eurot. Liikmesriigid peavad kehtestama karistused deklareerimiskohustuse rikkumise eest. Kehtiva seaduse järgi on Eestis sularaha deklareerimata jätmine väärtegu, mille maksimaalne karistus on 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Selline karistusmäär on liiga väike arvestades nii võimalikku sularaha suurust, mida üritatakse tolli eest varjatult üle piiri toimetada, kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide karistusmäärasid. Madalale karistusmäärale on tähelepanu juhtinud Euroopa Komisjon.

Eelnõuga sätestatakse, et sularaha deklareerimata jätmine saab olla väärtegu või kuritegu lähtudes deklareerimata jäetud sularaha suurusest. Sularaha deklareerimata jätmine summas 10 000 kuni 32 000 eurot on kvalifitseeritav väärteona, 32 000 eurot ületava sularaha deklareerimata jätmisel on tegemist kuriteoga. Maksimaalne karistus väärteo eest võib olla 1200 eurot ning kuriteo eest süüdimõistetu 500 kordne päevasissetulek. Deklareerimata jäetud sularaha võib konfiskeerida.

Teise muudatusena laiendatakse tolli automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu (ANTS) andmete kasutamise võimalusi. Andmekogu ANTS andmed ei ole avalikud, sest andmekogus sisalduv teave on seotud salakaubaveo ning maksupettuste tõkestamisega. Kehtiva seaduse järgi on juurdepääs andmekogule maksu- ja tolliametil, politsei- ja piirivalveametil ning kaitsepolitseil. Eelnõuga laiendatakse kasutajate ringi ja võimaldatakse ligipääs ka teiste riikide tolliasutustele. Eelnõuga lisatakse, et juurdepääs andmekogule on ka teabeametil, mis on kehtivast seadusest ekslikult välja jäänud.

Eesti on ühinenud ÜRO kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooniga. Konventsiooni kohaldamiseks luuakse tolliseadusesse regulatsioon rahvusvahelises kaubaveos kasutatavate maanteesõidukite kaalumiseks ning sõiduki massi tõendavate tunnistuste väljastamiseks. Konventsiooni kohaselt kaalub Eesti ettevõtja oma sõiduki koos kaubaga Eestis ning saab selle kohta vastava tunnistuse. Tunnistust peavad aktsepteerima kõik konventsiooniga liitunud riigid (nt Venemaa, Valgevene, Ukraina). Tunnistuse olemasolu peaks kiirendama piiriületusi erinevates riikides, kuna ülekaalumine ei ole konventsiooni kohaselt lubatud.

Kuna viimastel aastatel on toimunud peaaegu täielik üleminek elektroonilisele tollivormistusele, siis kaotatakse eelnõuga tolliametnike isiklikud pitsatid. Endiselt jäävad kasutusse tolliasutuste kalenderpitsatid. Isikliku pitsati kaotamisega hoitakse kokku MTA majandamiskulusid - kasutusel on ca 400 isiklikku pitsatit ja ühe pitsati hind on 16,83 eurot.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2014. aastal. Ükski eelnõuga tehtav muudatus ei eelda pikka ettevalmistus- või üleminekuaega.

2. Maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: seaduse eelnõu

Maareformi seaduse muutmise eelnõu kohaselt asutab regionaalminister maa järelmaksunõuete infosüsteemi, milles hallatakse erastamise ja riigimaa koormamise lepinguid ja nõudeid.

Andmekogu vastutav töötleja on siseministeerium ja volitatud töötlejad on maavalitsused.

Maa järelmaksunõuete infosüsteemi sisestavad maavalitsused maareformi käigus erastatud maade eest tasumisel antud järelmaksude, riigimaa kasutusvalduste ja hoonestusõiguste lepingud. Infosüsteemi kaudu kontrollitakse laekunud summade korrektset jaotust võlgnike lõikes ning saadetakse võlgnikele meeldetuletus- ja saldokinnituskirju. Samuti teostatakse maavalitsustes maksetähtajaks tasumata jäänud summade kohta võlamenetlustoiminguid. Loodav infosüsteem võimaldab läbi viia efektiivset lepingute täitmise ja järelmaksude laekumiste järelevalvet ning lepingutepõhist arveldust, vähendades nii maavalitsuste halduskoormust.

Asutatava infosüsteemi kliendivaates on kliendil võimalik saada ülevaade endaga seotud toimingutest ja teostada arveldusi. Seega lihtsustab ja kiirendab kliendivaate avamine klientide informeerimist seoses nende poolt riigi ees võetud kohustuste täitmisega.

Seaduse jõustumine on kavandatud üldises korras.

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

3.1 Arvamuse andmine veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (483 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: arvamuse andmine riigikogu liikmete Tõnis Kõivu, Liisa-Ly Pakosta, Peep Aru ja Siim Kabritsa algatatud eelnõule.

Riigikogu liikmete Tõnis Kõivu, Liisa-Ly Pakosta, Peep Aru ja Siim Kabritsa algatatud eelnõu põhieesmärk on reoveesette käitlemisega kaasnevate keskkonnahäiringute vähendamine tiheasustusaladel.

Peamiselt häirib inimesi puhastitest leviv ebameeldiv hais. Eelnõu jõustumisel peab viie aasta pärast enam kui 100 000 inimekvivalendi projekteeritud reostuskoormusega reoveepuhastites näiteks Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel, Pärnus ja Tartus toimuma reoveesette käitlemine n.ö suletud protsessina ehk kinnises mahutis või hoones ning selliselt, et keskkonnahäiring ei leviks rajatise ohutuseks kehtestatud piiridest kaugemale.

Väiksemates, alates 10 000 inimekvivalendi projekteeritud reostuskoormusega reoveepuhastites näiteks Kuressaares, Rakveres, Viljandis, Võrus, Paides ja Keilas tuleb sama nõue täita 10 aasta pärast.

Veelgi väiksemates reoveepuhastites toimuvat käesolev eelnõu ei reguleeri. Eelnõuga motiveeritakse vee-ettevõtjad viima reovee käitlusprotsesse läbi tõhusamalt, mille tulemusena väheneb keskkonnahäiring ning parandatakse reoveesettest saadava komposti kvaliteeti.

Lisaks reguleeritakse eelnõus kanalisatsiooniehitiste kuja maksimaalset ja minimaalset ulatust. Kehtiv seaduse regulatsioon lubab kuni 500 meetri suurust kuja, kuid tegelikult ei ole kehtestatud ühtegi suuremat kui 300 meetrist kuja. Kehtiva seadusega võrreldes vähendatakse kuja maksimaalseid ulatusi ning täpsustatakse kuja ulatuse määramise üksikasju.

Eelnõu põhieesmärgi saavutamisega seotud investeeringute vajadus sõltub sellest, millise tehnoloogia ja meetmed reoveepuhasti valdaja valib. Eelnõu puudutab kokku 26 tiheasustusalale ehitatud reoveepuhastit. Arvestades asjaolu, et kümnel olemasoleval reoveepuhastil toimub reoveesette käitlemine kinniselt või on kavas kinniseks muuta, on hinnanguliselt investeeringute vajadus üle Eesti 25 miljonit eurot. Eelnõu seletuskirja kohaselt on investeeringuid võimalik teha Euroopa Liidu 2014-2020 struktuurivahendite arvelt.

Siseministeerium toetab eelnõu.

Valitsuse arvamus tuleb esitada keskkonnakomisjonile 23. oktoobriks 2013. aastal.

3.2 Arvamuse andmine alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (485 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: arvamuse andmine riigikogu keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõule.

Riigikogu keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu eesmärgiks on täpsustada liiduvälisest riigist reisija poolt toodud aktsiisikauba aktsiisivabastuse reegleid. Hetkel on riigikogu menetluses ka valitsuse algatatud aktsiisivabastuse reegleid muutev eelnõu (449 SE).

Eelnõuga sätestatakse, et liiduvälisest riigist toodav aktsiisikaup on aktsiisivaba piirnormi ületav ja maksustatav, kui selle toomine ei ole juhuslikku laadi. Eelnõu järgi on peetakse alkoholi, kütuse ja tubakatoodete juhuslikuks toomiseks juhul kui seda tehakse esimest ja teist korda ühe kalendrikuu jooksul. Kütuse puhul kohaldatakse esma- ja teistkordsel sisenemisel aktsiisivabastust, kui see on mootorsõiduki standardses kütusepaagis, toodud mitteärilisel eesmärgil ning paagis olev kogus ei ületa 100 liitrit. Mistahes kogus alkoholi, kütust või tubakat, mida reisija toob liiduvälisest riigist Eestisse enamatel kordadel, ei ole enam juhuslik toomine ja loetakse aktsiisivaba piirnormi ületavaks.

Valitsuse algatatud eelnõuga sätestatakse, et alkohol ja kütus on juhuslikult toodud vaid esmakordsel saabumisel ning tubakatoodete puhul esma- ja teistkordsel saabumisel ühe kalendrikuu jooksul. Kütus on esmakordsel saabumisel aktsiisivaba, kui see on mootorsõiduki standardses kütusepaagis ja toodud mitteärilisel eesmärgil. Lisaks on lubatud kaasa tuua 10 liitrit kütusekanistriga. Eelnõuga antakse maksuhaldurile kaalutlusõigus ühe täiendava aktsiisivabastuse kohaldamiseks (alkoholi ja kütuse puhul teist korda, tubaka puhul kolmandat korda) lähtudes reisija selgitustest ja eelnevate piiriületuste sagedusest.

Kehtivas seaduses ei ole juhuslikkust defineeritud ja aktsiisikaup loetakse vaid siis piirnorme ületavaks, kui ületatakse seaduses sätestatud lubatavat piirkogust. Kütus on aktsiisivaba, kui see on mootorsõiduki standardses kütusepaagis ja toodud mitteärilisel eesmärgil. Lisaks on lubatud kaasa tuua 10 liitrit kütusekanistriga. Maksuvabastus ei sõltu sellest mitu korda ühes kalendrikuus Eestisse saabutakse.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei toeta eelnõu, sest seaduse muudatus ei lahenda aktsiisikaupade pahatahtlikku üle piiri toomise probleemi. Rahandusministeerium ei toeta eelnõu ja leiab, et aktsiisivabastuse kohaldamine alkoholi puhul enam kui üks kord kalendrikuus ei ole põhjendatud arvestades alkoholi suhteliselt suurt aktsiisivaba piirkogust ühekordsel toomisel liiduvälisest riigist. Samuti juhib rahandusministeerium tähelepanu sellele, et keskerakond on samasisulisi ettepanekuid teinud ka riigikogu menetluses oleva 449 SE kohta. Käesoleva eelnõuga soovitakse võrreldes riigikogu menetluses oleva eelnõuga suurendada aktsiisivabastuse ulatust, millega ei saa nõustuda. Aktsiisikauba toomise juhuslikkus peab lisaks ebaseadusliku kaubanduse vähenemisele vähendama ka reisija võimalusi odavama aktsiisikauba kasutamiseks isiklikul otstarbel. Ettepanek, mis võimaldab reisijal kaks korda kuus aktsiisivabalt kütust tuua tähendab sisuliselt seda, et piiriäärsed elanikud ei pea kütust ostma, paagi tühjenemisel saab uuesti Venemaale tankima sõita.

Valitsuse arvamus tuleb esitada rahanduskomisjonile 25. oktoobriks 2013. aastal.

3.3 Arvamuse andmine vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (486 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: arvamuse andmine riigikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud eelnõule.

Riigikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud eelnõu kohaselt muudetakse vanemahüvitise seadust selliselt, et lapsevanemad võivad vanemahüvitise päevi kasutada kuni lapse 8-aastaseks saamiseni või esimese kooliaasta lõpuni.

Muudatus võimaldab lapsevanematel kasutada vanemahüvitise päevi näiteks lapse toetamisel tema esimesse klassi minemisel või mõnel muul vajalikul perioodil. Kehtiv seadus näeb ette, et hüvitis määratakse hüvitise õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks. Õigus vanemahüvitisele algab rasedus-ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, määratakse hüvitis lapse 18 kuu vanuseks saamise päevani.

Eelnõu seab minimaalseks vanemahüvitise kasutamise pikkuseks 0,5 päeva nädalas. Eelnõu koostajate hinnangul võimaldab selline regulatsioon vanematel paindlikult ühitada töö-ja pereelu.

Sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium ei toeta eelnõu, sest puuduvad lahendused tööandja kohustuste ja õiguste ning hüvitise arvutamise kohta ning ei selgu seaduse rakendamiseks vajalik kulu. Eelnõu kohta on arvamuse andnud ka siseministeerium, sest eelnõu näeb politsei-ja piirivalveametile ette kohustuse sekkuda vanemahüvitise tagasinõudmise protsessi. Siseministeerium ei toeta eelnõu.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud samasisuline eelnõu oli arutusel valitsuse 1. juuli 2010. aasta istungil, kus otsustati eelnõu mitte toetada.

Valitsuse arvamus tuleb esitada sotsiaalkomisjonile 25. oktoobriks 2013.

4. Kirikuraba looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga moodustatakse Kirikuraba looduskaitseala ja kehtestatakse sellele kaitse-eeskiri. Suur osa moodustatavast kaitsealast on olnud kaitse all Kirikuraba metsise püsielupaigana, määrusega muudetakse kaitstava loodusobjekti tüüp looduskaitsealaks ja laiendatakse kaitstavat ala.

Kirikuraba looduskaitseala moodustatakse tulenevalt vajadusest paremini tagada metsisele ja kanakullile sobivate pesitsus- ja toitumiskohtade säilimine ning paljude erinevate metsa- ja rabaelupaigatüüpide kaitse. Kaitseala on arvatud Kirikuraba ja Kirikuvalla sihtkaitsevööndisse ning Kirikumetsa piiranguvööndisse. Kirikuraba looduskaitseala kogupindala on 445 ha, jäädes peaaegu kogu ulatuses riigimaale.

Kaitseala asub Jõgeva maakonnas Puurmani vallas Kirikuvalla ja Tõrve külas ning Tabivere vallas Sortsi külas. Kaitseala valitseja on keskkonnaamet.

5. Nõusoleku andmine Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara otsustuskorras koormamiseks isikliku kasutusõigusega Suure-Jaani valla kasuks (Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kinnistu)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusministeeriumile antakse nõusolek koormata otsustuskorras tähtajatu isikliku kasutusõigusega harilikust väärtusest madalama kasutustasu eest Suure-Jaani valla kasuks Viljandi maakonnas Olustvere alevikus ja Jaska külas asuv Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli kinnistu.

Isiklik kasutusõigus seatakse kergliiklustee ehitamiseks ja selle kasutuse korraldamiseks. Kinnistu omanikul on õigus kolme aasta möödudes nõuda tasu muutmist ning uuesti kolm aastat pärast viimase tasu muutmist.

6. AS Levira aktsiate valitseja määramine ja aktsiate üleandmine Rahandusministeeriumi valitsemisele ning nõusoleku andmine riigivara valikpakkumisel võõrandamiseks
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse AS Levira aktsiate valitsemine üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt rahandusministeeriumile. Samuti antakse rahandusministeeriumile nõusolek AS Levira osaluse müügiks, seades müügile lisatingimused.

Aktsiate üleandmine rahandusministeeriumi valitsemisele on vajalik seoses Euroopa Komisjoni poolt Eesti vastu Euroopa Kohtusse esitatud hagiga, mille kohaselt rikub Eesti Euroopa Liiidu direktiivist elektrooniliste sidevõrkude ja –teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta tulenevaid nõudeid. AS Levira osaluse müügile andis valitsuskabinet põhimõttelise heakskiidu 14. veebruari 2013. aasta nõupidamisel.

AS Levira on elektroonilise side teenuse osutaja ning suurim televisiooni- ja raadiosaateid ringhäälingus edastav äriühing Eestis. Alates 2007. aastast on AS Levira aktiivne digitaalse meedia ja IT-infrastruktuuriteenuste valdkondades. AS Levira eelkäija Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse aktsiaselts asutati 1996. aastal Vabariigi Valitsuse poolt. Alates 2000. aastast kuulub äriühing 51% ulatuses (76 500 nimiväärtuseta aktsiat) Eesti Vabariigile (osaluse valitseja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) ja 49% (73 500 nimiväärtuseta aktsiat) ulatuses Prantsuse telekommunikatsioonikontsernile Telediffusion de France S.A.S., kes omandas osaluse ettevõtjas erastamise käigus. Alates 2004. aastast kannab äriühing nime AS Levira.

7. Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2013. a korralduse nr 143 „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2013. aastaks“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt vähendatakse vastavalt äriühingute põhjendustele AS Tallinna Sadam poolt 2013. aasta eelarvesse makstavate dividendide summat 15 000 000 euro võrra ja AS Eesti Energia poolt makstavate dividendide summat 38 600 000 euro võrra. Muudatuste eesmärk on tagada ettevõtete piisav likviidsus.

AS Tallinna Sadam poolt 2013. aasta riigieelarvesse makstavaks dividendisummaks on kinnitatud 40 260 000 eurot ja AS Eesti Energia poolt 73 480 000 eurot. Eelnõu kohaselt on uueks dividendide summaks AS-il Tallinna Sadam 25 260 000 eurot ja AS-il Eesti Energia 34 880 000 eurot.

8. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumile (teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse tagajärjel püsivalt töövõimetuks jäänud politseiametniku ühekordse hüvitise katteks)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsuse reservist eraldatakse siseministeeriumile 11 700 eurot teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse tagajärjel püsivalt töövõimetuks jäänud politseiametniku ühekordse hüvitise katteks.

9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (Euroopa Liidu toiduabi meetme rakendamisega seotud käibemaksu tasumise kohustuste katteks)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse reservist eraldatakse eelnõu järgi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 1 215 037 eurot Euroopa Liidu toiduabi meetme rakendamisega seotud käibemaksu tasumise kohustuse katteks. Põllumajandusministeerium tagastab vahendid valitsuse reservi 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmisel.

PRIA-l ei ole tulenevalt käibemaksuseadusest õigus toiduabina üleantavate kaupade soetamisel nende sisendkäibemaksu maha arvata ning toiduabina üleandmist ei tuleks käsitada käibena ega toiduabina üleantavaid kaupu käibemaksuga maksustada. Eelnevast tulenevalt oli PRIA kohustatud korrigeerima käibemaksuarvestust, millega tekkis käibemaksu tagasimaksmise kohustus maksu – ja tolliametile.

10. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni algatatud elektroonilise side ühtse turu paketi kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Elektroonilise side ühtse turu pakett (sidepakett) koosneb kahest Euroopa Komisjoni algatatud eelnõust. Sidepaketi üldeesmärk on liikuda Euroopa Liidu ühtse sideturu loomise poole, kus kodanikel ja sideettevõtjal on ilma piiriüleste piirangute või põhjendamatute lisakuludeta juurdepääs kõikjal Euroopa Liidus pakutavatele sideteenustele ning sidevõrke ja -teenuseid osutavad sideettevõtjad saavad tegutseda ja pakkuda oma teenuseid, olenemata nende või klientide asukohast Euroopa Liidus.

Otsuse projekti kohaselt toetab Eesti sidepaketiga seatud eesmärke. Toimiv ühtne sideturg, mis tagaks piiriüleste sideteenuste toimepidevuse, tuleks luua hiljemalt 2018. aastaks. Eesti toetab ka liigselt bürokraatlike regulatiivsete meetmete kaotamist ja sideturu regulatsiooni järk-järgulist viimist tavapärase konkurentsiõiguse regulatsiooni alla.

Eesti jaoks on olulisemateks teemadeks rändlusteenus, sagedushalduse küsimused, võrgu neutraalsuse põhimõtte järgimise tagamine ja sideturule sisenemine.

Eesti toetab koduturu ja rändluse hindade järk-järgulist ühtlustamist, samuti raadiosagedusalade kasutusse andmise ajakava ühtlustamist, kuna see võimaldab mitmes liikmesriigis tegutsevatel sideettevõtjatel oma tegevusstrateegiat paremini planeerida.

Eesti leiab, et raadiosagedushaldus peaks vastama liikmesriigi turu vajadustele, kuna liikmesriik oskab ise kõige paremini hinnata, millistel tingimustel oleks raadiosagedusressurssi mõistlik sideettevõtjatele kasutamiseks anda.

Sidepaketiga sätestataks võrgu neutraalsuse põhimõte, mis tähendab seda, et sideettevõtja ei tohi oma sidevõrgus piirata lõppkasutaja juurdepääsu legaalsetele sisuteenustele, interneti kodulehekülgedele ega kasutatavatele platvormidele. Eesti on alati toetanud nn vaba internetti ja tervitab selle põhimõtte seadustamist.

Euroopa Komisjon soovib sideturule sisenemist puudutavaid nõudeid ühtlustada ja lihtsustada. Eesti leiab, et sideturule sisenemine peab olema lihtne ja selge ning seejuures ei tohiks suureneda liikmesriikide reguleerivate asutuste ja sideettevõtjate halduskoormus.

11. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel

11.1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 18. oktoobri 2013. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Istungil arutatakse investori ja riigi vahelistest vaidlustest tekkiva finantsvastutuse Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel jagamise määruse ettevalmistamist. Nõukogult oodatakse määruse eelnõu heakskiitmist, et saaks alustada triloogi Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

Nõukogu arutab ka 28.-29. novembril Vilniuses toimuva idapartnerluse tippkohtumise kaubandusaspektide ettevalmistusi. Tippkohtumisel on kavas parafeerida Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingud Moldova ja Gruusiaga.

Samuti plaanib nõukogu vastu võtta otsuse mandaadi andmise kohta Euroopa Komisjonile Euroopa Liidu nimel läbirääkimiste pidamiseks Hiina Rahvavabariigiga investeeringute lepingu sõlmimiseks ning vastu võtta otsuse komisjonile antud mandaadi muutmise kohta Euroopa Liidu nimel läbirääkimiste pidamiseks Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni liikmesriikidega vabakaubanduslepingute sõlmimiseks, et võimaldada komisjonil läbi rääkida ka investeeringute kaitse küsimustes.

11.2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 21. oktoobri 2013. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Kohtumise teemadeks on idapartnerlus (Vilniuse tippkohtumise ettevalmistused), lõunanaabrus (Süüria ja Egiptus) ning Myanmar/Birma.

Idapartnerluse keskseks teemaks on Ukraina, lisaks Gruusia ja Moldova assotsiatsioonilepingute parafeerimine. Süüria osas toimub arutelu keemiarelvade hävitamise ja pagulaste teemal.

Egiptuse osas on Eesti jaoks oluline kõigi demokraatlike jõudude kaasatus poliitilisse protsessi. Birma osas pooldab Eesti Euroopa Liidu koostöö elavdamist Birmaga eesmärgiga toetada demokraatliku riigikorra taastamist ning rahu ja stabiilsuse tagamist.

11.3 Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu 22. oktoobri 2013. a istungil
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Üldasjade nõukogu istungil tahetakse heaks kiita järeldused makroregionaalsete strateegiate lisaväärtusest (Eesti puhul Läänemere strateegia).

Nõukogu valmistab ette 24. ja 25. oktoobril toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist. Tippkohtumise põhiarutelu on pühendatud digitaalmajandusele, innovatsioonile ja teenustele.

Käsitletakse ka noorte tööpuuduse vähendamise ja majanduse elavdamise meetmete hetkeseisu ja tulevikku. Lisaks jätkatakse Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidu tuleviku teemalist debatti raskuskeskmega sotsiaalpoliitikal.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-