Valitsuse 17.11.2005 istungi kommenteeritud päevakord.

17.11.2005 | 12:20

Uudis

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 17. novembril 2005. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Üve Maloverjan 693 5719, Kersti Luha 693 5713.
 

1. "Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse" eelnõu<?xml:namespace prefix = o ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:office" />

Esitajad: välisminister Urmas Paet ja rahandusminister Aivar Sõerd

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Seadusega ratifitseeritakse protokoll Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli muutmiseks.

 

Protokoll lisab lepingusse täiendava punkti, mille kohaselt vabastatakse lepinguosalise riigi maksust selline intress, mida selle riigi ettevõtja maksab teise riigi krediidiasutusele selle krediidiasutuse antud laenult. Hetkel protokoll lepinguosaliste maksuseaduste kohaldamist ei mõjuta, kuna ei Eesti ega ka Holland üldjuhul mitteresidendile makstavaid intresse ei maksusta.

 

Protokolliga võtab Eesti topeltmaksustamise vältimiseks kasutusele lisaks krediidimeetodile ka vabastusmeetodi. Vabastusmeetod tähendab, et Hollandis teenitud tulu Eestis ei maksustata. Krediidimeetod tähendab, et Hollandis tasutud tulumaks lubatakse võtta arvesse Eestis tasutava tulumaksu arvestamisel.

 

Maksumaksjal on õigus valida topeltmaksustamise vältimiseks temale soodsam meetod, olgu see siis lepinguga kehtestatud vabastusmeetod või tulumaksuseadusega kehtestatud krediidimeetod.

 

Protokolli kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2005. Seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid otseseid kulutusi. Protokolli jõustumisel ei ole Eestil õigus maksustada teatud liiki tulu, mida Eesti resident on Hollandist saanud. Selle tõttu saamata jäänud tulu suurust ei ole võimalik täpselt hinnata.

 

 

2. "Teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitleva Rotterdami konventsiooniga ühinemise seaduse" eelnõu

Esitajad: välisminister Urmas Paet, sotsiaalminister Jaak Aab

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt ühinetakse 1998. aasta 10. septembril vastu võetud nn Rotterdami konventsiooniga, mis käsitleb teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda.

 

Konventsiooni eesmärk on edendada konventsiooniosaliste jagatud vastutust, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ohtlike kemikaalide võimaliku kahjuliku mõju eest. Konventsiooniga soovitakse tõhustada ohtlike kemikaalide keskkonnaohutut kasutamist, hõlbustada nimetatud kemikaalide kohta käiva teabe vahetust ning kehtestada nende kemikaalide impordi ja ekspordi suhtes riigisisene otsustamismenetlus ning edastada asjakohased otsused konventsiooniosalistele.

 

Konventsiooni põhiprintsiip on, et keelustatud või rangelt piiratud käitlemisega kemikaalide eksport võib toimuda üksnes siis, kui eelnevalt teatatud nõusolek on saadud sellelt konventsiooniosaliselt (vastava riigi või organisatsiooni volitatud pädevalt riigiasutuselt), kelle territooriumile eksportija tahab nimetatud kemikaali eksportima hakata.

 

Konventsiooniosaline peab määrama pädeva riigiasutuse või -asutused, kes on volitatud konventsiooniosalise nimel tegutsema konventsiooniga kehtestatud haldusülesannete täitmisel. Eestis täidab konventsioonist tulenevaid haldusülesandeid kemikaalide teabekeskus.

 

Konventsiooni rakendamisega seotud haldusülesannete täitmiseks vajalikud kulud on juba ette nähtud kemikaalide teabekeskuse eelarves kemikaaliseaduse ja selle rakendusaktidest tulenevate kohustuste täitmise vahendite all. Käesolevaks ajaks on konventsioonile alla kirjutanud 73 riiki ning selle on ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega on ühinenud 100 riiki.

 

 

3. "Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõu

Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Esitatud eelnõus teeb rahandusministeerium ettepaneku lõpetada EVP-de väljaandmine kehtival tähtajal ja kasutamise tähtaega poole aasta võrra pikendada.

 

Rahuldamata kompensatsiooninõuded ja kasutamata EVP-d hüvitatakse rahas. Isikud, kes saavad kompensatsiooni EVP-des vahetult enne väljaandmise lõpptähtaega, peaksid olema võimalikult sarnastes tingimustes isikutega, kes pärast seda tähtaega hakkavad saama rahalist kompensatsiooni. Seda eesmärki silmas pidades kavandatakse kompensatsioonide ja kasutamata EVP-de eest hüvitiste viivitusega ja ositi väljamaksmine kuni viie aasta jooksul.

 

Kehtivate seaduste kohaselt lõpeb erastamisväärtpaberite väljaandmine 31. detsembril 2005 ja 1. juulil 2006. a lõpevad kõik võimalused erastamisväärtpaberite kasutamiseks. EVP-de väljaandmise ja kasutamise tähtaegu on varem korduvalt pikendatud põhjendusega, et omandireformi protsessid, milles EVP-del on oluline vahendusroll, ei ole veel lõppenud.

 

Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt ei lõpe ka kehtivaiks tähtaegadeks põhilised reformiprotsessid, kus neid vahendeid kasutatakse – eelkõige õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine ja maa erastamine, kuid reformiprotsessid on praeguseks siiski jõudnud sellisesse järku, kus EVP-de käibelt kõrvaldamisele ei ole enam veenvaid vastuargumente.

 

Eelnõu autorid leiavad, et samaaegselt EVP-de käibelt kõrvaldamisega on otstarbekas lõpetada maareformi seaduses ette nähtud hinnasoodustused (nn lapsesoodustused) maa erastajaile, mis teatud juhtudel nõuavad enam makstud summa tagastamist EVP-des. Seaduses tuleb ette näha ka abinõud, mis välistaksid seoses EVP-de kaotamisega tekkivad määramatud olukorrad muude parandus- ja tagasimaksete puhul, kus varem toimus arveldus EVP-des.

 

Seaduse rakendamiseks vajalikud rahalised kulud kaetakse põhiliselt maa erastamisest laekuvast rahast. Selleks suunatakse 50% praegu täies ulatuses stabiliseerimisreservi laekuvast rahast uuesti valitsuse omandireformi reservfondi.

 

 

4. Ülevaade erastamisväärtpaberite väljaandmisest ja kasutamisest

Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Rahandusministeeriumi poolt koostatud ülevaates antakse lisaks tavapärasele statistikale selgitusi erastamisväärtpaberite kasutamisega seonduvate seadusemuudatuste kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute ning seaduse kavandatava rakendamise kohta.

 

EVP-de kasutusvaldkondadeks on ülevaate kohaselt jäänud eluruumide ja elamutes asuvate mitteeluruumide ning maa ja metsa erastamine. Erastamisseaduses on sätestatud EVP-de kasutamise lõpptähtpäevaks 1. juuli 2006. a, kuid ettevalmistatud ja esitatud seaduseelnõu kohaselt pikendatakse kasutusaega 31. detsembrini 2006.a.

 

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine on maa erastamise kõrval üks väheseid omandireformi valdkondi, kus reformiprotsessid võivad kesta veel aastaid.

 

Nii tagastatava kui ka kompenseeritava vara hulgas moodustab muu vara maaga võrreldes väikese osa, sellest omakorda moodustavad põhilise osa ehitised. Sõjakahjude ja pikaajalise amortisatsiooni tõttu on rohkem kui pool võõrandatud ehitistest hävinenud ja restitutsiooninõudeid on võimalik rahuldada üksnes kompenseerimise teel.

 

 

5. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta


5.1. Arvamuse andmine "Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse" eelnõu (752 SE) kohta

Esitajad: justiitsminister Rein Lang, rahandusminister Aivar Sõerd, sotsiaalminister Jaak Aab

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muudatusettepanekutega soovitakse hoida ära seaduse jõustumisega kaasnev töötajate õiguste oluline kitsendamine.

 

Alates 1. jaanuarist tuleb kohtus riigilõivu maksma hakata nii tööõnnetuse kui kutsehaiguse hüvise nõudjal. Eelnõu esitajad soovivad muuta seadust ning jääda täna kehtiva korra juurde, mille kohaselt on taolised nõuded riigilõivuvabad.

 

Eelnõu algataja arvates võib prognoosida, et tulu vähenemine riigilõivudelt, mida tasuvad kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagis hagejad või kaebuse esitajad, ei avalda riigieelarve tulude poolele märkimisväärset mõju.

 

 

2) Arvamuse andmine "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 29 muutmise seaduse" eelnõu (759 SE) kohta

Esitajad: haridus- ja teadusminister Mailis Reps, siseminister Kalle Laanet, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Res Publica fraktsiooni poolt esitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste kohaselt oleks kõigis põhikoolides, kus õppekeel ei ole eesti keel, üheks lõpueksamiks ühiskonnaõpetuse eksam. Selle eksami raames kontrollitakse Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist Eesti kodakondsuse saamiseks vajalikus ulatuses.

 

Eelnõu algataja sõnul kaotab seadusemuudatus ka olukorra, kus järgmisel aastal teeksid muukeelse õppekeelega põhikooli lõpetajad kahte sisu poolest erinevat ühiskonnaõpetuse eksamit.

 

 

3) Arvamuse andmine "Vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse" eelnõu (772 SE) kohta

Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni poolt esitatud vedelkütusevaru seaduse muudatustega soovitakse vältida vedelkütusevaru seaduse ja riigihangete seaduse erinevaid tõlgendusi varu soetamiseks ning hoidmiseks korraldatavate hangete osas.

 

Vedelkütusevaru seaduse muudatuse kohaselt ei ole varu haldaja kohustatud varu moodustamise ja haldamisega seotud riigihangete suhtes rakendama riigihangete seaduses sätestatud korda.

 

Vedelkütusevaru seaduse muutmise vajadusele on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler.

 

 

6. "Setomaa riikliku kultuuriprogrammi 2006-2009" heakskiitmine

Esitaja: kultuuriminister Raivo Palmaru

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Setomaa riikliku kultuuriprogrammi üldeesmärgiks on säilitada setode kultuuriline ja keeleline eripära ning väärtustada Setomaad kui elukeskkonda.

 

Programmi abil soovitakse kaasa aidata seto vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ning arengule võimalikult autentsel kujul ning seto kultuuris osalejate ringi laiendamisele, eriti noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga.

 

Programm on eelkõige suunatud seto pärimuskultuuri ja keele säilitamisele setode põlisel asualal (sh väljaspool Eesti Vabariiki), aga ka kõigile tegevustele mujal, mis sellele kaasa aitavad. Samuti keskendutakse maastikukaitse ning seto kultuuri uute väljundite, nagu seto kunst, teater, film, tekkimisele ja toetamisele.

 

Programmi üldeesmärgi täitmine tagatakse alameesmärkide kaudu, milledeks on: pärimuskultuur, omakultuur, keel ja haridus, teadusuuringud, meedia ja maine ning kogukond.

 

Programmi rahastatakse riigieelarvest kultuuriministeeriumi kaudu.

 

 

7. Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2003. a määruse nr 30 "Kutseõppeasutuse õppevaldkondade ja õppevormide ning erivajadustega õpilaste õppe läbiviimise koefitsiendid" muutmine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Tüüp: määruse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on muuta kehtivaid õppevaldkondade õppekavarühmade koefitsiente vastavalt reaalsele maksumusele. Eelkõige suurendatakse ressursimahukates valdkondades toimuva õppe rahastamist. See tagab õppetöö normaalse läbiviimise ja vajaminevate õppematerjalide hankimise. Kokkuvõttes aitab koefitsientide korrigeerimine kaasa kutseõppeasutuste lõpetajate väljaõppe kvaliteedi ja konkurentsivõime tõusule.

 

Eelnõuga lisatakse määrusele uus paragrahv, mis sisaldab endas 2005/2006. õppeaastast õpinguid alustavate õpilaste suhtes kohaldatavaid õppekoha rahastamise koefitsiente.

 

Uute koefitsientide väljatöötamisel lähtuti põhimõttest, mille kohaselt ühtegi kehtivat koefitsienti ei langetatud. Suurendati ning muudeti kehtivate koefitsientide vahelisi proportsioone. Väikseim koefitsient on 1,0 ja suurim 4,0.


Senini ulatusid koefitsiendid 1,0-st kuni 3,6-ni, andes kaalutud keskmiseks 1,15, kuna väga paljud õppijad erinevates õppesuundades kuulusid minimaalsesse või selle lähedasse koefitsiendirühma. Koefitsientide erinevused ei olnud piisavad eristamaks ressursimahukaid valdkondi (tehnika, tootmine, ehitus, põllumajandus, metsandus, kalandus) vähem rahalisi vahendeid nõudvatest, olles seega alafinantseeritud.

 

Siiamaani koolitavad kutseõppeasutused näiteks keevitajaid, treialeid, ehitajaid, tislereid jt ametimehi täpselt sama raha eest kui müüjaid, sekretäre ja raamatupidajaid. Ka sellised kaasaegsed valdkonnad nagu elektrotehnika ja energeetika või elektroonika ja automaatika pidid toime tulema koefitsiendiga 1,1.

 

Majanduslikus mõttes toob määruse vastuvõtmine endaga kaasa enamike kutseõppeasutuste eelarvete suurenemise ning seega ka suurema eelarveliste vahendite vajaduse.

 

Ressursimahukamate õppekavarühmade koefitsientide suurendamine aitab arendada koolide õppebaase ja õppekorraldust, mistõttu tõuseb kutsealase õppe kvaliteet ning paraneb kutsehariduse maine. Kutsehariduse finantseerimise kaasajastamine muudab kutsehariduse kvaliteeti ja korraldust võrreldavamaks Euroopa riikide vastavate näitajatega. Ühtlasi aitab koefitsientide korrigeerimine kaasa kutseõppeasutuste lõpetajate konkurentsivõime tõusule Eesti ja Euroopa tööturul.

 

Määruse muudatust on kavas rakendada alates 1. septembrist 2005. a selle aasta esimesele kursusele astujatele. Seega kehtivad alates 1. septembrist 2005. a paralleelselt uued koefitsiendid esimesele kursusele astunutele ning vanad koefitsiendid kõigile enne 2005/2006 õppeaastat õppima asunutele. Edaspidi ühtlustatakse koefitsiendid olenemata õpilaste kooli õppima asumise ajast. Erisuse kaotamise tähtaeg ning põhimõtted sõltuvad riigi 2006. aasta eelarveliste vahendite võimalustest.


8. Piiripunktide loetelu, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp

Esitaja: siseminister Kalle Laanet
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on nende piiripunktide loetelu kehtestamine, milles heisatakse alaliselt koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp.

Enamikes EL liikmesriikides on suuremates piiripunktides heisatud EL lipp teavitamaks reisijaid saabumisest EL liikmesriiki. Eesti Vabariigi piir on suures osas ka EL välispiir, mistõttu tuleks liikmesriikide praktikat ja head tava arvestades heisata EL lipud ka Eesti suuremates piiripunktides.

Kokku on siseministeerium loetlenud 25 piiripunkti, neist viis maanteelõikudel, kaks raudteejaamades, 13 mere- ja piiriveekogude sadamates ning viis lennujaamades.


9. Riigimetsas riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine
Esitaja: kaitseminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse luba metsakahjustusi tekitava riigikaitselise väljaõppe läbiviimiseks Harju maakonnas Kuusalu vallas kaitseväe keskpolügooni territooriumi esialgsel asukohal asuvas riigimetsas 2006. aastal.

Kaitseväe juhataja peab tagama Kuusalu vallavalitsuse ja avalikkuse teavitamise 2006. a I poolaasta laskeharjutuste ja lahinglaskmiste kavandatavast toimumisest keskpolügooni territooriumil hiljemalt 15 tööpäeva jooksul käesoleva korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Muudatustest laskeharjutuste ja lahinglaskmiste toimumises tuleb Kuusalu vallavalitsust ja avalikkust teavitada vähemalt 14 päeva enne laskeharjutuste ja lahinglaskmiste kavandavat toimumist.

Kaitseväe keskpolügoon asutati Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2001. a korraldusega. Detailplaneering kehtestati Kuusalu vallavolikogu poolt 31. augusti 2004. a otsusega.

Keskkonnale ja riigimetsale tekitatud kahju hüvitatakse kahju tekitanud poole poolt. Iga-aastaselt sõlmitakse territooriumi kasutaja ja metskonna vahel leping, mis sätestab detailselt riigi metsa kasutamise korra ja poolte kohustused ning vastutuse kaitseväe keskpolügooni territooriumil. Lepingud 2006. aastaks on sõlmitud Loobu, Aegviidu ja Anija metskondadega.

Tulevikus organiseeritakse territooriumi metsade majandamine koostöös Keskkonnaministeeriumiga vastavalt koostatavale metsamajandamiskavale, milles arvestatakse riigikaitselise tegevuse spetsiifikast tulenevate metsakasutuse eripäradega.


10. Maamaksu korrigeerimine
Esitajad: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduste eelnõud

Eelnõude eesmärgiks on maamaksu vähendamisega hüvitada maaomanikule loodusobjektide kaitsekorrast tulenevad kitsendused. Korralduse rakendamisel vallale maamaksust laekumata jääv summa kuulub kompenseerimisele riigieelarvest eelarvete tasandusfondi kaudu.

10.1. Maamaksu korrigeerimine Mustallika looduskaitsealal
Eelnõu kohaselt makstakse Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas asuva Mustallika looduskaitsealalt maamaksu 1. jaanuarist 2006. a 25% maamaksumäärast.

Looduskaitseala pindala Jõgeva valla piires on 49,44 hektarit.

10.2. Maamaksu korrigeerimine Tellise looduskaitsealal
Eelnõu kohaselt makstakse Jõgeva maakonnas Torma vallas asuva Tellise looduskaitsealalt maamaksu 1. jaanuarist 2006. a 25% maamaksumäärast.

Looduskaitseala pindala Torma valla piires on 236,8 hektarit.

10.3. Maamaksu korrigeerimine Võtikvere looduskaitsealal
Eelnõu kohaselt makstakse Jõgeva maakonnas Torma vallas asuvalt Võtikvere looduskaitsealalt maamaksu 1. jaanuarist 2006. a 25% maamaksumäärast Kolgametsa sihtkaitsevööndilt ja Võtikvere sihtkaitsevööndilt ning 50% Võtikvere piiranguvööndilt.

Seletuskirja kohaselt on Kolgametsa sihtkaitsevööndil pindala 19,79 ha, Võtikvere sihtkaitsevööndi pindala 19,27 ha ning Võtikvere piiranguvööndi pindala 76,81 ha.

10.4. Maamaksu korrigeerimine Saarjärve looduspargis
Eelnõu kohaselt makstakse Jõgeva maakonnas Saare vallas asuvas Saarjärve looduspargis maamaksu 1. jaanuarist 2006. a 25% maamaksumäärast Kabelimäe sihtkaitsevööndilt ja 50% Saarjärve piiranguvööndilt.

Seletuskirja kohaselt on Kabelimäe sihtkaitsevööndi pindala 36,81 ha ja Saarjärve piiranguvööndi pindala 82,12 ha.

10.5. Maamaksu korrigeerimine Ruila looduskaitsealal
Eelnõu kohaselt makstakse Harju maakonnas Kernu vallas asuvas Ruila looduskaitsealal maamaksu 1. jaanuarist 2006. a 50% maamaksumäärast Paatre piiranguvööndilt ja Saunjanurga piiranguvööndilt.

Seletuskirja kohaselt on Paatre piiranguvööndi pindala 54,76 ha ja Saunjanurga piiranguvööndi pindala 77,59 ha.

10.6. Maamaksu korrigeerimine Ubari maastikukaitsealal
Eelnõu kohaselt makstakse Harju maakonnas Jõelähtme vallas asuvas Ubari maastikukaitsealal maamaksu 1. jaanuarist 2006. a 25% maamaksumäärast kogu Ubari maastikukaitsealalt.

Seletuskirja kohaselt on Ubari maastikukaitseala, kus kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, pindala 58,33 ha.

10.7. Maamaksu korrigeerimine Laulasmaa maastikukaitsealal
Eelnõu kohaselt makstakse Harju maakonnas Keila vallas asuvas Laulasmaa maastikukaitsealal maamaksu 1. jaanuarist 2006. a 50% maamaksumäärast kogu Laulasmaa maastikukaitsealalt.

Seletuskirja kohaselt on Laulasmaa maastikukaitseala, kus kehtib piiranguvööndi kaitsekord, pindala 129,8 ha.

10.8. Maamaksu korrigeerimine Naage maastikukaitsealal
Eelnõu kohaselt makstakse Harju maakonnas Harku vallas asuvas Naage maastikukaitsealal maamaksu 1. jaanuarist 2006. a 25% maamaksumäärast Naage sihtkaitsevööndilt ja 50% maamaksumäärast Naage piiranguvööndilt.

Seletuskirja kohaselt on Naage sihtkaitsevööndil pindala 1,26 ha ja Naage piiranguvööndi pindala 3,35 ha.

10.9. Maamaksu korrigeerimine Paraspõllu looduskaitsealal
Eelnõu kohaselt makstakse Harju maakonnas Raasiku vallas ja Rae vallas asuval Paraspõllu looduskaitsealal maamaksu 1. jaanuarist 2006. a 25% maamaksumäärast.

Seletuskirja kohaselt on Paraspõllu looduskaitseala pindala Raasiku valla piires 207,9 ha ja Rae valla piires 268,6 ha.


11. Ajutise valitseja määramine riigimaale (Narvas Elektrijaama tee 180)
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt määratakse Ida-Viru maavanem Narvas Elektrijaama tee 180 asuva maa (endine ASi Nakro prügila, kood 051104) ajutiseks valitsejaks kuni maa valitsemise õiguse üleminekuni riigi omandisse jäetud maa valitsejale, maa munitsipaalomandisse andmiseni, maa omanikuõiguse üleminekuni maa tagastamisel või erastamisel.

Nimetatud maa pindalaga 30 930 m² ei ole kantud riigivara registrisse ega maakatastrisse.

Ida-Virumaa keskkonnateenistuse 5. juuni 2002. a otsusega otsustati ASi Nakro kroomnahajäätmete prügila sulgeda. Keskkonnainvesteeringute keskuse nõukogu otsustas 31.08.2004 eraldada raha 2004. a prügila sulgemise I etapiks, garanteerides ootele jäänud summa 3 421 545 krooni eraldamise 2005. a jäätmekäitluse programmi rahast.
 
Keskkonnaministeerium kuulutas välja riigihanke konkursi, mille võitis AS ASPI ja kellele ministeerium väljastas volituse ehitusloa taotlemiseks. Ehitusseaduse kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada.

Keskkonnaministeerium on seisukohal, et maavanem kui riigi esindaja maakonnas on võimeline tagama riigi huvide kaitse operatiivselt, arvestades, et antud juhul on tegemist Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt rahastatava projekti (Narva tuhavälja nr 2 sulgemine) tähtajalise kohustusega, milleks kõik tööd, sealhulgas Nakro prügila sulgemine peavad olema teostatud 2006. a lõpuks.


12. Riigipoolsest ostueesõigusest loobumine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt loobutakse riigipoolsest ostueesõigusest aktsiaseltsi Sanatoorium Tervis aktsiate võõrandamisel.

Riigi osalus aktsiaseltsis Sanatoorium Tervis on 10,94% ning riigile kuulub 4375 aktsiat nimiväärtusega 100 krooni aktsia. Vabariigi Valitsuse 12.08.2004.a korraldusega anti riigile kuuluvad aktsiaseltsi Sanatoorium Tervis aktsiad üle rahandusministeeriumile.

4.10.2005 kirjaga esitas aktsiaseltsi Sanatoorium Tervis juhatus teistele aktsionäridele ühe aktsionäri ettepaneku 60 aktsia (so 0,15%-line osalus) võõrandamiseks hinnaga 10 000 krooni aktsia kogusummas 600 000 krooni.

Aktsiaseltsi Sanatoorium Tervis viimaste majandusaastate tulemustest nähtub, et äriühingu kasumi jäämisel samasse suurusjärku 2004. aastaga, võiks oodata aktsia bilansilise väärtuse kasvu küsitud hinnani alles ca kuue aasta pärast. Küsitud hinda võib liiga kõrgeks pidada ka seetõttu, et kõnealuste aktsiate omandamisega ei kaasneks riigi osaluse suurenemine määrani, mis annaks lisaväärtust suurema otsustusõiguse näol.

Tulenevalt nimetatud asjaoludest ja sellest, et rahandusministeerium kavandab riigile kuuluvate vähemusosaluste võõrandamist, teeb rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda juhatuse ettepanekus toodud hinnaga aktsiaseltsi Sanatoorium Tervis 60 aktsia eelisostuõigusest.


13. Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2004. a korralduse nr 37-k "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks kinnitamine" kehtetuks tunnistamine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt tunnistatakse korraldus kehtetuks, kuna struktuuritoetuse seadus ei sisalda enam volitusnormi "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument 2004-2006" (RAK) kinnitamiseks Vabariigi Valitsuse poolt. 1. juulil 2005.a jõustunud struktuuritoetuse seaduses uue redaktsiooni kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks programmdokumentide kavandid, kuid lõplikult kinnitab dokumendid Euroopa Komisjon.
 

14. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Päästeametile kustutus- ja päästetöödega kaasnenud kulutuste katteks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest päästeametile 12 146 krooni kustutus- ja päästetöödega kaasnenud kulutuste katteks.

9.06.2005. a põles Tamsalu vallas Vajangu külas lihatööstuse kahekorruselise hoone. Põlengu likvideerimisel riigi poolt omanikule vee kasutamise ja päästetöödel üle nelja tunni rakendatud füüsiliste isikute toitlustamise kulude katmiseks taotleb siseministeerium kokku 1155 krooni (sh Kuie põllumajandusühistu veehoidlate vee kasutamine 822 krooni ja 15 päästetöötaja toitlustamine 333 krooni).

9.07.2005. a oli Valga maakonnas Karula vallas Pikjärve külas metsatulekahju seitsmel hektaril, mille kustutamisel rakendatud üheksa Valgamaa päästeteenistuse vabavahetuse tuletõrjuja-päästja poolt tehtud töö hüvitamiseks taotleb siseministeerium 10 830 krooni (sh töötasudeks 8112 krooni ja maksudeks 2718 krooni). Lisaks taotleb siseministeerium 9,5 tundi kestnud päästetöödel rakendatud isikute joogivee kulude katmist summas 161 krooni.

Päästeseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste kohaselt hüvitatakse taotlejale vee jm päästetöödeks vajalike ainete ja matejalide kasutamisest tekkinud kulud ja üle nelja tunni päästetöödel rakendatud füüsiliste isikute toitlustamise kulud. Samuti kuulub hüvitamisele eriolukorra ajal päästetööde juhi korraldusel päästetöödel rakendatud füüsiliste isikute palk, lisatasu ületunnitöö eest, töötamine õhtusel ja öisel ajal ning pühadel ja puhkepäevadel.
 

15. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2001. a korralduse nr 706-k "Hasartmängude korraldamise tegevusloa väljaandmise korraldamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse hasartmängude korraldamise tegevuslubade väljaandmise komisjoni koosseisu. Komisjoni liikmeteks nimetatakse rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna ettevõtluse talituse peaspetsialist Sören Meius ja rahandusministeeriumi nõunik Erki Uustalu. Komisjoni koosseisust arvatakse välja Ingrid Hunt ja Siiri Tõniste.

Komisjoni koosseisu nimetatav Sören Meius töötab ettevõtluse talituses hasartmängude temaatikaga. Erki Uustalu on vastava valdkonna õigusloome eest vastutav ministeeriumi juhtkonna liige ja ASi Eesti Loto nõukogu esimees. Rahandusministeeriumi hinnangul ei takista Erki Uustalu tegevus ASi Eesti Loto nõukogu liikmena tal komisjoni liikme ülesannete objektiivset täitmist, kuna loteriide korraldamiseks vajalikke korralduslubasid annab välja maksu- ja tolliamet.

Vabariigi Valitsuse määratud kaheksaliikmeline komisjon, mille esimees on ametikoha järgi rahandusminister, otsustab hasartmängu korraldamise tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise. Tegevusluba annab selles märgitud isikule õiguse tegelda hasartmängu korraldamisega. See antakse 10 aastaks eraldi õnnemängu, osavusmängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks.


16. Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2004. a korralduse nr 854-k "Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: peaminister Andrus Ansip
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt arvatakse Teadus- ja Arendusnõukogu koosseisust välja Andres Keevallik. Teadus- ja Arendusnõukogu liikmeks nimetatakse Tallinna Tehnikaülikooli rektor Peep Sürje.

Teadus- ja Arendusnõukogu on Vabariigi Valitsuse juures asuv 12-liikmeline nõuandev kogu, mille koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus. Nõukogu koosseisu kuuluvad ametikoha järgi peaminister nõukogu esimehena, haridus- ja teadusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, üks peaministri nimetatud Vabariigi Valitsuse liige ning kaheksa Vabariigi Valitsuse nimetatud liiget. Nõukogu tehnilise teenindamise tagab Riigikantselei.
 

17. Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a korralduse nr 309-k "Tartu Ülikooli kuratooriumi liikmete nimetamine" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt arvatakse Tartu Ülikooli kuratooriumi koosseisust välja Jaan Kiivit. Kuratooriumi liikmeks nimetatakse Eesti Keskerakonna liige Ain Seppik. Kuratooriumi liikme Laine Jänese ametinimetuseks loetakse Tartu linnapea, Vahur Karfti ametinimetuseks loetakse Nordea Panga Eesti filiaali juhatuse esimees, Jürgen Ligi ametinimetuseks loetakse kaitseminister, Sven Mikseri ametinimetuseks loetakse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ja Indrek Raudse ametinimetuseks loetakse erakonna Res Publica liige.

Kuratoorium on nõuandev kogu, mis seob ülikooli ja ühiskonda. Kuratooriumil on 11-15 liiget ja liikmete volituse kestus on kolm aastat. Kuratooriumi liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab, kuratooriumi liikmed nimetab ja kuratooriumi töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus, kuulates ära ülikooli seisukoha.

Kuratoorium teeb ettepanekuid haridus- ja teadusministrile ja ülikooli nõukogule ülikooli arengut puudutavates küsimustes. Kuratoorium esitab üldsusele vähemalt üks kord aastas oma hinnangu ülikooli kohta. Kuratooriumi volitatud esindaja võtab sõnaõigusega osa ülikooli nõukogu istungitest.


18. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a korralduse nr 771-k "Riigisaladuse kaitse komisjoni moodustamine ja tema koosseisu ning töökorra kinnitamine" muutmine
Esitaja: siseminister Kalle Laanet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse riigisaladuse kaitse komisjoni koosseisu, nimetades kõik komisjoni liikmed ametikoha järgi.

Komisjoni liikmeteks nimetatakse:
* kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja
* riigikantselei koordinatsioonidirektor
* siseministeeriumi nõunik
* Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik
* välisministeeriumi diplomaatilise julgeoleku osakonna peadirektor
* kaitsejõudude peastaabi luureosakonna julgeoleku jaoskon

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-