Vabariigi Valitsuse istungi päevakorra kava
Algus kell 10:00 Stenbocki maja 17.11.2011
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719.
Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud välisminister Urmas Paet ja sotsiaalminister Hanno Pevkur. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.
1. "Autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on sätestada autoveoseaduse muudatused, mis tulenevad kolme Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohaldamisest alates 4. detsembrist 2011. Nende määrustega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtjate tegutsemiseks ja rahvusvahelisteks veosteks. Samuti kehtestatakse ühiseeskirjad rahvusvahelistele bussiteenustele.
Muudatuste eesmärgiks on ühtlustada ja lihtsustada autovedude korraldamiseks antavate tegevuslubade süsteemi. Enam ei väljastata tegevuslubasid ja sõidukikaarte oma kulul rahvusvahelise autoveo korraldamiseks. Eelnõu kohaselt väljastatakse tasulise veoseveo korraldamiseks vaid ühenduse tegevuslubasid ja tegevusloa kinnitatud ärakirju. Samuti kaob eelnõu kohaselt kaheaastane riigisisese tasulise autoveo kogemuse nõue ühenduse tegevusloa taotlemiseks.
Eelnõu kohaselt peab oma kulul korraldatava rahvusvahelise sõitjateveo teostamiseks olema sõidukis kaasas sõitjateveo sertifikaat.
Ühenduse tegevusloa, selle kinnitatud ärakirja ja oma kulul sõitjateveo sertifikaadi väljastab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel.
Liiklusseadusesse sätestatakse liiklusjärelevalve infosüsteemi loomine. Sellesse infosüsteemi talletatakse nii riigisisestel kui rahvusvahelistel autovedudel toimunud rikkumised, mida kontrollitakse vedajale tegevusloa andmisel. Raskete rikkumiste ilmnemisel võib tegevusloa andja keelduda tegevusloa andmisest. Juhul kui vedaja või veokorraldaja mõistetakse süüdi raske autoveoalase rikkumise eest tegevusloa 10-aastase kehtivusaja jooksul, nähakse eelnõuga ette vedaja või veokorraldaja hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise võimalus.
Riigilõivuseaduses ja liiklusseaduses tehtavad muudatused tulenevad autoveoseaduses tehtavatest muudatustest.
2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine "Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse" eelnõu (126 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Kristen Michal
Riigikogu põhiseaduskomisjoni poolt algatatud eelnõu sätestab muudatused prokuröride töötasustamise põhimõtetes. Prokuröride töötasude kehtestamisel peab valitsus eelnõu kohaselt juhinduma kohtunike ametipalkade määramise põhimõtetest.
Eelnõu teine eesmärk on riigi peaprokuröri ametipalga võrdsustamine riigikohtu kohtuniku ametipalga koefitsiendiga (0,85), kui jõustub täies ulatuses kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus. Eelnõu kohaselt ei tohi riigi peaprokuröri kuupalgamäär olla kõrgem kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud palgamäära (5200 eurot), kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi 0,85 korrutis. Praegune riigi peaprokuröri ametipalk on võrreldav ringkonnakohtu kohtuniku ametipalgaga, moodustades ligikaudu 82% riigikohtu kohtuniku ametipalgast.
Eelnõu tagab prokuröride ametipalkade proportsionaalsuse võrreldes kohtunike ja teiste kõrgemate riigiametnike ametipalkadega. Eelnõuga ei kaasne otsest kohustust ametipalku tõsta, kuna palgatõus eeldab riigieelarveliste vahendite olemasolu.
Eelnõu on rahanduskomisjoni ettepanekul eraldatud „2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse“ eelnõust.
Muudatused on eelnõu kohaselt planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2013.
Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.
2) Arvamuse andmine "Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse" eelnõu (128 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Eelnõu 128 SE on algatanud Eesti Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonid eesmärgiga toetada noorte arstide tööleasumist maakonnakeskuste haiglatesse. Eelnõu kohaselt luuakse regulatsioon alustavatele eri- ja perearstidele kuni 15 000 eurose lähtetoetuse maksmiseks.
Lähtetoetus on ette nähtud arstidele, kes alustavad aasta jooksul pärast residentuuri lõpetamist tööd üld- või kohalikus haiglas eriarstina või nimistuga perearstina väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega piirnevaid valdu. Arstide lähtetoetuse regulatsioon on olemuselt sarnane õpetaja lähtetoetuse süsteemiga, millega toetatakse vähematraktiivsetes piirkondades alustavaid õpetajaid.
Arsti lähtetoetuse suurus arvestatakse riigieelarves selleks ettenähtud eelarvevahendite kogusumma ja kalendriaastal lähtetoetuse saajate koguarvu jagatisena. Toetuse ülemmäär sätestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses. 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu eelarveosas on sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves arsti lähtetoetusteks juba ette nähtud 150 000 eurot.
Lisaks muudetakse eelnõu kohaselt tööturuteenuste ja –toetuste seadust eesmärgiga ühtlustada tööotsijatele abi andmise regulatsioon Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud raamprogrammist antava abi regulatsiooniga. Muudatused lihtsustavad seaduses sätestatud toetuste arvestust ja aruandlust.
Mõlemad seadusemuudatused on vahetult seotud 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga, mille tekstiosas sätestatakse eelnõus käsitletavate toetuste ja teenuste määrad. Juhtivkomisjon soovib seaduseelnõu menetleda enne 2012 riigieelarve seaduse vastuvõtmist.
Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.
3. Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 1999. a määruse nr 51 „Riigi teaduspreemiate põhimääruse kinnitamine” muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt suurendatakse 2012. aastast teaduspreemiate suurust. Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest suureneb 38 347 eurolt 40 000 eurole, aastapreemia kaheksas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas 19 174 eurolt 20 000 eurole ning preemia väljapaistva avastuse eest 47 934 eurolt 50 000 eurole.
Eelnõu kohaselt täpsustatakse, et teaduskollektiivi preemiale esitamise puhul on oluline kollektiivi liikmete isiklik teaduslik panus. Aastapreemiaga autasustatud teadustöötajaid ja teaduskollektiive võib sama preemia määramiseks taasesitada kümne aasta möödudes preemia määramisest uuel tasandil teadustöö eest.
Ühtlasi tagab eelnõu vastuvõtmine riigi teaduspreemiate komisjoni erapooletuse kandidaatide valimisel.
4. Riigikantselei põhimäärus
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Määruse eelnõu
Riigikantselei põhimäärusesse viiakse sisse muudatused, mis tulenevad uue arhiiviseaduse jõustumisest 1. jaanuaril 2012, Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud riigikaitse strateegiast ning asutustevahelistest kokkulepetest tegevusvaldkondade üleviimiseks. Muudatuste suure mahu tõttu kehtestatakse riigikantselei põhimäärus uues redaktsioonis.
Eelnõu kohaselt on riigikantselei tegevusvaldkondade hulgast välja jäetud asjaajamise arendamise ja arhiivinduse korraldamise tegevusvaldkond. Arhiivinduse korraldamine ning rahvusarhiiv viiakse üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arendamisega seotud ülesanded on kavandatud üle anda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
Välisministeeriumi ettepanekul läheb ülesanne koordineerida Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitee II koosseisu (Coreper II) juhiste ettevalmistamist üle Riigikantseleile.
Valitsuse poolt heaks kiidetud riigikaitse strateegiast tulenevalt täiendatakse riigikantselei ülesandeid peaministri nõustamisega riigikaitse küsimustes ning riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimise koordineerimise ülesandega.
Riigikantselei struktuuris moodustatakse põhitegevust toetavate tugiteenuste osutamise ja tugiüksuste tegevuse koordineerimiseks tugitegevuste juhi ametikoht. Tugitegevuste juhi ametikoha moodustamine võimaldab riigisekretäril keskenduda sisulistele, valitsuse ja peaministri tööd puudutavatele teemadele.
Eelnõu täpsustab riigikantselei ülesandeid Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamisel, sealhulgas kajastatakse põhimääruses riigikantselei tegevused, mis on seotud valitsuse otsustusprotsessi arendamisega.
Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid. Riigikaitseliste ülesannete täitmiseks moodustatakse kaks uut ametikohta, selleks vajalikud personalikulud on eelarves planeeritud. Tugitegevuste juhi ametikoha moodustamisega ei kaasne täiendavaid kulusid, sest selle ametikohaga on ühitatud ühe tugiosakonna juhi ülesannete täitmine.
Määruse jõustumine on kavandatud 1. jaanuarile 2012.
5. Eesti keelenõukogu moodustamine ja koosseisu kinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt moodustatakse Eesti keelenõukogu, kinnitatakse selle koosseis ja nimetatakse esimees.
Eesti keelenõukogu ülesanne on nõustada valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel. Selle koosseis kinnitatakse 5 aastaks ning tagamaks võimalikult laiapõhjaline pädevus, on koosseisu valimisel silmas peetud oluliste keele- ja keelekasutustvaldkondade ning nendega tegelevate asutuste ja institutsioonide esindatust. Eelnõu kohaselt kuulub nõukogu koosseisu 17 liiget ja esimeheks on Birute Klaas-Lang.
6. Loa andmine Kaitseliidule kinnisvara omandamiseks (Antsla linnas Tamme tn 8-1 korteriomand)
Esitaja: kaitseminister Mart Laar
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse kaitseliidule luba tasuta omandada Antsla vallale kuuluvast, Antsla linnas Tamme tänav 8 asuvast kinnistust 1015/1809 mõttelist osa ja selle reaalosana eluruum nr 1 (üldpind 101,50 m²).
Kaitseliit saab korteriomandit kasutada Võrumaa maleva Antsla üksikkompanii elukohana ning noorte- ja eriorganisatsioonide tegevuskohana, samuti varustuse hoiukohana.
Antsla üksikkompanii on Tamme tn 8-1 ruume kasutanud 2002. aastast alates. Selleks on maleval Antsla vallaga sõlmitud ruumide tasuta kasutamise leping. Antsla vallavolikogu otsustas 23. novembril 2010. a korteriomandi otsustuskorras tasuta võõrandada kaitseliidule. Kaitseliidu keskkogu otsustas 11. juunil 2011. taotleda vabariigi valitsuselt luba nimetatud kinnisvara omandamiseks.
7. Nõusoleku andmine riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks ja Kaitseliidule loa andmine kinnisvara omandamiseks (6 kinnistut)
Esitaja: kaitseminister Mart Laar
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse kaitseministeeriumile nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada kaitseliidule kuus kaitseministeeriumi valitsemisel olevat kinnistut.
Harju maakonnas Keila linnas asuv kinnistu Aia tn 35 (pindala 16 823 m²) antakse kaitseliidule Harju maleva Keila malevkonna tegevuskohaks; Järva maakonnas Koeru alevikus asuv Põllu tn 28 kinnistu (pindala 9430 m²) antakse Järva maleva Koeru üksikkompanii tegevuskohaks; Pärnu maakonnas Lemmetsa külas asuv Saugaserva kinnistu (pindala 43 900 m²) antakse üle Pärnumaa maleva tagalakeskuse rajamiseks; Tartus asuv Võru tn 175 kinnistu (pindala 6192 m²) antakse üle Tartu maleva Tamme malevkonna tegevuskoha rajamiseks; Valgas asuv Võru tn 12a kinnistu (pindala 11 440 m²) antakse üle Valga maleva staabihoone juurde teenindusmaaks ja Viljandi maakonnas Peetrimõisa külas asuv Veterinaarkeskuse garaažide / Karula tee 3 kinnistu (pindala 2408 m²) antakse kaitseliidule üle Sakala malevale uue nõuetekohase staabi- ja tagalakeskuse ehitamiseks.
8. Harju maakonnas Rae vallas asuva Õlleköögi tee L7 kinnisasja sundvõõrandamine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt sundvõõrandatakse Harju maakonnas Rae vallas Kurna külas asuv Õlleköögi tee L7 kinnisasi (pindala 88 m²) vastavalt riigimaantee nr 11 Tallinna ringtee Kurna liiklussõlme tehnilisele projektile.
Maanteeamet on valmistanud ette suuremahulise tee eelprojekti riigimaantee nr 11 Tallinna ringtee ehitamiseks. Õlleköögi tee L7 kinnisasjale rajatakse teeprojekti elluviimise raames kogujatee.
2008. a kehtestatud detailplaneeringu alusel jagati OÜ-le Transient kuuluv äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnisasi Õlleköögi tee 18 kaheks, millest 88 m² suuruse (Õlleköögi tee L7) kinnisasja sihtotstarve muudeti transpordimaaks.
Maanteeamet pidas maaomanikuga 2010. aasta maist läbirääkimisi. Maaüksuse omandamiseks vajaliku hinnapakkumise tegemiseks võttis Maanteeamet aluseks Osaühing Kinnisvaraekspert Tallinn koostatud eksperthinnangu, milles lähtuti Õlleköögi tee 7 väärtuse hindamisel kinnisasja transpordimaa sihtotstarbest. Omaniku tellitud eksperthinnang (Aktsiaselts Haabersti Maja) lähtus aga kinnisasja varasemast äri- ja tootmismaa sihtotstarbest.
Maanteeametil ei õnnestunud hoolimata eelnevast projektlahenduse kooskõlastamisest, läbirääkimistest ja kirjavahetusest sõlmida omanikuga kokkulepet kinnisasja omandamiseks, mistõttu algatatakse sundvõõrandamine.
9. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2010. a korralduse nr 264 „„Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Infoühiskonna edendamine“ 2010.–2011. aasta investeeringute kava kinnitamine“ muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse “Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Infoühiskonna edendamine“ 2010.–2011. aasta investeeringute kava. Eelnõu kohaselt muudetakse seitsme projekti lõpptähtaega.
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse taotlusel pikendatakse järgnevate projektide lõpptähtaega 12 kuu võrra (uueks lõpptähtajaks on 2012. aasta lõpp):
- „Äriregistri uue menetlustarkvara I etapp arvestades ISKE klassi nõudeid“.
- ”Liidestatud õigusinfosüsteem (ÕIS)”
- „Maksed ja finantsarvestuse funktsioonid e-toimikus“
- „Kohtute infosüsteemi (KIS) täiendused“, kuna vajab põhjalikku testimist.
Eesti E-tervise Sihtasutuse taotlusel pikendatakse projekti „Tervishoiustatistika moodul“ 2013. aasta lõpuni (praegu 2011. aasta lõpp). Projekti „E-labor“ tähtaega pikendatakse 31. märtsini 2012. a. (praegu 2011. aasta lõpp).
Rahvusarhiivi taotlusel pikendatakse projekti „Digitaalarhiivis säilitatava materjali pikaajalise säilitamise infosüsteem“ lõpptähtaega 31. märtsini 2012. a. (praegu 2011. aasta lõpp).
Investeeringute kava maksumus kokku on 5 993 833 eurot.
10. Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009. a korralduse nr 203 „„Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Infoühiskonna edendamine” investeeringute kava kinnitamine“ muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse “Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Infoühiskonna edendamine“ investeeringute kava.
Eelnõu kohaselt muudetakse kaheksa projekti lõpptähtaega.
Siseministeeriumi projekte „Ruumilise planeeringu avalike teenuste ruumiandmete haldus“ ja „Ruumilise planeeringu avalike teenuste menetluste infosüsteem“ lõpptähtaega pikendatakse 31. detsembrini 2012. a ( praegu 28.11.2011). Projektide teostusaeg on pikenenud, kuna üks riigihangetes osalenud pakkuja eemaldati hangetelt seoses valeandmete esitamisega.
Siseministeeriumi projekti „Kohalike omavalitsuste menetluste keskkond“ lõpptähtaega pikendatakse 28. maini 2012. a (praegu 28.11.2011), sest tarnija ei suuda terviklahendust kehtivaks kuupäevaks hankijale üle anda.
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse projektide „Ühtse kontaktpunkti realiseerimine riigiportaalis Eesti.ee“ ja „Riigi infosüsteemi kindlustavad süsteemid riigiportaal "eesti.ee" jätkuarendused“ lõpptähtaega pikendatakse 30. juunini 2012. a, sest sisuhaldussüsteemi puhul on juurutusfaasis ilmnenud uued täiendusvajadused.
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse projekti „E-arved – dokumendivahetuskeskuse jätkuarendus“ lõpptähtaega pikendatakse 30. juunini 2012. a. (praegu 31.12.2011), sest vajalike täienduste tegemise hankemenetlus kujunes oodatust oluliselt aeganõudvamaks.
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse projekti „E-ID autentimis- ja autoriseerimismehhanismide jätkuarendused“ lõpptähtaega pikendatakse 30. juunini 2012. a (praegu 31.12.2011), sest ilma õigusakte muutmata (digitaalallkirja seaduse muudatused) ei saa projekti eesmärgis ettenähtud teenuse juurutamist kavandatud kujul läbi viia.
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse projekti „Kinnistamisavalduste esitamise portaal“ lõpptähtaega pikendatakse 30. juunini 2012. a (praegu 31.12.2011), sest ei ole teostatud muudatusi seadusandluses, mis võimaldaks rakendada välisriigi ID-kaartide funktsionaalsust.
Investeeringute kava maksumus kokku on 9 547 027 eurot.
11. Riigivara üleandmine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemiselt kaitseministeeriumi valitsemisele (hüdrograafialaev EVA-321)
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemiselt kaitseministeeriumi valitsemisele üle hüdrograafialaev EVA-321 koos juurdekuuluva varustusega. Veeteede Amet ei vaja väikelaeva oma igapäevaste ülesannete täitmiseks.
Hüdrograafialaev EVA-321 on väikelaev, mille pikkus on 16,09 m, laius 4,62 m ning süvis 0,7 m. 1999. aastal valmistatud laev sobib kasutamiseks reostustõrje operatsioonidel sadama akvatooriumis, kuna võimaldab operatiivselt paigaldada poome tekkinud reostusalade lokaliseerimiseks. Laeva saab kasutada ka tuukrite sukeldumisoperatsioonidel, mehitamata allveeroboti opereerimisel, samuti sobib laev (välisriikide) sõjalaevade eskortimisel sadamasse ning sellest välja.
12. Välisabi sildfinantseerimine (projekt “Creating Healthy and Secure Environment for the Elderly with Dementia”)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt lubatakse rahandusministeeriumil kasutada riigieelarve vabu vahendeid 40 314 euro ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava Euroopa territoriaalse koostöö Kesk-Läänemere programmi INTERREG IV A raames projekti „Creating Healthy and Secure Environment for the Elderly with Dementia“ tegevuste ajutiseks rahastamiseks.
Projekti eesmärk on tõsta Eesti ja Soome inimeste teadlikkust vanadusega seonduvast probleemist – dementsusest. Projekt on oluline, sest see aitab leevendada survet sotsiaalsektoritele mõlemas riigis. Projekti käigus luuakse paremad võimalused dementsetele ja nende lähedastele oma eluga toimetulemiseks, samuti haritakse kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajaid. Projekti eesmärgi täitmiseks viiakse läbi uuring sotsiaaltöötajate ja dementsete eakate omaste hulgas, töötatakse välja ühine täienduskoolituse õppekava sotsiaaltöötajatele, koostatakse lihtsalt mõistetav käsiraamat dementsete eakate omastele.
13. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus 121 isikule.
14. ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks kandideerimise lubadused
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Informatsioon
Välisministeerium esitab informatsiooni ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks kandideerimisel Eesti esitatavate vabatahtlike lubaduste ja kohustuse kohta.
Valitsuse 2011–2015 tegevusprogrammi kohaselt on oluline, et Eesti pääseks ÜRO Inimõiguste Nõukogusse 2012. aastal, kui toimuvad järgmised ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmete valimised. Eesti kandideerib ühele kahest vabanevast Ida-Euroopa grupi kohast, teisele vabale kohale kandideerib Montenegro. Eesti kandideerib Inimõiguste Nõukogu liikmeks esimest korda.
Nõukogu 47 liiget valitakse salajasel hääletusel ÜRO Peaassambleel New Yorgis. Nõukogus on 13 Aafrika riiki, 13 Aasia riiki, 6 Ida-Euroopa riiki, 8 Ladina-Ameerika riiki ning 7 Lääne-Euroopa ja muud riiki.
2011. aastal vastu võetud uue korra kohaselt algab liikmelisus 2012. aasta juuni asemel 2013. aasta jaanuaris ning kestab 2015. aasta detsembrini.
ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 60/251 kohaselt võetakse nõukogu liikmete valimisel arvesse kandidaatriigi panust inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel ning riigi vabatahtlikult antud lubadusi ja seatud eesmärke. Nende lubaduste ja kohustuste esitamine eraldi dokumendina ei ole kohustuslik, kuid on kandideerivate riikide puhul saanud tavaks. Välisministeerium on koostanud Eestit positiivsena iseloomustavatest inimõiguste alastest teemadest ülevaate ning reastanud valdkonnad, mille edendamine on rahvusvaheliselt oluline. Ühtseks dokumendiks koondatud lubadused ja seatud eesmärgid riigile täiendavaid rahalisi kohustusi kaasa ei too. Välisministeeriumi tegevuskulude raames kaetakse võimalikud lisakulud, mis tulenevad tööjõu lisamisest meie esinduse juures Genfis. Muid kohustusi liikmeks olemisega ei kaasne.
15. Euroopa Nõukogu ministrite komiteele esitatava Interlakeni deklaratsiooni aruanne
Esitajad: välisminister Urmas Paet
Tüüp: aruanne
18. ja 19. veebruaril 2010. a toimus Euroopa Nõukogu eesistuja Šveitsi korraldatud Interlakeni kõrgetasemeline konverents, mille peamine eesmärk oli võtta vastu konkreetsed otsused, mis aitaksid peatada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) töökoormuse pidevat kasvu ja tagada konventsioonisüsteemi tasakaalus toimimise ka tulevikus.
Interlakeni deklaratsiooni ja tegevuskavaga sätestati tähtajalised ülesanded nii Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, EIK-le endale kui ka Euroopa Nõukogu ministrite komiteele. Nimetatud dokumentide kohaselt peavad riigid ise aitama kaasa EIK-le esitatavate kaebuste vähendamisele ja korduvaid kaebusi peaksid arutama riigisisesed kohtud.
26. ja 27. aprillil 2011. a toimus Izmiris jätkukonverents, kus vaadati üle, kui kaugele on EIK töövõimelisuse tagamiseks lühiajaliste ja pikemaajaliste meetmete võtmisega jõutud.
Vastavalt Interlakeni ja Izmiri deklaratsioonidele peavad EN liikmesriigid esitama 2011. aasta lõpuks Euroopa Nõukogu ministrite komiteele aruanded selle kohta, kuidas nad deklaratsioonides püstitatud ülesandeid täitnud on.
Eesti aruandes kajastatakse seniste positiivsete sammudena muu hulgas 1. septembril 2011. a jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusi, millega nähakse ette kohtumenetluse kiirendamise võimalused. Samuti kajastatakse aruandes viimase aja praktikat, kus riigikohus on oma lahenditega laiendanud õiguskaitsevahendite kohaldamise aluseid.
Avalikkuse parema teavitamise eesmärgil avaldab välisministeerium alates 2010. aastast oma kodulehel jooksvalt eestikeelseid lühiuudiseid EIK olulisemate uute lahendite kohta ning samaaegselt saadetakse vastav teave asjakohastele asutustele (justiitsministeerium ja kohtud, riigikohus, õiguskantsleri kantselei). Justiitsministeerium edastab iganädalasi eestikeelseid lühiülevaateid EIK lahendite kohta oma haldusala asutustele (kohtud, advokatuur, prokuratuur) ning on loonud veebilehe, kus on võimalik tutvuda 2010. aasta EIK lahendite kokkuvõtetega. Töös on uue infotehnoloogialahenduse loomine, mis võimaldaks alates 2012. aastast avaldada EIK lahendite eestikeelseid lühiülevaateid Riigi Teatajas. Väga kasulik on olnud ka riigikohtu poolt kriminaalkolleegiumi nõuniku saatmine eksperdina aastaks EIK kantseleisse.
16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Parlamendi ja nõukogu finantstehingute maksu ühist süsteemi käsitleva direktiivi eelnõu kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes
Komisjoni hinnangul peaks finantssektor arvestades kriisi kulusid ja sektori alamaksustatust andma õiglasema panuse ning ettepaneku eesmärk on maksustada finantseerimisasutuste finantstehingud. Finantstehingute maksu reguleerimisala ei hõlma esmaturgusid ehk finantstehinguid, mida elanikud ja ettevõtjad igapäevaselt teevad.
Maks on sissenõutav finantstehingu tegemise hetkel. Iga liikmesriik kehtestab maksumäära, mis ei ole madalam kui 0,1% ja tuletislepingutega seotud finantstehingute puhul 0,01% tehingu maksustatavast väärtusest. Hinnanguliselt saab finantstehingute maksustamisest EL aastas maksutulu 57 miljardit eurot, mis laekuks liikmesriikide eelarvetesse.
Eesti arvates tuleb täiendavalt analüüsida mõju konkurentsile ja majandusele laiemalt. Maks tuleks rakendada EL-i üleselt, ideaalis globaalsel tasandil ning välistada tuleks sellised investeerimistooted, mis on suunatud pikaajalisele säästmisele. Euroopa Komisjoni poolt on algatatud muid õiguslikke initsiatiive (eelkõige uued kapitali- ja likviidsusnõuded pankadele), mis juba suurendavad finantssektori halduskoormust. Ebaselge on sellest laekuvate vahendite kasutamise otstarve ja millises ulatuses suurendaks see finantsstabiilsust.
17. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 18. novembri 2011. a istungil
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
ECOFINi kohtumise põhiteemaks on 2012. a Euroopa Ühenduste üldeelarve (EL eelarve) lugemine nõukogus. Istungi raames toimub lepituskohtumine Euroopa Parlamendiga, mille eesmärgiks on vastastikuste seisukohtade selgitamine saavutamaks ELi eelarve osas kokkulepe.
2012. a eelarve vastuvõtmine toimub Lissaboni lepingu kohaselt: nõukogus ja parlamendis toimub üks eelarve lugemine ja erimeelsuste lahendamiseks on ette nähtud 21-päevane lepitusperiood.
2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 24. novembri 2011. a istungil
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil tulevad arutlusele energeetikateemad.
Ministrid võtavad vastu nõukogu järeldused ELi energia välisdimensiooni teatise kohta ning kuulavad eesistuja ja komisjoni informatsiooni energiatõhususe direktiivi edenemise kohta, veebruari ülemkogu järgselt toimunud tegevustest EL energiapoliitika vallas, EL välissuhete viimastest arengutest ja avamere nafta ja gaasi tootmise määrusest. Ministrite mõttevahetus toimub komisjoni poolt äsja avaldatud üleeuroopalise energiataristu suuniste määruse olulisemate elementide teemal.
18. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade eurogrupi 7. novembri 2011. a kohtumisest ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 8. novembri 2011. a istungist
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Euroala rahandusministrite kohtumisel arutati 26. oktoobril toimud euroala tippkohtumise otsuste rakendusküsimusi, sh küsimust, kuidas maksimaalselt tõsta Euroopa Finantsstabiilsusfondi mõju ilma liikmesriikide garantiide suurendamiseta. Leiti, et seda on võimalik saavutada osalise riskikaitsega või kaasfinantseerimisega.
Samuti arutati Itaalia olukorda, kellelt oodatakse struktuurireformide kiirendamist, mis tõstaks majanduskasvu ja tööhõivet. Kreekale kuuenda abiprogrammi osamakse tegemiseks ootavad rahandusministrid uuelt valitsuselt kirjalikku kinnitust, et 26. oktoobril võetud kohustusi täidetakse.
Majandus- ja rahandusministrite kohtumisel võtsid ministrid vastu majandusindikaatorite tulemustabeli, mille alusel tehakse kindlaks võimalikud liikmesriikide makromajanduse tasakaalunihked. Samuti kinnitati ÜRO kliimakonverentsi ettevalmistamiseks järeldused.
Euroopa Komisjon tutvustas ministritele finantstehingute maksustamise ettepanekut, mille üle toimus esialgne mõttevahetus. Energia maksustamise teema võeti päevakorrast välja, kuna komisjoni ettepaneku osas on liikmesriikidel märkimisväärsed erimeelsused ning seepärast otsustati töögruppides edasi tööd jätkata.
2) Ülevaade Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 14. novembri 2011. a istungist
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus
Nõukogus toimus arvamustevahetus komisjoni teatise välise mõõtme osas, mis on üks osa ühise kalanduspoliitika ettepanekute reformist.
Enamik liikmesriikidest märkisid, et rahvusvaheline kalavaru on ELi jaoks väga oluline. Lisaks sellele rõhutasid liikmesriigid kui oluline roll on piirkondlikel kalandusorganisatsioonidel ja kahepoolsetel lepingutel. Toetati suuremat läbipaistvust kaldariikide varude majandamisel ning kokkuleppe sõlmimisele eelneva ja järgneva varude hindamise tegemiseks.
Osaliselt leidis toetust ka komisjoni ettepanek kasusaava kalandussektori rahalise panuse suurendamine partnerluslepingute raames. Kõik oleneb siiski panuse määrast. Mõned liikmesriigid pooldasid nõukogu järeldusi, kuid enamik liikmesriikidest eelistasid juriidiliselt siduvat teksti uues kalanduspoliitika alusmääruses.
Komisjon algatas juulis 2011 põllumajandus- ja kalandusnõukogus ühise kalanduspoliitika reformi protsessi. Seoses sellega mitmed liikmesriigid märkisid juba tookord, et ELi välistegevus uues ühises kalanduspoliitika reformis on väga olulisel kohal.