Valitsuse 17.11.2016 istungi kommenteeritud päevakord

16.11.2016 | 16:24

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaminister Taavi Rõivas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning siseminister Hanno Pevkur.

Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis. Palume kohal olla hiljemalt kell 11.45.

Lisainfo: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

Algus kell 10:00 Stenbocki maja               

 

1. Noorsootöö seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõuga luuakse alus noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riigipoolse toetussüsteemi rakendamiseks.

Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid osalusvõimalusi.

Huviharidus ja huvitegevus peavad olema noortele kättesaadavad vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.

Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arvu vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.

Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus moodustab eelnõu kohaselt 95% kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast. Ülejäänu on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, nõustamiseks ja seireks, samuti huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks.

Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020 on selleks ette nähtud 2017. aastal 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas.

 

2. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu seadusena jõustumisel on võimalik tõhusamalt piirata viljakust oluliselt pärssiva umbrohu tuulekaera levimist.

Tuulekaer on kujunenud Eestis raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mida peab tõrjuma, kuna see võib levida  kiiresti ning põhjustab olulist majanduslikku kahju teraviljaseemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel. Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Kehtiv kord ei aita piisavalt kiiresti tuulekaera levikut piirata ning selle levik Eestis ei ole vähenenud.

Raskesti tõrjutava umbrohu leviku efektiivsemaks tõkestamiseks kaotatakse põllumeeste bürokraatlikud kohustused teavitada tuulekaerast põllumajandusametit ja koostada tuulekaera tõrjekava. Selle asemel saab ohtlikku umbrohtu asuda tõrjuma kohe kui see põllule ilmub. Tuulekaera tõrjumisega seotud muudatused jõustuvad alates 1. aprillist 2017.

Lisaks luuakse eelnõuga õiguslik alus abi andmiseks kohaliku elu edendamiseks, et oleks võimalik rakendada alates 2016. aastast maaeluministeeriumi haldusalasse ületoodud regionaalprogramme. Samuti ajakohastatakse ja täpsustatakse eelnõu kohaselt riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse andmisega seonduvat.

Regionaalprogrammide rakendamise ja riigiabi andmisega seotud muudatused puudutavad eelkõige rakendavate asutuste tegevust, see tähendab abi andjaid.

 

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks (306 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud 31 Riigikogu liiget eesmärgiga viia Eestis sisse Vabariigi Presidendi otsevalimine.

Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on eelnõu kohaselt erakonnal või vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul Eesti Vabariigi kodanikul. Kehtiva korra kohaselt on Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks säte, mille järgi valib Vabariigi Presidendi Riigikogu.

Eelnõu kohaselt tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor. Teises hääletusvoorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt anti enam hääli.

Kuna tegemist on peatselt tagasiastuva valitsuse koosseisuga, loobub valitsus arvamuse andmisest.

 

2) Arvamuse andmine sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (311 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu algatas Riigikogu Eesti Vabaerakonna fraktsioon sooviga kehtestada töötasult makstavale sotsiaalmaksule ülempiir. Sotsiaalmaksu maksmise kohustus säiliks kuni 4,5-kordse kolme kvartali keskmise mediaanväljamakse suuruse brutotöötasuni lähtudes maksu- ja tolliameti koostatud statistilistest andmetest. Sellest suuremat palka sotsiaalmaksuga ei maksustataks. 2015. aasta IV kvartali seisuga kuuluks sotsiaalmaksuga maksustamisele brutopalk suuruseni 3451,5 eurot.

Kuna tegemist on peatselt tagasiastuva valitsuse koosseisuga, loobub valitsus arvamuse andmisest.

 

3) Arvamuse andmine korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (312 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon eesmärgiga keelata Eestis burka või näokatte niqabi kandmine avalikes kohtades.

Kuna tegemist on peatselt tagasiastuva valitsuse koosseisuga, loobub valitsus arvamuse andmisest.

 

4) Arvamuse andmine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse, millega tugevdatakse parlamentaarset kontrolli, eelnõu (313 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon eesmärgiga laiendada Riigikogu uurimiskomisjoni õigusi nii, et kutsutud inimesed tulevad komisjoni ette ning edastavad komisjoni nõudel ka küsitud andmeid ja dokumente.

Selleks soovitakse anda uurimiskomisjonile õigus määrata vastavalt seadusele sunniraha kuni 8000 eurot. Sunniraha võib uurimiskomisjon määrata komisjoni kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise, andmete või dokumentide esitamata jätmise või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumise eest. Sunniraha on õigus määrata seadusliku eesmärgi täitmiseks nii kaua, kui see on vajalik. Samuti luuakse alus sundtoomise kohaldamiseks nende inimeste suhtes, kes on korduvalt mõjuva põhjuseta eiranud uurimiskomisjoni kutset ja on uurimiskomisjoni poolt läbiviidava uurimisega oluliselt seotud.

Kriminaalseadustiku muudatused loovad õigusliku aluse ja korra, kuidas kohus võib sundtoomise määrust väljastada.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku loobuda eelnõu kohta arvamuse andmisest, kuna tegemist on eelkõige Riigikogu tööd puudutava parlamendi enesekorraldusliku küsimusega.

 

5) Arvamuse andmine ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (315 SE) kohta
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Vabaerakonna fraktsioon eesmärgiga vabastada kuni 19-aastased puudega inimesed ambulatoorse eriarstiabi puhul viieeurose visiiditasu maksmise kohustusest.

Kehtiva korra kohaselt on alla kaheaastased lapsed ambulatoorse eriarstiabi teenuse saamisel visiiditasust vabastatud. Alates lapse 3-aastaseks saamisest seadus enam visiiditasust vabastust ette ei näe. Samas on kehtiv kord visiiditasu rakendamisel paindlik ja jätab tervishoiuteenuse osutajale valikuvabaduse selle kehtestamiseks. Praktikas on tervishoiuteenuse osutajad jätnud visiiditasu kehtestamata näiteks diagnoosipõhiselt (dialüüsiravi korral) või on kehtestanud teatud sihtgrupile, näiteks lastele, piirmäärast madalama visiiditasu.

Seaduses nähakse ette uus sihtgrupp, kellelt visiiditasu ei või nõuda. Kehtiva korra kohaselt ei või lisaks alla kaheaastastele lastele ambulatoorse eriarstiabi teenuse osutamisel visiiditasu nõuda ka juhul, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse rasedale või kui vältimatu ambulatoorse eriarstiabi osutamise järel saadetakse inimene haiglaravile või kui kindlustatud isik suunatakse teise sama tervishoiuteenust osutava arsti juurde.

2015. aasta 1. jaanuari seisuga on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel puude raskusaste määratud 11 300 lapsele.

Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2017.

Kuna tegemist on peatselt tagasiastuva valitsuse koosseisuga, loobub valitsus arvamuse andmisest.

 

4. Seisukoha kujundamine karusloomakasvanduste keelustamise kohta Eestis
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Riigikogu maaelukomisjon pöördus valitsuse poole arvamuse saamiseks, kas karusloomakasvandused tuleks Eestis keelustada või mitte.

Maaeluministeerium on seisukohal, et juhul kui ettevõtte täidab oma tegevuses kehtivast korrast tulenevaid nõudeid, siis põhjust karusloomakasvatuse keelustamiseks ei ole. Keskkonnaministeerium näeb karusloomade kasvatamise riskina eelkõige võõrliikide loodusesse pääsemist ning karuslooma kasvanduste nõuetele mittevastavat sõnnikumajandus. Ministeerium märgib, et viimastel aastatel on selles osas olukord oluliselt parenenud. Sarnaselt maaeluministeeriumiga on ka keskkonnaministeerium seisukohal, et juhul kui on tagatud reeglite täitmine ning välistatud võõrliikide farmidest loodusesse pääsemine, pole põhjust Eestis karusloomakasvatamist keelustada.

 

5. Täiendatud „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ ja selle rakendusplaani aastateks 2016–2020 heakskiitmine ning aruanne „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ täitmise kohta 2015. aastal
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ suurimaks ülesandeks on esiteks luua paremad eeldused siseturvalisuse teenuste arendamiseks rõhuasetusega reageerimisvõimekuse kindlustamisel ja tugevdamisel. Teiseks suurendada elanike teadlikkust, kinnistada hoiakuid ja käitumist, mis aitaksid vähendada vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega ning kujundada ohutut elukeskkonda.

Arengukava üldeesmärki ja alaeesmärke ei ole muudetud, kuid täpsustatud on peatükke, mis käsitlevad alaeesmärkide olukorda. Poliitikainstrumente on täpsustatud, lähtudes programmide koostamisest ja elluviimisest ning hinnangust tegevuste otstarbekusele. Samuti on täiendatud arengukava ja rakendusplaani mõõdikuid.

Valitsusele on esitatud ka arengukava 2015. aasta aruanne, mis annab ülevaate möödunud aasta suundumustest.

2016. aasta mais läbiviidud avaliku arvamuse küsitluses osalenud inimestest 89% leidis, et Eesti on elamiseks turvaline riik. Ka oma kodu vahetut ümbruskonda peetakse üldjoontes turvaliseks (94%).

Samuti püsib jätkuvalt kõrge elanike usaldus siseturvalisust tagavate asutuste suhtes – Päästeametit usaldas mullu 95%, Häirekeskust 90% ning Politsei- ja Piirivalveametit 86% küsitlusele vastanutest.

Selgelt on nähtavad Euroopa rändekriisi tagajärjed – 45% eurobaromeetri uuringule vastanud Eesti elanikest pidas riigi peamiseks proovikiviks just sisserännet. Euroopa Liidus keskmiselt oli sama näitaja 36%. Kontrast tuleb veelgi enam esile võrdluses 2014. aastaga, kui seisukoha pooldajaid oli Eesti elanike seas kõigest 5%.

Eelmise aasta üheks suurimaks märksõnaks on piir ja sellega seonduv. Piiri puhastamisega jõuti peaaegu lõpule, alguse said Piusa kordoni ehitustööd, valmis Narva piiripunkt ja tööd alustas piirivalve eriüksus. Samuti lõpetati piiri ehitusprojekt ning alustati piiri väljaehitamisega.

Igal aastal suureneb nende Eesti elanike hulk, kes annavad oma panuse Eesti turvalisemaks muutmisesse. Siseministeeriumi tellitud uuringu kohaselt on Eesti elanikest 46% osalenud mõnel turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses või üritusel. Märkimist väärib, et aktiivseid vabatahtlikke on Eestis rohkem kui kunagi varem ja inimeste endi panus kogukondade turvalisemaks muutmiseks kannab vilja. Süütegude koguarv on vähenenud, ka õnnetussurmades elu kaotanud inimeste arv on läbi aegade väikseim. Ent iga hukkunu on kaotus ühiskonnale, mistõttu on hukkunute arv probleem, millega on vaja jätkuvalt tegeleda.

Eestis on terrorismioht jätkuvalt väike. Elanike osakaal, kes peavad terrorismi riigi peamiseks mureks, ei ole oluliselt suurenenud: 2015. aastal oli see 3% ning 2016. aastal 4%. Samas oli Euroopa Liidu keskmine vastav näitaja 2015. aastal 6% ning 2016. aastal 11%.

Koostöö on oluline siseturvalisuse valdkonnas tervikuna, seetõttu on kõigi arengukava programmide raames viidud ellu tegevusi, et turvalisuse tagamisel toimiks sujuv koostöö elanike, riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete ja vabaühenduste vahel.

 

6. Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2014–2016 täitmise lõpparuanne
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Avatud valitsemise partnerlus (AVP) on 2011. aastal algatatud rahvusvaheline initsiatiiv eesmärgiga suurendada avaliku võimu avatust, läbipaistvust ja kodanikukesksust ning kasutada uusi tehnoloogiaid valitsemise avatumaks muutmisel. Eesti on AVP ametlik osalejariik aastast 2012.

Eesti peamiseks eesmärgiks initsiatiivis osalemisel on suunata valitsuse ja ühiskonna tähelepanu riigijuhtimise kvaliteedile, õppida teiste riikide kogemusest ja jagada Eesti kogemusi teiste partnerluses osalevate riikidega. Nende põhimõtete elluviimiseks koostatakse kaheaastased tegevuskavad.

Eesti AVP 2014-2016 tegevuskava oli suunatud avalike e-teenuste kodanikukeskse arendamise, poliitikakujundamise protsessi avatuse ning riigieelarve ja finantsjuhtimise läbipaistvuse suurendamisele. Avatud ja kaasavama poliitikakujundamise protsessi edendamiseks on parandatud osalemiseks vajaliku info kättesaadavust ja poliitikakujundamise protsessis osalemise võimalusi ning toetatud nii valitsusasutuste kui ka valitsusväliste partnerite suutlikkuse suurendamist koostööd teha, osalisi kaasata ja poliitikakujundamisel osaleda.

Riigi finantsjuhtimise läbipaistvuse suurendamiseks on parandatud avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja arusaadavust nii valitsuse kui kohalike omavalitsuste tasemel. Teenuste arendamisel on suurendatud kodanikukesksust, et tõsta avalike teenuste arendamise ja osutamise kvaliteeti ning toetada avaandmete laialdasemat kasutamist.

Kõigi lubaduste täitmiseks kavandatud 23 tegevusest on ellu viidud 20 tegevust.

Tegevuskava elluviimist koordineerib riigisekretäri juhtimisel eri osaliste koostööfoorumina toimiv AVP koordineeriv kogu, milles on esindatud valitsusvälised partnerid ja valitsuse esindajad ning 2016. aasta algusest ka parlamendi ja kohalike omavalitsuste tasandi esindajad.

 

7. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmisega
Esitaja: kaitseminister Hannes Hanso
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse rakendamiseks. Salastatud välisteabe kaitse korraldamise ja kontrollimise ülesanded antakse  kaitseministeeriumilt üle teabeametile, et toimuks võimalikult vähe dubleerimist. Samuti on eesmärgiks viia kaitseministeeriumist välja ministeeriumi põhitegevusega otseselt mitte seotud riikliku inspektsiooni ülesanne.

Ühtlasi sätestatakse, et riigisaladus on ka teatud riigiasutuste valve-, häire-, side- ja infosüsteeme käsitlev teave. Seda saavad rakendada näiteks siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ning kaitseministeeriumi riigi kaitseinvesteeringute keskus.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017, samal ajal riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muudatustega.

 

8. Pähklisaare looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määrusega laiendatakse olemasolevat Pähklisaare kaitseala, muudetakse kaitseala tüüpi ning kehtestatakse alale uus kaitsekord.

Looduskaitsealale liidetakse piirnevaid alasid, kus esineb kaitset väärivaid kooslusi ning kaitsealuste liikide elupaiku. Võrreldes varasemaga suureneb kaitsealune territoorium 123 hektari võrra. Planeeritava kaitseala kogupindala on 766 hektarit, ning enamik sellest (643 ha) oli juba varem kaitse all. Täiendavalt kaitse alla võetavast alast moodustab eramaa 30 hektarit ja riigimaa 93 hektarit.

Kaitseala asub Tartu maakonnas Luunja vallas Sirgumetsa külas, Tartu vallas Vilussaare külas ja Vara vallas Põrgu külas. Looduskaitsealale jääv Pähklisaar ja seda ümbritsevad laugasjärved on olnud kaitse all alates 1964. aastast. Kaitseala eesmärk on kaitsta Pähklisaare raba, seda ümbritsevaid metsakooslusi ning kaitsealuseid liike. Eesmärgiks on seitsme elupaigatüübi kaitse, nende hulgas on sellised elupaigad nagu huumustoitelised järved ja järvikud, rabad, nokkheina kooslused, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Kaitseala on elupaigaks ka metsisele, ning mitmetele ohustatud ja haruldastele taimeliikidele.

 

9. Muinsuskaitsealade põhimäärusi käsitlevate Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: kultuuriminister Indrek Saar
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Valitsuse nelja määruse preambulid viiakse kooskõlla muinsuskaitseseadusega. Tegemist on muinsuskaitseseaduse muutmisest tuleneva redaktsioonilise muudatusega, kuna määrusandliku volituse sisu ja ulatus ei muutunud. Tulenevalt haldusmenetluse seadusest tuleb määruses viidata määruse andmise aluseks olevale volitusnormile.

 

10. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määruse nr 211 „Politsei poolt valvatavad objektid“ muutmine
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Politsei poolt valvatavate objektide loetelu täiendatakse kuue objektiga, milleks on Vabariigi Presidendi renoveeritav residents aadressil Vabaõhumuuseumi tee 10, riikliku esindushoonena Rüütelkonna hoone, Riigi Infosüsteemi Ameti hoone, Riigi Infosüsteemi Ameti kasutuses olevad ruumid, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse hoone ja Eesti Vabariigi alalise esinduse hoone Brüsselis.

Valvatavate objektide loetellu lisatav Vabariigi Presidendi residents on uus, valmiv hoone, mille rajamiseks on presidendi kantselei ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vahel sõlmitud koostöölepe. Uue hoone valve rakendamise alguse aeg lepitakse kokku koostöös presidendi kantseleiga lähtuvalt politsei-ja piirivalveameti poolt antavast ohustatuse kategooriast. Riiklik esindushoone on renoveeritav rüütelkonna hoone, mida hakatakse kasutama riigi esindusülesannete täitmisel. Riigi Infosüsteemi Amet on riigi küberturvalisust tagav keskne asutus, mis koordineerib riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, korraldab infoturbega seotud tegevusi ja käsitleb Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse põhitegevuseks on tagada riigi funktsioneerimiseks ning avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks vajalike eriotstarbeliste telekommunikatsioonivõrkude pidev toimimine, kvaliteet ja turvalisus. Eesti Vabariigi alalise esinduse hoone Brüsselis lisatakse politsei poolt valvatavate objektide loetellu arvestades Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise läbiviimise ning esinduses korraldatavate ürituste ning vastuvõttude rohkust.

 

11. Tööhõiveprogramm 2017-2020
Esitaja: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Tööhõiveprogrammiga 2017–2020 nähakse ette uued töötust ennetavad meetmed töötavatele inimestele ning jätkatakse senise tööhõiveprogrammiga ette nähtud tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist.

Töötust ennetavate meetmetena lisanduvad eelnõuga alates 1. maist 2017 kolm meedet. Uue teenusena hakatakse pakkuma tasemeõppes osalemise toetust 130-260 eurot kuus. Töötajaile hakkab laienema tööturukoolitus koolituskaardiga kolme aasta jooksul kuni 2500 eurot. Samuti toetatakse töötajate oskuste arendamist tööandjatele koolitustoetuse 50-100% hüvitamise kaudu, kuid mitte rohkem kui 1250-2500 eurot töötaja kohta.

2017. aastal toetatakse õppima asumist informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, metsanduse ja puidutööstuse, arvestusala, sotsiaaltöö ning metalli- ja masinatööstuse õppekavadel. Õppekavade valik laieneb vastavalt tööjõuvajaduse uuringute valmimisele.

Lisanduvate meetmete eesmärk on täiend- ja ümberõppe kaudu ennetada töötust ja toetada majanduse struktuurimuudatusi. Sihiks on hõlbustada liikumist suuremat lisandväärtust pakkuvatele töökohtadele ning aidata tööd säilitada töötajail, kellel on suurem oht jääda töötuks. Fookuses on ilma erialase hariduseta või tööturu vajadustele mittevastava vananenud haridusega töötajad, puuduliku eesti keele oskusega, aga ka üle 50-aastased töötajad. Samuti töötajaid, kes ei saa terviseseisundi tõttu oma ametikohal tööd jätkata. Lisaks saavad koolitustoetust taotleda tööandjad vajalike oskustega tööjõu värbamiseks või ettevõttes ümberkorralduste tegemiseks.

Eelnõu kohaselt laiendatakse ka tööturuteenuste saajate ringi, hõlmates tööotsijad, kes kannavad karistust avavanglas. Kinnipeetavale tööotsijale osutatakse tööotsingunõustamist, tööturukoolituse, tööpraktika ja kvalifikatsiooni saamise toetamise teenust.

Tööhõiveprogrammi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. Perioodil 1. mai – 31. detsember 2017 on tööhõiveprogrammi rahaline maht kokku kuni 22,3 miljonit eurot.

 

12. Vabariigi Valitsuse 22. mai 2015. a korralduse nr 209 „Teaduspoliitika komisjoni koosseisu kinnitamine” muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Maris Lauri
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt arvatakse teaduspoliitika komisjoni liikmete hulgast sotsiaalministeeriumi ettepanekul välja Kitty Kubo ja tema asemel nimetatakse uueks liikmeks Marju Raju. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul nimetatakse Marika Popi asemel uueks liikmeks Sigrid Rajalo.

Teaduspoliitika komisjon on valdkonna eest vastutava ministri nõuandev organ. Komisjoni moodustab ja selle koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.

 

13. Asutatavas mittetulundusühingus Nordic Institute for Interoperability Solutions riigi liikmeõiguste teostaja määramine ja volituse andmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti ja Soome soovivad X-tee ühiseks arendamiseks asutada mittetulundusühingu Nordic Institute for Interoperability Solutions, mis tõlkes tähendab Põhjamaade Koosvõimelahenduste Instituut.

X-tee on Eesti e-riigi üks olulisemaid tugisambaid ning riigi teenuste baastaristu keskne komponent, mille laitmatu ja jätkusuutlik toimimine on riigi infosüsteemi funktsioneerimise seisukohast oluline. 2015. aastal võttis X-tee osaliselt kasutusele ka Soome Vabariik ning sellest ajast alates on Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Soome rahandusministeerium otsinud võimalusi X-tee arendamise ja haldamise alase koostöö süvendamiseks. Mõlema riigi ministeeriumid on seisukohal, et tõhusama koostöö tagamiseks on otstarbekas asutada kahe riigi osalusel rahvusvaheline mittetulundusühing eesmärgiga tagada teenuste baastaristu kesksete komponentide e-riigi baastehnoloogia komponentide kvaliteet, jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline koosvõime, operatiivne arendamine, strateegiline juhtimine, areng optimaalsete kuludega ning mitmepoolse rahvusvahelise koostöö toimimine. Kuigi ühisarendust alustatakse X-teest, arvestatakse mittetulundusühingu loomisel võimalusega lisada tulevikus ühingu tegevuse skoopi ka teisi teenuste baastaristu keskseid komponente.

 

14. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Haridus- ja Teadusministeeriumile Jõelähtme valla eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemiseks
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse haridus- ja teadusministeeriumile 22 569 eurot ja 98 senti Jõelähtme valla eraüldhariduskoolide 2011.-2014. a tegevuskulude katmises osalemiseks Tartu Halduskohtu 29. septembri 2016. a otsuse alusel.

Erakooliseaduse kohaselt osaleb riik alates 1. jaanuarist 2017. a kuni 31. detsembrini 2019. a eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises. Toetuse suuruse aluseks võetakse 75% 2016. aasta erakooli asukoha omavalitsuse õppekoha tegevuskulu keskmine maksumus ühe õpilase kohta kuus. Toetuse suuruse ülempiiriks on Vabariigi Valitsuse 2016. aastaks kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta – 87 eurot kuus.

 

15. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine ning nõusolek riigivara tasuta võõrandamiseks
Esitaja: riigihalduse minister Arto Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse nõusolek siseministeeriumi valitsemisel oleva Ruhnus asuva Ruhnu kordoni kinnistu üleandmiseks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile Valgas Pikk tn 16 ja 16b asuvate kinnistute asemel. Pikk tn 16b antakse üle kaitseministeeriumile, kuna sellel asub radarimast ja väravahoone, ning Pikk tn 16 asuv kinnistu võõrandatakse Valga linnale Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni muuseumi laiendamiseks. Muuseumi tegevuseks on 2013. aastal linnale antud Pikk tn 16a kinnistu.

 

16. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine ja tagasikutsumine
Esitaja: välisminister Jürgen Ligi
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Välisminister teeb valitsusele ettepaneku Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamiseks ja tagasikutsumiseks.

 

17. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Ülevaade

 

Siseministeerium ei ole õigeaegselt üle võtnud kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi käsitlevat direktiivi nr 2014/36/EL, mille ülevõtmise tähtaeg oli 30. september 2016.

Seaduse eelnõu on Riigikogus teisel lugemisel ning edasised arutelud Riigikogu põhiseaduskomisjonis on teadaolevalt plaanis 15. novembril 2016.

Direktiiv on plaanitud üle võtta välismaalaste seaduse muutmise seadusega, vastav eelnõu kiideti valitsuse istungil heaks 25. mail 2016.

Direktiivi ülevõtmise hilinemise põhjus on seaduseelnõu Riigikogu menetluse jooksul algatatud põhimõtteline arutelu, mis puudutab välismaalasele makstava töötasu kriteeriumide kehtestamist. Riigikogu põhiseaduskomisjoni palvel võttis valitsus 3. novembri 2016. a istungil seisukoha, mille kohaselt on lühiajalise töötamise ja elamisloa töötamiseks puhul palganõudeks Eesti aasta keskmise brutotöötasu nõue. Erisusena arvatakse direktiivi nõuetest tulenevalt palgakriteeriumi alt välja hooajatöötajad tingimusel, et hooajast sõltuvate tegevusalade loetelu kehtestab valitsus.

 

18. Eesti seisukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta
Esitaja: välisminister Jürgen Ligi
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Eesti sai 30. septembril 2016 Euroopa Komisjonilt täiendava põhjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr 2014/0325, mis puudutab direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, mitteõigeaegset ülevõtmist ja ülevõtmise meetmetest teavitamata jätmist. Täpsemalt leiab komisjon, et Eesti on jätnud vastu võtmata õigusnormid, millega võtta üle direktiivi artikkel 21 ning IV, III, V ja VI lisa, VII lisa ning XI lisa. Täiendavale põhjendatud arvamusele vastamise tähtaeg on 30. november 2016.

Eesti vastab komisjonile, et direktiivi artikkel 21, IV lisa ja V lisa on üle võetud 31. oktoobril 2016 jõustunud majandus- ja taristuministri määrusega „Energiasäästu arvutamise eeskiri“. Ühtlasi vastab Eesti, et direktiivi III lisa ja VI lisa ülevõtmiseks on koostamisel Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu ning majandus- ja taristuministri määruse eelnõu, mis plaanitakse vastu võtta vastavalt 2016. aasta detsembris ja novembris.

Eesti ei nõustu etteheidetega VII lisa ja XI lisa ülevõtmata jätmise kohta ja vastab komisjonile, et nimetatud lisad on üle võetud energiamajanduse korralduse seaduse ning elektrituruseadusega.

 

19. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni poolt algatatud autoriõiguse reformipaketi kohta
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Digitaalse ühtse turu strateegia ühe olulise osana avaldas Euroopa Komisjon 14.09.2016 ulatusliku autoriõiguse reformipaketi, mis koosneb kokku neljast eelnõust: autoriõigus digitaalsel ühtsel turul; ringhäälinguorganisatsioonide veebiülekanded ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamine - autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamine; nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikud - autoriõiguse ja sellega seotud õigustega kaitstud teoste/muu materjali kasutamise lubamine; nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikud - autoriõiguse ja sellega seotud õigustega kaitstud kättesaadaval kujul teoste/muu materjali piiriülene vahetamine liidu ja kolmandate riikide vahel.

Autoriõiguse reformipaketi põhieesmärkideks on digitaalse sisu suurema valiku võimaldamine ning selle kättesaadavuse parandamine internetipõhiselt ja piiriüleselt; vaba kasutuse reeglite täpsustamine ehk täiustatud autoriõiguse eeskirjad teadus-, haridus- ja kultuuripärandi valdkonna asutuste tarbeks ning puudega inimeste kaasamiseks; õiglase ja jätkusuutliku turu võimaldamine loovisikutele, loometööstusele ja ajakirjandusele.

Eesti üldjoontes toetab autoriõiguse reformipaketti tervikuna, kuna enamik selle ettepanekuid aitab kaasa digitaalse ühtse turu paremale toimimisele, mis on olnud Eesti üheks prioriteediks autoriõiguse valdkonna uuendamisel.

 

20. Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 18. novembri 2016. a istungil
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

 

EL justiits- ja siseministrite nõukogu 18. novembri istungil toimub poliitiline mõttevahetus 16.11 avaldatava ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi eelnõu üle. Ministritele esitatakse ka teabevahetuse ja koostalitlusvõime tegevuskava rakendusaruanne ja arutatakse Schengeni infosüsteemi (SIS) arendamise võimalusi. Samuti antakse ülevaade terrorismivastase võitluse meetmete rakendamisest ning arutatakse koostöö tugevdamist interneti teenusepakkujatega terroristliku propaganda vastu võitlemisel ja ELi broneeringuinfo direktiivi rakendamist.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-