Valitsuse 17.12 istungi kommenteeritud päevakord

16.12.2020 | 21:29

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub pärast istungit kell 12 ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, siseminister Alar Laneman, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

 

1. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Seaduse muutmise eesmärk on tagada kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa mullastiku kaitse, maa võimalikult suures ulatuses põllumajanduslik kasutus ja selle kaudu toidu varustuskindlus kogu riigis.

Kohalik omavalitsus määrab väärtusliku põllumajandusmaa üldplaneeringu kaudu. Eelnõus sätestatakse ühtsed põhimõtted, millest väärtusliku põllumajandusmaa määramisel lähtuda.

Üldplaneeringuga tuleb tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine – see tähendab, et üldjuhul ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus lubada sinna ehitada ega seda metsastada.

Põllumajandus- ja toiduamet peab pärast seaduse jõustumist moodustama põllumajandusmaa massiivid ja määrama nende kaalutud keskmise viljelusväärtuse näitaja ehk boniteedi, samuti tuleb määrata riigi ja maakondade põllumajandusmaa kaalutud keskmised boniteedid. Sellest moodustuvad andmed, mida kohalik omavalitsus saab võtta aluseks väärtuslike põllumajandusmaade määramisel.

 

2. Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: riigihalduse minister Anneli Ott
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on kehtestada selged alused riigi tarkvara avalikkusele tasuta jagamiseks ning tarkvara riigivara valitsejate vaheliseks ristkasutuseks.

Riigi tarkvara lähtekoodi avalikkusele kasutamiseks andmisel valib riigivara valitseja sobiva litsentsi, eelkõige kasutatakse selleks vabavaralisi tüüplitsentse (EUPL, GPL, MIT, Apache jmt). Selline lahendus võimaldab ettevõtjatel tarkvarakoodi taaskasutada ning pakkuda nii olemasolevatele e-riigi lahendustele täiendusi kui ka arendada täiesti uusi tooteid ja teenuseid.

Riigi tarkvara avalikkusega jagamiseks on võimalik kasutada 2019. aastal käivitatud e-riigi ühtse koostöö ja tarkvara taaskasutuse koodivaramut, kuhu saab sisestada nii üleslaetud tarkvara lähtekoodi kui selle kasutamise tingimused.

Eelnõus väljatöötamises osalenud infotehnoloogiaettevõtjaid ühendav liit ITL on alates 2017. aastast väljendanud korduvalt huvi ja toetust eelnõuga kavandatava regulatsiooni loomiseks. Ettevõtjad on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kui loodud tarkvara on võimalik taaskasutada, siis on see kasulik nii riigile kui ka ettevõtjatele endile, kes saavad seeläbi võimaluse loodud tarkvarakomponente edasi arendada ning sellega ärivõimalusi laiendada.

Kehtiva õiguse tõttu tuleb praktikas ette olukordi, kus ühe riigiasutuse poolt kasutatavat tarkvara tuleb teise riigiasutuse jaoks „nullist“ uuesti luua. Olukorras, kus riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks antakse, tekib tarkvara algsel loojal võimalus algse lahenduse taastootestamiseks ning müümiseks. See tähendab, et vähenevad ettevõtja poolt uue toote arendamiseks sooritatavad kulud, mistõttu on võimalik, et riigiasutused saavad samalaadset tarkvara ja nende täiendusi soetada senisest soodsamalt.

Eelnõu seadusena jõustumisel on Eesti turu kõrval oluline mõju ka tarkvaralahenduste ekspordile. Tarkvaraarendusega tegelevatel ettevõtjatel võimaldab lähtekoodi korduvkasutamine luua ekspordipotentsiaaliga uusi tooteid.

 

3. Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmisest 2020. aastal
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Ülevaade

 

Valitsuse tegevusprogrammi ülevaade keskendub eelkõige valitsuse viie prioriteetse üldeesmärgi saavutamiseks elluviidud tegevustele: peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.

Aruandes on iga prioriteedi kaupa toodud esile sellega seonduva eesmärgi saavutamise näitajad ning ülevaade olulisematest 2020. aasta tegevustest.

Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 30. mai 2019. a korraldusega nr 130.

Tegevusprogrammi täitmise aruanne avaldatakse valitsuse kodulehel valitsus.ee

 

4. Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2018–2020 aruanne
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Aruandes antakse ülevaade tegevuskava elluviimise tulemustest.

Tegevusprogrammi esimese lubaduse, suurendada poliitikakujundamisel kaasamist ja läbipaistvust, töötati välja seda protsessi toetav infotehnoloogia.

Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi toetamiseks täpsustati kaasamiskoordinaatori rolli ja ülesandeid ning koolitati üle 800 teenistuja.

Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamiseks muudeti kättesaadavaks Riigikogu kantselei avaandmed, samuti avaldatakse Riigikogu komisjonide istungite protokollid esimesel võimalusel pärast komisjoni istungi toimumist.

Avatud valitsemise tegevuskava väljatöötamiseks ja tegevuste juurutamiseks kohalikus omavalitsuses korraldati kaks taotlusvooru.

Kohalike avalike teenuste taseme analüüsi tulemuste lihtsaks ja kasutajasõbralikuks esitamiseks valmis rakendus, mis avalikustati tänavu augustis aadressil: minuomavalitsus.fin.ee. Sellelt kodulehelt saab ülevaate KOV-i teenuste olukorrast ja arenguvõimalustest üle Eesti, samuti saab võrrelda KOV-ide teenuste tasemeid. See rakendus on abivahendiks kohaliku elu juhtimiseks ning kogemuste jagamiseks ja aitab kodanikel kaasa rääkida kohalike prioriteetide seadmisel.

Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamiseks üldhariduses tegi sotsiaalainete valdkonna töörühm ettepanekuid „Haridusvaldkonna arengukavasse 2021–2035“.

Tegevuskava on kavandatud mahus täidetud. Mitmed tegevused jätkuvad „Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2020–2022“ raames. Näiteks eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamine, koosloomelise poliitikakujundamise oskuste suurendamine ning avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohalikes omavalitsustes.

 

5. Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2021. aastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Valitsus kehtestab 2021. aastaks õppekoha tegevuskulu piirmääraks 94 eurot ühe kuu kohta, mis on 2 eurot enam kui sel aastal.

Õppekoha tegevuskulu piirmäär on arvestuslik keskmine õppekoha kulu, mille katmisega KOV  saab arvestada juhul, kui teise KOVi õpilane käib tema territooriumil asuvas koolis. KOVid saavad omavahelisel arveldamisel tegevuskulude katmiseks kokku leppida ka valitsuse kehtestatavast piirmäärast erinevas määrast.

Õppekoha tegevuskulu piirmäära kehtestamisel lähtutakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust (162 650 785 eurot)  ja õpilaste arvust (143 503) sellele eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

Määrusega paika pandud piirmäär aitab luua stabiilsuse tegevuskulude katmisel kohalike omavalitsuste vahel. Piirmäära kehtestamise eesmärk on, et üks KOV ei saaks nõuda teiselt KOV-ilt õpilastele õppekoha pakkumise eest ülemääraselt suurt tegevuskulu katmist.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021.

 

6. Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rain Epler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Alutaguse rahvuspark on moodustatud praegu kaitse all olevate Agusalu, Muraka, Puhatu ja Selisoo looduskaitseala, Iisaku, Jõuga, Kurtna, Mäetaguse, Smolnitsa ja Struuga maastikukaitseala ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala baasil. Looduskaitseseaduse kohaselt kehtivad senised piirid ja kaitsekord kuni rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 1. jaanuarini 2021.

Eelnõuga kehtestatakse Alutaguse rahvuspargile ühtne kaitse-eeskiri. Võrreldes kehtivate eeskirjadega muudetakse kaitse-eesmärke, liidetakse seni kaitseta olnud laane-, salu- ja soovikumetsa vajakuala ning laiendatakse kaitseala juba kaitse all olevate püsielupaikade arvelt. Rahvuspark asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Toila vallas.

Alutaguse rahvuspargi pindala on 45 019 hektarit. Rahvuspargile liidetakse piirnevad, juba kaitse all olevad Arvila ja Mustassaare metsise püsielupaigad kogupindalaga 609 hektarit ning seni kaitseta olnud metsavajaku ala pindalaga 38 hektarit. Ühtlasi korrigeeritakse rahvuspargi piire uusima põhikaardi versiooni alusel, mis suurendab pindala veel 41 hektari võrra. Nii rahvuspargile liidetav metsavajaku ala kui ka piirikorrigeerimised hõlmavad üksnes riigi omandis olevat maad. Kokku suureneb kaitstava ala pindala 79 hektarit.

Rahvuspargis on 41 sihtkaitsevööndit ja 14 piiranguvööndit. Piiranguvöönditest sihtkaitsevööndisse arvatakse 988 hektarit, sellest eramaad on 18,7 hektarit, ülejäänud on riigimaa. Eramaa tsoneerimine rangema kaitsekorraga alasse on seotud 2020. aasta kevadel leitud lendorava elupaigaga.

Endiste kaitsealade kaitse-eeskirjade põhjal kehtestatud kaitsekorrad ühtlustatakse. Rahvuspargi piiranguvööndis on edaspidi lubatud turberaie langi pindalaga kuni 2 ha. Sihtkaitsevööndis lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks. Liikumispiirangute osas kaitsekorda leevendatakse.

 

7. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 "Kalapüügieeskiri" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Rain Epler
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu on välja töötatud, kuna uuringute käigus on ilmnenud muutused keskkonnas, mille tõttu on vaja ajakohastada erinevate kalaliikidega seotud kaitsemeetmeid, s.h keelualasid ja –aegu, päevalimiite, rändetee kaitset meres. Samuti lisatakse kalapüügieeskirja varasemalt keskkonnaministri ajutiste püügikitsenduste määrusega kehtestatud piirangud, mis on muutunud alalisteks.

Muu hulgas uuendatakse merel kalade rändetee kaitset, selleks laiendatakse Pärnu jõe suudmes püügikeeluala. Keeluala tagab kudema tõusvatele ja laskuvatele kaladele ohutuma ja võimalikult efektiivse rände Pärnu jõe koelmutele ja merre tagasi.

Kalapüügieeskirjas täiendatakse jõgede nimekirja, mille suudmealal on tähtajaliselt kalapüük keelatud, kaitse alla võetakse seitse uut väljavoolu. Muudatused põhinevad Tartu Ülikooli Mereinstituudi "Piirkondlike kalapüügipiirangute ning kalade piirmõõtude kaasajastamine" uuringu tulemustel.

Saaremaal Ujula abajas, Pärnu lahel Madalmurru alal ja Harjumaal Pakri saarte vahel võib edaspidi kala püüda, kuna ala on minetanud oma tähtsuse kudealana, mistõttu pole seal püügikeeld enam asjakohane.

Harrastuspüügi päevalimiidid täienevad uute liikidega. Edaspidi saab harrastuspüüdja püüda ööpäevas 5 haugi, 5 koha, 15 latikat, 2 lõhet või 2 forelli. Viimastel aastatel on ministri ajutiste püügikitsenduste määrusega kehtestatud ahvenapüügi päevalimiit 15 kg, jõevähi päevalimiit ning limiit meriforelli ja lõhe kohta. Jõevähi limiit väheneb 100lt isendilt 75le. Lõhe ja meriforelli päevalimiit laieneb sisevetest ka merele. Ahvena limiit 15 kg jääb samaks. Harrastuspüük on enimlevinud hobi, mille eesmärk on kalapüük enda tarbeks. Sellega tegeleb ca 170 000 harrastuskalastajat. Peamiselt püütakse ahvenat, haugi, koha, särga, latikat. Aastas välja püütavad kogused jäävad vahemikku 3000-5000 tonni. Piirangud on vajalikud, et ohjata kalapüüki olukorras, kus näiteks kala võtab väga hästi ja minnakse liiga hoogu ning püütakse välja ebamõistlikus koguses kalu. Liigintensiivse püügiga tekitatakse kahju kalavarude jätkusuutlikkusele.

Sisevetes muutuvad haugi, koha ja latika kudeaja püügikeelud. Koha keeluajaks saab olema 5.05-10.06 – see on ühesugune kõikides siseveekogudes. Haugi keeluajaks Võrtsjärves ja muudes siseveekogudes (v.a Peipsi-, Lämmi ja Pihkva järvel) saab olema 15.03-30.04. Latika keeluajaks siseveekogudes (v.a Võrtsjärv ja Peipsi järv) saab olema 1.05-10.06.

 

8. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Tänavu muudeti Vabariigi Valitsuse seadust ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala täiendati maapõueressursside, geoloogilise kaardistamise ja riikliku geoloogilise kompetentsi alase majanduspoliitika elluviimisega. Ministeeriumi põhimäärus viiakse selle seadusemuudatusega kooskõlla.

Lisaks luuakse meremajanduse asekantsleri ametikoht ja meremajandusosakond. Meremajandusosakond tekib senise lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse baasil, kuid lisaks kaasatakse loodavasse osakonda ka uusi spetsialiste seonduvalt Eesti kui mereriigi turundamise, meremajandusvaldkonna analüüsi ja õigusloomega. Meremajanduse asekantsler ja omaette osakond võimaldab senisest enam pöörata tähelepanu meremajandusele ja Eesti kui mereriigi rolli tähtsustamisele. Muu hulgas võetakse vastutus projekti „Laevad Eesti lipu alla“ eduka tulemuse saavutamise eest.

Määrus on kavandatud jõustuma 15. veebruaril 2021.

 

9. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 261 „Euroopa ühenduste institutsioonide ametnike pensioniõigustele vastavate rahaliste vahendite arvutamise ja nende summade Eesti pensionisüsteemi või Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemi alusel laekumise ja nende üle arvestuse pidamise kord” muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Määruse eesmärk on viia rakendusakt kooskõlla kogumispensionide seaduse muutmise ja teiste seaduste, seal hulgas ka kohustusliku kogumispensioni reformiga.

I samba vanaduspensioni suurus arvutatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist neljaosalise pensionivalemi alusel, milleks on baasosa, staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa. Määruse muudatus tagab, et ka EL ametnike pensionile arvutatakse juurde ühendosa, see on neljas osa. Seega nii riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatud pensionid kui ka EL ametnikele arvutatud pensionid arvutatakse ühesuguste reeglite alusel.

Edaspidi saab II sambast kogumise ajal raha välja võtta, ja seepärast ei ole enam lubatud ka Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemidest raha ületoomine II sambasse. Kui inimene siiski kogub Eestis raha II sambas ja liigub seejärel mõnda Euroopa ühenduste institutsiooni tööle, saab ta meie pensionisüsteemis teenitud pensioniõiguste alusel arvutatud summa I sambast ja oma II sambasse kogutud summa uude pensioniskeemi üle viia.

Seoses pensioni investeerimiskonto lisandumisega täpsustatakse II samba vahendite ülekandmiseks vajalikku andmevahetust sotsiaalkindlustusameti ja pensionikeskuse vahel investeerimiskonto detailandmete osas ning infosüsteemi luuakse uued investeerimiskonto andmeväljad ja tunnused. Samuti täiendatakse rahaliste vahendite ülekandmise korda investeerimiskontolt EL ametnike pensioniskeemi.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021.

 

10. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Kehtestatakse uus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Eelnõu eesmärk on parandada ravivõimaluste kättesaadavust kindlustatud inimestele.

Eelnõu peamiste muudatuste kohaselt lisatakse loetellu uued raviteenused, näiteks füsioterapeutide, tegevusterapeutide, kliiniliste psühholoogide ja logopeedide kaugvastuvõtud ja kaugteraapiad, palliatiivne hapnikravi; laiendatakse diagnostikavõimalusi, näiteks nukleaarmeditsiinilised uuringud; laiendatakse olemasolevate teenuste tingimusi, näiteks meditsiiniline lennutransport Euroopa Liidust; ja uuendatakse olemasolevate teenuste hindasid, näiteks COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse RNA määramine PCR meetodil.

Eelnõuga luuakse uus teenus erialadevaheliseks e-konsulteerimiseks eesmärgiga luua tervishoiuteenuste osutajatele võimalus konsulteerida patsiendi ravi osas. Lisaks on patsientidel võimalus saada konsultatsiooni tervishoiuteenuse osutajaga, mida motiveeritakse täiendavalt tulemustasu maksmise võimalusega. Loetellu lisatakse uued kaugteenused, näiteks kaugpsühhoteraapia seanss, kliinilise psühholoogi kaugvastuvõtt eriarsti suunamisel. Eelnõuga kaasajastatakse teenuste piirhindu ja rakendustingimusi, näiteks kardioloogias. Piirhindade muutmine on seotud toimeainete ühikuhindade muutusega.

Eelnõuga lisatakse uued haiglaravimid leukeemia ja lümfoomi raviks, kahe harvaesineva haiguse raviks ning neuroendokriin- ja rinnakasvaja raviks.

Üldarstiabis lisatakse eelnõuga uued teenused, näiteks uue teenusena sõidukulu kompenseerimiseks perearsti asendamise korral asendusteenuse osutajale, võimalus täiendada tervisekeskuse meeskonda õe või tervishoiu tugispetsialistiga (nt kliiniline psühholoog), perearsti pearaha komponendi hulka lisatakse ka kontaktivaba infrapunatermomeetri soetamine, samuti suurendatakse tervisekeskuste ja üksikpraksiste baasraha füsioteraapia tarvikute ja IT tarkvara kasutamisel.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks lisatakse loetellu ennetusmeetmeid, väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse õendusteenusele määratakse lisatasu, täiendatakse nakkustõrje tõkestamise kulusid, kuid siia ei kuulu COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirus. Koolitervishoiuteenuste hinnamudelisse lisatakse kontaktivaba infrapunatermomeeter. Hooldekodudes õendusabi kättesaadavuse parandamiseks võimaldatakse alla 20 voodikohaga hooldekodudel võtta tööle poole koormusega õde tasudes pearaha 20 inimese eest. Muudatus võimaldab senisest paremini leida õe puhkuse ajaks asendaja, kuna lisandub õe asendustasu.

Tervishoiuteenuste loetelus tehtud muudatused on heaks kiidetud Eesti Haigekassa nõukogus 6. novembril 2020. Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste kogumõju 2021. aastal on Eesti Haigekassa eelarvele kuni 9,27 miljonit eurot. Rahalised vahendid on selleks haigekassa eelarves olemas. Tervishoiuteenuste loetelu muudatused on tehtud erialaühenduste esitatud tervishoiuteenuste ja ravimiteenuste taotluste alusel ning Eesti Haigekassa ettepanekul.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021.

 

11. Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade arvu ülempiiri ajutine muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõuga suurendatakse ajutiselt Kaitseliidus olevate sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade arvu ülempiiri. Selleks luuakse Kaitseliidu koosseisu 40 tähtajalist tegevväelase ametikohta. Rahuaja ametikohtade arvu ülempiiri muutmine on vajalik, et võimaldada Kaitseliidu liikmetele täiendavat sõjaväelist väljaõpet, seoses Kaitseväe koosseisus rahvusvahelises sõjalises koostöö osalemisega.

Korraldusega jõustub üldises korras ning sellega kaasnev kulu kaetakse Kaitseliidule aastal 2020 ja 2021.a ettenähtud riigieelarvelistest vahendistest. Täiendava eraldise vajadust ette ei nähta.

 

12. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Justiitsministeeriumile Tallinna Ringkonnakohtu otsuse täitmiseks

Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Tulenevalt k.a. 8. detsembril jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2020 otsusest, eraldatakse valitsuse reservist justiitsministeeriumile 3,5 miljonit eurot kohtuotsusega Eesti Autorite Ühingu, Eesti Fonogrammitootjate Ühingu, Eesti Esitajate Liidu, Eesti Audiovisuaalautorite Liidu, Eesti Heliloojate Liidu, Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu, Eesti Lavastuskunstnike Liidu ja Eesti Näitlejate Liidu kasuks Eesti Vabariigilt välja mõistetud kahjuhüvitise, viivise ja menetluskulu väljamaksmiseks.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist ministeeriumide ja Riigikantselei liidestamiseks Välisministeeriumi SEC-SYS süsteemiga ühtse Euroopa Liidu piiratud tasemel teabe edastuse tagamiseks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse riigikantseleile 142 000 eurot ministeeriumide ja riigikantselei liidestamiseks välisministeeriumi SEC-SYS süsteemiga, et tagada riigis ühtne Euroopa Liidu piiratud tasemel teabe edastus.

 

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Terviseametile SARS-CoV-2 viiruse testimise korraldamiseks ja COVID-19 vaktsiini külmahela tagamiseks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist terviseametile 1, 233 090 eurot SARS-CoV-2 viiruse testimise korraldamiseks ja COVID-19 vaktsiini külmahela tagamiseks.

Täiendavate erakorraliste kulude katteks eraldatakse valitsuse reservist sotsiaalministeeriumi kaudu terviseametile 1 045 350 eurot. Kuna koroonaviirus levib hetkel kõrge intensiivsusega, siis on suurenenud PCR testimise vajadus. PCR meetod on teadaolevalt kõige efektiivsem meetod SARS-CoV-2 viiruse tuvastamiseks.

Testimise eesmärk on võimalikult varakult avastada viirusesse nakatunud ja isoleerida nakkuskolded. Testimine annab kinnitatud pildi viirusnakkuse levikust, võimaldab kiiresti välja selgitada kontaktsed ning on aluseks epideemiatõrje meetmete rakendamisel ja kolletes nakkushaiguse leviku piiritlemisel.

Testitakse haigussümptomitega inimesi, epidemioloogilistel näidustustel asümptomaatilisi inimesi ning vastavalt vajadusele tehakse laustestimisi.

Lisaks eraldatakse valitsuse reservist 187 740 eurot, et katta terviseametile tekkivad erakorralised kulud seoses koroonavastase vaktsiini tarnimisega. Raha eraldatakse, et korraldada COVID-19 vaktsiini käitlemise süsteem, külmahela toimimine ja immuunpreparaatide kvaliteedi säilimine.

 

13. Eesti kodakondsuse taastamine
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eesti kodakondsuse alaealisena kaotanud inimesele taastatakse kodakondsus. Eesti kodakondsus taastatakse tingimusel, et taotleja vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

 

14. Eesti kodakondsuse äravõtmine
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt võetakse 5 inimesele ära Eesti kodakondsus, kes said selle naturalisatsiooni korras, kuid pettuse teel. Politsei- ja piirivalveameti järelkontrollis tuvastati käekirjaekspertiisiga, et ükski nendest isikutest ei olnud kodakondsuse saamiseks vajalikku eesti keele taseme eksamit sooritanud ise. Isikute pettus Eesti kodakondsuse taotlemisel on olnud tahtlik.

Võttes arvesse, et inimesed esitasid Eesti kodakondsuse taotlemisel valeandmeid eesti keele oskuse kohta, samuti arvestades, et isikud ei ole kasutanud neile antud võimalust sooritada nõutav eesti keele oskuse eksam rohkem kui aasta jooksul, teeb siseministeerium valitsusele ettepaneku võtta nendelt Eesti kodakondsus ära.

 

15. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on viiel korral kriminaalkorras karistatud. Isiku karistatus ei ole kustunud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud ning kes on toime pannud neli väärtegu. Isiku kriminaalkaristuste ja kolme väärteo karistusandmed on kustutatud, kuid ühe väärteo andmed on kustutamata.

 

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning kes pärast seda on sooritanud veel neli väärtegu. Otsuse ettepaneku tegemisel arvestati isiku süütegude rohkust, iseloomu ja karistatuse kustumise aega ning pärast kriminaalkorras süüdimõistmisi lisandunud väärtegusid.

 

16. Vabariigi Valitsuse 24. oktoobri 2013. a korralduse nr 456 „Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu koosseisu kinnitamine“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Seoses sellega, et SA Innove ülesanded läksid alates k.a. 1. augustist üle haridus- ja noorteametile, asendatakse eelnõu kohaselt soolise ja võrdõiguslikkuse nõukogu liige SA Innove esindaja haridus- ja noorteameti esindajaga.

 

17. Ülevaade 2019. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist
Esitaja: riigihalduse minister Anneli Ott
Tüüp: Ülevaade

 

Riigiabi läbipaistvuse tagamiseks esitab rahandusministeerium alates 2008. aastast vastavalt konkurentsiseadusele valitsusele ülevaate eelmisel aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Ülevaade avaldatakse rahandusministeeriumi veebilehel.

 

18. Riigihangete valdkonna ülevaade 2019. aasta kohta
Esitaja: riigihalduse minister Anneli Ott
Tüüp: Ülevaade

 

Riigihalduse minister esitab ülevaate 2019. aastal riigihangete valdkonnas toimunu kohta. Ülevaade kajastab infot riigihankepoliitika kujundamise ja õigusloome, nõustamis- ja koolitustegevuse, riigihangete järelevalve, riigihangete registri tegevuse ja riigihangete registrist kättesaadavate statistiliste andmete kohta.

 

19. Regioonide Komitee liikme ja asendusliikme kandidaadi perioodiks 2020–2025 esitamine
Esitaja: riigihalduse minister Anneli Ott
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Seoses Regioonide Komitee liikme Mikk Pikkmetsa hukkumisega 19. septembril toimunud raskes liiklusõnnetuses, esitatakse vastavalt Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekule Regioonide Komitee uueks liikme kandidaadiks Rakvere linnavalitsuse liige Andres Jaadla ja asendusliikme kandidaadiks Pärnu linnavalitsuse liige Varje Tipp.

 

20. Eesti seisukoht Euroopa Kohtule kohtuasjas T-594/18 Pharma Mar vs. Euroopa Komisjon apellatsioonkaebuse esitamise kohta
Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Euroopa Liidu Üldkohus tegi 28. oktoobril 2020 otsuse kohtuasjas T-594/18 Pharma Mar vs. Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon). Üldkohtus vaidlustati ravimi Aplidin müügiloa andmisest keeldumise otsus. Üldkohus leidis, et komisjoni otsus põhines ekspertide hinnangul, kelle puhul tuvastati huvide konflikt ja seetõttu tühistas Üldkohus komisjoni otsuse. Euroopa Ravimiamet, kes eksperdid kaasas, pidas neid teadusasutuse töötajateks. Üldkohus aga leidis, et kuna ülikoolihaiglas asub ka rakuteraapiakeskus, mis tegeleb kliiniliste uuringute läbiviimisega ja Aplidini jaoks konkureeriva ravimi valmistamisega, on see tegevus ravimitootja tegevusega võrdsustatav. Seetõttu järeldas Üldkohus, et nende ekspertide puhul oli tegemist konkureeriva ravimitootja heaks töötavate inimestega ning see võis mõjutada nende tegevust ekspertidena ja tühistas komisjoni otsuse.

Eesti leiab, et Üldkohus järeldas valesti, et ülikooli haiglat ja instituuti saab võrdsustada ravimitootjaga ja sellest tulenevalt on seal töötavatel ekspertidel huvide konflikt müügiloa hindamisse kaasatud teadusliku töögrupi töös osalemisel. Seega soovib Eesti esitada apellatsiooni Üldkohtu otsuse vaidlustamiseks.

 

21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu digirahanduse paketi kohta
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

 

Euroopa Komisjon kinnitas 24. septembril 2020 ELi digirahanduse ja ELi jaemaksete strateegiad ning seotud õigusaktide ettepanekud. Strateegiad ja õigusaktide ettepanekud toetavad majanduse taaskäivitamist, Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa uue tööstusstrateegia elluviimist. Ettepanekute mõjul soovitakse finantssektori reeglid muuta digisõbralikumaks ning tugevdada tarbijate turvalisust ja vastutustundlikku innovatsiooni finantssektoris, seda eelkõige väga uuenduslike digitaalsete idufirmade puhul, leevendades samal ajal võimalikke investorite kaitse, rahapesu ja küberkuritegevusega seotud riske.

Digirahanduse strateegia mõjul peaks väiksemate riskidega uuenduslike finantstoodete kättesaadavus tarbijatele ja ettevõtete ligipääs rahastamisvõimalustele veelgi paranema. Pakett toetab ka turvalisi lahendusi tehisintellekti, plokiahela ja andmehalduse kasutamiseks.

Jaemaksete strateegia eesmärk on Euroopas turvaliste, kiirete ja usaldusväärsete makseteenuste pakkumine. Strateegia keskendub ELis täielikult integreeritud jaemakse keskkonna väljaarendamisele, sealhulgas üleminekut välkmaksetele ning avatud panganduse põhimõtte rakendamisele. Strateegia raames on kavandatud makseteenuste direktiivi ülevaatamine ja vajadusel selle ajakohastamine 2021. aasta neljandas kvartalis.

Finantsteenuste digitaalse tegevuskerksuse õigusakti peamiseks eesmärgiks on ennetada ja maandada finantssektoris esinevaid digitaalseid riske, seal hulgas küberriske. Euroopa Komisjoni hinnangul tähendab finantssektori järjest suurem sõltuvus tarkvarast ja digitaalsetest protsessidest ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) seotud riskide tõusu, kui riske ei maandata. Seetõttu teeb komisjon suurele hulgale finantsteenuste ettevõtjatele ettepaneku, mille toel tagada, et nad suudaksid vastu pidada igat tüüpi IKT-ga seotud häiretele ja ohtudele. Pangad, börsid, arvelduskojad ja ka finantstehnoloogia ettevõtjad peavad IKT-ga seotud juhtumite ennetamiseks ja riskide maandamiseks järgima seega rangeid standardeid.

Krüptovaraturgude õigusakti peamiseks eesmärgiks on kehtestada EL määrus krüptovarade reguleerimiseks. Määruse kohaldumisalasse kuuluksid kõik krüptovarad (mis ei ole finantsinstrumendid või investeerimishoiused, e-raha, hoius hoiuste tagamise skeemide direktiivi tähenduses või väärtpaberistamine), ja varaga tagatud krüptovara (laiemalt tuntud kui nn stablecoin) ning nimetatud krüptovarade emiteerimise ja käitlemisega seotud teenuseosutajad. Krüptovara emitentidele olulisi muudatusi ei kaasne – kohustuslikuks tehakse põhiteabedokumendi, mille sisu peab vastama määruse nõuetele, avalikustamine, aga järelevalveasutused ei kontrolliks selle sisu. Kõige rangemalt on reguleeritud e-raha token’id ja varapõhised token’id, mille puhul peab emitent taotlema tegevusloa ning saama oma instrumendi põhiteabedokumendi sisule eelneva heakskiidu finantsjärelevalveasutuselt.

Hajutusraamatu tehnoloogial põhinevate turuinfrastruktuuride katsekorra eesmärgiks on edendada krüptograafilisel kujul esitatud väärtpaberite arendamist ja kasutuselevõttu ning anda võimalus tutvuda sellisel kujul esitatud väärtpaberite käibega. Katsekorra raames antakse hajusraamatu infrastruktuuridele (mitmepoolne kauplemiskoht ja väärtpaberiarveldussüsteem) võimalus taotleda olemasolevate rangete nõuete mitte-kohaldamist.

Eesti toetab esitatud strateegiate üldisi eesmärke.

 

22. Eesti seisukohad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi seadusandlike eelnõude ja rände välismõõtme kohta
Esitaja: siseminister Alar Laneman
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Eesti seisukohad esitatakse nii rände välismõõtme kui ka Euroopa Komisjoni tänavu 23. septembril avaldatud Euroopa Liidu rände- ja varjupaigaleppe seadusandlike algatuste kohta, mis hõlmas viite määruse eelnõu. Rände- ja varjupaigapaketi ettepanekute eesmärk on luua Euroopa Liidus prognoositav ja usaldusväärne rändehalduse süsteem, mis hõlmaks nii rände-, varjupaiga- kui ka piirihalduse poliitikat. Seda peaks omakorda toetama kaasaegne IT-süsteem, tõhusamad EL-i ametid ja parem koostöö rände päritolu- ja transiitriikidega.

Euroopa Komisjoni ettepanekud tuginevad suures ulatuses 2016. aasta varjupaigasüsteemi reformikava raames saavutatud kompromissidele, kuid lisatud on ka uusi elemente. Eelkõige puudutavad uued aspektid sisserändajate sisenemiseelset taustakontrolli ja kohustuslikke piiriprotseduure ning kohustusliku solidaarsuse kontseptsiooni. Solidaarsusmeetmed on ette nähtud kolme erineva olukorra jaoks: suurenenud rändesurve olukord, mere otsingu- ja päästeoperatsioonid ning massilisest sisserändest põhjustatud kriisiolukord. Peamisteks solidaarsusmeetmeteks on ümberpaigutamine või tagasisaatmiste korraldamine.

Euroopa Komisjoni 23.09 esitatud rände- ja varjupaigaleppe ettepanekute puhul lähtutakse selgelt arusaamast, et rände paremaks haldamiseks ja rändesurve ennetamiseks on vaja tegeleda rände algpõhjustega lähteriigis ning arendada laiemat koostööd ja partnerlust oluliste ELi mittekuuluvate riikidega. Partnerlusel põhinev koostöö kolmandate riikidega aitaks tõhustada ka ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmisi.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-