Valitsuse 17.12.2002 istungi kommenteeritud päevakord.

16.12.2002 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 17. detsembril 2002. aastal

 

Palume arvestada, et tegemist oneelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisandudatäiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Tex Vertmann 693 57141 jaHanna Hinrikus 693 5792.

PÕHIPÄEVAKORD (NB!17.12 valitsuse istungi päevakord jaguneb kaheks: põhipäevakord ja täiendavpäevakord, mis on koos antud dokumendis. Valitsus arutab järjest mõlematpäevakorda. Tõenäoliselt  lisandubpäevakorrale hommikul veel täiendavaid punkte.)

1. "Täiskasvanute koolituse seaduse muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: haridusminister Mailis Rand
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on korrastada täiskasvanute koolituse süsteemi rahastamine, kunapraegune sõnastus on liialt kitsas ega võimalda kõiki vajalikke valdkondirahastada. Seletuskirja kohaselt ei too eelnõu rakendamine kaasa täiendavaidkulutusi, sest vajalikud ressursid on riigieelarvesse planeeritud. Eelnõu jaseletuskirjaga saab lähemalt tutvuda: http://www.hm.ee/word/tks_eel_sel_lisa.rtf

2. "Vabariigi Valitsuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmiseseaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on täpsustada Välisministeeriumi valitsemisala tulenevaltVälisministeeriumi poolt praktikas täidetavatest ülesannetest.Välisministeeriumi valitsemisalasse lisanduvad uue eelnõu kohaselt arengu- jahumanitaarabi andmise korraldamine ja Eesti tutvustamine. Samuti täpsustatakseministeeriumi valitsemisala protokolliliste ülesannete osas. Eelnõu kohaselt onVälisministeeriumi valitsemisalas sise- ja välisprotokolli korraldamineriiklike tähtpäevade tähistamisel ning riiklikult oluliste välisvisiitideläbiviimisel, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmisel.

3. "Eesti Vabariigi ja Bulgaaria Vabariigi vahelisevabakaubanduslepingu ratifitseerimise seaduse" eelnõu
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: seaduse eelnõu
Vabariigi Valitsus kiitis Eesti Vabariigi ja Bulgaaria Vabariigi vahelisevabakaubanduslepingu eelnõu heaks 5. detsembril 2001, lepingule kirjutati alla11. detsembril 2001. a. Lepingupoolte kokkuleppel hakati lepingut ajutiseltrakendama alates 1. jaanuarist 2002. a. Vastavalt lepingu artiklile 3 on selleeesmärgid:
* edendada vastastikuse kaubavahetuse laiendamise kaudu lepingupooltemajandussuhete harmoonilist arengut ja sel viisil soodustada mõlemalepingupoole majandustegevuse arengut, elu- ja töötingimuste paranemist,tootlikkuse suurenemist ja rahandussfääri stabiilsust;
* tagada lepingupoolte kaubavahetuses võrdsed konkurentsitingimused;
* kaubandustõkkeid kõrvaldades aidata kaasa kaubanduse harmoonilisele arenguleja kasvule maailmas;
* süvendada lepingupoolte koostööd.

4. Seisukoha andmine
Tüüp: seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine "Kutseseaduse § 5 muutmise seaduse" eelnõu (1247SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Valitsus arutab Mõõdukate fraktsiooni algatatud kutseseaduse § 5 muutmiseseaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023370039&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1
 
2) Seisukoha andmine "Kalapüügiseaduse muutmise seaduse" eelnõu (1248SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Valitsus arutab Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Vambo Kaalu ja VooteleHanseni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu . Vt lähemalt:http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=023390009&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

5. "Avaliku teenistuse koolitusprioriteetide 2003.aastal" heakskiitmine
Esitaja: riigisekretär Aino Lepik von Wirén
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Avalike teenistujate koolitusprioriteetide eesmärgiks on selge iga-aastasterõhuasetuse seadmine ja koolitustegevuse eesmärkide seostamine VabariigiValitsuse kavandatavate tegevuste ja reformidega. Eelnõu kohaselt 2003. aastaavaliku teenistuse koolitusprioriteedid on:
1) uus "Avaliku teenistuse seadus"
2) palgakorralduse muudatused uue "Avaliku teenistuse seaduse" jõustumisel;
3) haldusõiguse üld- ja eriosa;
4) karistusõigus ja väärteomenetlus;
5) Euroopa Liidu alane koolitus;
6) elektrooniline asjaajamine;
7) strateegiline juhtimine .
Nimetatud koolitusprioriteedid avalikustatakse Riigikantselei koduleheküljel janad on aluseks erinevatele koolitajatele koolitusprogrammide koostamisel.

6. "Ida-Virumaa riikliku tööhõiveprogrammitegevuskava aastaks 2003" heakskiitmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Ida-Virumaa riikliku tööhõiveprogrammi tegevuskavas aastaks 2003 antakse lühikeülevaade Ida-Virumaa tööhõiveprogrammi rakendamisest 2002. aastal. Dokumenditeises osas on toodud 2003. aastaks planeeritavate tegevuste kava, mis jagunebkolmeks põhiliseks valdkonnaks: institutsioonide loomine ja arendamine,ettevõtluse arendamine ning inimkapitali arendamine ja tööturu toimimiseparandamine.

7. Eesti kaupade nomenklatuur
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Eesti kaupade nomenklatuur on kaupade riiklik klassifikaator, mille aluseltoimub kaupade tariifne klassifitseerimine ja väliskaubanduse statistikategemine. Vt lähemalt:
http://www.fin.ee/index.html?id=1448

8. Reisijate nimekirja koostamise kord
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõus tehakse ettepanek kehtestada Eesti riigilippu kandvate reisilaevadereisijate nimekirja koostamise kord. Eelnõu kohaselt kantakse reisijatenimekirja järgmised andmed laeva ja reisijate kohta: laeva nimi; lipuriik;lähte- ja sihtsadam, väljumise ja saabumise aeg ning marsruut; reisija ees- japerekonnanimi; sünniaeg; kodakondsus, kodakondsuseta isikul elukohariik; sugu;reisija või tema hooldaja soovil märkused reisija abituse kohta seoses reisijavanuse, puude või mõne muu põhjusega. Reisijate nimekirja ei pea koostamakohalikus rannasõidus ja Eesti sisevetel sõitval reisilaeval.  Reisijate nimekirja koostamise nõudedkehtestati rahvusvaheliselt tulenevalt laevaõnnetuse järgselt esinenudraskustele reisijate päästmisel ja tuvastamisel ning samuti on reisijatenimekiri abiks kuriteo tunnustega sündmuse korral ja uurimise teostamiseksvajalikud andmed reisijate kohta.

9. Regionaalabi andmise eritingimused
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu käsitleb erinevat liiki regionaalabi andmise tingimusi. Eelnõuväljatöötamise vajadus tuleneb Euroopa lepingust. Selle kohaselt on Eestilkohustus hinnata riigiabi samadel aluselt kui Euroopa Ühendustes juba täna.2002. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu uue dokumendi "Mitut valdkondahõlmav raamprojekt regionaalabi andmiseks ulatuslikeleinvesteerimisprojektidele", millesse integreeriti riigiabi andmiseeritingimused mootorsõidukitööstusele ja sünteeskiutööstusele ning osaliselt katerasetööstusele. Nimetatud valdkonnad olid varem reguleeritud eraldi EuroopaKomisjoni dokumendiga. Rahandusministeerium pidas otstarbekaks kehtestadanimetatud valdkondadele riigiabi andmise eritingimused Vabariigi Valitsuseregionaalabi eritingimusi sätestavas määruse eelnõus. Eelnõu: http://www.fin.ee/dokumendid/Regionaalabi_m_eeln_05112002.docSeletuskiri: http://www.fin.ee/dokumendid/Regionaalabi_m_eeln_seletuskiri_05112002.doc

10. Vabariigi Valitsuse 2. oktoobri 2001. a määruse nr 314"Majandusraskustes äriühingule riigiabi andmise eritingimused"muutmine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt laiendatakse määruse reguleerimisala terasetööstuse sektorimajandusraskustes äriühingu tootmistegevuse lõpetamiseks antavale riigiabilening käsitletakse terasetööstuse äriühingule tootmistegevuse lõpetamiseksantava riigiabi andmise eritingimusi.

11. Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määruse nr 436 "Eritoitudekoostis- ja kvaliteedinõuete ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate aineteja eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamiseja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra kinnitamine" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: määruse eelnõu
Muudatustega tehakse ettepanek kehtestada eritoitude valmistamisel kasutadalubatud vitamiinide, mineraaltoitainete, aminohapete, nukleotiidide ja teisteainete loetelu. Eritoitude (välja arvatud imiku piimasegu, jätkupiimasegu ningimiku- ja väikelapsetoit) valmistamisel nende toiteväärtuse suurendamiseks võibkasutada ka teisi ained, mis ei kuulu vitamiinide, mineraaltoitainete,aminohapete, nukleotiidide, koliini ja inositooli hulka.
 
12. Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määruse nr 283 "Volitusteandmine "Käibemaksuseadusest" tulenevate õigusaktidekehtestamiseks" muutmine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu tuleneb muudatustest tollimaksuvabastuse seaduses ja käibemaksuseaduses,mistõttu on vajalik muuta Vabariigi Valitsuse määrust, mis volitabrahandusministrit ja sotsiaalministrit kehtestama määruseid, mille kohta puudubalates 2003. aasta 1. jaanuarist alus käibemaksuseaduses.

13. Volituse andmine maaparandussüsteemi hooldustoetusetaotlemise ja taotluse menetlemise korra kehtestamiseks
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõus tehase ettepanek volitada põllumajandusministrit oma määrusegakehtestama maaparandussüsteemi hooldustoetuse taotlemise ja taotlusemenetlemise korda. Seletuskirjas märgitakse, et maaparandussüsteemidehooldustoetuse käivitamise eesmärgiks on motiveerida maaparandussüsteemidevaldajaid hooldama maaparandusehitisi.

14. Volituse andmine põllumajandusloomade aretustoetuse taotlemise jataotluse menetlemise korra kehtestamiseks
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõus tehase ettepanek volitada põllumajandusministrit oma määrusegakehtestama põllumajandusloomade aretustoetuse taotlemise ja taotlusemenetlemise korda. Seletuskirja kohaselt on nimetatud korras kavas reguleeridatoetuse maksmist isikutele, kes tegelevad tõuraamatu või aretusregistripidamisega, jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamiseganing ohustatud tõu säilitamisega. Põllumajandusloomade aretustoetusekäivitamise eesmärgiks on parandada põllumajandusloomade aretustaset.

15. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruse nr 453"Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmisetingimused ja kord" ning Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruse nr108 "Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused,ulatus ja kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Seletuskirjas märgitakse, et täna on piirmäärad nii töö- kui kateenistuslähetustel riigisisesel lähetusel 700 krooni ööpäevas javälislähetusel 1700 krooni ööpäevas. Senised piirmäärad ei ole kooskõlastegeliku turusituatsiooniga ning neid on vaja muuta. Eelnõus tehakse ettepanekkehtestada majutuskulude hüvitiste piirmäärad riigisisesel lähetusel 1200krooni ja välislähetusel 2000 krooni ööpäevas. Eesti Hotellide ja RestoranideLiidu andmetel oli Eestis 2001. aastal keskmine letihind majutuse puhulühekohalises hotellitoas 935 krooni, Tallinnas 1328 krooni. Tallinna keskklassihotellides (2 ja 3 tärni) oli ühekohalise majutuse keskmine letihind 1184krooni. Uute piirmäärade kehtestamise ettepanekus on lähtutud asjaolust, etenamikul juhtudel on töö- ja teenistuslähetused seotud konverentsidest,koolitustest ja muudest üritustest osavõtuga, mis toimuvad suuremates,vastavaid konverentsiruume omavates hotellides. Euroopa suuremate linnadehotellitubade hinnad 1999. aastal olid keskmiselt 1945 krooni ööpäevas. Seosespiirmäärade suurendamisega vähenevad määruse rakendamisel riigieelarvesselaekuvad tulud ( tulu- ja sotsiaalmaks) ligikaudu 1 miljoni krooni võrra. Vtlähemalt: http://www.fin.ee/index.html?id=1448

16. Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määruse nr 191 "Avalikultkasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja muutmist põhjendatakse vajadusegasoodustada siseveekogudel hoogustuvat kalakasvatust ja kaitsta veekogu omanikuhuve. Selleks arvatakse kalakasvatuseks kasutatav veekogu või selle osaavalikust kasutamisest välja, millega kaob kallasrada ja juhuslike inimesteomaniku loata kalakasvatuse territooriumile sattumise võimalus. Eelnõugatäpsustatakse Hiiumaal asuva Künaaugu järve senist avaliku kasutamisepiirangut. Vastavalt seletuskirjale määrati Künaaugu järve pindalaks 22,5 hasenise 8-12 ha asemel. Kalakasvatuse osa suurusega 11 ha, mis on järve muustosast eraldatud tammiga, oli senini täpselt määramata, täpsustamata oli kakalakasvatust eraldava järve poolitava tammi suund.
Määruse eelnõu põhineb Mõra jõe lõigu ja Riiska paisjärve osas  kalakasvatusveekogude omanike taotlustel,mida toetavad kohalikud omavalitsused ja maakonna keskkonnateenistused.Eelnõuga jäetakse avalikust kasutamisest välja Viljandimaal Kurika peakraavilasuv Riiska paisjärv, kus kinnistu omanik, kellele ka paisjärv kuulub, arendabkalakasvatust, samuti jäetakse avalikust kasutamisest välja Mõra oja alamjookssinna rajatud kalakasvatuse kinnistu piires, s.o 1,2 km ulatuses ülesvoolusuubumisest Emajõkke.

17. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määruse nr 244"Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ningnende lahkmejoonte määramine" muutmine
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: määruse eelnõu
Asustusjaotuse muutmise on algatanud Lääne-Viru maakonna Rägavere Vallavolikogutuginedes avaldusele, mille esitas osa senise Männikvälja küla alalisi ningajutisi elanikke, kes määratlevad ennast Sae küla elanikena. Moodustatav Saeküla võtab enda alla osa Männikvälja küla territooriumist, tema lahkmejoon onlooduslikus ja logistilises sobivuses ning lahkmejoone kulgemine onkülaelanikega läbi arutatud vallavolikogu maakomisjoni poolt. Ennistatava külanimeks pakutakse Sae küla, mis on selles piirkonnas mitteametlikult käibel ningelanike avalduse andmetel mõnedel kaartidel küla nimena ka märgitud.Moodustataval Sae külal puudub infrastruktuuriline ja muu seos Männikväljakülaga, kahte piirkonda eraldab 2-3 km metsa ning puudub ka otsene ühendustee.

18. "Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vastastikuse mõistmise memorandumiEesti osalemise kohta tööhõive valdkonda stimuleerivates ühenduse meetmetes"eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: korralduse eelnõu
Ühenduse tööhõive programm, mille eesmärk on arendada ja toetada Euroopa Liidutööhõivestrateegiat loodi 2001. aasta juunis. Kandidaatriikide osalemineprogrammis kaasab neid ühenduse tegevusse tööturu analüüsi, uuringute ningtööturupoliitika järelvalve teostamisel; parimate abinõude väljaselgitamiselning kogemuste ja info vahetamise soodustamisel tööturupoliitika vallas.Käesolevaks hetkeks on Sotsiaalministeerium koostöös teiste ministeeriumite jasotsiaalpartneritega ette valmistanud kolm riiklikku tööhõive tegevuskava, miskajastavad ülevaatlikult Eesti tööturuga seonduvaid probleeme, tööturupoliitikaellurakendamist ning olukorra parandamiseks vajalikke tegevusi.Kandidaatriikidele on iga-aastase osalustasu suuruse määramisel rakendatudüleminekuperioodi. Eesti poolt Euroopa Liidu üldeelarvesse makstav osamakstööhõive programmis on 30 000 eurot 2003. aastal (469 500 Eesti krooni) ja 60000 eurot 2004. aastal (939 000 Eesti krooni). Osamaks programmis osalemisekskaetakse 53 % ulatuses riigieelarvest (2003. aastal 248 883 krooni) ja 47 %ulatuses Phare poolt eraldatavatest vahenditest. 2004. a. programmisosalemiseks vajalikud riiklikud vahendid taotleb nii riigieelarvest kui kaPhare programmist Sotsiaalministeerium. Korralduse eelnõus antakse volitusedsotsiaalminister Siiri Oviirile Vabariigi Valitsuse nimel memorandumileallakirjutamiseks.

19. "Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmisememorandumi Eesti osalemise kohta ühenduse rahvatervisealases tegevusprogrammisaastatel 2003-2008" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: korralduse eelnõu
Riiklikke poliitikaid täiendav programm taotleb tervise kaitset ja rahvaterviseparendamist. Programmi üldised eesmärgid on parendada teavet ja teadmisirahvatervise arendamiseks; täiustada võimet reageerida tervise ohtudelekiiresti ja koordineeritult; edendada tervist ja vältida haigusiterviseteguritega tegelemise kaudu kõigi poliitikate ning tegevuste lõikes.Ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas põhineb kaheksal programmilning ühenduse epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustiku tööl,järgides nende kõiki eesmärke ja abinõusid globaalse ja integreeritudtervisestrateegia vormis. Ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammisosalemine võimaldab vastu seista tervisealase ebavõrdsuse süvenemisele Eestis,tagada haigestumuse vähenemist ennetatavatesse haigustesse ning vältidavarajast suremust eeskätt mittenakkuslikesse haigustesse. Osamaks, mille Eestipeab tasuma Euroopa Liidu üldeelarvesse, et osaleda Euroopa Ühenduserahvatervise tegevusprogrammis, on 2003. aastal 40 893 eurot ning igaljärgneval programmis osalemise aastal 40 893 eurot. 2003. aasta osamaksprogrammis osalemiseks kaetakse 65,6 % ulatuses riigieelarvest (26 793 EUR) ja34,4 % ulatuses Phare poolt eraldatavatest vahenditest (14 100 EUR).Rahandusministeerium kooskõlastas korralduse eelnõu märkusega, et Riigikogusmenetluses oleva 2003. aasta riigieelarve seaduse eelnõus on tervise edendamiseprogrammis osalemise tasuks kavandatud riigipoolseks kaasfinantseerimiseks vaid248 000 krooni, mis on vastavalt memorandumi eelnõu lisale ja seletuskirjale171 200 krooni vähem kohustuslikust summast. Seletuskirja kohaselt onSotsiaalministeerium 2003. aasta eelarve projektis vajalikud muudatused ettenäinud. Korralduse eelnõus antakse volitused sotsiaalminister Siiri OviirileVabariigi Valitsuse nimel memorandumile allakirjutamiseks. Programmis osalemiseeesmärgid, nõuded, kord, tähtajad ja muu asjakohane teave avalikustatakseSotsiaalministeeriumi veebilehel http://www.sm.ee.

20. Riigi kultuuripreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Margus Allikmaa
Tüüp: korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsus moodustab kultuuripreemiate komisjoni ja kinnitab sellekoosseisu kolmeks aastaks. Komisjoni esimees on ametikoha järgikultuuriminister. Praeguse komisjoni volitused lõpevad käesoleva aasta 8.detsembril. Eelnõu kohaselt kuuluvad uude komisjoni Tõnis Arro (ASi FontesGrupp nõukogu esimees, Eesti Filmi Sihtasutuse Nõukogu esimees); KarinHallas-Murula (Eesti Arhitektuurimuuseumi director); Signe Kivi  (kunstnik); Jüri Luik (            Välisministeeriumi poliitikaosakonnanõunik);Ermo Mäeots (Hiiu Maavalitsuse kultuuriosakonna juhataja), MarkoPomerants (            Lääne-Virumaavanem); Anu Raud (kunstnik), Viktor Siilats (ASi Info-Auto, ASi BaltiMerekaatrid, ASi Eesti Video, ASi Rendix Auto, ASi IEG ja  ASi EVORE juhataja); Peeter Tohver (ASiFalck Eesti juhatuse esimees); Jaan-Eik Tulve (helilooja); Mati Unt  (kirjanik ja lavastaja); Rein Veidemann(Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja, professor); Lea Tormis(teatriteadlane); Andres Laasik (ajakirjanik)

21. Asjatundjate komisjoni moodustamine tegevuskava väljatöötamiseksarhitektuuri valdkonnas
Esitaja: kultuuriminister Margus Allikmaa
Tüüp: korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsus otsustas 22. oktoobri istungil moodustada komisjoni, kestöötaks välja arhitektuuri valdkonnas riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustekoostööd, tegevusstrateegiaid, turvalise elukeskkonna aspekte,arhitektuurialast haridust ja muid asjakohaseid küsimusi käsitleva tegevuskava.Eelnõu kohaselt moodustatakse vastav asjatundjate komisjon, mille esimeheksnimetatakse Eesti Arhitektide Liidu esimees Tõnu Laigu. Komisjoni töö eestvastutavaks nimetatakse kultuuriminister Margus Allikmaa. Komisjonile tehakseülesandeks töötada välja eelpool nimetatud tegevuskava ning esitada seeVabariigi Valitsusele 02.06.2003. a. Loodavasse komisjoni kuuluvad eelnõukohaselt Lia Gailan (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- jaelamuosakonna peaspetsialist); Jüri Soolep (Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan); Heikki Kalle (Eesti Planeerijate Ühingu esimees); AndresAlver (arhitekt); Margus Koot (arhitekt); Heldur Meerits (Kultuuriministeeriumiarhitektuurinõukogu liige, erainvestor); Veljo Kaasik (arhitekt); Meeli Truu(arhitekt); Ülar Mark (Eesti Arhitektide Liidu esindaja, arhitekt); Anton Pärn            (Kultuuriministeeriumi asekantsler);Ebe Nõmberg (Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna nõunik); Jüri Lass(Keskkonnaministeeriumi planeeringute osakonna juhataja kohusetäitja); NataljaNikolajeva (Justiitsministeeriumi kriminaalpreventsiooni talituse referent).

22. Loomsete Jäätmete Käitlemise ASi aktsiakapitali suurendamine
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: korralduse eelnõu
Seletuskirjas märgitakse, et Loomsete Jäätmete Käitlemise AS korraldab tehaserajamist Lääne Virumaal Väike-Maarja vallas Ebavere külas riigi omandissejäetud maal. Aktsiaseltsil puudub tulu määral, mis kataks tehtavaid kulutusi.Aktsiaseltsi kahjum oli 2001. aastal 365 761 krooni ja prognoositav kahjum2002. aastal 1 150 000 krooni. Korralduse eelnõus tehakse ettepanek volitadapõllumajandusminister Jaanus Marrandit riigi esindajana hääletama LoomseteJäätmete Käitlemise ASi aktsionäride üldkoosolekul aktsiaseltsi aktsiakapitalisuurendamise poolt ühe uue 1000-kroonise nimiväärtusega aktsia väljalaskmiseteel ülekursiga 1 394 225 krooni. Uue aktsia väljalaskehinna tasumiseltasaarvestatakse aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel sõlmitud laenulepingusttulenev aktsionäri nõue aktsiaseltsi vastu hariliku väärtusega 1 395 225krooni. Korralduse eelnõu Rahandusministeerium kooskõlastas, kuid märkis, etpeab vajalikuks võimalikult kiiresti välja töötada ning rakendada edasiseLoomsete Jäätmete Käitlemise ASi finantseerimise skeem. Aktsiakapitalisuurendamise kasutamist kahjumi katmiseks peab Rahandusministeeriumebasoovitavaks ja läbipaistmatuks äriühingu tegutsemise tagamise viisiks, midatuleks vältida Loomsete Jäätmete Käitlemise ASi arengukava väljatöötamisel.

23. 2003. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: korralduse eelnõu
Aastane sisserände piirarv Eestisse on sisserändavate välismaalaste piirarv,mis ei tohi ületada aastas 0,05 % Eesti alalisest elanikkonnast. Seletuskirjakohaselt moodustasid 1. novembri seisuga Eesti alalise elanikkonna kokku 1 356100 kodanikku, neist 1 139 307 Eesti kodanikku ja 216 793 alalist elamislubaomavat välismaalast. Eelnõu kohaselt on kavandatud 2003. aasta sisserändepiirarvuks 678 (2002. a sisserände piirarv oli 665).

24. Diplomaatilise passi andmine
1) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõuga antakse riigi ülesannete täitmiseks ja kooskõlas rahvusvahelise tavagaühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass Kaitsejõudude Peastaabiüldosakonna välisohvitseride grupi Eesti alalise esinduse ohvitserilekolonelleitnant Paul Kunimägile seoses tema lähetamisega Eesti VabariigiAlalisse Esindusse NATO juures Brüsselis alates 6. jaanuarist 2003. a kuni 6.jaanuarini 2006. a.

2) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõuga antakse riigi ülesannete täitmiseks ja kooskõlas rahvusvahelise tavagaühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass Kaitsejõudude Peastaabiüldosakonna välisohvitseride grupi Eesti alalise sõjalise esindaja asetäitjaleNATO alal major Aivar Jaeski´le seoses tema lähetamisega Eesti VabariigiAlalisse Esindusse NATO juures Brüsselis alates 1. jaanuarist 2003. a kuni 1.jaanuarini 2006. a.
 
3) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõuga antakse riigi ülesannete täitmiseks kooskõlas rahvusvahelise tavagaühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass Kaitsejõudude Peastaabiüldosakonna välisohvitseride grupi Eesti alalise sõjalise esindaja asetäitjaNATO alal Eesti Vabariigi Alalises Esinduses NATO juures Brüsselis major AivarJaeski abikaasale Heddi Jaeski´le, kes viibib Belgia Kuningriigis alates 1.jaanuarist 2003.a kuni 1. jaanuarini 2006. a.

4) Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Eelnõuga antakse riigi ülesannete täitmiseks kooskõlas rahvusvahelise tavagaühekordseks kasutamiseks diplomaatiline pass Kaitsejõudude Peastaabiüldosakonna välisohvitseride grupi Eesti alalise sõjalise esindaja asetäitjaNATO alal Eesti Vabariigi Alalises Esinduses NATO juures Brüsselis major AivarJaeski tütrele Merilyn Jaeski´le, kes viibib Belgia Kuningriigis alates 1.jaanuarist 2003.a kuni 1. jaanuarini 2006. a.

25. Riigivara tasuta üleandmine
1) Riigivara tasuta üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt HarjuMaavalitsuse valitsemisele
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Eelnõu kohaselt annab Keskkonnaministeerium oma valitsemisel oleva, Harjumaakonnas Saku vallas Tammemäe külas asuva maaüksuse pindalaga 6 000 m^2 tasutaüle Harju Maavalitsuse valitsemisele. Maaüksus on registreeritud riigivararegistris ning ei ole rendilepingu objektiks. Seoses metskondadereorganiseerimisega ei ole maaüksus Riigimetsa Majandamise Keskuse edasiseksmajandustegevuseks vajalik. Harju Maavalitsus on avaldanud soovi kinnistu omavalitsemisele võtta, kuna sellel maaüksusel asub Harju Päästeteenistusegaraath-töökoda ning maaüksus on vajalik Harju Päästeteenistuseleprojekteerimis- ja ehitustööde läbiviimiseks tulekustutus- ja päästedepoorajamisel.

2) Riigivara tasuta üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Eelnõu kohaselt annab Keskkonnaministeerium oma valitsemisel oleva, TallinnasRoopa 23a asuva maaüksuse tasuta üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumivalitsemisele. Maaüksus pindalaga 53 m^2 sihtotstarbega tootmismaa onregistreeritud riigi maakatastris ja riigivara registris. Maaüksus on jäetudriigi omandisse riigi maareservina hoonestusõiguse seadmise eesmärgil ning seeon vajalik Eesti Energia ASi uue kompleksalajaama rajamiseks. Eesti EnergiaAktsiaseltsi omandis olevate hoonete ja rajatiste aluse ning neid teenindavamaana riigi omandisse jäetud maa valitsejaks on Majandus- jaKommunikatsiooniministeerium. Riigimaale hoonestusõiguse seadjaks on maavalitseja.

26. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine munitsipaalomandisse Nõo vallas Aiamaa külas
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Nõo Vallavolikogu taotleb sotsiaalmaana Nõo valla munitsipaalomandisse Nõovallas Aiamaa külas asuvat Nõo kalmistu maaüksust (pindala 6,5 ha, sihtotstarve- üldmaa, maa maksustamishind 3 300 krooni). Munitsipaalomandisse taotletavmaaüksus koosneb põhiliselt enne 1940. aasta 16. juunit Nõo Evangeelse Luterikogudusele kuulunud Kalmistu maast, mille kohta ei ole esitatud maa tagastamiseega kompenseerimise taotlust. Taotletavale maale jääb 0,3 ha enne 1940. aasta16. juunit endise Kabeli talu maad. Pärast Nõo Vallavolikogu poolt taotletavaNõo kalmistu maaüksuse andmist tagastatakse maa õigustatud subjektile osaliseltning tagastamata jääv maaosa kompenseeritakse.

2) Maa andmine munitsipaalomandisse Paides Veski 11
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Paide Linnavolikogu taotlus käsitleb sotsiaalmaana ning 1940. aasta 16. juuniseisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud ja käesoleval ajalmunitsipaliseerimist taotleva kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuvamaana Paides Veski 11 asuva maaüksuse Paide linna munitsipaalomandisse andmist.Munitsipaalomandisse taotletava, Paide Vallimäe aluse maaüksuse pindala on 42760 m^2, sihtotstarve - üldmaa, maa maksustamishind 171 000 krooni. Maaüksuselasub Paide linnale kuuluv vallitorn, laululava ja park, kus toimuvad paljudPaide linna kultuuriüritused. Taotletaval maaüksusel paiknevad ka Paide linnusevaremed ning Paide linnuse bastionid ja vallikraavid, mis kuuluvadarhitektuurimälestistena riikliku kaitse alla. Muinsuskaitseinspektsioon toetabPaide Linnavolikogu soovi nimetatud objektide aluse maa munitsipaliseerimiseks.

27. Maa taotlemine munitsipaalomandisse
1) Maa taotlemine munitsipaalomandisse Tallinnas
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tallinna Linnavolikogu taotleb Tallinna linna munitsipaalomandisse TallinnasKännu 32 asuvat väikeelamu või ridaelamu ehitamiseks planeeritud maaüksust(pindala 3 089 m^2, sihtotstarve - elamumaa, maa maksustamishind 202 600krooni), Räägu 12/Lehe 29 asuvat kuni neljakorruselise elamu ehitamiseksplaneeritud maaüksust (pindala 3 228 m^2, sihtotstarve - elamumaa, maamaksustamishind 903 800 krooni), Lehe 31 asuvat väikeelamu või ridaelamuehitamiseks planeeritud maaüksust (pindala 3 161 m^2, sihtotstarve - elamumaa,maa maksustamishind 205 100 krooni) ja Räägu 12b/Kännu 30 asuvat kunineljakorruselise elamu ehitamiseks planeeritud maaüksust (pindala 2 830 m^2,sihtotstarve - elamumaa, maa maksustamishind 792 400 krooni).
Munitsipaalomandisse taotletavad maaüksused paiknevad enne 1940. aasta 16.juunit eraomandis olnud kinnistul, mille kohta ei ole esitatud maa tagastamiseega erastamise taotlusi. Keskkonnaministeeriumi taotlusega maaüksustemaareservina riigi omandisse jätmiseks Tallinna Linnavalitsus ei ole nõustunud,kuna osal taotletavast krundist asub Kristiine Linnaosa Valitsuse bilansis olevparkla.
Harju maavanem peab taotletud maaüksuste Tallinna linna munitsipaalomandisseandmist võimalikuks. Kuna Keskkonnaministeerium on seisukohal, et taotletavatemaaüksuste munitsipaalomandisse andmine ei ole omavalitsusüksusele pandudülesannete täitmise seisukohalt põhjendatud, esitab ministeerium korralduseeelnõu, mille kohaselt jäetakse Tallinna Linnavolikogu taotlus elamumaamunitsipaalomandisse andmise kohta rahuldamata.

2) Maa taotlemine munitsipaalomandisse Tallinnas
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tallinna Linnavolikogu taotleb Tallinna linna munitsipaalomandisse TallinnasTüve 55 asuvat väikeelamu või ridaelamu ehitamiseks planeeritud maaüksust(pindala 2 427 m^2, sihtotstarve - elamumaa, maa maksustamishind 179 400krooni), Kännu 29 asuvat väikeelamu või ridaelamu ehitamiseks planeeritudmaaüksust (pindala 2 385 m^2, sihtotstarve - elamumaa, maa maksustamishind 178000 krooni), Räägu 14/Kännu 27 asuvat kuni neljakorruselise elamu ehitamiseksplaneeritud maaüksust (pindala 2 389 m^2, sihtotstarve - elamumaa, maamaksustamishind 668 900 krooni) ja Räägu 14a/Tüve 57 asuvat kunineljakorruselise elamu ehitamiseks planeeritud maaüksust (pindala 2 423 m^2,sihtotstarve - elamumaa, maa maksustamishind 678 400 krooni).
Munitsipaalomandisse taotletavad maaüksused paiknevad enne 1940. aasta 16.juunit eraomandis olnud kinnistul, mille kohta ei ole esitatud maa tagastamise,erastamise ega riigi omandisse jätmise taotlusi. Kuna Keskkonnaministeerium onseisukohal, et taotletavate maaüksuste munitsipaalomandisse andmine ei oleomavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmise seisukohalt põhjendatud, esitabministeerium korralduse eelnõu, mille kohaselt jäetakse Tallinna Linnavolikogutaotlus elamumaa munitsipaalomandisse andmise kohta rahuldamata.

28. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist maavalitsustele metsa- jamuude tulekahjude kustutamisele kaasatud juriidilistele ja füüsilisteleisikutele tekkinud kulude hüvitamiseks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab maavalitsustele 681 011 krooni ja 80 sendi eraldamist metsa- jamuude tulekahjude kustutustöödele kaasatud füüsilistele ja juriidilisteleisikutele tekkinud kulude hüvitamiseks. Sellest summast läheks HarjuMaavalitsusele 30 497 krooni ja 81 senti, Hiiu Maavalitsusele 57 171 krooni ja63 senti, Rapla Maavalitsusele 56 687 krooni ja 86 senti, Tartu Maavalitsusele13 019 krooni ja 50 senti, Põlva Maavalitsusele 220 129 krooni ja 80 senti,Pärnu Maavalitsusele 254 229 krooni ja 10 senti, Ida-Viru Maavalitsusele 37 062krooni, Lääne-Viru Maavalitsusele 1 180 krooni ja Saare Maavalitsusele 11 043krooni ja 10 senti. 2002. aastal on Vabariigi Valitsuse reservist metsa- jamuude loodustulekahjude kustutamisel tekkinud täiendavate kulude kattekseraldatud kokku 4 138 178 krooni.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformireservfondist Põltsamaa Linnavalitsusele õigusjärgsetele omanikele tagastatudhoonetes asuvate üürnike korteriprobleemide lahendamisega seotud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud taotluse VabariigiValitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist 1 700 000 kroonieraldamiseks Põltsamaa Linnavalitsusele Põltsamaal Pajusi mnt 18 asuva28-korterilise elamu I korruse mitteeluruumide renoveerimiseks sundüürnikelekorteriteks. Põltsamaa Linnavalitsuse andmetel elab õigusjärgsetele omanikeletagastatud majades üürnikena 63 peret (kokku 121 inimest), kellele linnal eiole koheselt võimalik pakkuda elamiskõlblikke üüripindasid. Taotluses esitatudmaterjalide kohaselt on Põltsamaa Linnavalitsus planeerinud Põltsamaal Pajusimnt 18 asuva 28-korterilise elamu I korruse mitteeluruumide renoveerimistsundüürnikele korteriteks. Arvestatud on 8 korteriga, neist 4 korterit onühetoalised ja 4 kahetoalised. Renoveerimistööde maksumus on vastavaltümberehitustööde eelarvele 1 803 000 krooni, millest 103 000 krooni onplaneeritud katta Põltsamaa Linnavalitsuse poolt. 2002. aastal on VabariigiValitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist õigusjärgsetele omanikeletagastatud hoonetes asuvate üürnike korteriprobleemide lahendamisega seotudkulude katteks Majandusministeeriumile eraldatud kokku 10 433 520 krooni,millele lisandub Tallinna Linnavalitsusele tagastamatu toetusena eraldatud 20000 000 krooni.

29. Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. a korralduse nr 523-k"Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni kutsenõukogu koosseisukinnitamine" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõuga arvatakse kutsenõukogu koosseisust välja Katrin Lassmann ja liikmeksnimetatakse Ülle Laur (Riigikantselei infosüsteemide ja asjaajamise osakonnajuhataja).

30. Vabariigi Valitsuse 3. veebruari 1998. a korralduse nr 56-k"Delegatsiooni moodustamine" muutmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Seoses muudatustega Euroopa Liiduga läbirääkimisteks moodustatud delegatsioonikoosseisus teeb Välisministeerium ettepaneku arvata delegatsioonist välja PriitKolbre ja Raivo Sulg ning nimetada põhidelegatsiooni liikmeks Eesti Vabariigialalise esindaja Euroopa Liidu juures Väino Reinart ning finantskontrollitöögrupi juhiks Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhatajakohusetäitja Apo Oja.

31. Kandidaatide nimetamine Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievolilistesuursaadikute ametikohtadele
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

32. Ida-Virumaal paiknevate riigiasutuste pikaajalise ruumivajadusekaardistamine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Vabariigi Valitsuse 30. juuli istungil anti rahandusministrile ülesannekorraldada kõigi riigiasutuste ruumivajaduse kaardistamine Ida-Virumaal RiigiKinnisvara Aktsiaseltsi poolt ja esitada kokkuvõte valitsusele hiljemalt 1.oktoobriks 2002. a ning võeti teadmiseks rahandusministri seisukoht, et RiigiKinnisvara Aktsiaselts on valmis kaardistama kõigi riigiasutuste ruumivajadusija esitama vastava analüüsi 1. veebruariks 2003. a. Seoses ülesande täitmiseksvajalike ulatuslike ettevalmistustöödega teeb Rahandusministeerium ettepanekuprotokollis märgitud tähtaegade pikendamiseks. Eelnõu kohaselt esitabRahandusministeerium kokkuvõtte riigiasutuste ruumivajaduse kaardistamise kohtaIda-Virumaal 15. jaanuariks 2003. a ja teavitab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsivalmisolekust esitada analüüs kõigi riigiasutuste ruumivajaduse kohta 1.juuniks 2003. a

TÄIENDAV PÄEVAKORD

1. "Lennundusseaduse ja päästeseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduseelnõu esitatakse seoses praktikas ilmnenud vajadusega täpsustada võipõhjalikumalt lahti kirjutada mõningaid lennundusseaduse ja päästeseadusesätteid. Karmistunud on ka rahvusvaheliste organisatsioonide lennundustkäsitlevad nõuded kelle liikmeks Eesti on või liikmeks saamist taotleb. Seletuskirjasmärgitakse, et seaduse rakendamisel tekib lisakoormus riigieelarvele seosesõhusõidukite kindlustusmiinimumide tõusuga. Siseministeeriumi hinnangultõusevad aastased kindlustuskulud Piirivalve Lennusalga lennuvahenditekindlustamise osas 2006. aastast alates 945 000 krooni võrra.

2. "Käibemaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: seaduse eelnõu
Muudatuste tegemise eesmärk on seletuskirja kohaselt käibemaksuseaduserakendamisel tekkinud probleemide lahendamine, redaktsiooniliste parandustetegemine seadusesse ning käibemaksuseaduse ühtlustamine Euroopa Liiduskäibemaksuga maksustamist reguleeriva Euroopa Ühenduste Nõukogu KuuendaDirektiiviga. Vt lähemalt: http://www.fin.ee/index.html?id=5335

3. "Karistusõiguse reformiga seotud seaduste muutmise seaduse"eelnõu
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu väljatöötamise eesmärgiks on täpsustada karistusõiguse reformiga seotudseadusi lähtudes seaduste kohaldamisel praktilises töös esilekerkinudküsimustest.
Eelnõuga muudetakse 11 erinevat seadust. Vastavalt seletuskirjale õigusabi eestmakstavate kulutuste suurust ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuidarvestuslikult võib prognoosida 2003. a õigusabi eest makstavate väljamaksetesuuruseks 1 miljon 800 tuhat krooni. Vt lähemalt: http://www.just.ee/index.php3?cath=6340

4. Informatsioon Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) mitmepoolsetekaubandusläbirääkimiste käigu kohta
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
9. - 14. novembrini 2001. a Dohas toimunud WTO IV ministrite konverentsilkiideti heaks ministrite deklaratsioon, millega sätestati WTO edasine töökava.Sisuliselt tähendab see, et otsustati käivitada mitmepoolsetekaubandusläbirääkimiste uus voor. Vastuvõetud töökavaga sätestati, etläbirääkimisi peetakse järgmistes valdkondades: põllumajandus, teenused,intellektuaalne omand, tööstustariifid, reeglid (antidumping, subsiidiumid,tasakaalustusmeetmed ja regionaalsed kaubanduslepingud), vaidluste lahendamine,kaubandus ja keskkond. Nendes valdkondades on sisuliste läbirääkimistegaalustatud jaanuaris 2002. a. Investeeringute, konkurentsi, riigihangeteläbipaistvuse ja kaubanduse lihtsustamise teemade (nn Singapuri teemad) suhtestehakse kuni WTO V ministrite konverentsini, mis leiab aset 10. - 14.septembrini 2003. a Cancunis, analüütilist uurimistööd. Nende osas alustatakseläbirääkimisi pärast seda, kui WTO liikmed suudavad nimetatud konverentsilläbirääkimispõhimõtetes kokkuleppele jõuda. Eesti WTO delegatsiooni esimenekoosolek toimus 13. novembril 2002. a, kus arutati uue läbirääkimiste vooruseniseid arengusuundi ja eelseisvat töökava.

5. Kauba sooduspäritolu reeglid
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga sätestatakse kauba sooduspäritolu reeglid, millele kaup peab vastama,et saada Eestis tariifseid soodustusi tollitariifiseaduse alusel. 1. jaanuarist2003. a hakkab Eesti kohaldama tariifseid soodusmeetmeid üldisesoodustussüsteemi raames. Soodustuse kohaldamiseks peab kaup pärinemasoodustatud riigist. Kauba sooduspäritolu reegleid on vaja kohaldada vaidsellise kauba suhtes, mille tootmiseks on kasutatud muid kui soodustatudriigist pärinevaid materjale.

6. Raudteeinfrastruktuuri rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks vajalikelubade väljastamise ja kehtetuks tunnistamise ning nende väljastamisestkeeldumise kord
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: määruse eelnõu
Seletuskirja kohaselt on määruse eelnõu välja töötatud eesmärgiga ühtlustadaraudtee-ehituse valdkonnas ehitus- ja kasutuslubade ning seaduses sätestatudjuhul kirjaliku nõusoleku väljaandmine 1. jaanuaril 2003 kehtima hakkavaehitusseaduse üldehitust käsitleva regulatsiooniga. Raudtee-ehituse valdkonnasehitus- ja kasutuslubadega seotud kulutused kaetakse Raudteeameti eelarvest.

7. Vabariigi Valitsuse 5. aprilli 2000.a määruse nr 117 "Lennuväljalähiümbruse määratlemise ja kasutamise kord" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõus tehakse ettepanek muuta määruse preambulit seoses uue volitusnormikehtestamisega 1. jaanuarist 2003.a. See ei too kaasa määruse sisulisi muutusi.

8. Ekspordi tolliprotseduuri rakendamise eeskiri
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga reguleeritud ekspordi tolliprotseduur võimaldab seletuskirja kohaseltEesti kaupa tolliterritooriumilt välja vedada. Ekspordi tolliprotseduurirakendamisel teostatakse kauba väljaveol ettenähtud tolliformaalsused. Eksporditolliprotseduuri rakendatakse tingimusel, et kaup veetakse välja samasseisundis mis ekspordi tollideklaratsiooni aktsepteerimise päeval.

9. Stabiliseerimisreservi haldamise üldpõhimõtted
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Seletuskirja kohaselt sätestatakse eelnõuga reservi haldamise üldisedpõhimõtted, mille raames käsitletakse reservi vahendite investeerimist jasellega kaasnevate riskide juhtimist. Eelnõuga kehtestatakse piirangudvaluuta-, krediidi-, likviidsus ja muudele investeerimisriskidele reservihaldamisel, reservi varade koosseisu ja väärtust kajastava aruande vorm ningmuud reservi haldamise üldised tingimused. Reservi strateegilisi vahendeidhallatakse rahandusministri poolt reservi nõukogu ettepanekul kehtestatuderikorra alusel. Võrreldes käesoleval hetkel antud valdkonda reguleerivatemäärustega on käesolevas eelnõus täpsustatud finantsriskide mõisteid ningkrediidiriski valdkonda on täiendatud lühiajaliste reitingute mõistega. Reservivahendite paigutamisel kasutatakse nõudmiseni ja tähtajalisi hoiuseid,võlakirju, pöördrepotehinguid, väärtpaberite ostu- ja tagasimüügi tehinguidning rahaturu- ja intressifondide osakuid. Eelnõuga määratletakse erinevad finantsriskidja nende maandamise põhimõtted.

10. Riigi raha paigutamise ja sellega tehingute tegemisepiirangud
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu peaeesmärk on seletuskirja kohaselt riigi raha paigutamiselkonservatiivne investeerimisstrateegia rakendamine, millest tulenevaltkehtestatakse eelnõuga erinevate finantsinstrumentide kasutusalad. Riigi rahapaigutamisel kasutatakse nõudmiseni ja tähtajalisi hoiuseid, võlakirju ja muidvõlakohustusi, pöördrepotehinguid, väärtpaberite ostu ja tagasimüügitehinguidning rahaturu fondide osakuid. Eelnõus määratletakse erinevad finantsriskid janende maandamise põhimõtted. Likviidsus-, valuuta ja intressiriski puhul teebkomisjon - riskide juhtimise komitee ettepanekuid riigi rahaliste vahenditesuhtes tervikuna ning samuti iga investeerimisportfelli suhtes eraldi. Vtlähemalt:
http://www.fin.ee/index.html?id=1448

11. Töötuskindlustuse andmekogu põhimäärus
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: määruse eelnõu
Töötuskindlustuse andmekogu asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärk on EestiTöötukassale seadusega ja muude õigusaktidega pandud ülesannete täitmisetagamine.
Andmekogusse kantakse andmed kindlustatute, nende makstudtöötuskindlustusmaksete ja kindlustusstaathi kohta ning andmed kindlustatutelehüvitiste määramise ja maksmise kohta. Andmekogu vastutav ja volitatud töötlejaon Eesti Töötukassa, andmete esitamise kohustus on Maksuametil jaTööturuametil.

12. "Riiklikku pensionikindlustuse registrisse" kantava 2003.aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmisesuuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: määruse eelnõu
Riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava 2003. aasta isikustatudsotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suurusekskinnitatakse 14 194 krooni. Isikustatud sotsiaalmaksu arvestusliku keskmisesuuruse arvutamiseks korrutati 2002. aasta isikustatud sotsiaalmaksupensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus 12 673 krooni sotsiaalmaksupensionikindlustuse osa laekumise kasvukoefitsiendiga 1,12. Eelnõu kohaseltrakendatakse 2003. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaarvestuslikku keskmist suurust pensionide määramisel ja ümberarvutamiselajavahemikus 1. jaanuarist 2003. a kuni 31. märtsini 2004. a.

13. Ute jakitse kasvatamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemiseja taotluse menetlemise kord
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: määruse eelnõu
Toetust on seletuskirja kohaselt õigus taotleda vähemalt 10 üle ühe aastavanuse ute või kitse kohta. Samasugune nõue kehtib ka Euroopa Liidus.Vajadusest anda põllumajandustootjatele üleminekuperiood, on kuni 2004. aasta1. jaanuarini  rakendussättesttulenevalt toetust õigus taotleda vähemalt viie üle ühe aasta vanuse ute võikitse kohta. Toetuse taotlus ja toetuse esmakordsel taotlemisel avaldus andmetepõllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmiseks tuleb esitadaPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile 31. jaanuariks. Dokumendidesitatakse PRIA piirkondliku teenistuja kaudu ja nende vastuvõtmist alustatakse20 jaanuaril. Toetuse saamiseks tuleb uttesid ja kitsi karjas pidada 31.jaanuarist kuni 23. aprillini. Määruse eelnõu esitatakse seoses vajadusega viiasenikehtiv määrus kooskõlla kehtiva seadusega ja kõrvaldada ilmnenud puudused.

14. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Haridusministeeriumiümbernimetamisega Haridus- ja Teadusministeeriumiks
Esitaja: haridusminister Mailis Rand
Tüüp: määruse eelnõu
Määruste muutmine on tingitud Haridusministeeriumi ümbernimetamisest Haridus-ja Teadusministeeriumiks. Eelnõu kohaselt asendatakse kehtivates VabariigiValitsuse määrustes sõna "haridusminister" sõnaga "haridus- ja teadusminister"ning sõna "Haridusministeerium" sõnaga "Haridus- ja Teadusministeerium".

15. "Riikliku ehitisregistri" asutamine ja pidamise põhimäärus
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: määruse eelnõu
Ehitusseadus näeb ette riikliku ehitisregistri asutamise, mille põhiülesandekson alates 2003. aasta 1. jaanuarist ehitatavate ja kasutatavate ehitiste ülearvestuse pidamine. Riiklik ehitisregister omab seega andmeid, mida seni omasidriiklik ehitusregister ja riiklik hooneregister eraldi. Andmete kogumisedubleerimise vältimiseks on ette nähtud, et riiklik ehitusregister lõpetab omategevuse 31. detsembril 2002. a ja riiklik hooneregister 31. detsembril 2003.a. Seega hakkab uus register täitma seni eelnimetatud kahe riikliku registrifunktsioone, mille võimaldamiseks tuleb registrisse kanda nii riiklikuehitusregistri kui ka riikliku hooneregistri andmed, kusjuures riiklikuehitusregistri andmed ja enne 31.detsembrit 2002. a riiklikussehooneregistrisse kantud andmed tuleb kanda registrisse hiljemalt 1. veebruariks2003. a. Sellisteks andmeteks on elektroonilistesse andmebaasidesse kogutudehitise, ehitusloa ja kasutusloa kohta käivad andmed.

16. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2002. a määruse nr 208 "Riiklikuerinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri pidamisepõhimäärus" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu on tingitud 1. jaanuaril 2003. aastal jõustuvast masina ohutuseseadusest, mis kehtestab teatud ettevõtjatele (isiku nõuetele vastavuse hindajaja tõendaja ning masinatööde tegija) kohustuse registreerida ennast riiklikuserinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris.

 

17. VabariigiValitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 35 "Politseiametnikekutsesobivuse nõuete kinnitamine" muutmine
Esitaja: siseminister Ain Seppik
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõu väljatöötamise eesmärgiks on politseiametnikele kehtestatudharidusnõuete täpsustamine ja senise regulatsiooni muutmine. Eelnõuga nähakseette kõrgharidustaseme nõude kohaldamine politseiteenistuses olevale kõrgemalepolitseiametnikule ja kõrgema politseiametnikuna politseiteenistusse võetavaleisikule alates 2005. aasta 1. jaanuarist.

18. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määruse nr 201"Konsolideeritult teostatavate riigihangete objektide loetelu japakkumismenetluste korraldaja" muutmine
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: määruse eelnõu
Nimetatud määrusega kinnitati nende riigihangete objektide loetelu, millesuhtes teostatakse konsolideeritult riigihankeid ja nimetati sellisteriigihangete pakkumismenetluste korraldajaks Riigihangete Keskus. Määrus pidijõustuma 1. jaanuaril 2003. a. Tehakse ettepanek lükata määruse jõustumineedasi 1. jaanuarini 2004. Vt lähemalt: h
ttp://www.fin.ee/index.html?id=1448

19. Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a määruse nr324 "Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1993. a määruse nr 184 "Riigi veekatastripõhimääruse kinnitamine" muutmine" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu koostamine riigi veekatastri pidamise põhimääruse muutmiseks on vajalikseoses riigi veekatastrisse merevee ja veekasutuse andmeid esitavate asutusteviimastel aastatel muutunud alluvuse ja nimetustega.

20. Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1999. a määruse nr 444 "Erikäitlemisvaldkondades tunnustamisele kuuluvate käitlemisettevõtete liikideloetelu ja nende tunnustamise menetluse kord" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: määruse eelnõu
Muudatuse peamiseks eesmärgiks on lihtsustada tunnustamise menetlust teatudettevõtete puhul. Samuti on määruse ettevalmistamisel arvestatud Riigikogupoolt 3. detsembril 2002. a vastu võetud toiduseaduse muutmise seadusessätestatuga. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi.Suurele osale toidukäitlejatele toob määruse rakendamine kaasa tunnustamisemenetluse lihtsustumise.

21. Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2000. a määruse nr 85"Põllumajandusministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Jaanus Marrandi
Tüüp: määruse eelnõu
Põllumajandusloomade aretuse riiklikku järelevalve ülesandeid hakkab 1.jaanuarist 2003 täitma Veterinaar- ja Toiduamet. Tõuaretusinspektsioonreorganiseeritakse ja liidetakse Veterinaar- ja Toiduametiga. Seoses sellegahakkab edaspidi Põllumajandusministeeriumis põllumajandusloomade aretusearengusuundi analüüsima ja koordineerima põllumajandusosakonna asemelveterinaaria- ja toiduosakond.

22. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1997. a määruse nr 132 "Õppelaenuandmise ja tagasimaksmise ning õppelaenu tagastamisel soodustuste andmise korrakinnitamine" muutmine
Esitaja: haridusminister Mailis Rand
Tüüp: määruse eelnõu
Nimetatud määruse kohaselt peab õppelaen olema tagatud kahe Eesti Vabariigikodaniku poolt või Eestis asuva kinnisvaraga. 18.11. 2002 jõustunud muudatusegaEesti Vabariigi haridusseaduses anti ka alalise elamisloa alusel Eestisviibivatele isikutele õigus õppelaenu käendada. Eelnõuga viiakse ka määruskooskõlla tehtud muudatustega. Eelnõu vastuvõtmisel antakse lisaks Eestikodanikele ka alalise elamisloa alusel Eestis viibivatele isikutele õiguskäendada riigi tagatud õppelaenu.
Seletuskirja kohaselt ei too riigi tagatud õppelaenu käendajate ringilaiendamine kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi.

23. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2001. a määruse nr 417 "EestiTöötukassa põhikiri" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt võib Eesti Töötukassa nõukogu valida uue esimehe, kui sedanõuavad vähemalt pooled nõukogu liikmed. Nõukogu volituste tähtaja jooksul uueesimehe valimine võib vajalikuks osutuda juhul, kui selgub, et nõukogu esimehetegutsemine nõukogu juhina ei ole kõige otstarbekam ning võib isegi kahjustadatöötukassa huvisid. Uue esimehe valimisel nõukogu volituste ajal järgitakseüldist korda.
Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitteharvem kui kord kolme kuu jooksul. Eelnõuga nähakse ette, et nõukogu tulebkokku kutsuda ka siis, kui seda nõuab vähemalt kaks nõukogu liiget. Eelnõukohaselt peab nõukogu koosoleku protokolli kandma otsuse suhtes suuliseleeriarvamusele jäänud nõukogu liikme eriarvamuse sisu. Suulisele eriarvamuselejäänud nõukogu liige peab viie päeva jooksul pärast koosoleku toimumist omaeriarvamusele alla kirjutama, vastasel juhul loetakse arvamus mitteesitatuks.Eelnõuga nähakse ette, et töötukassa eelarvet arutatakse kahel lugemisel ningeelarve muutmise ja lisaeelarve projekti ühel lugemisel ning kaks lugemisttoimub üksnes vajadusel. Samuti tunnistatakse kehtetuks põhikirja säte, millekohaselt juhatuse esimees teeb töötuskindlustushüvitise määramise või määramatajätmise otsuse.

24. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a määruse nr405 "Kaitseliidu struktuuri ja paiknemise kinnitamine" muutmine
Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga jäetakse määruse preambulist välja viide keht

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-