Valitsuse 17.12.2009 istungi kommenteeritud päevakord

16.12.2009 | 14:08

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 17. detsembril 2009. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719


1. "Riigi Teataja seaduse" eelnõu
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu näeb ette ülemineku Riigi Teataja väljaandmisele põhiliselt elektroonilises vormis. Eelnõu sätestab kõigi kohaliku omavalitsuse üksuste määruste ja nende terviktekstide avaldamise Riigi Teatajas ning toetab Riigi Teataja täiendamist uute õigusinfoteenustega. Riigi Teataja väljaandmine antakse üle riigikantseleilt justiitsministeeriumile.

Samuti on eelnõu eesmärgiks lihtsustada Riigi Teataja väljaandmiseks vajalikku regulatsiooni ning loobuda oma eesmärgi täitnud ja ajakohasuse kaotanud sätetest.

2. "Meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse eelnõu eesmärk on kaasajastada meresõiduohutuse seadust ning viia see vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega. Eelnõu kohaselt tehakse meresõiduohutuse seaduses ja sellega seonduvates seadustes ka praktikast lähtuvaid muudatusi ja täpsustusi ning lahendatakse hetkel kehtiva meresõiduohutuse seaduse rakendamisel esilekerkinud probleemid.

3. Arvamuse andmine seaduse eelnõude kohta
1) Arvamuse andmine "Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse" eelnõu (631 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Eelnõu 631 SE on algatanud Eestimaa Rahvaliidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid. Eelnõu algatajate eesmärgiks on võrdsustada füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) olukord haigushüvitiste osas palgatöötajate olukorraga. Palgatöötajatele maksab haigekassa haigushüvitist alates üheksandast haiguspäevast, neljandast kaheksanda päevani maksab palgatöötajatele haigushüvitist aga tööandja. Praegu FIE-le keegi neljandast kuni kaheksanda haiguspäevani hüvitist ei maksa, sest temal kui iseseisval ettevõtjal pole tööandjat.

Eelnõu teiseks eesmärgiks on sätestada ammendavad ja üheselt tõlgendatavad reeglid FIE ettevõtte tulumaksuvabaks üleandmiseks.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium nõustub küll põhimõtteliselt eelnõu eesmärkidega, kuid FIE-de ettevõtluse ilma maksukohustuseta üleandmise küsimust käsitletakse ka ministeeriumi poolt algatatud seaduse eelnõus, mis on esitatud kooskõlastamiseks justiitsministeeriumile. Samuti on ministeerium välja töötanud FIE haigushüvitise arvestamist reguleeriva tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on ettevalmistamisel kooskõlastamisele esitamiseks.

Rahandusministeeriumi eelnõudes on ülalnimetatud küsimused lahendatud algatatud eelnõuga (631 SE) võrreldes nii sisuliselt kui ka normitehniliselt mõnevõrra erineval moel. Seetõttu ministeerium eelnõu 631 SE ei toeta.

2) Arvamuse andmine "Sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse" eelnõu (639 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur

Eelnõu 639 SE algatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon eesmärgiga lõpetada lapsetoetuse arvamine perekonna sissetulekute hulka toimetulekutoetuse arvestamisel.

Lapsetoetuse mittearvamisel toimetulekutoetuse hulka suurenevad kulud toimetulekutoetusele 1,15 miljonit krooni kuus. Kuna eelnõu on kavandatud jõustuma 1. aprillist 2010, kuluks eelnõu seadusena jõustumisel 2010. aastal täiendavalt toimetulekutoetusele 10,35 miljonit krooni.

Sotsiaalministeerium teeb valitsusele ettepaneku mitte toetada algatatud eelnõu. Muu hulgas põhjendab ministeerium, et lapsetoetuse välja arvamine perekonna sissetulekutest tekitab ühtse toimetulekupiiri käsitluse raames erinevate toimetulekuvõimalustega perekondi. Toimetulekutoetuse eesmärgiks on tagada isikutele sissetulekud sellisel tasemel, mis peale eluasemekulude tasumist kataks toimetulekupiiri.

4. "Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014" koostamise ettepaneku heakskiitmine
Esitaja: regionaalminister Siim Kiisler
Tüüp: korralduse eelnõu

Arengukava eesmärk on tagada kodanikualgatust soodustav keskkond Eestis. Selles kirjeldatakse riigi rolli kodanikuühiskonna arengutes osalejana ning selleks vajalikke tegevusi ja ressursse.

Ettepanek koostati koostöös ministeeriumitega, kodanikuühiskonna valdkonnaga tegelevate uurimis- ja teadusasutustega ning peamiste eestkoste- ja katusorganisatsioonidega.
Valitsus teeb Siseministeeriumile ülesandeks esitada arengukava koos rakendusplaaniga Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks hiljemalt novembris 2010.

5. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard” muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse rakenduskõrgharidusõppe läbiviimise õigus Tallinna Majanduskoolile ärinduse ja halduse õppekavagrupis; Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile tervishoiu õppekavagrupis ja Tartu Teoloogia Akadeemiale usuteaduse õppekavagrupis kuni 31. detsembrini 2011.

Õppe läbiviimise õiguse saanud õppeasutustel on õigus väljastada kõrgharidust tõendavaid riiklike lõpudokumente. Kõik lõpudokumendid, mille väljastamiseks on õppeasutusele õigus antud, on riiklikult tunnustatud.

6. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2003. a määruse nr 76 “Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid” muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu

Mitme kõrgkooli ühisõppekava läbinud lõpetajale annavad Eesti õppeasutused riikliku tunnustusega ühisdiplomi. Eelnõu täiendab diplomi ja akadeemilise õiendi statuuti ühisdiplomi ja selle juurde kuuluva akadeemilise õiendi väljaandmise tingimusi ja korda.

Eelnõus esitatakse ühtsed reeglid, kuidas märkida akadeemilisel õiendil varasemaid õpinguid ja töökogemust.

Täiendatud on rahvusvahelise Diploma Supplement’i struktuuri alusel akadeemilisele õiendile kantavate andmete loendit ning esitamise järjestus on viidud vastavusse Diploma Supplement’i struktuurile.

7. Majandusaasta aruande taksonoomia
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse majandusaasta aruande taksonoomia standard ja taksonoomia haldaja. Ühtlasi pannakse paika taksonoomia elemendid, mille alusel kehtestab rahandusminister vastavad majandusaasta aruande vormid.

Määruse lisades on kirjas erinevate riiklike institutsioonide poolt kokkulepitud andmeühikud, mida ettevõtted, mittetulundusühingud ja sihtasutused majandusaasta aruandes (ja koos aruandega) esitama peaksid ning mida teised riigiasutused, aga ka erasektor saaksid vajadusel pärida ja kasutada.

Majandusaasta aruandes esitatavate näitajate kokkuleppimine riiklikul tasemel loob eelduse edaspidiseks majandusaasta aruannete laiemaks kasutamiseks nii riigiasutuste kui ettevõtjate poolt, kuivõrd vähenevad võimalused, et majandusnäitajatest erinevalt aru saadakse.
Taksonoomia põhineb laiendataval rahandusalaste andmete aruandluskeele (eXtensible Business Reporting Language) 2.1 standardil ja standardi laiendusel nimega Dimensions 1.0.

Taksonoomia haldaja on justiitsministeerium. Taksonoomia registreeritakse riigi infosüsteemi halduse infosüsteemis (RIHA).

8. Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse joobeseisundi tuvastamiseks vere ja muu bioloogilise proovi võtmise, säilitamise ja uuringu tegemise ning selle tulemustest teavitamise kord.

Praegu reguleerib seda politseiseaduse alusel valitsuse 28. mai 2009. aasta määrusega nr 83 kehtestatud samanimeline kord.

1. jaanuaril 2010 jõustub uus politsei ja piirivalve seadus, millega tunnistatakse politseiseadus kehtetuks. Seoses volitusnormi kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks ka varasem kord. Sellest tulenevalt tuleb kõnealune määrus uuesti kehtestada uute volitusnormide alusel. Põhiliselt jääb kehtima varasema korra sõnastus, kuid tulenevalt PPS-s ettenähtust sätestatakse ametniku õigus võtta proovi, kui prooviandja sellega nõustub.

Lisaks kehtestatakse üksikute uuringute hinnad perioodiks, mis jääb eelnõuga kehtestatava määruse jõustumise ja ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside uusi hindu kehtestava Riigikogu menetluses oleva kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu jõustumise vahele.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. seoses politsei ja piirivalve seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse jõustumisega samal päeval.

9. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 258 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ ja Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 259 „Riikliku DNA registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Tüüp: Määruse eelnõu

Riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA registri pidamises muutub vaid see, et kui varasemalt peeti registreid tulenevalt „Politseiseadusest“, siis nüüd „Kohtuekspertiisiseadusest“. Sisuliselt sõrmjälgede registri ja DNA registri tööpõhimõtetes muudatusi ei teki.

Seoses „Politseiseaduse“ kehtivuse kaotamisega 1.01.2010, kaotatakse registrite asutamist ja pidamist reguleerivatest määrustest viide kehtetule „Politseiseaduse“ paragrahvile ning asendatakse see viitega „Kohtuekspertiisiseaduse“ sättele, mis kehtestatakse 1. jaanuarist 2010 politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seadusega. Praegu on määrused kehtestatud „Politseiseaduse“ § 5 lõike 2 alusel.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. seoses „Politsei ja piirivalve seaduse“ ning „Politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse“ jõustumisega samal päeval.

Eelnõu on riigikantseleis kooskõlastatult ettevalmistajaga täpsustatud.

10. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a määruse nr 262 „Ajateenija toetuse ulatus ja maksmise kord” muutmine
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt vähendatakse ajateenijatele makstavat igakuist toetust 9 protsendi võrra.

Toetuse vähendamise vajadus tuleneb üldisest majanduslikust olukorrast riigist, mille tõttu on vähendatud ka kaitsekulutuste eelarvet. Ajateenijaid kindlustatakse jätkuvalt tasuta toidu, vormiriietuse ja eluasemega ning muude seadusest tulenevate teenistusalaste tagatistega.

Eelnõu kohaselt alaneb igakuine toetus:
- ajateenijal kuni ametikohale määramiseni 1284 kroonilt 1169 kroonile,
- sõduril 1712 kroonilt 1558 kroonile,
- vanemsõduril 1799 kroonilt 1 638 kroonile,
- jaoülemal 1969 kroonilt 1792 kroonile,
- rühmavanemal ja rühmaülemal 2310 kroonilt 2103 kroonile.

Sarnaselt väheneb 9% ka kõrgendatud toetus, mida makstakse alates üheksandast ajateenistuses viibimise kuust.

Ajateenijate toetuse vähendamine annab 2010. a kokkuhoidu 4 249 100 krooni.

Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2010. a.

11. Järva maakonnas parkide ja puistu kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt arvatakse kaitse alt välja Järva maakonna 9 üleriigilise looduskaitseväärtuse minetanud kaitseala kogupindalaga 41,16 hektarit.

Riikliku Looduskaitsekeskuse ja keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud ekspertgrupi ettepanekul arvatakse kaitse alt välja: Paide lossipark, Rutikevere, Päinurme, Viisu, Röa, Palu ja Tori pargid ning Piiometsa põlispuude grupp ja Päinurme tammik.

Spetsialistide hinnangul piisab Paide lossipargil kehtivatest muinsuskaitse piirangutest ning puit- ja rohttaimestiku vähese liigirikkuse ja silmapaistvate põlispuude vähesuse tõttu ei ole looduskaitsepiirangute rakendamine põhjendatud. Kohalik omavalitsus võiks kaaluda kohaliku kaitse rakendamist Palu, Päinurme ja Viisu pargis.

12. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu peamiseks eesmärgiks on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.

Määruse kohaselt kehtestatakse Eestis kasutatavad rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis.

Kuna mõõtesuuruste arvväärtused sõltuvad kasutatud ühikutest, siis on viimaste osatähtsus väga Mõõtühikud on vajalikud kõikide mõõtevahendite kasutamisel mõõtetulemuste ja suurusnäitude väljendamiseks. Kuna mõõtühikuid kasutatakse enamikus inimtegevuse valdkondades, on nii tarbijakaitse seisukohast kui ka kaubandustõkete kõrvaldamiseks oluline Euroopa Ühenduse tasandil tagada üheti mõistmine nende kasutamisel.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010.

13. Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 161 “Volituste andmine “Loomatauditõrje seadusest” ja “Loomakaitseseadusest” tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse valitsuse määrus kooskõlla riigikogus 9. detsembril 2009. aastal vastu võetud loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seadusega, mis peaks jõustuma 1. jaanuaril 2010.

Seadusega muudeti loomatauditõrje seaduse § 11 lõikes 2 volitusnormi adressaati, nähes ette, et vastava määruse kehtestab põllumajandusminister.

14. Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määruse nr 186 “Veterinaarjärelevalve tasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning tagastamise kord” muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt laiendatakse määruse kohaldamisala nii toidujärelevalve kui ka selle eest makstavale järelevalvetasudele ning sätestatakse, et impordi korral tuleb järelevalvetasu maksta lisaks loomade ja loomsete saaduste ka mitteloomse toidu puhul.

Määruses tehtavad muudatused tulenevad vajadusest viia see kooskõlla riigikogus vastu võetud toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega, mille kohaselt muudetakse toiduseaduse alusel tehtavate järelevalvetoimingute rahastamise korda ja põhimõtteid.

Määruse jõustub koos toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega eeldatavasti 1. jaanuaril 2010.

15. Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2000. a määruse nr 184 “Põllumajandusloomade registri asutamine” muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõus reguleeritakse hobuslaste andmete esitamist aretusühingutelt põllumajandusloomade registrile. Aretusühingute andmete esitamine registrisse loob võimaluse hobuslaste üldiste andmete kogumiseks riikliku registri tasandil, mis erineb teiste põllumajandusloomade kohta andmete kogumise viisist ja korrast. See omakorda võimaldab tõhusamalt korraldada hobuslastel levivate taudide ennetust ning tõrjet.

Eelnõu kohaselt kantakse registrisse loomapidaja andmete juurde ka teave loomapidamisõiguse äravõtmise kohta. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet peab viivitamata edastama veterinaar- ja toiduametile järelevalve tegemiseks andmed isiku kohta, kellelt on loomapidamise õigus ära võetud, kuid kes taotleb asjakohase põllumajanduslooma kohta kande tegemist registrisse, mis omakorda viitab, et ta jätkab loomade pidamist.

Eelnõu kohaselt sätestatakse, et ehitise registreerimisel esitatavate andmete hulka tuleb lisada mesilasperede arv. See võimaldab koordineeritumalt kaitsta mesilasperede tervist nii taimekaitsevahendite mürgistuste kui mesilastel levivate taudide eest. Kõigi mesilate registreerimine registris on vajalik mesilashaiguste koordineeritud tõrjeks koostöös veterinaar- ja toiduameti järelevalveametnikega.

Samuti täpsustatakse määrusega tapamaja poolt registrile esitatavad põllumajanduslooma ja tema tapmise andmed.

Määruse rakendamine toob kaasa lisakulutusi: mesilate registriosa täiendamine 15 423 krooni, tapamaja poolt elektrooniliselt edastatavate andmete osa 178 416 krooni, hobuslaste registriosa 1 232 404 krooni. Kulud kaetakse PRIA 2009. aasta eelarvest.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010.

16. Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määruse nr 138 “Kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimise kord jaemüügi etapis” kehtetuks tunnistamine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks valitsuse määrus nr 138 “Kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimise kord jaemüügi etapis” tulenevalt uue Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusest, mis jõustub 1. jaanuarist 2010. Jõustuva seaduse alusel annab asjakohase õigusakti valitsuse asemel põllumajandusminister.

17. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240 ""Maksukohustuslaste registri" asutamine ja registri pidamise põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus nende isikute registreerimiseks maksukohustuslaste registris (edaspidi MKR), kes ei ole maksukorralduse seaduse mõttes maksukohustuslased ega muud maksukorralduse seaduses nimetatud isikud.

Alates 1. jaanuarist 2010 hakkavad kehtima uued käibemaksu tagastamise reeglid, mis muudavad käibemaksu tagastamise teise liikmesriigi maksukohustuslastele lihtsamaks. Uue korra kohaselt esitavad mitteresidendid taotluse oma asukohariigi maksuhaldurile, mitte enam selle liikmesriigi maksuhaldurile, kust ta teenuse või kauba ostis. Praegu kehtiva korra kohaselt esitavad mitteresidendid taotlused käibemaksu tagastamiseks otse selle liikmesriigi maksuhaldurile, kus käibemaksu tagasi taotletakse, järgides iga riigi käibemaksu tagastamiseks kehtestatud korda.

Maksuhalduril puudub praegusel hetkel õiguslik alus selliste isikute MKRi kandmiseks, kes ise maksukohustuslased ei ole.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010.

18. Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 2009. a määruse nr 49 ““2009. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord” muutmine
Esitaja: Rahandusminister
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse tasandusfondi määrus kooskõlla 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega.

Seadusega tõsteti 50 miljonit krooni eelarvete tasandusfondist ümber kohalike omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise meetmesse. Vahendeid eelnõuga kohalike omavalitsuste vahel ära ei jaotata ning kantakse üle järgmisesse aastasse.

19. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses avaliku teenistuse arendamise valdkonna üleminekuga Riigikantseleilt Rahandusministeeriumile
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu põhieesmärgiks on viia valitsuse määrused kooskõlla Riigikogus 30. septembril 2009. aastal vastu võetud ja 1. jaanuaril 2010 jõustuvate Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muudatustega. Seadus sätestab avaliku teenistuse arendamise valdkonna kuulumise rahandusministeeriumi valitsemisalasse ja riigikantselei vastavate ülesannete üleandmise rahandusministeeriumile.

Eelnõu põhisisuks on sätestada konkursi- ja atesteerimiskomisjoni põhimääruse, konkursi korraldamise ja atesteerimise korra ning ametniku teenistuslehe pidamise korra muudatused seoses avaliku teenistuse arendamise valdkonna üleviimisega riigikantseleist rahandusministeeriumisse.

Samuti nähakse eelnõuga ette valitsuse määruste muudatused seoses riigikantselei juures tegutseva kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonis atesteeritavate ametnike ringi muutumisega ning riigikantselei peadirektori ametikoha kaotamisega.

Määrus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2010.

20. "Kodakondsuse seaduse" täitmise korraldamine
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt määratletakse Politsei- ja Piirivalveameti ning prefektuuride ülesanded kodakondsuse seaduse täitmisel.

Alates 1. jaanuarist 2010 tööd alustav Politsei- ja Piirivalveamet ühendab endas senised politseiprefektuurid, Politseiameti, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei ja Piirivalveameti, piirivalvepiirkonnad, Piirivalve Lennusalga ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA). Sellest tulenevalt kehtestatakse senised KMA ülesanded kodakondsuse seaduse täitmisel Politsei- ja Piirivalveameti ülesannetena.

Kodakondsuse seaduse rakendamise seniseid põhimõtteid ei muudeta.

21. Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2001. a määruse nr 352 „Julgeolekuasutuste riigivara registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” muutmine
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga viiakse valitsuse 2001. aasta määrus nr 352 „Julgeolekuasutuste riigivara registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” kooskõlla 1. jaanuaril 2010. a jõustuva riigivaraseaduse ja teistest seadustest tulenevate muudatustega. Registris peetakse arvestust julgeolekuasutuste valduses olevate riigile kuuluvate kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste üle.

Eelnõu kohaselt muudetakse vallasasjade üle arvestuse pidamise aluseid ning lõpetatakse alla miljoni eurose soetusmaksumusega vallasvara kohta andmete üle arvestuse pidamine.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010.

22. Piirivalve lipp
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on kehtestada politseiasutusteks ümberkorraldatavates piirivalve ülesandeid täitvate üksuste traditsioonilise piirivalve erimärgiga Eesti lipu kirjeldus.

Piirivalve erimärk riigilipul kinnitati esmakordselt Vabariigi Valitsuse otsusega 27. juuni 1923 aastal kui piirivalve riigilaevade erimärk. Piirivalve lipu erimärk ja piirivalve vimplid võeti kasutusele valitsuse 27. augusti 1996. aasta määrusega “Piirivalve lipu erimärgi ja piirivalve vimplite kujutiste ning statuudi kinnitamine“.

Piirivalve lipu erimärk ja piirivalve vimplid on heisatud igal piirivalveasutusel ja eraldi paikneval piirivalve teenistuslikul allüksusel. Piirivalvelippu kasutatakse piirivalvelaevadel, lennuvahenditel, samuti Euroopa Liidu piirimissioonidel. Piirivalvelaevadel on piirivalve lipp heisatud ahtrilipuna.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010.

23. Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrus kehtestatakse 1. jaanuarist 2010 jõustuva politsei ja piirivalve seaduse alusel.

Määruse alusel antakse õigus kasutada alarm – ja jälitussõidukeid nendele asutustele, kellel oma tööspetsiifikast tulenevalt on vajadus selliste sõidukite järgi. Ühtlasi konkretiseeritakse alarmsõidukite registreerimise korda. Kirjeldatakse alarmsõidukite värvikombinatsioonid ning eriseadmete kasutamine. Täpsustatakse alarmsõidukite liigitust ning nende kasutajate ja kasutamise korda.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010.

24. Isikute kaitse ja objektide valve korraldamise alused, teostamise viisid ning koostöö kord
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse 1. jaanuarist 2010 jõustuva politsei ja piirivalve seaduse alusel isikute kaitse ja objektide valve korraldamise alused, teostamise viisid ning koostöö kord.

Politseiseaduse kohaselt on Julgestuspolitsei kui Politseiameti halduses oleva valitsusasutuse põhiülesanneteks Vabariigi Presidendi ja peaministri julgestamine, Vabariigi Valitsuse määratud objektide valvamine ja kaitsmine ning siseministri poolt kindlaksmääratud isikute julgestamine vastavalt vajadusele.

Politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatakse uus määrus, kus on kaasajastatud seni kehtiva määruse sisu.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010.

Eelnõu on riigikantseleis kooskõlastatult ettevalmistajaga täpsustatud.

25. Politsei poolt valvatavad objektid
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse 1. jaanuaril 2010. aastal jõustuva politsei ja piirivalve seaduse alusel loetelu objektidest, mille valvamine on politsei ülesanne.

26. Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on kehtestada politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord, mis kehtib ka politsei või piirivalve erialale õppima ja politseiteenistusse kandideerivale isikule.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010.

27. Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 67 “Liiklusjärelevalve teostamise kord“ muutmine
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega sätestatakse õiguslik alus liiklusjärelevalve käigus sõidukiiruse mõõtmiseks, sõidukiiruse mõõtmise automaadid on juba paigaldatud Tallinn-Tartu maanteele.

Erinevalt senisest avaldatakse uus regulatsioon Riigi Teatajas ja on kättesaadav kõikidele inimestele. Samuti on regulatsioon arusaadav, välditud on liigseid metroloogiaalaste mõistete kasutamist. Eeldatavalt aitab määruse muutmine ja mõõtemetoodikate kehtestamine valitsuse määrusega vähendada viimasel ajal oluliselt kasvanud kohtuvaidluste arvu selles valdkonnas.

Lisaks on eelnõus arvestatud liiklusseaduse muudatustega, mis liigitab alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimise kaheks: lubatud alkoholipiirmäära ületamine ja joobeseisund. Samuti on eelnõu seotud politseiseaduse muudatustega joobeseisundi tuvastamise kohta.

28. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti moodustamisega
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga tehtavad muudatused on seotud Politseiameti, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ja Piirivalveameti ning nende kohalike asutuste ümberkorraldamisega Politsei- ja Piirivalveametiks ning selle kohalikeks asutusteks. Eelnõuga muudetakse asutuste ning nende ametnike nimetusi, mis tulenevad Politsei- ja Piirivalveameti moodustamisest, samuti korrastatakse viited seadustele.

29. Vabariigi Valitsuse korralduste muutmine seonduvalt Politsei- ja Piirivalveameti moodustamisega
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

Politseiamet, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, politseiprefektuurid ja Piirivalveamet, piirivalvepiirkonnad, Piirivalve Lennusalk ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet korraldatakse ümber ja ühendatakse Politsei- ja Piirivalveametiks ning tema kohalikeks täidesaatva riigivõimu volitusi omavateks asutusteks – prefektuurideks – alates 2010. aasta 1. jaanuarist. Korralduses asendatakse sõnad “Politseiamet“ ja “Piirivalveamet“ sõnadega “Politsei- ja Piirivalveamet“.

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2010.

30. Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määruse nr 185 “Siseministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Põhimääruses täpsustatakse ministeeriumi ülesandeid riigipiiri valvamise ja piirikontrolli osas ning lisatakse piirikontrolli teostamise ülesanne.

Ministeeriumi ülesandena riigi sisejulgeoleku tagamisel sätestatakse ka operatiivinformatsiooni vahendamine.

Rahvastikutoimingute osakonna ülesannete hulgast jäetakse välja Eesti Vabariigis väljaantud avalike dokumentide tunnistusega ehk apostille'ga kinnitamine, sest neid ülesandeid täidavad alates 2010. aasta 1. jaanuarist notarid.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010.

31. Politseiametniku ja tema perekonnaliikmete ümberasumisega seotud kulude kompenseerimise ulatus ja kord
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse muudatuse kohaselt hüvitatakse 1.jaanuarist 2010 politseiametniku üleviimisel või nimetamisel teisele ametikohale ümberasumisega seotud sõidukulud ja kolimiskulud. Eelnõuga nähakse ette kulude kompenseerimise taotluse esitamise ja menetlemise reeglid.

Ümberasumisega seotud kulud kompenseeritakse vastavalt tegelikele kulutustele, kuid mitte rohkem kui 5000 krooni kokku politseiametniku ja tema perekonnaliikmete kohta.

32. Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a määruse nr 176 „Piirire¾iimi eeskirja kinnitamine“ muutmine
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga korrigeeritakse määruse sõnastust.

33. “Riiklikku pensionikindlustuse registrisse” kantava 2010. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrus on vajalik riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel sätestatud pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.

Eelnõu järgi kinnitatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava 2010. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 32 612 krooni.

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvaks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 3,21 % võrra. Nimetatud prognoosi järgi oleks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvukoefitsiendi väärtuseks 1,032.

34. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2008. a korralduse nr 281 „“Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine” investeeringute kava 2007-2015 kinnitamine“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu järgi muudetakse EL toetuste ja täiendavate riigieelarveliste vahendite jaotust. Muudetavas kavas tehakse üks objektiline muudatus, mis puudutab Põltsamaa Ametikoolide projektide liitmist. Projektidele eraldatavate vahendite kogumaht jääb samaks. Kutseõppeasutuste infrastruktuuri kaasajastamiseks on vahendeid kavandatud kokku 3, 6 miljardit krooni.

35. Kutsenõukogu institutsionaalse koosseisu kinnitamine (15)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduste eelnõud

Eelnõude kohaselt kinnitatakse 15 kutsenõukogu koosseisud, lähtudes valdkonnas tegutsevate töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekutest.

Kinnitamisele lähevad: Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu; Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu; Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu; Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu; Toiduainetetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu; Tervishoiu ja Sotsiaaltöö; Teeninduse Kutsenõukogu; Rahvakunsti ja Käsitöö Kutsenõukogu; Metsanduse Kutsenõukogu; Masina-metalli- ja Aparaaditööstuse; Kergetööstuse Kutsenõukogu; Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu; Inseneride Kutsenõukogu; Hariduse Kutsenõukogu ja Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu koosseisud.

Kutsenõukogu on kutseasutuse juures tegutsev haldusorgan, mille tegevuse eesmärk on oma valdkonnas kutsesüsteemi arendamine ja rakendamine.

36. Riigivara tasuta üleandmine Keskkonnaministeeriumi valitsemiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (Harjumaal Saue vallas Jõgisoo külas Maavitsa maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele tasuta üle keskkonnaministeeriumi valitsemisel olev, Harju maakonnas Jõgisoo külas asuv Maavitsa maaüksus pindalaga 3621 m2. Maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa.

Maavitsa maaüksus on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile vajalik uue alajaama rajamiseks.

37. Maa andmine Kallaste linna munitsipaalomandisse (Kallaste linnas Põhja tänava ja Põhja põigu maaüksused)
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Kallaste linna munitsipaalomandisse Tartu maakonnas Kallaste linnas asuvad transpordimaa sihtotstarbega maaüksused Põhja tänav (pindala 5720 m²) ja Põhja põik (pindala 1018 m²) uute teede rajamiseks.

38. Eesti standardiorganisatsioonina tegutsemise õiguse andmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse mittetulundusühingule Eesti Standardikeskus õigus tegutseda Eesti standardiorganisatsioonina.

Vastav õigus antakse kümneks aastaks ning majandus- ja kommunikatsiooniministrit volitatakse sõlmima MTÜ-ga Eesti Standardikeskus vastav haldusleping. Kehtiva halduslepingu tähtaeg saabub 2010. aastal.

MTÜ Eesti Standardikeskusel on kolm liiget: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliit ja Eesti Vabariik, kelle huve standardiorganisatsioonis esindab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. EVS-i põhikirjalisteks eemärkideks on rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide töös osalemine, Eesti standardi koostamise menetlusnõuete väljatöötamine ning Eesti standardite vastuvõtmine, muutmine, kehtetuks tunnustamine, avaldamine, kirjastamine ja standardiinfo levitamine.

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2010.

39. Annioja, Vardja, Kessi, Veskisoo ja Koorküla maaparandusühistute liikme õiguste teostaja määramine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt määratakse riigi kui ühistu liikme õiguste teostajaks mittetulundusühingus Annioja Maaparandusühistu ja Vardja Maaparandusühistus Viljandi maavalitsus, Kessi Maaparandusühistus ja Veskisoo Maaparandusühistus Pärnu maavalitsus ning mittetulundusühingus Koorküla maaparandusühistu keskkonnaministeerium.

40. Arengukava “Eesti toit” lõpetamine, lõpparuande heakskiitmine ja arengukava eesmärkide täitmisele suunatud tegevuste jätkamine
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt lõpetatakse arengukava „Eesti toit“ ja kinnitatakse selle lõpparuanne.

Aruanne annab lühiülevaate arengukava valdkondadest ja nende juhtimisest aastatel 2006-2008. Ülevaates tutvustatakse muuhulgas ka arengukava mõju ühiskonnale, tarbijate ning valdkonna ekspertide seas läbiviidud uuringute tulemusi.

41. Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2010. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2010. aasta tegevuskavad
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu esitatakse tulenevalt 9. detsembril Riigikogus vastu võetud 2010. aasta riigieelarve seadusest.

Nii tegevuskulude jaotuses kui ka investeeringute osas arvestatakse suures osas rahandusministeeriumis ja Vabariigi Valitsuses 2010. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbirääkimistel saavutatud kokkuleppeid. Samuti on arvestatud Riigikogus eelarve menetlemisel tehtud muudatusettepanekutega.

42. Välisabi sildfinantseerimine (Rahandusministeerium)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt võimaldatakse välisabilepingutega võetud kohustuste täitmiseks 2010. aastal välisabi sildfinantseerimist kokku 2, 9 miljardit krooni.

Riigieelarve seaduse kohaselt võib rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse otsusel teostada väljamakseid välisabi andja poolt antava välisabi projekti raames enne välisabi summade laekumist.
Välisabi sildfinantseerimise limiit 2010. aasta riigieelarve kohaselt on 6 miljardit krooni.

43. Loa andmine lepingu sõlmimiseks järgmiste aastate eelarvete arvel
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lubatakse sotsiaalministeeriumil sõlmida OÜ-ga GlaxoSmithKline Eesti ja OÜ-ga Magnum Medical lepingud antiretroviirusravimite (ARV) ostmiseks maksumusega kuni 67, 2 miljonit krooni. Ministeerium saab loa sõlmida lepingud tingimusel, et lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste maht jääb 2010. aastal riigieelarve seaduses kavandatud ARV ravimite ostmiseks ettenähtud vahendite piiresse ning 2011. aasta kohustused kaetakse 2011. aasta riigieelarve menetlemise käigus kokkulepitavate piirsummade piires.

44. Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k muutmine
1) Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k “Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri” muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi

Eelnõu kohaselt tehakse ettepanek kanda tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja 44 uut ühingut. Ühingud tegutsevad spordi, kodukandi arengu, religiooni, loodushoiu, laste ja noorte toetamise, sotsiaalhoolekande, hariduse, kultuuri jms valdkonnas.

2) Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k "Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri" muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
K: Eelnõu kohaselt kustutakse nimekirjast 35 mittetulundusühingut ja sihtasutust.

Eelnõu kohaselt kustutakse nimekirjast 35 mittetulundusühingut ja sihtasutust.

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2010.

45. Vabariigi Valitsuse 10. aprilli 2008. a korralduse nr 171 „Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri ametisse nimetamine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu sisuks on muuta haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri ametisse nimetamisel temale määratud palgakorraldust, viies selle kooskõlla muutunud regulatsiooniga. Korralduse muutmisega seotud kulutused on planeeritud haridus- ja teadusministeeriumi eelarvesse.

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2010.

46. Volituse andmine Saare maavanemale (riigi liikmeks olemise lõpetamine Mittetulundusühingus Eurohouse)
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse Saare maavanemat kui riigi nimel MTÜ-s Eurohouse liikmeõigusi teostavat isikut hääletama mittetulundusühingu liikmeks olemise lõpetamisel. Saare maavalitsus kavandab lõpetada liikmesuse MTÜ-s 1. jaanuarist 2010.

MTÜ Eurohouse moodustati 1998. aasta jaanuaris valitsuse korralduse alusel. Mittetulundusühing sai üheks olulisemaks rahvusvaheliseks koostöökeskuseks eesmärgiga korraldada regionaalsel tasemel koostööd Läänemere piirkonnas. Eurohouse algatas ja koordineeris ühisprojekte ning kaasas neisse erinevaid finantseerijaid ja partnereid. Koostöö toimis Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Norrtälje (Rootsi Kuningriik) vahel.

Praeguseks on omavalitsustel tekkinud kogemus rahvusvahelise koostöö ja projektitööde osas. Seetõttu on riigi nimel liikmeõiguste teostamine MTÜ-s Eurohouse oma aktuaalsuse minetanud ja Saare maavalitsuse jätkamine MTÜ liikmena pole enam otstarbekas.

47. Eesti kodakondsuse andmine (124 isikut)
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus 124 isikule.

48. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a korralduse nr 1083-k „Eesti Haigekassa nõukogu liikmete nimetamine“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti Haigekassa nõukogu koosseisu muudetakse, kuna Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul nõukogu liikmeteks nimetatud Tiit Kuuli, Tarmo Noopi ja Tõnis Alliku kolmeaastane volitusperiood lõpeb 13. detsembril 2009.

Tööandjate keskliit on teinud ettepaneku nimetada haigekassa nõukogu liikmeteks teiseks ametiajaks Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Tiit Kuuli ja Eesti Haiglate Liidu juhatuse liikme Tõnis Alliku. Nõukogu uueks liikmeks on esitatud Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Tööandjate organisatsiooni ettepaneku alusel nimetatud nõukogu liikmete volituste tähtaeg kolm aastat ning nõukogu liikmeks võib nimetada kaks korda järjest.

49. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a korralduse nr 386 „„Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna 6 „Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine” meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine” investeeringute kava kinnitamine” muutmine
Esitajad: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõuga kinnitatakse meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine” investeeringute kava muudatus, lisades investeeringute kavasse toetuse taotluse osalise rahuldamisega SA Ida-Viru Keskhaigla projekt.

Hindamiskomisjoni poolt 22. augustil 2008 koostatud projektide eelistusnimekirja alusel jäi esimesena investeeringute kavast välja SA Ida-Viru Keskhaigla projekt, kuna taotletud toetus ületas meetme eelarve. Toona oli taotluse toetus 234, 9 miljonit krooni, meetme eelarves projektidega katmata vahendeid aga 179, 9 miljonit krooni.

SA Ida-Viru Keskhaigla projekti maksumuse prognoos on ehitushindade languse tõttu vähenenud 360 miljonilt kroonilt 282, 9 miljoni kroonini. Haigla planeeritud omaosalus 2008. aastal oli 125 084 746 krooni. Seoses haigekassa tulude langusega on prognoositav omaosalus 102 971 000 krooni.

Arvestades prognoositud projekti maksumust ja haigla omaosalust, on projekt teostatav toetusega 179, 9 miljonit krooni.

Toetuse saamiseks peab SA Ida-Viru Keskhaigla esitama sotsiaalministeeriumile toetuse taotluse. Taotletav struktuuritoetuse summa ei tohi ületada investeeringute kavas märgitud maksimaalset toetuse suurust.

50. Eesti kandideerimine Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ameti asukohamaaks
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Siseminister esitab informatsiooni Eesti kandideerimise kohta Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ameti asukohamaaks. Huvitatud liikmesriikidel tuleb esitada sooviavaldus loodava ameti asukohamaaks kandideerimiseks hiljemalt 31. detsembril 2009.

Ameti loomise eesmärgiks on muuta justiits- ja siseküsimuste IT-süsteemide haldamise senist praktikat. Tänaseni toimiv projektipõhine arendamine ning haldamine muutuks järjepidevaks ja jätkusuutlikuks, hoiaks kokku ressursse ning tekitaks süsteemide vahel sünergiat. Samuti tekiks selge institutsionaalne vastutus süsteemide eest.

51. Võimaliku sõbraliku kokkuleppe sõlmimine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisministeerium esitab arutamiseks võimaliku sõbraliku kokkuleppe heakskiitmise Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse esitanud isikutega.

52. Informatsioon ja Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega muudetakse Guinea Vabariigi suhtes piiravate meetme kasutamise ühist seisukohta, ja Euroopa Liidu määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse piiravad meetmed Guinea Vabariigi suhtes
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Välisministeerium esitab valitsusele informatsiooni ja Eesti seisukoha Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega muudetakse ühist seisukohta 2009/788/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmed Guinea Vabariigi suhtes, ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse piiravad meetmed Guinea Vabariigi suhtes.

Vajadus piiravate meetmete kehtestamiseks Guinea Vabariigi ja Guinea Rahvusliku Demokraatia ja Arengu Kaitse Nõukogu ning sellega seotud isikute vastu tingis 28. septembril 2009 Guinea Vabariigi pealinnas Conakrys vägivalla kasutamine rahumeelse meeleavalduse mahasurumisel. 50 000 osavõtjaga huntavastasel meeleavaldusel hukkus üle 150 inimese, vigastada sai üle 1200 inimese ja teadmata kadunute arv ulatub sadadeni.

Võttes arvesse olukorra jätkuvat tõsidust Guinea Vabariigis, on Euroopa Liidu Nõukogu otsustanud kehtestada Guinea Vabariigi suhtes täiendavad piiravad meetmed.

53. Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonna nõukogu 22. detsembri 2009. a istungil
Esitajad: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil

Olulisematest keskkonnavaldkonna teemadest toimub arvamuste vahetamine Kopenhaageni kliimakonverentsi tulemustest, nõukogu järeldustest bioloogilise mitmekesisuse ning piirkondlikust lähenemisest veemajandusele ja merekeskkonnale.

Nõukogu istungil arutatakse Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna teemadest biotsiidide turustamise ja kasutamise määruse eelnõu ning kemikaalide kombineeritud mõju nõukogu järeldusi.

54. Ülevaade Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 2009. a kohtumisest
Esitaja: peaminister Andrus Ansip
Tüüp: ülevaade

Ülemkogu põhiteemad olid majanduse, finantssektori ja tööhõive olukord ning kliimaküsimused. Valitsusjuhid tunnustasid Euroopas ette võetud meetmeid finantsstabiilsuse säilitamiseks ning kriisist väljumiseks ja rõhutasid, et nüüd, kus majandused on hakanud näitama taastumismärke, on oluline hakata mõtlema ka riiklikest toetusmeetmetest väljumise strateegiate väljatöötamisele.

Samuti tunnustati finantsjärelevalve reformi õigusliku paketi osas ECOFINis saavutatud kokkulepet.

Ülemkogu kinnitas ELi ja liikmesriikide valmisolekut panustada aastatel 2010-2012 rahvusvahelise kliimakokkuleppe eelrahastamisse 2,4 miljardit eurot aastas.

Ülemkogu võttis vastu Stockholmi programmi - strateegilise arengukava aastateks 2010-2014 justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, avaldused Iraani ja Afganistani kohta ning kinnitas laienemist käsitlevad nõukogu järeldused.

55. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 7. detsembri 2009. a istungist
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

7. detsembri transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogus olid arutlusel energeetika küsimused.

Ministrite poliitiline mõttevahetus toimus gaasi varustuskindluse määruse olulisemate küsimuste teemal. Rõhutati erinevate osapoolte rollide tasakaalu säilitamise vajadust määruses ning arutati kaitstud tarbijate määratluse ulatust.

Ministrid avaldasid arvamust komisjoni teatisele, mis käsitleb investeerimist vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse. Liikmesriigid toetasid komisjoni tegevust tehnoloogia teekaartide ning tööstusalgatuste osas, samas tõdeti, et uute tehnoloogiate rahastamise küsimused vajavad täpsustamist.

Komisjon ja eesistuja andsid informatsiooni majanduse elavdamise kava raames rahastatavate energeetikaprojektide seisu ning energiaalaste rahvusvaheliste suhete kohta ning esitlesid eduaruannet investeeringutest teavitamise määruse kohta.

Muude punktide all võtsid Beneluxi riigid sõna biomassi säästvuskriteeriumide kohase uue õigusakti esitamise vajalikkuse osas.

Eesistuja andis informatsiooni kolme energiatõhususe eelnõu: hoonete energiatõhususe direktiiv, energiamärgistuse direktiiv ja rehvide kütusesäästlikkuse direktiiv osas saavutatud kokkulepetest.

Kinnitati ka Euroopa Energiaregulaatorite Koostööagentuuri (ACER) asukoht, milleks sai Ljubljana, Sloveenia.

2) Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade nõukogu ja välisasjade nõukogu 7. ja 8. detsembri 2009. a istungitest
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Üldasjade nõukogus arutati Euroopa Ülemkogu järelduste eelnõu ning kiideti heaks Hispaania, Belgia ja Ungari eesistumiskolmiku tööprogramm. Lisaks lepiti kokku Euroopa Liidu laienemist käsitlevad 2009. aasta järeldused, mis põhinevad nagu varasematelgi aastatel Euroopa Komisjoni sügisel avaldatud eduaruandel.

Välisasjade nõukogus arutati olukorda Bosnias ja Hertsegoviinas ning avaldati toetust Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liiduga ühinemise perspektiivile. Rõhutati, et Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Althea on endiselt oluliseks osaks Euroopa Liidu jõupingutustest.

Nõukogu arutas Euroopa Liidu suhteid Iraaniga, keskendudes tuumaküsimusele ning inimõiguste olukorrale Iraanis. Ministrid kiitsid heaks Euroopa Ülemkogu deklaratsiooni Iraani kohta.

Nõukogu võttis vastu järeldused, arutas Lähis-Ida rahuprotsessi hetkeolukorda ja kutsus üles jätkama viivitamata läbirääkimisi, mille tulemuseks on kokkulepitud tähtajaks kahe riigi, Iisraeli ja Palestiina kooseksisteerimisel põhinev lahendus. Veel võttis nõukogu vastu järeldused Euroopa Liidu Arktika poliitika kohta, mille peamine eesmärk on määratleda Euroopa Liidu prioriteedid ning tegevuse põhialused Arktikas.

Samuti kiideti heaks Euroopa Ülemkogu deklaratsioon Afganistani kohta.

8. detsembril toimus Brüsselis välisasjade nõukogu raames esmakordne idapartnerluse välisministrite kohtumine, kus Euroopa Liidu välisministrid arutasid idapartnerluse sihtriikide kolleegidega, kuidas viia paremini ellu käesoleva aasta mais alustatud idapartnerluspoliitikat.

Välisasjade nõukogu eel toimus Euroopa Liidu välisministrite õhtusöök kõrge esindaja Catherine Ashtoniga, kus arutati Euroopa Liidu rolli globaalse toimijana.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-