Valitsuse 17.6 istungi kommenteeritud päevakord

16.06.2021 | 18:37

Istung algab homme Stenbocki majas kell 10. Kell 12 algav pressikonverents toimub Stenbocki maja pressikonverentsi ruumis. Plaani järgi osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallase kõrval keskkonnaminister Tõnis Mölder, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, kultuuriminister Anneli Ott ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
    • Jaga

1. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (396 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid sooviga vähendada Riigikogu liikmete kuluhüvitisi 30 protsendilt 20 protsendile, kuni selle koosseisu lõpuni.

Võimude lahususe printsiibist tulenevalt teeb justiitsministeerium valitsusele ettepaneku loobuda parlamendi liikmeid puudutava eelnõu kohta arvamuse andmisest.

2) Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE) kohta
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon eesmärgiga vältida huvide konflikti kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni töös.

Eelnõu kohaselt täiendatakse kohaliku omavalitsuse revisjonikomisjoni moodustamise korda, mille kohaselt revisjonikomisjoni liige ei või töötada töölepingu alusel sama valla või linna ametiasutuses. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei või revisjonikomisjoni liige täita sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja ülesandeid.

Rahandusministeerium toetab eelnõu eesmärki, kuid teeb valitsusele ettepaneku mitte toetada konkreetset eelnõu esitatud kujul. Ministeerium leiab, et eelnõu eesmärki saab tõhusamalt saavutada Riigikogu menetluses oleva kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (212 SE), mille teine lugemine oli Riigikogu täiskogu päevakorras 10. juunil. 212 SE sisuks on volikogu liikme volituste peatamine tema töötamise ajaks kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, mistõttu selle eelnõu seadusena vastuvõtmisel langeb 397 SE menetlemise vajadus ära. Justiitsministeerium toetab eelnõu.

2. „Lõimuv Eesti 2020“ lõpparuanne
Esitaja: kultuuriminister Anneli Ott
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020” üldeesmärk on lõimunud ja sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi. Arengukava lähtub Eesti ühiskonna mitmekultuurilisusest, selle säilitamise väärtustamisest ning Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, igaühe õigus säilitada oma rahvuskuuluvus, ning mille kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Kultuuriministeerium esitab valitsusele kord aastas lõimumiskava täitmise aastaaruande. See aruanne on kogu perioodi 2014-2020 kokkuvõttev lõpparuanne, mis annab ülevaate arengukava ja rakendusplaani täitmisest, tegevustest ja kasutatud vahenditest aastatel 2014–2020.

Arengukava tegevuste elluviimiseks kulus 80,6 miljonit eurot, millest 15 protsenti moodustasid Euroopa Sotsiaalfond ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ehk AMIF-i vahendid.

Aruande järgi on ühiskonna sidusus olulistes võtmevaldkondades suurenenud. Näiteks on võrreldes 2015. aastaga kasvanud avatud hoiakuga inimeste osakaal; eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel on vähenenud tööturulõhed. Valdav osa nii eestlastest kui ka teistest rahvustest elanikest on keskmise või tugeva riigiidentiteedi kandjad.

Kasvanud on aktiivse eesti keele oskusega inimeste arv ja paranenud vene õppekeelega abiturientide eesti keele oskus. Aktiivse keeleoskusega inimeste arvu suurendamiseks alustasid 2019. aastal tööd Narva ja Tallinna eesti keele majad. 

28. septembril 2015 tööd alustanud ERR-i venekeelne kanal ETV+ on tõusnud oluliseks ja usaldusväärseks kanaliks Eesti teistest rahvusest inimeste silmis ja see on kõige vaadatum venekeelne kanal Eestis.

3. Võhma maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu

Moodustatav kaitseala asub Saaremaa vallas Võhma külas. Selle eesmärk on kaitsta ja tutvustada Võhma kivikülvi ja pärandmaastikku ning niidukooslusi ja sellele iseloomulikku elustiku mitmekesisust. Kaitstavate taimeliikide hulka on arvatud orhidee jumalakäpp ja selle kasvukohad.

Võhma maastikukaitsealal kehtis varem looduskaitseseaduse kohaselt piiranguvööndi režiim ja kuna ala jääb selle sisse, siis olulisi muudatusi kaitsekorras ei ole. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine. Samuti lubatakse uuendusraie välja arvatud puiskarjamaa elupaigatüübile vastavates puistutes. Reguleeritakse rahvaürituste korraldamist, telkimist ja lõkke tegemist.

4. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: Mitu ministrit ühiselt
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärust, mis on tingitud hädaolukorra seaduse muutmisest.

Kehtiva põhimääruse kohaselt vastutab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vedelkütusevaru haldamise eest. Edaspidi lisandub sellele ka toiduvaru ja isikukaitsevahendite varu haldamine. Olenevalt vajadusest, on võimalik varu nomenklatuuri laiendada.

Riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise korraldamiseks luuakse ministeeriumi haldusalasse AS Vedelkütusevaru Agentuuri baasil ja kohustusi laiendades AS Eesti Varude Keskus. Tegevuskulud ja varu moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud kaetakse riigieelarvest.

5. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 "Maksukohustuslaste registri põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt ajakohastatakse kokku 15 erineva maksukohustuslaste registri rakenduste andmekoosseise, andmete allikaid või nende edastamise viise. Muudatused on kõik tehnilist laadi ning ühtegi uut andmekogu ei looda.

Maksukohustuslaste register koondab valdava enamuse maksu- ja tolliameti hallatavatest rakendustest, mida peetakse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike andmete töötlemiseks.

Muudatused on seotud näiteks tonnaažikorra sisseviimisega tulumaksuseadusesse või uue tollimaksu tagastamise korra rakendamisega, samuti uue sularaha kontrolli rakendusmääruse jõustumisega.

Määrus jõustub 1. juulil, mil on plaanis käivitada tollideklaratsioonide töötlemise süsteem, mis võimaldab muu hulgas automatiseeritud menetlust tollimaksu tagastamisel või vähendamisel.

6. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2011. a määruse nr 140 "Riigikantselei põhimäärus" ja Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 "Siseministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Määruse eelnõu

Riigikantselei ja siseministeeriumi põhimäärusi muudetakse hädaolukorra seaduse muudatuste rakendamiseks ja 1. juulist antakse siseministeeriumi praegused kriisireguleerimise koordineerimise ülesanded üle Vabariigi Valitsusele ja riigikantseleile.

Muudatus võimaldab paremini koordineerida eri asutuste tööd ning tõsta elanike teadlikkust, oskusi ja valmisolekut mistahes üleriigilise mõjuga kriisiolukorraks. Samuti aitab muudatus tõsta riigi valmisolekut kriisiolukordi lahendada.

7. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

Kehtestatakse uus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Määruse eesmärk on parandada ravivõimaluste kättesaadavust kindlustatud inimestele.

Seoses Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel aprillis sõlmitud kollektiivlepinguga lähevad muutmisele tervishoiuteenuste loetelu piirhinnad, mis võimaldavad sektoris kokku lepitud palgatõusu. Teenuste piirhindu muudetakse eriarstiabi, õendusabi, ennetuse, hambaravi ja üldarstiabi teenuste osas.

Vastavalt sõlmitud kollektiivlepingule sisalduvad alates 1. aprillist 2021. a tervishoiuteenuste loetelus teenuste hindades näiteks arstidel 13 eurot ja 85 senti tunnis (kehtiv 13 eurot ja 30 senti), eriarstidel 15 eurot tunnis (kehtiv 14 eurot ja 40 senti), õdedel 8 eurot ja 40 senti tunnis (kehtiv 8 eurot) ja hooldustöötajatel 5 eurot ja 25 senti tunnis (kehtiv 5 eurot).

Eelnõuga tehakse ka teisi muudatusi. Üldarstiabis lisatakse loetellu eraldiseisva teenusena tervisekeskuses töötava täistööajaga kliinilise psühholoogi teenus. Eriarstiabis võimaldatakse ehhokardiograafia ööpäevaringse valmisoleku tagamise eest tasumist ka pediaatrilise kardioloogia erialal ja võimaldatakse koduse hapnikravi kasutamist ka pärast COVID-19 põdemist.

Tervishoiuteenuste loetelus tehtud muudatused on heaks kiidetud Eesti Haigekassa nõukogus. Tervishoiuteenuste loetelu muudatuste kogumõju Eesti Haigekassa eelarvele on 22 miljonit eurot.  Tervishoiuteenuste loetelu rakendumisega kaasnev lisakulu kaetakse Eesti Haigekassa 2021. a eelarvest prognoositust suurema maksulaekumise arvelt.

Määrus jõustub 1. juulil ning rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. aprillist.

8. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga tehakse muudatused Eesti Haigekassa poolt tervise infosüsteemi edastatavate andmete koosseisus ja toimingutes, mida inimesel endal on õigus tervise infosüsteemis teha.

Eelnõu kohaselt esitab Eesti Haigekassa tervise infosüsteemi lisaks haiguslehe andmetele ka hoolduslehe andmed. Muudatus võimaldab tervishoiuteenuse osutajatel kesksemalt saada infot hoolduslehtede väljastamise ja sisu kohta, kuna terviklikum andmete kättesaadavus võimaldab isikule paremini abi pakkuda, samuti arvestada ennetustegevustes. Näiteks, kui haige lapsega hoolduslehel olev lapsevanem satub liiklusõnnetusse, saab tervishoiuteenuse osutaja infot hoolduslehe kohta, et võtta vajadusel ühendust teiste lähedastega või kohaliku omavalitsuse üksuse vastavate spetsialistidega.

Eelnõu järgi luuakse isikule võimalus COVID-19 nakatumise korral tervise infosüsteemi veebikeskkonnas anda nõusolek isikustamata kinnituskoodi edastamiseks ka teiste Euroopa Liidu riikide riiklikele nakkushaiguse levikut tõkestavatele rakendustele. Muudatus võimaldab nakatunul teavitada teise riigi kodanikke kokkupuutest COVID-19 nakatunuga, samuti saada teateid, kui isik on kokku puutunud COVID-19 nakatunuga. Praegu on Eesti inimestel selline võimalus nõusoleku andmisega üksnes Eesti rakenduse HOIA osas. Muudatuste rakendamisega kaasnevad kulud summas 12 000 eurot kaetakse vastavatest Euroopa Liidu projektidele eraldatud vahenditest.

Määrus jõustub 2021. aasta 30. juunil, mis on seotud Eesti liitumisega Euroopa Föderatsiooni läbipääsuteenusega. Hoolduslehti edastatakse tervise infosüsteemi tehnilise lahenduse valmimisest, kuid mitte hiljem kui 2021. aasta 1. septembrist.

9. 2021/2022. õppeaastal riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära kehtestamine ühe laenutaotleja kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus kehtestab 2021/2022. õppeaastaks riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 2500 eurot. Võrreldes senisega jääb riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäär samaks.

Õppelaenu annavad pangad oma krediidiressursi arvelt. Riik tagab laenusaaja õppelaenu valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi. Eelmisel õppeaastal võttis õppelaenu 1742 õppurit, mis on 4 protsenti kõikidest õppelaenuõiguslikest isikutest.

10. Nõusolek Kaitseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta kasutada andmiseks Sihtasutusele CR14 (Tallinnas Rävala pst 14 ja Filtri tee 12 asuvad hooned)
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kaitseministeerium saab nõusoleku anda Tallinnas Rävala pst 14 asuva hoone ja Filtri tee 12 asuvast hoonest 1121,03 m2 suuruse osa otsustuskorras tasuta kasutada Sihtasutusele CR14. CR14 põhikirjaline eesmärk on küberjulgeolekualase väljaõppe ja koostöö korraldamine ning teenuste osutamine.

Hooned antakse kasutada tähtajatult. Sihtasutus peab tagama hoonete säilimise ja tehnosüsteemide heakorra, kandes kõik remondi, haldamise ja korrashoiuga seotud kulud ning maksud ja koormised.

11. Eesti Energia Aktsiaseltsi vabatahtlikuks keskseks hankijaks määramine
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti Energia Aktsiaselts määratakse kuni 2022. aasta lõpuni vabatahtlikuks keskseks hankijaks nendes valdkondades, milles valitsus ei ole määranud eraldi kohustuslikku keskset hankijat.

Alates 2019. a aprillist on Eesti Energia Aktsiaselts olnud vabatahtlikuks keskseks hankijaks elektrienergia ja vedelkütuste tootmise, põlevkivi kaevandamise, soojusenergia tootmise ja ülekandmise ning elektri võrguteenuse pakkumisega seotud valdkondades tegutsevate hankijate riigihangetes. Neis valdkondades jätkab Eesti Energia AS keskse hankijana ka pärast 2022. aastat.

Kohustuslik keskne hankija infotehnoloogia valdkonnas on registrite ja infosüsteemide keskus ning riigi keskse isikukaitsevahendite varu moodustamise, hoidmise, kasutamise ja uuendamise eesmärgil korraldatavates riigihangetes riigi tugiteenuste keskus. Vabatahtlik keskne hankija valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste riigihangete korraldamiseks on riigi tugiteenuste keskus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna riigihangetes registrite ja infosüsteemide keskus, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ja rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskus.

12. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta, ning kes on toime pannud neli väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kuuel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ja kes on toime pannud 21 väärtegu. Isiku karistatus ei ole kustunud.

13. Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Valitsus kiidab heaks Eesti Vabariigi ning Madalmaade Kuningriigi salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkuleppe eelnõu.

Kokkulepe loob õigusliku aluse salastatud teabe vahetamiseks Eesti ja Hollandi vahel ning selles sätestatakse salastatud teabe vahetamise kaitse julgeolekuprotseduurid ja korrad. Kokkuleppega loodav ühine eeskiri kehtib poolte ning nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate avalik- ja eraõiguslike isikute vahel vahetatava ning poolte ühiselt loodud kahepoolse salastatud teabe kaitseks. Lepingu pool kohustub kaitsma teise poole salastatud teavet nagu oma samaväärsel tasemel salastatud teavet.

Eesti on sõlminud sarnase kokkuleppe Albaania, Ameerika Ühendriikide, Austria, Bulgaaria, Gruusia, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Põhja-Makedoonia, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Šveitsi, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina ja Ungariga.

Kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks ja kehtib Madalmaade Euroopa osale ning Kariibi mere osale, hõlmates Bonaire, Sint Eustatiuse ja Saba saari. Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb päevale, millal pooled on saanud diplomaatiliste kanalite kaudu kätte viimase nendevahelise kirjaliku teate kokkuleppe jõustumiseks vajalike riigisiseste nõuete täitmise kohta.

14. Eesti Vabariigi valitsuse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse vahelise isikute tagasivõtmise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu järgi kiidetakse heaks Eesti ja Kasahstani vaheline isikute tagasivõtmise kokkuleppe eelnõu ja antakse siseministrile volitus selle allkirjastamiseks.

Kokkuleppe sõlmimise eesmärk on arendada riikide vahel koostööd nende isikute tagasisaatmisel ja -võtmisel, kes ei vasta või enam ei vasta Eesti või Kasahstani territooriumile sisenemise või seal viibimise ja elamise kohta kehtivatele tingimustele, ning soodustada selliste isikute transiiti.

Kokkulepe põhineb vastastikusel koostööl ja see hõlmab nii oma riigi kodanikke kui ka kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid. Kodakondsuse kindlakstegemine ja riigis ebaseadusliku viibimise või elamise tõendamine lasub tagasivõtmist taotleval poolel, kes peab taotlemisel esitama lepinguga kindlaksmääratud dokumendid.

Kokkuleppe rakendamisega ei kaasne lisakulutusi. Taotluse esitanud pool kannab isikute tagasisaatmisega seotud kulud (reisidokumendi väljastamise ja transpordikulud) kuni sihtriigi riigipiirini. Samas ei piirata sellega pädevate asutuste õigust nõuda need kulud tagasi tagasivõetavalt isikult või kolmandatelt isikutelt.

15. „Taaste- ja vastupidavuskava“ kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Euroopa Liidu taaste ja vastupidavusrahastu (edaspidi RRF) vahendite kasutamiseks pidid liikmesriigid koostama vastavad taaste- ja vastupidavuskavad.

Eesti taaste- ja vastupidavuskava näeb järgnevateks aastateks ette ligi ühe miljardi euro suunamist digi- ja rohepöördesse ning tervishoidu ja sotsiaalkaitsesse. Täpsemalt jaguneb Eesti kava kuueks osaks ja sisaldab järgmiste valdkondade toetamist: ettevõtete digipööre; ettevõtete rohepööre; digiriik; energeetika ja energiatõhusus; säästlik transport. Rahaliselt kõige suurema mahuga valdkond, mida taasterahastust toetatakse on COVID-19 kriisi arvestades tervishoid ja sotsiaalkaitse.

Pärast kava kinnitamist valitsuses alustab rahandusministeerium selle alusel Euroopa Komisjoniga ametlikke läbirääkimisi, mille käigus võib tekkida vajadus kava muutmiseks. Pärast ametlike läbirääkimiste lõppu kiidab komisjon taaste- ja vastupidavuskava heaks ning esitab selle kinnitamiseks Euroopa Nõukogule.

16. Euroopa Liidu Üldkohtu kohtuniku kandidaatide esitamine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister esitab valitsusele kinnitamiseks Euroopa Liidu Üldkohtu kohtuniku kandidaadid.

Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt asendatakse iga kolme aasta tagant osaliselt Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunikud. 31. augustil 2022  lõpeb 26 kohtuniku ametiaeg, seal hulgas kahe Eestist nimetatud kohtuniku, Lauri Madise ja Iko Nõmme, ametiaeg. Sellega seoses palus Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat asjaomastel liikmesriikidel esitada enne 1. novembrit 2021 oma kandidaadid vabanevatele ametikohtadele.

17. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Ülevaade

Rahandusministeeriumi pädevuses on üle võtmata direktiiv 2020/1504. Direktiiv näeb ette erisuse, mille kohaselt väärtpaberituru regulatsiooni ei kohaldata ühisrahastusteenuse osutajate suhtes. Direktiiv võetakse üle finantsinspektsiooni seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Direktiivi ülevõtmine hilineb, kuna algselt oli vastav norm lisatud eelnõusse, mille menetlemine võttis planeeritust rohkem aega.

18. Keskkonnaministri asendamine Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 28. ja 29. juuni 2021. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

28.-29. juunil toimub Luxembourgis EL põllumajandus- ja kalandusnõukogu, kus Eestit esindab keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. Päevakorras on teatis, milles käsitletakse ühise kalanduspoliitika seisu ja arutelu 2022. aasta kalapüügivõimaluste üle ning määrus, millega muudetakse nõukogu määrusi kalanduskontrolli osas.

19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 21. juuni 2021. aasta istungil ja informatsiooni Euroopa Liidu piiravate meetmete kohta

Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

EL välisministrite 21. juuni kohtumisel Luxembourgis tulevad peamiste teemadena arutamisele Valgevene, Iraak ja Ladina-Ameerika. Toimub ka mitteametlik kohtumine Iraagi välisministri Fuad Husseiniga.

2) Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus ja kalandusnõukogu 28. ja 29. juuni 2021. a istungil
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Nõukogu istungil teeb komisjon ettekande teatise osas, mis käsitleb ühise kalanduspoliitika ülevaadet ning põhimõtteid Euroopa Liidu 2022. aasta kalapüügivõimaluste kehtestamise kohta. Lisaks kinnitatakse nõukogu ühine lähenemine määruse kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi kalanduskontrolli osas.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus