Valitsuse 18.02.2021 istungi kommenteeritud päevakord

17.02.2021 | 18:15

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub pärast istungit kell 12 ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning siseminister Kristian Jaani.
    • Jaga

1. Arvamuse andmine perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (314 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu 19 liiget algatasid 13. jaanuaril seaduseelnõu, mille eesmärk on viia 9. oktoobril 2014 vastu võetud ning 1. jaanuaril 2016 jõustunud kooseluseadusega reguleeritud kooselulepingu regulatsioon perekonnaseadusesse ja kooseluseadus tunnistada kehtetuks. Kooselulepingu võivad sõlmida kaks täisealist füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis.

Siseministeerium ei toeta eelnõu, sest see sisaldab mitmeid puuduseid. Näiteks puuduvad eelnõus seaduse rakendamiseks vajalikud muudatused ja rakendussätted. Samuti ei ole eelnõu seletuskirjas analüüsitud mõjusid ega välja toodud tekkivaid kulusid. Siseministeerium on seisukohal, et teemaga peaks edasi tegelema ja rakendusaktid kehtestama, aga seda peaks tegema kogu teemat hõlmavalt, analüüsides kõiki olulisi muudatusi ning nende mõju sihtrühmadele.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku arvamuse avaldamisest loobuda. Justiitsministeerium nõustub siseministeeriumi seisukohaga, et kooseluseaduse pinnalt tekkinud probleemid vajavad põhjalikumat analüüsi ja keskenduda tuleks pigem rakendusaktide kehtestamisele, arvestades seejuures, et perekonnaseaduses sätestatud abielu mõistet ei muudeta. Perekond on sügavalt eraeluline ning erakondadeülene teema, millele tuleks lahendus leida läbi diskussioonide riigikogus, pidades silmas iga üksikisiku inimväärikust ja demokraatliku õigusriigi põhimõtteid.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 22. veebruariks 2021 riigikogu õiguskomisjonile.

2. Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsuse reglemendi kohaselt kavandab valitsus oma tööd tegevusprogrammi abil, mille koostab riigikantselei peaministri juhiste ja ministrite ettepanekute alusel.

Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 on koostatud Eesti Reformierakonna ning Eesti Keskerakonna valitsusliidu aluspõhimõtete 2021–2023 elluviimiseks. Selleks on tegevusprogrammis ette nähtud konkreetsed ülesanded koos vastutava ministri, kaasvastutajate, otsuse langetamise tasandi ning tähtaegadega.

3. Valitsuse 23. oktoobri 2002 määruse nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitajad: majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärust eesmärgiga korrastada ministeeriumi sisemist struktuuri: luua strateegilise planeerimise osakond, ajakohastada digivaldkonna osakondade ja asekantsleri nimetust ning korrigeerida osakondade põhiülesandeid.

Määrus on kavandatud jõustuma 1. mail 2021.

4. Valitsuse 17. septembri 1997. a määruse nr 176 "Piirirežiimi eeskirja kinnitamine" muutmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: määruse eelnõu

Määrus viiakse kooskõlla 1. augustil 2020 jõustunud riigipiiri seaduse muudatustega, millega muu hulgas nähti ette kohustus teavitada politsei- ja piirivalveametit (PPA) piirivööndis ja piiriveekogul ellu viidavast tegevusest, kui see tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Lisaks tehakse ka muid muudatusi.

Tegevusest teavitamise kohustus on sätestatud seaduses, kuid valitsus kehtestab välispiiri valvamist takistavate või piirirahu häirivate tegevuste loetelu ja nendest teavitamise korra. Tegevused, millest tuleb piirivööndis teavitada, on lõhkamistöö, kaevandustöö, mehitamata õhusõiduki käitamine, õppus, ajujaht, võistlus, muu üritus või tegevus, mis võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu.

Võrreldes kehtiva määrusega on tegevuste loetellu lisatud mehitamata õhusõiduki käitamine ja kaevandustöö. Kuna riigipiiri valvamiseks kasutatakse erinevaid piirivalvamise taktikaid ning seire- ja valvetehnikat, on oluline, et mehitamata õhusõidukite käitamine oleks korraldatud. Kaevandustöödest teavitamine on oluline, et PPA saaks hinnata mõju riigipiiri valvamiseks mõeldud seire- ja valvetehnikale ning vajadusel võtta kasutusele meetmeid, et kaevandustöö ei mõjutaks ega rikuks seire- ja valvetehnikat. Praktikas on ka praegu sellest PPAd teavitatud.

Lisaks nähakse ette, et piirivööndis ja piiriveekogul elluviidavast tegevusest peab teavitama PPAd vähemalt 72 tundi enne tegevuse toimumist. Varasem kord nägi ette kooskõlastamist ehk loa taotlemist. Samuti nähakse ette andmed, mis teavitamisel tuleb esitada: teataja nimi, kontaktandmed, tegevuse toimumise aeg ja koht, tegevuse kirjeldus ja selle asjaolud. Tegevusest teavitamisel on oluline, et esitatakse andmed, mille alusel on PPA-l võimalik saada ülevaade toimuvast tegevusest. Samuti tagab see võimaluse võtta tegevuse elluviijaga ühendust, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Sätestatakse ka nõue, mille kohaselt peab vedaja, kes soovib välispiiri maismaapiiripunkti läbiva bussiliini kinnitatud sõiduplaani alusel lisada liinile lisabussi, teavitama sellest PPAd. See võimaldab PPA-l paremini planeerida piiripunktide tööd.

Tunnistatakse kehtetuks nõue, mille kohaselt peavad kõik piiriveekogudel kasutatavad või nende veekogude kaldal hoitavad ujuvvahendid olema registreeritud vastavas registris ja kandma registreerimisnumbrit. Väikelaeva ja jeti registreerimist reguleerib meresõiduohutuse seadus. Lisaks kasutatakse piiriveekogudel ka paate, millele ei kohaldata registreerimise kohustust ja inimestel ei ole võimalik neid registreerida.

5. Valitsuse 31. mai 2012 määruse nr 39 "Siseministeeriumi põhimäärus", valitsuse 20. märtsi 2014 määruse nr 42 "Sotsiaalministeeriumi põhimäärus" ja valitsuse 20. mai 2004 määruse nr 196 "Välisministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: määruse eelnõu

Siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja välisministeeriumi põhimäärus viiakse kooskõlla ministrite pädevusega ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkondadega, mis tulenevad peaministri 27. jaanuari 2021 korraldusest.

Vastavalt peaministri korraldusele jagunevad varasema rahvastikuministri vastutusvaldkonna küsimused sotsiaalkaitseministri, siseministri ja välisministri vahel. Rahvastiku ja perepoliitika küsimused kuuluvad edaspidi sotsiaalkaitseministri vastutusalasse. Uussisserändajate ja väliseesti kogukonna küsimused jagunevad vastavalt siseministeeriumi (ränne) ja välisministeeriumi vahel (kodanike huvide kaitse välisriikides).

Sotsiaalministeeriumi põhimääruses lisatakse ministeeriumi valitsemisalasse perede heaolu edendamine ja rahvastikupoliitika koordineerimine. Sotsiaalministeeriumi senine laste heaolu osakond nimetatakse ümber laste ja perede osakonnaks. Tulenevalt asjaolust, et varem tegeles rahvastikuminister siseministeeriumis rahvastiku- ja perepoliitika valdkonnaga, tuleb vastav muudatus teha ka siseministeeriumi põhimääruses.

Siseministeeriumi põhimääruses kaotatakse rahvastiku- ja perepoliitika osakond. Lisaks muudetakse ministeeriumi sümboolikaga seonduvat. Kui seni anti siseministeeriumi kuldteenetemärk ehk kõrgeim autasu, mida siseministeerium välja annab, muu hulgas ministrile, ministeeriumi kantslerile ja ministeeriumi asekantslerile ametist lahkumisel, siis eelnõu kohaselt antakse kuldteenetemärk neile ametist lahkumisel, kui neil on väärilisi teeneid ministeeriumi ülesannete täitmisel.

Välisministeeriumi põhimääruses tehakse täiendused ministeeriumi ülesannetes Eesti riigi ja inimeste huvide kaitsmisel, mille järgi kavandab ja korraldab ministeerium edaspidi üleilmsete eesti kogukondade kaasamist puudutavat poliitikat.

Muudatustega kaasneb siseministeeriumist teenistuskohtade üleviimine nii sotsiaalministeeriumi kui ka välisministeeriumi. Siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juhi ametikoht koondatakse.

Määrus jõustub 1. märtsil 2021.

6. Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: määruse eelnõu

Valitsuse määrused viiakse kooskõlla 1. märtsil 2021 jõustuvate töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega. Lisaks nähakse Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi ettepanekul ette alused töötaja nägemise kontrollimiseks tervisekontrollide vahelisel ajal.

Eelnõuga laiendatakse töötajate nägemise kontrollimise võimalusi ning täpsustatakse nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hankimise ja nende maksumuse hüvitamise korda. Eelnõu järgi on tööandjatel võimalik saata töötajad nägemishäirete tekkimise korral tervisekontrollide vahelisel ajal silmaarsti või optometristi vastuvõtule. Samuti hüvitab tööandja prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse. Lisaks nähakse ette, et prillid või muud nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumus hüvitatakse mitte ainult töötervishoiuarsti või silmaarsti visiidi, vaid ka optometristi külastuse korral.

Kehtiva korra järgi peab tööandja korraldama tervisekontrolli töötajatele mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ja hüvitama prillide maksumuse vaid nägemisteravuse vähenemise korral.

Lisaks ühtlustatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustest tulenevalt eelkõige valitsuse määrustes sisalduvad mõisted. Näiteks mõiste "FIE" asendatakse mõistega "teenuse osutaja".

Määrus jõustub 1. märtsil 2021.

7. Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks

1) Nõusolek keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tartu vallale (Vahi alevikus Keskuse tee 11 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek võõrandada otsustuskorras tasuta Tartu vallale Vahi alevikus Keskuse tee 11 kinnistu. Vald rajab kinnistule põhikooli hoone Vahi aleviku ja Tila küla elanikele, avalikult kasutatava tee ning haljasalad.

2) Nõusolek maaeluministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Vinni vallale (Piira külas C. T. von Neffi tn 1a kinnistu)
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: korralduse eelnõu

Maaeluministeeriumile antakse nõusolek võõrandada otsustuskorras tasuta Vinni vallale Piira külas C. T. von Neffi tn 1a asuv kinnistu, millel paikneb piirkonna tänavavalgustuse elektrikilp. Kinnistu omandamisel moodustuks kõrvalasuva Ojakalda tn 4 kinnistuga (haljasala) tervik, mis annab parema võimaluse valla ruumiliseks planeerimiseks ja kommunaalmajanduse korraldamiseks.

8. Vaideotsus valitsuse 23. detsembri 2020 korralduse nr 458 muutmiseks uue valitsuse korralduse kehtestamise nõudes
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on lahendada valitsuse korralduse peale esitatud vaie. 26. jaanuaril 2021 esitas vaide esitaja taotluse valitsuse 23. detsembri 2020 korralduse nr 458 muutmiseks uue korraldusega. Vaide esitaja hinnangul rikuti selle korralduse lisa punktiga 2.2.1 tema subjektiivset õigust. Korralduse lisaga nähti Ida-Viru maakonna ettevõtjatele ette COVID-19 puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus ja toetuse andmise tingimused, kuid kuna korralduse lisa punkt 2.2.1 ei hõlmanud vaide esitaja põhitegevusala EMTAKi koodi, siis ei saanud vaide esitaja toetust.

9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine

1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (D. N.)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud ning kes on toime pannud kolm väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta, ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (D. Š.)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud ning kes on pannud toime kaks väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta, ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (D. A.)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on kahel korral kriminaalkorras karistatud ning kes on pannud toime kaks väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta, ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.

10. Eesti kodakondsuse äravõtmine (I. K.)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt võetakse Eesti kodakondsus inimeselt, kes sai selle naturalisatsiooni korras, kuid pettuse teel. Politsei- ja piirivalveameti järelkontrollis tuvastati käekirjaekspertiisiga, et ta ei olnud kodakondsuse saamiseks vajalikku eesti keele taseme eksamit ise sooritanud.

Võttes arvesse, et inimene esitas Eesti kodakondsuse taotlemisel eesti keele oskuse kohta valeandmeid, samuti seda, et ta ei ole kasutanud rohkem kui nelja aasta jooksul talle antud võimalust sooritada nõutav eesti keele oskuse eksam, teeb siseministeerium valitsusele ettepaneku võtta temalt Eesti kodakondsus.

11. Eesti seisukoht Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse C-470/20 (Veejaam ja Espo) kohta (taastuvenergia toetuste maksmise kooskõla ELi õigusega)
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Riigikohus esitas 28. septembril 2020 Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, milles esitatud küsimustega soovib sisuliselt teada, kas Eesti taastuvenergia toetusskeem ja selle alusel toetuste maksmine on kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Eesti taastuvenergia toetusskeemi rakendab AS Elering elektrituruseaduse alusel.

Kaebus sai alguse Eleringi otsusest, millega keelduti kaebajatele Veejaam ja Espo taastuvenergia toetusskeemi alusel toetuse andmisest. Küsimuse all oli, kas kaebajad vastasid toetusskeemi tingimusele, mille kohaselt makstakse toetusi uue tervikliku tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest ja tootmispõhiselt. Vaidlus jõudis riigikohtuse, kus tekkis aga kahtlus kogu taastuvenergia toetusskeemi vastavusest ELi riigiabi reeglitele. Riigikohus leidis, et juhul, kui ELi õiguse kohaselt ei ole kaebajatel õigust toetuse saamiseks, siis ei saa seda ka riigisisese õiguse ehk toetusskeemi alusel anda.

Täpsemalt soovib riigikohus teada, kas komisjoni heaks kiidetud Eesti toetuskeem vastab ELi riigiabi reeglite kohasele "ergutava mõju" nõudele ning kas asjaolu, et perioodil 2015-2017, mil Euroopa Komisjoni hinnangul oli tegemata toetusskeemi kohta teavitus ja tegemist oli ebaseadusliku abiga, takistab taotlejate kaebuste rahuldamist. Oma 2017. aasta otsuses leidis komisjon, et Eesti taastuvenergiatoetuste maksmine oli siseturuga kokkusobiv.

Eesti leiab oma seisukohtades, et toetusskeem, mis võimaldab taastuvenergia tootjal taotleda riigiabi ka pärast projekti töödega alustamist, on ELi riigiabi reeglite ergutava mõju nõudega kooskõlas. Lisaks on oluline, et riigiabi puhul oleks tegemist uue tervikliku tootmisseadmega taastuvenergia tootmisega. Kuna komisjon on tunnistanud aastatel 2015-2017 antud riigiabi siseturuga kokkusobivaks, võib ELi õiguse alusel riigiabi anda kõigile isikutele, kes vastavad seaduse tingimustele, olenemata taotluse esitamise ajast.

12. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata panganduse direktiivide kohta (direktiivid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimet ning finantsettevõtjate tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmeid)
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: ülevaade

Panganduse kahe direktiivi (2019/879/EL ja 2019/878/EL) ülevõtmise tähtaeg oli 28. detsember 2020. Direktiivide ülevõtmise viibimise põhjuseks on peamiselt see, et riigisiseste asutustega kompromissi saavutamine võttis planeeritust kauem aega ja direktiivides tehtud muudatused on mahu poolest riigisisesesse õigusesse ülevõtmisel üsna tehnilised, tekstid pikad ja seetõttu ka töömahukad.

Direktiivide ülevõtmise viivitus tulenes eelkõige sellest, et üle sooviti võtta varem juba direktiivis 2013/36 olnud võimalus riigisisestel kontrolliorganitel, Eestis riigikontrollil, teostada finantsjärelevalve üle kontrolli. Kuigi eelnõu menetlemise ajal püüdis rahandusministeerium pakkuda välja kompromissettepanekut, mis sobiks nii finantsinspektsioonile kui ka riigikontrollile, siis valitsusele eelnõu ettepaneku esitamisel ja ka riigikontrollile edastamisel selgus, et pakutud kompromiss siiski riigikontrollile ei sobinud. Lõpuks suudeti kompromiss erinevate ametiasutuste vahel saavutada ning valitsus kiitis eelnõu heaks 7. jaanuaril 2021. Riigikogus algatati eelnõu 11. jaanuaril.

13. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta

1) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb meetmeid küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks kogu liidus, eelnõu kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Uue võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi ettepanekuga (NIS2) soovitakse adresseerida kehtiva direktiivi kitsaskohti ning digitaalsete lahenduste järjest suureneva kasutuselevõtuga kaasnevaid küberohte ja väljakutseid.

Uue direktiivi ettepanek katab rohkem sektoreid ja üksusi, muudetakse subjektide kategooriaid, ühtlustatakse direktiivi subjektide määramist, seades nõuete kohaldumise suurtele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, tugevdatakse turvanõudeid, lisatakse olulistest küberohtudest teavitamise kohustus, täpsustatakse intsidendist teavitamise korda ning käsitletakse ka tarneahelate turvalisust.

2) Eesti seisukohad avamere taastuvenergia strateegia ning üleeuroopalise energiataristu suuniste (TEN-E) määruse eelnõu kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

2020. aasta novembris avaldatud strateegias seab Euroopa Komisjon eesmärgiks suurendada ELi avamere tuuleenergia tootmise võimsust praeguselt 12 GW-lt vähemalt 60 GW-le 2030. aastaks ja 300 GW-le 2050. aastaks. Eesmärgi täitmist peaks toetama nii ELi ettevõtete juhtpositsioon sektoris kui ka liikmesriikide vaheline piiriülene koostöö muu hulgas merealade planeerimisel ja võrgutaristu rajamisel.

Komisjoni hinnangul on avamere taastuvenergia ulatuslikuks kasutuselevõtuks 2050. aastaks vaja investeerida peaaegu 800 miljardit eurot, millest ligikaudu kaks kolmandikku kuluks võrgutaristule. Enamik rahast peaks tulema erasektorist, lisaks on võimalikud Euroopa Investeerimispanga ja teiste finantsasutuste laenud ja garantiid. Üheks allikaks võib olla ka taastuvenergia rahastusmehhanism ehk taastuvenergia statistikakaubanduse edasiarendus, mida Eesti toetab.

Eesti toetab avamere taastuvenergia strateegiat. Peame oluliseks Läänemere regioonis koostöö tõhustamist, et kiirendada meretuuleenergia ja merevõrgu, sealhulgas hübriidvõrgu arendamist. Investeeringute kasvatamiseks toetame ELi taastuvenergia finantsmehhanismis osalemist. Toetame ELi tarne- ja väärtusahelate ning kutseoskuste tugevdamist. Avamere taastuvenergia arendamisel on oluline arvestada mõju eri valdkondadele, sealhulgas taastuvenergia eesmärkidele, keskkonnale, riigikaitsele ning majandusarengule.

TEN-E määruse eesmärk on määratleda ELi energeetika infrastruktuuri ühishuviprojektid ja need kiirendatud korras ellu viia. Sealjuures on määruse ettepanek viidud kooskõlla uute kliimaeesmärkidega. Määrusesse on lisatud uued taristukategooriad nagu vesinikuvõrgud, tark gaasivõrk ja avamere tuuleenergia, millele on võimalik taotleda ELi toetust. Läbi vaadatud määruse kohaselt ei vasta maagaasitaristu ja naftajuhtmed enam kliimaeesmärkidele ning seega ei peaks ka vastama ühishuviprojektide tingimustele. Määrus aitab ka kaasa piiriülese taristu õigeaegsele kasutuselevõtule, kiirendades loamenetluse protsesse. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust.

Eesti toetab TEN-E suuniste uuendamist. Leiame, et ennekõike piiriülesus peaks jääma ka uuendatud TEN-E määruses olulisteks ühishuviprojektide määramise kriteeriumideks. Toetame ELi rahastusvõimaluste piiramist projektidele, mis pikendavad ELi sõltuvust fossiilkütustest. Toetame määruses loodud targa gaasivõrgu kategooriat. Toetame ühishuviprojektide loamenetluste kiirendamist, kuid see ei tohi ebaproportsionaalselt suurendada riikide halduskoormust. Leiame, et lisaks uuringutoetustele peaks TEN-E võimaldama investeeringutoetusi energia salvestuslahendustesse nagu näiteks pumphüdrojaamad ja vajalikku võrgutaristusse. Peame oluliseks, et TEN-E määruses säiliks võimalus edendada ka tarkade võrkude ühishuviprojekte, mis aitab energiasektorit digitaliseerida.

3) Eesti seisukohad käibemaksudirektiivi (direktiiv 2006/112/EÜ) muutmiseks Euroopa Komisjonile rakendusvolituse andmise kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu kohta

Euroopa Komisjon esitas 18. detsembril 2020 Euroopa Liidu Nõukogule menetlemiseks direktiivi ettepaneku, millega muudetakse käibemaksudirektiivi seoses komisjonile rakendamisvolituste andmisega. Komisjon saab ELi käibemaksualaste õigusaktide ühetaolist kohaldamist edendada vaid käibemaksukomitees, mis saab kokku leppida üksnes mittesiduvates suunistes käibemaksudirektiivi kohaldamise kohta.

Komisjoni hinnangul ei taga käibemaksukomitee suunised alati ELi käibemaksualaste õigusaktide ühetaolist kohaldamist, eelnõu menetlus on aeganõudev ega taga alati piisavat selgust. Seega esitas komisjon eelnõu, et luua kontrollimenetluse komitee (nõuandekomitee), mis jälgiks komisjoni rakendusaktide vastuvõtmist teatud käibemaksudirektiivi sätete osas. Komitee esitab kontrollimenetluses oma arvamuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Eesti ei nõustu komisjoni seisukohaga, et eelnõu annaks võimaluse paremaks õigusselguseks käibemaksudirektiivi rakendamisel. Komisjonile rakendusakti andmise pädevusega kaldutaks kõrvale maksuvaldkonnas ühehäälsusega otsustamise reeglist, mis võib tekitada olukorra, kus teiste valdkondadega tihedalt seotud maksuküsimusi soovitakse edaspidi arutada ja otsustada teiste valdkondade kvalifitseeritud häälteenamusega otsustusprotsesside raames.

Eesti on seisukohal, et maksuküsimustes peab otsustama ühehäälselt ning probleemid liikmesriikide poolsest käibemaksudirektiivi erinevast tõlgendusest on võimalik lahendada ka olemasolevaid ühehäälseid otsustusprotsesse edaspidi efektiivsemalt kasutades.

14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisministrite 22. veebruari 2021. aasta kohtumisel ja informatsioon piiravate meetmete kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

22. veebruaril 2021 toimub Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, kus tulevad peamiste teemadena arutlusele suhted Venemaaga ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika algatus "Strateegiline kompass". Lisaks käsitletakse olukorda Hongkongis ning toimub mitteametlik videokohtumine USA välisministri Antony Blinkeniga. Veebruari ülemkogu kohtumist ettevalmistavalt on lisatud materjalidesse ka seisukohad Euroopa Liidu lõunanaabruse kohta.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus