Valitsuse 18.11 istungi kommenteeritud päevakord

17.11.2021 | 17:28

Valitsuse istung algab homme kell 10. Kell 12 toimub Stenbocki maja pressiruumis valitsuse pressikonverents. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallas, siseminister Kristian Jaani, kaitseminister Kalle Laanet, maaeluminister Urmas Kruuse ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Koroonaviiruse leviku ohu maandamiseks palume pressikonverentsil osalejatel esitada majja saabumisel COVIDi-tõend ja pressikonverentsi väikest ruumi arvestades kanda kohapeal kaitsemaski. Auditooriumi vajadusi arvestades esinejad maske ei kanna.
    • Jaga

1. Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga viiakse autoveoseadus, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus jt seadused vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate direktiivide ja otsekohalduvate määrustega. Maanteepaketi eesmärk on tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused.

Rahvusvahelisel tasulisel autoveol hõlmatakse ühenduse tegevusloa nõudega ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass on 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi vahel. Muuhulgas on tegevusloa saamiseks vajalik koolituse läbinud veokorraldusjuhi olemasolu, kes vastutab vedaja juures korraldatavate autovedude eest.

Direktiivi ülevõtmiseks on vajalik kehtestada rakendusnormid, millega laiendatakse autoveosektorile lähetatud töötajate direktiivi nõudeid. Seetõttu tuleb edaspidi autovedu teises riigis teostavale autojuhile maksta vähemalt lähetuse toimumise koha riigi töötasu alammäära suurust töötasu, seal hulgas ületunnitöötasu jm. Seda juhul, kui poolte kokkuleppel makstakse töötasu alammääras ning lähetuse toimumise koha töötasu alammäär on koduriigi töötasu almmäärast suurem.

Riiulifirmade vastu võitlemiseks nähakse määrusega 2020/1055 ette, et liikmesriikide vedajate elektroonilistesse registritesse, mis on üle Euroopa ühendatud ühtseks ERRU süsteemiks, peab iga vedaja kohta olema kantud tema juures töötavate inimeste, sealhulgas autojuhtide arv ning tegevusloa andja peab vedaja tegevusloa kehtivusperioodil kontrollima, et vedaja käsutuses olevate sõidukite ja autojuhtide arv on proportsionaalne vedaja tehtavate vedude mahuga. Nii vedaja juures töötavate inimeste kui autojuhtide arvu saamine lahendatakse Eestis vastavate andmete kandmisega töötamise registrist majandustegevuse registrisse. Selline riiklike registrite vaheline andmevahetus väldib halduskoormuse teket veoettevõtjatele.

Seadus on kavandatud jõustuma lähtuvalt määruste ja direktiivi rakendamise ajagraafikust valdavalt veebruaris 2022.

 

2. Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Seaduse eelnõu

Riigihangete seaduse eelnõu eesmärk on lahendada seaduse rakendamisel esile kerkinud praktilised probleemid ja viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu riigihangete direktiividega. 

Peamiselt on tegemist erinevate tehnilist laadi muudatustega, et parandada õigusselgust ja muuta hankekorraldust paindlikumaks.

 

3. Ettekanne „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest 2021. aastal
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Justiitsminister Maris Lauri tutvustab valitsuse liikmetele kriminaalpoliitika põhialuste elluviimist 2021. aastal.

Kriminaalpoliitika põhialuste prioriteetideks aastani 2030 on suurendada kriminaaljustiitssüsteemi tõhusust, ennetada noorte õigusrikkumisi ja ennetada kuritegevust, eelkõige sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest toime pandud õigusrikkumisi ning tõhustada karistuspoliitikat.

 Põhialuste elluviimisest teeb valitsus igal aastal ettekande Riigikogule. Justiitsminister esitab 2021. aasta ettekande parlamendile Riigikogu 24. novembri istungil.

 

4. Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu

Valitsus kehtestab iga-aastased kutselise kalapüügi võimalused ja tasumäärad järgmiseks aastaks.

Võrreldes 2021. aastaga jäävad räime, kilu ja tursa traalpüügi tasumäärad samaks. Kui vahepealsetel aastatel lestapüügi vastu huvi puudus ja vastavat püügiõigustasu 2021. aastaks ei kehtestatud, siis nüüdseks on olukord muutunud ja 2022. aastaks kehtestatakse uuesti ka tasu lestapüügi eest, mis on keskkonnatasude seaduse kohaselt minimaalne võimalik ehk 1,25 eurot tonni eest.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tõuseb peamiselt ahvenasaagi suurenemisest tingituna põhjanooda tasumäär 1881,61 eurolt 2556 euroni, mis on vastavalt seadusele selle püügivahendi maksimaalne lubatud tasu. Märgatavalt tõusevad piirijärvedel ka püüvõrgu ja avaveevõrgu tasud, ülejäänud jäävad eelnenud aastaga võrreldes, kas samale tasemele või muutuvad vaevumärgatavalt.

Niinimetatud angerjaveekogudes toimuvad suurimad muutused Kaiavere järve tasudes. Mõrra tasu langeb ligi 65 euro võrra, samas kui õngejada tasu tõuseb umbes 54 euro võrra.

Kaugpüügil kalaliikide püügiõiguse tasud 2021. aastaga võrreldes oluliselt ei muutu. Peamine muutus on Kirde-Atlandi reguleerimata liikide püügil tasu tõus 8 euro võrra.

 

5. Suigu looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu

Suigu looduskaitsealale kehtestatakse kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord.

Suigu looduskaitseala asub Lääne-Virumaal Vinni vallas. Looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning elupaigatüüpe, milleks on vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Lisaks kaitstakse esmatähtsa liigina lendoravat ja tema elupaiku ning laialehist nestikut ja tema kasvukohti.

Suigu looduskaitseala pindala on praegu 82,8 hektarit, millele liidetakse lendorava püsielupaika hõlmavad 48,2 hektarit. Lisaks korrigeeritakse vastavalt uuemale põhikaardile kaitseala välispiiri, mille tulemusena suureneb kaitstav ala 0,6 hektari võrra. Seega on kaitstava ala pindala kokku 131,6 hektarit. Kogu kaitseala paikneb riigi omandis oleval maal.

 

6. Selja jõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse Selja jõe looduskaitseala kaitsekorda ja korrigeeritakse kaitseala piiri. Kehtiv maastikukaitseala kaitsekord ei taga Natura väärtuste kaitset. Kaitsekorra muutmine on vajalik ka laane- ja salumetsade kaitseks.

Selja jõe looduskaitseala asub Lääne-Virumaal Haljala vallas. Kaitseala territoorium kuulub loodusalana Natura 2000 võrgustikku. Kaitseala pindala on edaspidi 642,5 hektarit ja võrreldes kehtiva korraga väheneb 0,4 hektari võrra. Välja arvatakse piiril olevad kohalikud teed ning sellised äärealadel olevad õue- ja haritavad maad, mis ei moodusta maastikuga ühtset tervikut. Kaitsealasse arvatakse täiendavalt umbes 4,5 hektarit riigimetsa. Piiriselguse huvides kavandatakse veel mitmel pool väiksemaid muudatusi, näiteks viiakse piir kooskõlla katastripiiriga või looduses selgelt eristuva objektiga. Eraomandis olevat maad on 257,9 hektarit ja riigi omandis 384,3 hektarit. Sihtkaitsevööndisse täiendavalt eramaid ei arvata.

Kaitse-eesmärk on kaitsta Selja jõe orgu, ajaloolist maakasutust ja piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, metsa ja poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike. Samuti elupaigatüüpe ja kaitselauseid liike.

Võrreldes kehtiva korraga suuri muudatusi ei tehta. Nähakse ette võimalus, et valitseja nõusolekul lubatakse telkimine ja lõkke tegemine ettevalmistamata kohtades. Lisaks lubatakse piiranguvööndi hall-lepikutes valitseja nõusolekul lageraie.

 

7. Alliku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt moodustatakse Alliku liigikaitseala baasil laane- ja salumetsade kaitse vajadusest lähtuvalt Alliku looduskaitseala. Looduskaitseala moodustamine on vajalik metsa range kaitse tagamiseks seni ebapiisavalt kaitstud laane-, salu- ja soovikumetsade tüübirühmade osas (82,4 ha). Lisaks viiakse kaitsekord kooskõlla looduskaitseseadusega, kuna praegu puudub alal looduskaitseseaduse kohane kaitse-eeskiri ning seal kehtib looduskaitseseaduse järgne piiranguvööndi režiim.

Alliku looduskaitseala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas. Ala ei ole Natura loodus- ega linnuala. Alliku liigikaitseala pindala on 74,4 hektarit, pärast välispiiri korrigeerimist suureneb kaitseala pindala 11,4 hektari võrra ehk kaitseala pindala on 85,8 hektarit. Kaitseala jääb kogu ulatuses ühele riigimaa katastriüksusele. Pindala suurenemine on tingitud peamiselt piirijoone kulgemise korrigeerimisest vastavalt uuenenud kaardimaterjalile ja katastriüksuste piiridele. Kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi, säilitada piirkonnale iseloomulik maastikuilme, kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku ning mägralinnakut.

Olemasolevast kaitsealast arvatakse välja kaitseliidu lasketiiru katastriüksus 2,7 hektarit. Kaitse alt arvatakse välja 1,3 hektarit eramaad. Kogu kaitseala tsoneeritakse ühte Alliku sihtkaitsevööndisse.

Võrreldes kehtiva kaitsekorraga muutub kaitsekord rangemaks. Kaitsealal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, sealhulgas metsade majandamine. Võrreldes varasema kaitsekorraga on lubatud jahipidamine välja arvatud mägrajaht. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd, uue rajatise rajamine kaitseala või riigikaitse tarbeks.

 

8. Oja liigikaitseala kaitse alt väljaarvamine
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Määruse eelnõu

Kaitse alt arvatakse välja Viljandi vallas uuendamata kaitsekorraga liigikaitseala. Liigikaitseala pindala kattub 66 protsendi ulatuses Jamsi metsise püsielupaigaga. Seega on suures osas tegemist topelt kaitsega alaga. Tehtud välitöödele ning andmebaaside analüüsimisele leiti, et sellel kaitseala osal, mis jääb väljapoole Jamsi metsise püsielupaika puuduvad looduskaitseseaduse kohased loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused. Puudub ka ala kaitse jätkamise otstarbekus, mistõttu arvatakse ala kaitse alt välja.

Oja liigikaitsela ei ole Natura 2000 loodus- ega linnuala. Kaitseala pindala on 80,7 hektarit.

 

9. Nõusolekud riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Tori vallale (Veejaama, Pärnu jõe V1 ja Sindi paisu kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek anda otsustuskorras tasuta Tori vallale Veejaama, Pärnu jõe V1 ja Sindi paisu kinnistud puhkeala rajamiseks ning veevarustussüsteemide ja teede korrashoiu ning hoolduse korraldamiseks.

 

2) Nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Keila linnale (Piiri tn 7a kinnistu
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse nõusolek majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile anda tasuta Keila linnale Piiri tn 7a kinnistu loomelinnaku moodustamiseks.

Ühe osana on kavas rajatavasse loomelinnakusse koondada Keila linna noortega seotud huvitegevused. Lisaks on Keila linnal plaanis arendada edasi mitmesuguseid huvitegevusi noortele, mida hetkel ruumide puudusel ei saa pakkuda, näiteks: teadusringid, robootika, mehhatroonika, motosport, siseskatepark jne. Keila linnas on vajadus keskkonna järgi, mida saaksid kasutada vastavalt vajadusele ka vabaühendused, piirkonna start-up’id ja väikeettevõtjad (võimalik tulevikus tehtav äriline tegevus on planeeritud Keila Noortekeskuse hoones aadressil Mäe tn 7). Kavandatav loomelinnak oleks oluliseks kogukonda ühendavaks keskuseks erineva vanuse, tausta ja tegevusaladega inimestele.

Loomelinnaku rajamist soodustavad ka läheduses asuvad kool, muusikakool raamatukogu, tervisekeskus ja -rajad. Keila linnas on aastate jooksul väljakujunenud tugev hariduse andmise keskkond, koos paljude huvitegevuste võimalustega. Naaberomavalitsustest: Lääne-Harju, Saue ja Harku vallast käib Keila linnas haridust omandamas umbes 600 last. Nendest lastest omakorda umbes 400 kasutavad ka Keila linna poolt pakutavaid huvitegevuse võimalusi.

Praegu kasutab kinnistut Eesti Geoloogiateenistus puursüdamike hoiustamiseks, kuid need viiakse Arbavere Uuringukeskusesse vastavalt uute hoidlate valmimisele järgneva kahe kuni kolme aasta jooksul.

 

10. Volitus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahendite haldamiseks ja rakendamiseks
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohaselt eraldatakse Eestile Euroopa Liidu Solidaarsusfondist (ELSF) 3,58 miljonit eurot. Korraldusega määratakse EL solidaarsusfondi vahendite koordineerivaks asutuseks ja rakendusüksuseks riigi tugiteenuste keskus, kes peab hakkama Euroopa Komisjonile esitama toetuse väljamaksmiseks ja kasutusele võtmiseks vajalikke dokumente, aruandeid ja ühtlasi  teostama ka järelevalvet. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond määratakse auditeerima toetuse kasutamise sihipärasust ja vastavust sätestatud tingimustele.

Laekuvatest vahenditest soovitakse tagasiulatuvalt katta möödunud aastal läbi viidud isikukaitsevahendite hangete kulusid. Kulud on abikõlblikud alates möödunud aasta 12. märtsist,  kui valitsus kuulutas välja eriolukorra. Rahaline toetus makstakse ühekordse maksena Eestile välja pärast rahastamisotsuse tegemist ning nõutud lisadokumentide esitamist eeldatavasti tänavuse aasta jooksul.

 

11. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Haapsalu linnas Uus-Sadama tn 2//4 asuv kinnistu)
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile antakse üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mittevajalik Lääne maakonnas Haapsalu linnas Uus-Sadama tn 2 // 4 asuv kinnistu hariliku väärtusega 230 000 eurot.

Korraldusega volitatakse riigihalduse ministrit riigi esindajana hääletama RKASi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 230 000 euro võrra 230 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Samuti antakse korraldusega MKMile nõusolek kinnistu üleandmiseks RKASile mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks. Riigi poolt omandatavate uute RKASi aktsiate valitsejaks määratakse rahandusministeerium.

 

12. Vaideotsus Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ osaliselt kehtetuks tunnistamise nõudes
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Korralduse eelnõu

Arutamisel on valitsuse 21. oktoobril vastu võetud korralduse suhtes esitatud vaie.

 

13. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kolmel korral karistatud kriminaalkorras. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.

Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

 

14. Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu heakskiitmine
Esitaja: kultuuriminister Tiit Terik
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt on võimalik avada rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise täiendav taotlusvoor ja taotleda kahjuhüvitise tagatist ka veel toimumata spordisündmuse kulude katteks.

Rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitist eraldatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve vahendite arvelt. Esialgu on rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise taotlusvooru planeeritud 500 000 eurot. Osa eraldatavast toetusest laekub maksudena tagasi riigieelarvesse. Taotluste menetlemisega seotud kulude katmiseks täiendavaid vahendeid ei vajata ning need kaetakse kultuuriministeeriumi eelarvest.

 

15. Maaeluministri määruse "COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus piima- ja sealihatootjale" eelnõu heakskiitmine
Esitaja: Maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Valitsus plaanib heaks kiita maaeluministri määruse „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus piima- ja sealihatootjale“.

2021. aasta alguseks näitasid põllumajandussaaduste hinnad pärast 2020. aasta Covid-19 viirusepuhangust tingitud hinnalangust taastumise märke. 2021. aasta oktoobriks loomakasvatuses kokkuostuhinnad stabiilsele pandeemiaeelsele tasemele ei taastunud ja tõus on olnud aeglasem kui sisendihindadel. Ostusööda ja energiahindade oluline kallinemine vähendab ettevõtete tulu veelgi. Arvestades 2020. aasta keerulist olukorda, kus oluline tulu langus vähendas ettevõtjate reserve ja likviidsust, ei suuda loomakasvatusettevõtted kasvavate kuludega praeguse tagasihoidlikuma saaduste hinnatõusu (piimasektoris) ja hinnalanguse (sealihasektoris) juures toime tulla. Vajadus vähendada söödakulusid mõjutab otseselt loomade tootlikkust ning võimendab ettevõtete tulu vähenemist ka realiseerimismahtude kokku tõmbumise kaudu. Peamised kahju saanud põllumajanduslikud tegevusvaldkonnad on piimatõugu lehma kasvatus ja seakasvatus.

Toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule piimatõugu lehma kasvatuse ja seakasvatuse tegevusvaldkonnas. Toetust antakse taotlejale, kes pidas PRIA andmete kohaselt 30. septembri 2021. a seisuga vähemalt ühte piimatõugu lehma või siga, kelle pidamisest oli teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks ja kes tasus 2020. aastal maksu- ja tolliameti TSD ja E-vormi andmetel tööjõukulu.

Toetuse määr seakasvatuse tegevusvaldkonnas kuni 70% taotleja tasutud tööjõukuludest ega ületa taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta riigiabina antava toetuse puhul riigiabi ajutise raamistiku kohaselt on 225 000 eurot. Teatud tingimuste täitmisel on võimalik antud toetust anda vähese tähtsusega abina, sellisel juhul on toetust võimalik suurendada kuni 25 000 euro võrra.

Valitsuse 11. novembri istungil eraldati maaeluministeeriumile valitsuse reservist põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks 5,5 miljonit eurot.

Toetust on võimalik taotleda 1.-7. detsembrini 2021. a. Toetus makstakse taotlejale hiljemalt 31. jaanuar 2022.

 

16. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni soovituse kohta, mis käsitleb ühise küberüksuse loomist
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon avaldas 23. juunil 2021 soovituse ühise küberüksuse loomise kohta. Ühise küberüksuse eesmärk on koordineerida ELi tegevust ulatuslike küberintsidentide ja -kriiside ärahoidmisel, avastamisel, heidutamisel, takistamisel ning neile reageerimisel. Tegemist oleks virtuaalse ja füüsilise platvormiga, mis tugineks olemasolevatele struktuuridele ja ressurssidele ja võimaldaks ELi üksuste ja liikmesriikide ametiasutuste vahelist turvalist ja kiiret operatiiv- ja tehnilist koostööd.

Eesti toetab ühise küberüksuse algatuse eesmärki arendada Euroopa Liidu kriisihalduse raamistikku. Samas peab vältima juba olemasolevate arvukate teabevahetus- ja operatiivkoostöö platvormide (ENISA, Europol, CERT-EU, CSIRTide jne) dubleerimist.

 

17. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu üldise tooteohutuse määruse eelnõu kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Algatuse eesmärk on ajakohastada Euroopa Liidu tooteohutuse nõudeid, arvestamaks uute tehnoloogiate ja oluliselt kasvanud veebimüügiga. Samuti tõhustatakse eelnõuga toodete tagasikutsumise protseduure ning ühtlustatakse turujärelevalve reegleid seni juba Euroopa Liidu tasandil harmoneeritud ja veel harmoneerimata toodete osas.

Eesti toetab üldise tooteohutuse ajakohastatud reeglite kehtestamist määrusega, et tagada sidusus turujärelevalve õigusraamistikuga ja ühetaoline tõhus kaitse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

 

18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 25.-26. novembri 2021. a istungil
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu eesmärk on pidada 25. novembril EL siseturu- ja tööstusministrite arutelu Euroopa majanduse elavdamise kava rakendamise üle ja saavutada kokkulepe üldises lähenemisviisis EL digiteenuste määruse ja EL digiturgude määruse osas. 26. novembril on kavas kosmoseministrite poliitiline mõttevahetus uue kosmosetööstuse pikaajalise kestliku arengu ja rahastamise osas, kiidetakse heaks kosmosevaldkonna alased nõukogu järeldused ja eesistuja aruanne kosmoseliikluse korraldusest.

Eesti toetab kokkuleppimist nii digiturgude kui digiteenuste määruste eelnõudes. Digiteenuste algatuse suhtes täpsustatakse senist Eesti seisukohta seoses usaldusväärsete teavitajate regulatsiooniga. Usaldusväärseks teavitajaks loetakse isikut, kelle esitatud teateid veebiplatvormidele ebaseadusliku sisu eemaldamiseks peab platvorm käsitlema eelisjärjekorras. Eesti nõustub lahendusega, mille kohaselt võib usaldusväärseks teavitajaks olla ka ametiasutus.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo