Valitsuse 18.11.2004 istungi kommenteeritud päevakord.

18.11.2004 | 10:28

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 18. novembril 2004. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Üve Maloverjan 693 5719, Erki Peegel 693 5792


1. "Välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse" eelnõu  

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland  

Tüüp: seaduse eelnõu  

 

Eelnõu eesmärgiks on ühtlustada välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse teksti ning anda valitsusele volitus kehtestada määrusega välisriigi avaliku dokumendi tunnistusega (apostille´ga) kinnitamise kord.

Eelnõuga täiendatakse kehtivat seadust paragrahviga, millega valitsusele antakse volitus kehtestada apostille´ga kinnitamise kord, mis sätestab apostille´sid väljastavate asutuste pädevuse, kinnitamise tähtajad ja korra, kinnitamise taotlemisel esitatavad andmed ning apostille´ kehtetuks tunnistamise tähtajad ja korra.

Seaduse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest.

2. "Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse muutmise seaduse" eelnõu  

Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi  

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt viiakse õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramisel kasutatavate ekspertide atesteerimine ja järelevalve nende tegevuse üle vastavusse ministeeriumide tegevusvaldkondades toimunud muudatustega.

Seadusest kõrvaldatakse sellest aegunud volitusnormid ja samastatakse õigusvastaselt võõrandatud vara väärtust hindava ekspert ehitusseaduses sätestatud isikuga, kellel on õigus teha ehitiste ekspertiise. Varem keskkonnaministri kehtestatud korras atesteeritud ekspertidel võimaldatakse kuni ümberatesteerimiseni jätkata senist tegevust, kuna praegu on probleemiks, et vara maksumuse hindamiseks ei ole võimalik leida kehtiva atesteeringuga eksperte. Ajavahemik 31. detsembrini 2005. a, mille jooksul senised eksperdid võivad tegevust jätkata, on piisav sujuvaks üleminekuks uuele regulatsioonile.  

Seadusemuudatus ei too kaasa kulutusi, mis erineksid senistest, kuna eksperte kasutatakse vara maksumuse määramiseks õigustatud subjekti taotlusel ja kulul. Eelnõu reguleerimisvaldkond ei puutu seletuskirja kohaselt kokku Euroopa Liidu õigusega.

3. "Perekonnaseaduse muutmise seaduse" eelnõu  

Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher  

Tüüp: seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse kõigile Eesti Vabariigi konsulaarametnikele õigus kinnitada siseministri poolt kehtestatud vormi kohaselt esitatud abielu lahutamise avaldusi ja lapse põlvnemise kindlakstegemise avaldusi. Täpsustatakse ka perekonnaseisuasutuste pädevust, sätestades, et perekonnaseisuasutus on pädev lahutama abielu vaid juhul, kui mõlemad abikaasad elavad Eestis. Samuti lihtsustatakse perekonnaseisuaktide väljastamise menetlust.

Eelnõu esitamine on ajendatud õiguskantsleri märgukirjast, milles tehakse valitsusele ettepanek lihtsustada välismaal viibivate isikute võimalusi osaleda Eestis toimuva abielu lahutamise või lapse põlvnemise kindlakstegemise menetluses.

Küsimust arutati valitsuse 30. septembri 2004. a istungil, kus kiideti põhimõtteliselt heaks justiitsministri esitatud välismaal viibivate isikute jaoks abielulahutuse ja põlvnemise kindlakstegemise menetlust lihtsustavate perekonnaseaduse muudatused ning tehti justiitsministrile ülesandeks valmistada ette perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu 1. novembriks 2004. a.

Eelnõu kohaselt laieneks abielulahutuse avalduse ja lapse põlvnemise kindlakstegemise avalduse kinnitamise õigus kõikidele Eesti Vabariigi konsulaarametnikele erinevalt praegusest korras, kus avaldus peab olema notariaalselt tõestatud. Siseministrile antakse volitus vastava avalduse vormi kinnitamiseks.

 

Eelnõu kohaselt peaks perekonnaseisuasutused abielu lahutama üksnes juhul, kui mõlemad abikaasad elavad Eestis. Õiguslikult keerulised rahvusvahelised abielulahutused peaksid jääma kohtu pädevusse.

Perekonnaseisuaktide väljastamise menetlemise lihtsustamiseks kaotatakse eelnõu kohaselt nõue esitada sünni-, surma ja abielulahutusakti koostamiseks avaldus elukohajärgsele perekonnaseisuasutusele, kuna avaldust on üldjuhul võimalik menetleda ükskõik millises perekonnaseisuasutuses. Ühtlustatakse ka tähtajad sünniakti koostamisel peale lapse sündi, leidlapse leidmist või surnult sündinud lapse sündi.

Seadus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2005. a. Muudatustel ei ole seletuskirja kohaselt puutumust Euroopa Liidu õigusega. Seaduse rakendamine ei too seletuskirja kohaselt riigile kaasa täiendavaid kulutusi ega organisatsioonilisi muudatusi.


Eeldatavalt on seaduse rakendamisega kaasnev lisakoormus konsulaarasutustele väike ning selle kompenseerivad avalduste kinnitamise eest võetavad riigilõivud. Samuti ei tohiks sünni-, surma ja abielulahutusaktide avalduste esitamist puudutavad muudatused kaasa tuua muudatusi perekonnaseisuasutuste töö mahtudes, kuna isikud valivad toiminguteks elukohale lähima perekonnaseisuasutuse.

4. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta  

 

4.1. Arvamuse andmine "Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse" eelnõu (493 SE) kohta  

Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants, rahandusminister Taavi Veskimägi  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 25. oktoobril 2004. a eesmärgiga laiendada töötuskindlustusega hõlmatute ringi nende inimeste võrra, kes lõpetasid töösuhte poolte kokkuleppel ning ka nende võrra, kes on aasta jooksul suhteliselt lühemat aega hõivatudd. Eelnõu algatajate hinnangul tuleb laiendada töötuskindlustuse saajate ringi, sest töötukassal on tekkinud maksekogumise tulemusena korralik tagavara. 

 

Eelnõu kohaselt arvatakse kindlustushüvitise saajate hulka ka need tähtajaliste töölepingutega töötanud töötajad, kellel on viimase kolme aasta jooksul (36 kuud) kogunenud vähemalt 12 kuud kindlustusstaa¾i. Senine tähtaeg - 24 kuud staa¾i kogumise ajana - on üks lühemaid võrreldes teiste Euroopa riikide kindlustuspõhimõtetega.

Praegu kehtiva korra järgi loetakse kogutud töötuskindlustusstaa¾ nulliks ka pärast seda, kui inimesele on määratud töötu riiklik abiraha. Eelnõu järgi algaks töötuskindlustusstaa¾i arvestamine nullist vaid pärast töötuskindlustushüvitise saamist.

Eelnõu algatajate hinnagul suureneb töötuskindlustushüvitise saajate ring arvatavasti 15 000 hüvitisesaaja võrra aastas 10%-lise tööpuuduse korral ning hüvitise väljamaksmiseks ei ole vaja suurendada makse määra.

4.2. Arvamuse andmine "Töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 6 lõike 2 muutmise seaduse" eelnõu (494 SE) kohta  

Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants, rahandusminister Taavi Veskimägi  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Töötu sotsiaalse kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Eesti Keskerakonna fraktsioon 25. oktoobril 2004. a eesmärgiga kehtestada seadusega töötu riikliku abiraha määr ja suurendada seda ühtlasi seniselt 400 kroonilt kuus 800 kroonile kuus. Praegu kehtiva seaduselõike kohaselt kehtestab töötu riikliku abiraha määra valitsus.

Algatajad soovisid saavutada olukorda, kus töötu riikliku abiraha määr oleks vähemalt võrdne või ületaks toimetulekupiiri määra. Eelnõu koostamisel on lähtutud ka sellest, et Eestis kehtiv töötu riikliku abiraha määr ei vasta sotsiaalharta nõuetele.

4.3. Arvamuse andmine "Teeseaduse § 16 muutmise seaduse" eelnõu (495 SE) kohta  
Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip, rahandusminister Taavi Veskimägi, regionaalminister Jaan Õunapuu  
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Teeseaduse muutmise seaduse algatas Eesti Keskerakonna fraktsioon 26. oktoobril 2004. a eesmärgiga sätestada seaduses, et alates 1. jaanuarist 2005. a eraldatakse teehoiu rahastamiseks ette nähtud summast riigimaanteede hoiuks 90% ja kohalike teede hoiuks 10%, 1. jaanuarist 2006. a vastavalt 80% ja 20%, 1. jaanuarist 2007. a 75% ja 25% ning 1. jaanuarist 2008. a 70% ja 30%.

Teeseaduse kehtiva sõnastuse kohaselt määratakse raha jaotus riigimaanteede hoiuks ning kohalike maanteede ja tänavate hoiuks igaks eelarveaastaks riigieelarves. Kohalike teede hoiuks riigieelarvest määratud raha jaotuse maakondade vahel kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul teehoiukava alusel valitsus.

4.4. Arvamuse andmine "Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse" eelnõu (478 SE) kohta  

Esitajad: rahandusminister Taavi Veskimägi, justiitsminister Ken-Marti Vaher

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Isamaaliidu fraktsioon 13. oktoobril 2004. a eesmärgiga välistada Riigikogu liikmete kuulumine äriühingute nõukogudesse. Algatajate selgitusel sätestab riigi põhiseadus võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte, Riigikogu liikmete kuulumine riigi äriühingute nõukogudesse aga rikub seda põhimõtet.

Seaduse kohaselt kuulub riigi äriühingute nõukogu liikmete määramine ja tagasikutsumine riigi osalust valitseva ministri ja rahandusministri pädevusse. Nõukogu liige on kohustatud täitma teda määranud ministri suuniseid ja andma aru oma tegevusest, sealhulgas esitama ministri soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu tegevuse kohta. Minister otsustab ka nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise korra.

Seega on seadusega loodud olukord, kus riigi äriühingu nõukokku kuuluv Riigikogu liige on kohustatud täitma teda määranud ministri suuniseid ning on tema ees ka aruandekohustuslik. Ka riigi äriühingu nõukokku kuuluvale Riigikogu liikmele tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab minister. Ka õiguskantsler on juhtinud tähelepanu sellele, et olukord ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.

5. Ülevaade Eesti keskkonnategevuskava täitmisest 2003. aastal  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Keskkonnaministeerium esitab ülevaate valitsuse 5. juuni 2001. a istungil heaks kiidetud Eesti keskkonnategevuskava (KTK) täitmisest 2003. aastal. Ülevaade põhineb keskkonnaministeeriumi poolt läbi viidud küsitlusel ja analüüsil.

Küsitluse viis keskkonnaministeerium läbi 2004. aasta veebruaris - märtsis. Kava täitjatele, sealhulgas keskkonnaministeeriumi struktuuriüksustele ja haldusala asutustele, teistele ministeeriumitele, maavalitsustele, kohalikele omavalitsustele, tööstusettevõtetele ja valitsusvälistele organisatsioonidele saadeti välja 125 küsitluslehte, kus paluti anda informatsiooni kava tegevuse täitmise, tulemuste/vahetulemuste, projekti seisu, projekti alguse ja lõpu ning rahastamisallikate ja summade kohta.

Saadud informatsiooni kasutati KTK andmebaasi ajakohastamiseks, mis loodi KTK koostamise käigus ning mida haldab Keskkonnaministeeriumi strateegia ja investeeringute osakond. Andmebaas sisaldab informatsiooni KTK tegevuste elluviimise ja rahastamise kohta.

6. Kohaliku omavalitsuse üksusele ühinemistoetuse eraldamise ning ülekandmise tingimused ja kord  

Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Eelnõuga kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele ühinemise soodustamiseks toetuse eraldamise ning ülekandmise tingimused ja kord.

Ühinemistoetuste eesmärgiks on ühinemise soodustamine, millega antakse signaal, et riik peab oluliseks ühinemisega seotud toimingute kulude katmise toetamist. Omavalitsusüksused on pärast uue volikogu valimist juba uuringute, analüüside ja rahvaküsitluse läbiviimise kulud katnud ning ühinemistoetusega hüvitab riik nimetatud kulud tagantjärele.

Valla- või linnavalitsus esitab ühinemistoetuse eraldamise taotluse koos selgitustega eraldatava ühinemistoetuse kasutamise kohta siseministeeriumile ühe kuu jooksul pärast ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamist.

Siseministeerium selgitab välja ühinemise käigus moodustunud kohaliku omavalitsuse elanike arvu rahvastikuregistri andmetel, vaatab taotluse ning lisatud materjali läbi kahe nädala jooksul selle saamisest arvates ja edastab dokumendid koos kaaskirjaga rahandusministeeriumile.

Kuna ühinemistoetus eraldatakse kahes osas, siis ühinemise järgsel aastal ei pea asjaomane valla- või linnavalitsus esitama täiendavat taotlust ühinemistoetuse teise osa eraldamiseks. Siseministeerium esitab vastavad materjalid rahandusministeeriumile, märkides ära taotletava toetuse suuruse. Rahandusministeerium valmistab ette ühinemistoetuse eraldamiseks vastava valitsuse korralduse eelnõu.

Käesoleva määruse eelnõuga kehtestatavad ühinemistoetuse ülekandmise põhimõtted annavad ühinenud omavalitsusüksustele teadmise, missugustel ajahetkedel on võimalik arvestada ühinemistoetuse vahenditega.

Kui ühineksid kõik Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 ühinemispiirkondade määrusega loetletud omavalitsusüksused, võib ühinemistoetuse kulude kogusummaks hinnata 350 miljonit krooni. 2005. a riigieelarves tuleb ühinemistoetuse kuludeks ette näha kuni 100 miljonit krooni. Ühinemistoetuse kulude suurus 2006. a riigieelarves sõltub ühinemisjuhtumite arvust 2005. a.

 

7. Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord  

Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Eelnõuga täpsustatakse asustusjaotuse muutmiseks tehtavate toimingute ja esitatavate dokumentide menetlemist. Uue korra väljatöötamine on tingitud vajadusest kaasajastada asustusüksuste liigi, nime ja lahkmejoonte määramise aluseid ja korda, samuti ühtlustada ning muuta lihtsamaks dokumentatsiooni menetlemise korda.

Eelnõuga sätestatakse asustusüksuste liigitus ja asula liigi määramine. Võrreldes kehtiva määrusega on täpsustatud linna, vallasisese linna ja alevi määratlemisel aluseks olevat elanike arvu. Asustusüksuse nimi peab vastama kohanimeseaduses kohanimedele esitatavatele nõuetele.

Sätestatakse asustusüksuse lahkmejoone määramise alused, täpsustatakse asustusjaotuse muutmise juhtude loetelu ning kohaliku omavalitsuse volikogu, maavanema, siseministeeriumi ja katastripidaja ülesandeid asutusjaotuse muutmisel (asustusjaotuse muutmise algatab kohaliku omavalitsuse volikogu. Ettepaneku selleks võivad teha kõik asjaomasel territooriumiosal elavad alalised elanikud või kinnisasja omanikud).

Valitsuse 24.09.1996 a Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamise määrusega kinnitatud asustusüksuste liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord ning Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses nimetatud dokumentatsiooni vormistamise nõuded tunnistatakse kehtetuks. Määruse rakendamiseks ei ole vaja täiendavaid vahendeid riigieelarvest.

 

8. Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1995. a määruse nr 273 "Piirivalve koosseisus olevate asutuste loetelu kinnitamine" muutmine  

Esitaja: siseminister Margus Leivo

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Eelnõuga korraldatakse kolm piirivalvepiirkonna ümber üheks, Lääne piirivalvepiirkonnaks. Seniste Pärnu, Saaremaa ja Hiiumaa piirivalvepiirkondade asemel moodustatakse piirivalverajoonid, mis alluvad Lääne piirivalvepiirkonnale.

Piirkondade ümberkorraldamise vajadus tuleneb Eesti rahvusvahelise seisundi muutusest seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga ja ühinemisest Schengeni süsteemiga. Lääne piirivalvepiirkonna moodustamise eesmärgiks on muuta piirkondade juhtimine efektiivsemaks läbi juhtimiskulude kokkuhoiu ning isikkoosseisu tõhusama kasutuse.

Eesti ja Läti liitumisel Euroopa Liiduga muutus Eesti ja Läti vaheline riigipiir Euroopa Liidu sisepiiriks, samas kui Eesti merepiir jääb endiselt Euroopa Liidu välispiiriks. Arvestades piirivalve erinevaid funktsioone sise- ja välispiiril, samuti piirivalvamise erisusi mere- ja maismaapiiril, tekkis vajadus korraldada ümber piirivalvepiirkondade teenistuspiirkonnad.

Lääne piirivalvepiirkonnas on planeeritud 414 ametikohta ehk 68 ametikoha võrra vähem kui kolmes praeguses piirkonnas. Kõigi kolme piirkonna staabid on alakomplekteeritud, sest napib vastava kvalifikatsiooniga ohvitsere. Loodavas Lääne piirivalvepiirkonnas saab olema üks, olemasoleva koosseisu arvel täielikult komplekteeritud, tugeva kompetentsiga staap.

Kolme piirivalvepiirkonna asemel ühe moodustamine on üks etapp piirivalveameti ning piirivalvepiirkondade tegevuse ja juhtimise optimeerimisest, mille eesmärgiks on piirivalve juhtimise efektiivsuse tõstmine ja säästlikumaks muutmine.

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi. Loodava Lääne piirivalvepiirkonna aasta kulutused jäävad kolme ühendatava piirivalvepiirkonna seniste summaarsete kulutuste tasemele. Majanduslik efekt juhtimisaparaadi ülalpidamise kulude odavnemise osas peaks avalduma järgnevatel aastatel.

Tulevastel perioodidel (2006-2008) juhtimise odavnemisest tekkiv võimalik sääst suunatakse piiril töötava personali ja idapiiri infrastruktuuri täiendavaks finantseerimiseks. Määrus jõustub 1 jaanuaril 2005 aastal.

 

9. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2002. a määruse nr 308 "Haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75" muutmine  

Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt täpsustatakse tulenevalt ravikindlustuse seaduse muudatustest haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75, ning täpsustatakse teatud haiguste diagnoose kooskõlas rahvusvahelise klassifikatsiooni ja meditsiiniterminoloogiaga.

1. augustil 2004. a jõustunud ravikindlustuse seaduse muudatuse kohaselt võib haiguse haiguste loetellu kanda tingimusega, mille eesmärk on arvestada soost, vanusest või meditsiinilisest põhjusest tingitud vajadusega. Samuti rakendati 4-16-aastastel lastel varasema soodustuse protsendi 75 asemel soodustuse protsenti 90, alla 4-aastastel lastel sõltumata ravimite loetellu märgitud soodustusest soodustuse protsenti 100 ning soodustuse protsenti 90 kõigile vanaduspensioni saajatele. Nimetatud muudatustega on juba seaduse tasemel määratud isikute grupid, kes tulenevalt oma vanusest võiksid vajada enam riigipoolset abi.

Eelnõus tehtud muudatustega on kohandatud vanusepiire vastavalt nimetatud seadusemuudatustele vanusepiiride osas ning kooskõlas meditsiinilisest põhjusest tingitud vajadusega konkreetsete loetelus olevate ravimite järele, samuti haigekassa prognoosiga seadusemuudatustest tuleneva lisakulu kohta haigekassa ravimieelarvele.

Haiguste, mille ravimite soodustus on 75%, loetelust jäetakse eelnõu kohaselt välja alla 3-aastaste laste soodustus rauavaegusaneemia (D50) korral, kuna ülalnimetatud seaduse kohaselt rakendatakse ravimite loetellu kantud ravimitele alla 4- aastaste laste puhul soodustust 100%.


Nimetatud muudatus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2005. a.

 

10. Riigisaladuseks oleva teabe liigid, mille salastatuse ennetähtaegse kustutamise otsustab välisminister  

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Eelnõu eesmärk on volitada välisministrit oma käskkirjaga otsustama välisministeeriumi valitsemisala käsitleva "piiratud" ja "konfidentsiaalse" tasemega riigisaladuseks oleva teabe salastatuse ennetähtaegset kustutamist.

Vastavalt riigisaladuse seadusele liigitatakse piiratud tasemega riigisaladuseks muu hulgas välisministeeriumi kogutud ja koostatud teave välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kohta, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta välissuhtlemist. Seda teavet sisaldav teabekandja tuleb riigisaladuse seaduse kohaselt salastada 30 aastaks. Praktika on näidanud, et nimetatud sätte alusel salastatud teabekandjad sisaldavad tihti teavet, mille salastamise vajadus möödub teatud sündmuse saabumisega. Sellest tulenevalt langeb salastamise põhjus sageli ära varem kui seaduses sätestatud 30 aastat, ning sellises olukorras ei ole teabekandjate salastamine 30 aastaks vajalik ega põhjendatud.

Konfidentsiaalse tasemega riigisaladuseks liigitatakse muu hulgas välisministeeriumi (sealhulgas välisesinduste) valve- ja sidesüsteemide plaanid. Seaduse kohaselt salastatakse seda teavet sisaldav teabekandja 50 aastaks. Välisesinduste ruumide vahetumisel jäetakse sinna enamasti maha vana arvuti- ja sidevõrkude kaabeldus, mis ruumide üleandmisel kujutaks mõningatel juhtudel lisaväärtust, kui neil oleks juures ka joonised. Seega peaks, pärast välisesinduse ruumide üleandmist ning välisministeeriumi diplomaatilise julgeoleku ja infotehnoloogia osakonna vastavasisulist nõusolekut, olema võimalik selle punkti alusel salastatud teabe salastatust ennetähtaegselt kustutada, kui sellise teabe avalikustamine ei kahjusta välissuhtlemist ega oma ohtu Eesti julgeolekule.

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid.

 

11. Rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooniga ühinemine  

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland, justiitsminister Ken-Marti Vaher  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt ühinetakse rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooniga, mis võeti vastu Pariisis 21. novembril 1997. a.

Konventsiooni eesmärk on võitlus välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmisega rahvusvaheliste äritehingute sõlmimisel ning ausa konkurentsi ja rahvusvahelise majanduse arengu soodustamine. Konventsiooni kohaselt kriminaliseeritakse nende isikute käitumine, kes annavad välisriigi ametiisikule altkäemaksu, et saada soodustusi rahvusvahelises äritegevuses. Samuti lasub konventsiooniosalisel kohustus võtta täiendavaid meetmeid altkäemaksukuritegude tõkestamiseks, eelkõige läbipaistva raamatupidamise ning riikidevahelise koostöö korraldamise kaudu.

Konventsioonis defineeritakse altkäemaksu andmist kui hüve pakkumist, lubamist või andmist ametiisikule eesmärgiga mõjutada tema ametikohustuste täitmist. Riik võib kasutada erinevaid võimalusi oma kohustuse täitmiseks, oluline on, et riigisisene regulatsioon ei sisaldaks võrreldes konventsiooniga täiendavaid kriteeriume isiku altkäemaksu andmises süüdimõistmiseks.

Konventsiooniga ühinemine Eesti jaoks suuri muudatusi kaasa ei too, kuna riigisiseselt on kõnealune valdkond juba konventsioonis sätestatule sarnaselt reguleeritud. Konventsioon tõhustab koostööd teiste riikidega korruptsioonivastases võitluses ning konventsiooniga ühinemine on oluline seoses OECD töögrupis osalemisega. Samuti on see tähtis seoses Euroopa Liidu liikmelisusega, kuna konventsiooniga ühinemine on signaal teistele liikmesriikidele, et Eestis kehtib sarnane korruptsioonivastast võitlust käsitlev õiguslik regulatsioon.

Konventsioonikohase taotluse tavalised kulud kannab taotluse saanud konventsiooniosaline. Kuna justiitsministeerium on vastavalt konventsioonile vastutav ametiasutus, siis kaetakse nimetatud kulud vajadusel ministeeriumi eelarvest rahvusvahelise õigusabi vahenditest.

Rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni võtsid vastu 21. novembril 1997. a Pariisis OECD liikmesriigid ja 5 mitteliikmesriiki. Ametlik allkirjastamine toimus 17. detsembril 1997. a. Konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 15. veebruaril 1999. a.

 

12. Riigikaitseks vajalike vahendite soetamine  

Esitaja: kaitseminister Margus Hanson  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Kaitseministeerium esitab kiireloomulisena valitsuse 18. novembri 2004. a istungile riigikaitseks vajalike vahendite soetamise korralduse eelnõu.

 

Küsimust arutati ka valitsuskabineti 11. novembri 2004. a nõupidamisel.

 

Dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang.

 

13. Diplomaatilise passi andmine  

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland  

Tüüp: korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt antakse riigi ülesannete täitmiseks ja kooskõlas rahvusvahelise tavaga diplomaatiline pass Europoli juures Eesti Vabariiki esindavale sideohvitserile Peeter Palo´le, kes viibib Madalmaade Kuningriigis lähetuses kuni 25. juunini 2005. a. Välisministeerium annab diplomaatilise passi kehtivusajaga alates korralduse jõustumisest kuni 25. juunini 2005. a.

Peeter Palo´le on eelnevalt välja antud diplomaatilised passid valitsuse 18. juuni 2002. a korralduse ning 17. juuni 2003. a korralduse kohaselt. Diplomaatilise passi korduv andmine Peeter Palo´le on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja vastab rahvusvahelisele tavale.

 

14. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine  

Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Kinnine punkt, vastavalt diplomaatilisele tavale avalikustatakse suursaadiku isik peale seda, kui president ta ametisse nimetab.

 

15. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2003. a korralduse nr 557-k "Asjatundjate komisjoni moodustamine" muutmine  

 

Korraldusega muudetakse valitsuse 12.09.2003 korraldusega moodustatud asjatundjate komisjoni, kelle ülesandeks on valitsusele ettepanekute tegemine Saaremaa püsiühenduse (silla või tunneli) rajamisega seonduvate probleemide läbitöötamiseks, järgmiselt:
1. Arvatakse komisjoni koosseisust välja Meelis Atonen.
2. Nimetatakse komisjoni esimeheks majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip.

 

16. Euroopa toetusfondi "Eurimages" juhatuse liikme nimetamine  

Esitaja: kultuuriminister Urmas Paet  

Tüüp: korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt nimetatakse Euroopa toetusfondi Eurimages juhatuse liikmeks Eesti Televisiooni juhatuse esimees Ilmar Raag.

Riigikogu võttis 29. septembril 2004. a vastu filmide ja muude audiovisuaalteoste kaastootmise ning levitamise toetamiseks asutatud Euroopa toetusfondi Eurimages osalise leppega ühinemise seaduse, mille kohaselt nimetab valitsus fondi juhatuse liikme.

Eurimages on Euroopa Nõukogu juures tegutsev Euroopa filmialaste ja audiovisuaalteoste ühistootmise ja levitamise toetusfond, mille tegevust reguleerib Euroopa Nõukogu ministrite komitee 1988. aasta 26. oktoobri resolutsioon, sätestades fondi tegevuse eesmärgi, juhtimise põhimõtted, auditeerimise, rahalise toetuse eraldamise tingimused ning fondiga ühinemise ja fondist lahkumise jne.

Euroopa toetusfondil Eurimages on kaks eesmärki:
1) Kultuuriline: toetatakse filme ja muid audiovisuaalseid töid, mis peegeldavad Euroopa kultuurilist mitmekesisust;
2) Majanduslik: läbi kunstilise loovuse toetamise investeerib fond tööstusse, mis tegutseb kooskõlas turu suundumustega.

Toetusfondil on kolm programmi: abi filmide kaastootmiseks, abi filmide levitamiseks ja abi kinodele. Toetusfondi liikmesriik nimetab fondi juhatusse ühe esindaja. Juhatus juhib fondi ja otsustab rahalise toetuse andmise, tagades fondi vahendite kõige tõhusama kasutamise.

17. Kutsenõukogude koosseisud  
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets  

Tüüp: 3 korralduse eelnõu  

 

Kutsenõukogu on vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan, mille tegevuse eesmärk on tööturu vajaduste rahuldamiseks vajalike kutsestandardite väljatöötamine ning kutsekvalifikatsiooni süsteemi rakendamine ja uuendamine.

 

Koosseisu muudatused esitatakse lähtuvalt kutsealal tegutsevate töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekust.

 

17.1. Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. a korralduse nr 518-k "Tervishoiu ja sotsiaaltöö kutsenõukogu koosseisu kinnitamine" muutmine  

 

Eelnõu kohaselt arvatakse tervishoiu ja sotsiaaltöö kutsenõukogu koosseisust välja Ilve-Teisi Remmel ning koosseisu arvatakse Eesti Õdede Liidu juhatuse liige Tiina Tõemets.

17.2. Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. a korralduse nr 515-k "Äriteeninduse ja muu äritegevuse kutsenõukogu koosseisu kinnitamine" muutmine  

 

Eelnõu kohaselt arvatakse äriteeninduse ja muu äritegevuse kutsenõukogu koosseisust välja Kärt Kirso. Kutsenõukogu koosseisu arvatakse Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu esindaja Tiina Käsi.

 

17.3. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 2003. a korralduse nr 449-k "Kultuuri kutsenõukogu koosseisu kinnitamine" muutmine  

 

Eelnõu kohaselt arvatakse kultuuri kutsenõukogu koosseisu MTÜ Eesti Treenerite Ühendus liige Madis Arras ja Eesti Teatrijuhtide Liidu juhatuse esimees Indrek Saar.

 

18. Volituste andmine  

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Korraldusega volitatakse maanteeameti peadirektorit Riho Sõrmust (edasivolitamise õigusega) esindama Eesti Vabariiki maanteeameti põhitegevuseks vajalike maaüksuste (Tallinn-Narva 8,4 km pikkusel Väo-Maardu lõigul 9,0 - 17,4 km teemaa laiendamiseks) omandamiseks maaomanikega läbirääkimiste pidamisel ja vajalike tehingute sooritamiseks.
Kehtestatakse, et riigi poolt omandatavate maaüksuste valitsejaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Maakorralduslikke töid kavandatakse teostada 2005. aastal. Rahalised vahendid on ette nähtud maanteeameti eelarves. Rekonstrueeritav maanteelõik kuulub ISPA/Ühtekuuluvusfondi vahenditest kaasrahastatavate objektide nimekirja, ehitamine on kavandatud aastateks 2006-2007.

 

19. Alalise elamisloa andmisest keeldumine  

Esitaja: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo  

Tüüp: korralduse eelnõu

 

Dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang.

 

20. Eesti kodakondsuse andmine  

Esitaja: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo  

Tüüp: 2 korralduse eelnõu

 

Kaks alapunkti, dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang kuni otsuse vastuvõtmiseni.

 

21. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine  

Esitaja: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo  

Tüüp: korralduse eelnõu

 

22. Maa andmine Alajõe valla munitsipaalomandisse (Vasknarva külas Paadisadama maaüksus)  

Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan  

Tüüp: korralduse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt antakse sotsiaalmaana Alajõe valla munitsipaalomandisse Alajõe vallas Vasknarva külas asuv Paadisadama maaüksus pindalaga 13 209 m^2. Maaüksuse sihtotstarve on üldmaa, maa maksustamishind 700 krooni ja see antakse munitsipaalomandisse jahisadama rajamiseks tingimusel, et Alajõe vald kasutab maaüksust korralduses märgitud eesmärgil ega võõranda seda.

Maaüksus paikneb Narva jõe saarel. Siseministeeriumil ei ole vastuväiteid maa munitsipaliseerimiseks tingimusel, et on tagatud juurdepääs Vasknarva vaatetorni maaüksuseni viivale tammile ja järgitakse seadusest tulenevaid piiranguid piiriäärsete maade kasutamisel. Lähtudes taotlusest vajab vald jahisadama rajamiseks maad, et korraldada rahvusvahelise turismi arengut Alajõe vallas.

Ida-Viru maavalitsus leiab, et taotletava maaüksuse andmine Alajõe valla munitsipaalomandisse on põhjendatud, kuna on vajalik rahvusvahelise programmi SuPortNet II Estonia (partneriks on Alajõe vald) raames ujuvkai rajamiseks. Inventari hoidmiseks ehitatakse maaüksusele abihoone, paigaldatakse 3 prügikonteinerit, mahuti umbes 1,5 tonni pilsivete vastuvõtuks ning 3 bioloogilist tualetti.

Kuna taotletava maa puhul on tegemist maaga, mis ei kuulunud 16. juuni 1940. aasta seisuga eraomandisse, puuduvad selle maa osas tagastamise, asendamise või kompenseerimise taotlused. Munitsipaalomandisse taotletava maa kohta ei ole esitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi. Keskkonnaministeeriumil puuduvad vastuväited maaüksuse Alajõe valla munitsipaalomandisse andmise suhtes.

 

23. "Vabariigi Valitsuse seaduse § 64 muutmise seaduse" eelnõu  

Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo  

Tüüp: seaduse eelnõu  

 

Seaduseelnõu näeb ette täpsustada ja täiendada Vabariigi Valitsuse seaduse ühe lõike sõnastust seoses põllumajandusministeeriumile kalanduse valdkonna administreerimisega seotud ülesannete lisamisega.

15.04.2004 nõustus valitsus oma 27.11.2003 korraldusega moodustatud kalanduse valdkonna administreerimise küsimustega tegeleva asjatundjate komisjoni ettepanekuga määrata kalamajanduse administreerimise eest vastutavaks põllumajandusministeerium ning kalavarude kaitse ja taastamisega seonduva tegevuse administreerimise eest keskkonnaministeerium.


Praegu keskkonnaministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi vahel jaotatud kalanduse administreerimisega seotud ülesannete toomine põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse annab võimaluse kulude kokkuhoiuks, oskusteabe sünergia tekkimiseks, kalanduse administratsiooni paremaks mõistmiseks ja huvigruppide efektiivsemaks koostööks.

Seaduse rakendamisega ei kaasne vajadust suurendada riigieelarves ettenähtud kulutusi. Vajalik on muuta riigieelarve kulude jaotust seoses keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete andmisega põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse.

 

24. Töötuskindlustusmakse määrad 2005. aastal  

Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants  

Tüüp: määruse eelnõu  

 

Määruse eelnõu esitatakse töötuskindlustusmakse määrade kehtestamiseks 2005. aastaks. Kuna valitsuskabineti 11.novembri 2004. a nõupidamisel otsustati jätta töötuskindlustusmakse määrad võrreldes 2004. aastaga muutmata, kehtestatakse eelnõuga 2005. aastaks kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 1 % ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,5 %.

Eesti Töötukassa nõukogu tegi ettepaneku kehtestada kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 0,7% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,35% töötuskindlustuse seaduse § 40 nimetatud summadelt.


Töötuskindlustusmaksete laekumise prognoos põhineb rahandusministeeriumi koostatud sotsiaalmaksu laekumise prognoosil ja töötukassasse laekunud töötuskindlustusmaksete andmetel. Töötuskindlustusmaksete laekumist planeeritakse 2005. a 679,1 miljonit krooni.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a.

 

25. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ muutmise direktiivi eelnõu suhtes, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte

Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants  

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu  

 

Eelnõu kohaselt nõustutakse põhimõtteliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ muutmise direktiivi eelnõuga, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte.

Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel tuleb vastavalt protokolli märgitava otsuse eelnõule väljendada seisukohti, mis üldjoontes toetaksid töötaja kaitset, kuid samas arvestaksid Eesti tööturu korraldust ja tagaksid selle paindlikkuse.

Vastavalt protokolli märgitava otsuse eelnõule tuleb vaidlusküsimustes lähtuda järgmisest:

1) Eesti ei näe põhimõttelisi probleeme uute mõistete "valveaeg" ja "valveaja mitteaktiivne osa" kasutusele võtmises. Mõistete kohaselt loetakse valveajal töö tegemiseks kasutatud aeg igal juhul tööajaks. Valveaja passiivset osa ei loeta tööajaks, kui liikmesriik oma õigustikus ei sätesta teisiti;
2) Eesti ei näe põhimõttelist probleemi seadusega arvestusperioodide kuni 12 kuuni pikendamise võimaluse sätestamises;
3) Eesti toetab direktiivi eelnõus ettenähtud paindlikku lähenemist kompenseeriva puhkeaja tagamise kohta "mõistliku ajavahemiku jooksul" ning toetab kompenseeriva puhkeaja võimaldamist võimalikult pika aja jooksul pärast valveaja lõppu;
4) Eesti toetab individuaalse ületunnitöö tegemise võimaldamist individuaalse lepingu alusel, sõltumata kollektiivlepingu (ja töötajate esindaja) olemasolust. Tulenevalt töötaja kaitse vajalikkusest toetab Eesti individuaalse ületunnitöö tingimuste rangemaks muutmist, nagu on ette nähtud direktiivi eelnõus.

 

26. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu määruse, mis Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni raames kehtestab süvalesta taa

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-