Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10:00 Stenbocki majas 18. novembril 2010. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Kersna 693 5720
1. \"Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse\" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on vähendada II pensionisamba haavatavust ning muuta III pensionisammas paindlikumaks ja elujõulisemaks.
Kohustusliku kogumispensioni osas on olulisemad muudatused seotud kohustuslike pensionifondide vahetamise ja sissemaksete suunamise reeglitega ning kohustuslike pensionifondide valitsemisele esitatavate nõuetega. Muu hulgas täiendatakse näiteks konservatiivsete pensionifondide investeerimispiiranguid. Eelnõu täiendab ka pensionifondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatesse fondidesse investeerimise ja teiste selle konsolideerimisgrupiga seotud investeeringutega kaasnevate huvide konfliktide maandamise ja vältimise regulatsiooni.
Kohustuslike pensionifondide kohta info kättesaadavuse parandamiseks lisatakse seadusesse aruandluse ja avalikustamise nõuded.
Täiendava kogumispensioni osas on olulisemad muudatused seotud maksuküsimustega. Muutuvad ka täiendava kogumispensioni sissemaksete maksustatavast tulust mahaarvamise reeglid. Sissemaksetele, mida on võimalik maksustatavast tulust maha arvata, kehtestatakse absoluutne lagi, mis on 6 000 eurot (lisandub tänasele 15% piirmäärale). Tööandjad saavad võimaluse, ilma sissemaksetelt tulumaksu kinnipidamiseta, teha töötajate eest III samba sissemakseid, juhul kui need ei ületa 15% töötaja aastatulust ega 6 000 eurot.
2. \"Rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse\" eelnõu
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on lihtsustada rahvastikuregistri objektile elukoha andmete registrisse kandmist, tagada rahvastikuregistri andmete kasutamine avalike ülesannete täitmisel ja vältida rahvastikuregistrisse kogutavate andmete dubleerivat kogumist teistesse andmekogudesse. Muudatusega välistatakse isiku kohta kogutavate andmete killustatus erinevate andmekogude vahel ning tagatakse rahvastikuregistri andmete asjakohasus.
Eelnõus kirjutatakse selgemalt lahti ka hetkel rahvastikuregistri seaduses kehtiv nõue, et avaliku ülesande täitmisel peab lähtuma rahvastikuregistrisse kui riigi põhiandmekogusse kantud andmetest ehk teistesse andmekogudesse rahvastikuregistri põhiandmete kogumine on keelatud.
Eelnõu kohaselt on võimalus esitada elukohateade või sideandmed lisaks kohalikule omavalitsusele ka mõnele teisele avalikku ülesannet täitvale asutusele muu menetluse käigus. See tähendab, et isikud ei pea elukoha või sideandmete muutmiseks täiendavalt kohaliku omavalitsuse asutusse pöörduma.
Lisaks luuakse eelnõuga võimalus, et juhul, kui taotlejal puudub õigustatud huvi andmetele juurdepääsuks, võib rahvastikuregistri volitatud töötleja taotleja soovil küsida isiku, kelle andmeid soovitakse saada, nõusolekut tema andmete väljastamiseks rahvastikuregistrist. Taotleja soovil võidakse edastada teisele isikule ka taotleja kontaktandmed, kes siis soovi korral saab ise andmete taotlejaga ühendust võtta.
Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulutused infotehnoloogiliste arenduste teostamiseks. Rahalised vahendid planeeritakse siseministeeriumi eelarvesse.
3. \"Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse\" eelnõu
Esitaja: siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on lisada hädaolukorra seadusesse elutähtsa teenusena katkematu side korraldamine. Katkematu side teenuse eesmärk on tagada side ka olukorras, kus tavakanalid ei toimi.
Katkematu side on elektroonilise side teenus Riigikogule, Vabariigi Presidendile, riigikantseleile, justiitsministeeriumile, kaitseministeeriumile, siseministeeriumile, välisministeeriumile, politseiasutustele, päästeasutustele, vanglatele ja Vabariigi Valitsuse määratud asutustele ja isikutele elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks vajalike sõnumite nagu raadioside, andmeside, SMS jms katkematuks ja töökindlaks edastamiseks. Katkematut sidet korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Katkematut sidet korraldatakse peamiselt olemasolevate kommertsoperaatorite ja võrkude baasil. Piiratud juhtudel nähakse ette riigile kuuluvate sideühenduste kasutamine.
Eelnõuga täpsustatakse ka julgeolekuasutuste seaduse §-is 7(1) toodud eriside mõistet. Eriside on elektroonilise side teenus salastatud teavet sisaldavate sõnumite turvaliseks ja töökindlaks edastamiseks.
Katkematu side korraldamise kulud kaetakse osaliselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest, osaliselt elutähtsate teenuste osutajate poolt. Kulutuste mõistlikuks ajaliseks jaotamiseks nähakse rakendusaktis ette katkematu side nõuete järk-järguline jõustumine. Eelnõuga hinnanguliselt kaasnevad tsentraalsed kulud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves on kuni kaks miljonit krooni aastas ning elutähtsate teenuste osutajate kulud jäävad I etapis olemasolevale tasemele ning täpsustatakse konkreetsete arendusprojektide käigus.
Eelnõu kohaselt on seaduse jõustumine planeeritud 1. jaanuaril 2012.
4. \"Ravimiseaduse § 39 muutmise seaduse\" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga täpsustatakse ravimite käitlemise tegevuslubade registri eesmärki, sisu ja registrile andmete edastamise kohustust. Samuti tagatakse ravimite käitlemise tegevuslubade registri uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt ja rakendamine.
Ravimite käitlemise tegevuslubade registri pidamise parendamiseks valmis möödunud aastal sotsiaalministeeriumi ja ravimiameti ühishankena uus infotehnoloogiline süsteem, mille kasutusala on varasemast oluliselt laiem – lisaks ravimite käitlemise tegevuslubade andmetele on infosüsteemi lisatud ka tegevusloa taotluse ja taotluse menetlemise andmed, ravimite käitlejate ja defektsete ravimite juhtumite üle riikliku järelevalve teostamise käigus kogutud andmed ja apteekide poolt igas kvartalis esitatavate statistiliste aruannete andmed.
Infosüsteemi laiendamise eesmärk on menetlusprotsesside toetamine ja kiirendamine ning ravimite käitlemise tegevusloa omajatega seotud andmete koondamine mitmest eri andmebaasist ühte suurde andmebaasi, et vältida andmete mitmekordset sisestamist ja väikeste, turvanõuetele mittevastavate andmekogude paljusust.
Ravimite käitlejate tegevuslubade register annab üle X-tee andmeid ka digiretsepti süsteemile, andes võimaluse kontrollida apteekide tegevusloa kehtivust enne müügitehinguid. Ravimite käitlemise tegevuslubade registri pidamiseks ettenähtud infotehnoloogiline süsteem võimaldab kokku hoida ravimiameti töö- ja ajaressurssi, kuna kaob topelttöö andmete sisestamisel. Rakendatav lahendus koondab ühte kolme seni kasutusel olnud (Access) andmebaasi info.
Seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi riigieelarve vahenditest, sest vajalikud infotehnoloogilised arendused registri tööks on juba loodud ning registri pidamise kulud on eelarvesse planeeritud. Jooksvad registri pidamise kulud kaetakse vastavalt lepingule sotsiaalministeeriumi poolt.
5. \"Ravikindlustuse seaduse § 41 muutmise seaduse\" eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on parandada ainevahetushaiguste ravi kättesaadavust, laiendades Eesti Haigekassa poolt võimalike kompenseeritavate preparaatide ringi meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud eritoitudega.
Praegu kuuluvad haigekassa poolt hüvitatavate preparaatide hulka ravimid, imikute toitesegud (erinevate allergeenide vältimiseks, erinevate haigusseisundite puhul kasutamiseks imikutel õige toitainete, mineraalide ja vitamiinide koguse saamiseks) ning fenüülalaniini mittesisaldavad toitained (kaasasündinud ainevahetushaiguse fenüülketonuuria puhul kasutamiseks). Eesti Inimesegeneetika Ühing on juhtinud tähelepanu täiendavatele vajadustele ainevahetushaiguste ravis.
Eelnõu jõustumisel tekib võimalus lisaks ravimitele, imikute toitesegudele ja fenüülalaniini mittesisaldavatele toitainetele taotleda Eesti Haigekassa poolset tasumist ka muude (kui imikute toitesegud ja fenüülalaniini mittesisaldavad toitained) meditsiinilisel näidustusel kasutatavate eritoitude jaemüügi eest.
Eelnõu ei oma otsest rahalist mõju ravikindlustuse eelarvele, kuna iga konkreetse toote hüvitamine toimub pärast vastava taotluse esitamist, menetlemist ja soodsat lahendamist. Eesti Haigekassale laekunud andmete põhjal võib täiendav toitesegude hüvitamise vajadus hõlmata ligikaudu 50 isikut ning, arvestades toitesegude maksumust, põhjustada ligikaudu 40 000 kroonise täiendava kulu haigekassale ühe patsiendi kohta aastas.
6. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine \"Riigivaraseaduse § 66 täiendamise seaduse\" eelnõu (840 SE) kohta
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Eelnõu 840 SE algatas Riigikogu maaelukomisjon. Eelnõu kohaselt täpsustatakse riigivaraseadust ja antakse võõrandatava maa ostueesõigus ka isikule, kes kasutas maad ajutise kasutamise lepingu alusel maa riigi omandisse jätmise ajal, juhul kui maad pole pärast seda riigivaraseaduse alusel kasutusse antud. Kavandatav muudatus suurendab põllumajanduse jätkusuutlikkust ja vähendab põllumajandustootja riske kohustusperioodi keskel maaharimisvõimalusest ilma jääda.
Samuti aitab seadus vältida juba praktikas ettetulnud juhuseid, kus avalikul enampakkumisel põllumajandusmaa omandanud isik selle senisele maakasutajale rendile annab, mis tõstab põllumehe kulutusi ja seega ka toodete omahinda, mis omakorda toob kaasa hindade tõusu tarbijale, või kus põllumajandusmaa sihtotstarve kiiresti ära muudetakse ja väärtuslik põllumaa näiteks täis ehitatakse.
Põllumajandusministeeriumi andmetel on maavalitsused sõlminud rohkem kui 1300 isikuga põllumajandusmaa ajutise kasutamise lepinguid 36 tuhande hektari kasutamiseks. Nii on vähemalt 4% kasutuses olevast põllumajandusmaast kasutuses ajutise kasutamise lepingute alusel.
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu ja leiab, et probleemi saab lahendada kehtiva seaduse raames, andes juba reformitud maa enne võõrandamist otsustuskorras rendile selle senisele kasutajale. Keskkonnaministeerium toetab põhimõtteliselt eelnõu ja teeb ettepaneku, et omandamise eelisõigus antakse vaid isikule, kes kasutas vähemalt kahte kolmandikku võõrandatavast maaüksusest maa ajutise kasutamise lepingu alusel maa riigi omandisse jätmise ajal. Põllumajandusministeerium leiab, et riigivaraseadust tuleks täpsustada selliselt, et varasemal ajutisel kasutajal oleks võimalus sõlmida riigivara kasutamiseks leping eeliskorras. Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku täiendada eelnõu täpsustusega, mille kohaselt tuleb maa omandamise eesõigus anda isikule, kes kasutas suuremat osa võõrandatavast maaüksusest maa ajutise kasutamise lepingu alusel maa riigi omandamise jätmise ajal.
2) Arvamuse andmine \"Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse\" eelnõu (841 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Eelnõu 841 SE algatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eesmärgiga viia füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) ja palgatöötajate haigushüvitiste maksmised sarnasele alusele. Praeguse korra järgi maksab haigekassa haigushüvitist alates üheksandast haiguspäevast, neljandast kaheksanda päevani maksab palgatöötajatele haigushüvitist tööandja. FIE-d neljandast kuni kaheksanda haiguspäevani aga hüvitist ei saa. Eelnõu näeb FIE-dele ette võimaluse arvata ettevõtlustulust maha eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud summa, et kompenseerida haiguse tõttu saamata jäänud tulu. Isikustatud sotsiaalmaksu andmed on aastate kaupa nähtavad e-maksuametis. Need ettevõtjad, kes arvutit ei kasuta, saavad oma haigestumisele eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu summa teada ka oma kliendihaldurile helistades või kirjutades.
Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku nimetatud eelnõu mitte toetada, kuna ei nõustu eelnõus esitatud lahendusega, mille kohaselt FIE tulust iga haigestumise päeva eest mahaarvatava hüvitise suuruse arvutamise korra kehtestamine delegeeritakse rahandusministrile. Samasisulist eelnõu arutas valitsus 17. detsembri 2009. aasta istungil (631 SE) ning otsustas seda samuti mitte toetada.
3) Arvamuse andmine \"Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse\" eelnõu (845 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Hanno Pevkur
Eelnõu algatas Eesti Keskerakonna fraktsiooni eesmärgiga pikendada töötutoetuse maksmise perioodi 540 päevani ehk töötutoetust makstakse kuni poolteist aastat (kehtiva seaduse alusel 270 päeva ehk üheksa kuud). Eelnõu algataja arvutuste kohaselt kulub töötutoetuse maksmiseks 15,3 miljonit eurot enam kui on planeeritud 2011. a riigieelarves ja puuduolevad vahendid saadakse astmelise tulumaksu kehtestamisest.
Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku seaduseelnõu mitte toetada, samuti ei toeta rahandusministeerium. Sotsiaalministeeriumi arvates peaks sotsiaaltoetuste muutmisel hindama toetuse mõju töötamise motivatsioonile, mitte töötuna arveleolemise soodustamisele.
4) Arvamuse andmine \"Hasartmänguseaduse § 111 muutmise seaduse\" eelnõu (857 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Eelnõu 857 algatas Riigikogu majanduskomisjon. Eelnõu kohaselt lükatakse elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemi rakendamine 2011. aasta 1. jaanuarilt edasi 2012. aasta 1. jaanuariks. Tähtaja edasilükkamist on palunud Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit ja seda toetab ka maksu- ja tolliamet. Edasilükkamise põhjuseks on 1. jaanuaril 2011. a toimuv eurole üleminek, millega seoses kaasneb väga palju tehnilist ja sisulist tööd, sealhulgas tuleb kõik mänguautomaadid käsitsi ümber seadistada ja neid testida.
Hasartmänguseaduse kohaselt on elektrooniline arvestus- ja kontrollisüsteem elektrooniline sidevõrk, mis ühendab hasartmängukorraldaja mänguautomaate või täiendavaid õnnemänge muu hasartmängu korraldamiseks kasutatava elektroonilise mänguinventariga.
Elektrooniline arvestus- ja kontrollisüsteem peab tagama andmete registreerimise ja salvestamise viisil, mis võimaldab igal hetkel arvutada hasartmängukorraldaja käibe ning mängijatele tehtud väljamaksete protsendi kõikide panuste summast iga mänguautomaadi, süsteemi ühendatud mängulaua ning kaughasartmängu kohta. Lisaks peab süsteem olema ühendatud maksu- ja tolliameti järelevalve-süsteemiga. Ühildamise tulemusel pole vajalik enam täita aruandluskohustust mängude korraldamise kohta, sest maksu- ja tolliametil on võimalik kõik asjakohased andmed vajadusel ise tekitada ja arvutada süsteemis olevate andmete põhjal.
Eelnõu olulisem mõju on see, et tagatakse nii hasartmängukorraldajate kui ka nende üle järelevalvet teostava maksu- ja tolliameti tõrgeteta üleminek eurole. Kuna samal ajal säilib hasartmängude osas aruandluse kogumine seniste meetoditega, siis tõhusama ja väiksemat halduskoormust kujutava meetme jõustumise edasi lükkamine iseenesest negatiivseid tagajärgi kaasa ei too.
Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.
7. Akste looduskaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu
Akste looduskaitseala uue kaitse-eeskirja eelnõu eesmärk on kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse, uurimine ja tutvustamine. Kaitstavad liigid on laanekuklane, limatünnik ja roomav öövilge.
Kaitseala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud rahvaürituste korraldamine, sest külastamisega kaasnenud tallamine on ületanud eluslooduse koormustaluvuse.
Akste looduskaitseala pindala on 188,7 hektarit, millest riigimaad on 171,3 hektarit ja eramaad 17,4 hektarit. Kaitseala pindala võrreldes varasema kaitse-eeskirjaga ei muutunud.
Antud eelnõuga ei võeta kaitse alla uut ala, vaid korrigeeritakse olemasoleva kaitseala piire ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri tulenevalt looduskaitseseadusest.
8. Luidja maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu
Luidja maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja eelnõu eesmärk on kaitsta unikaalset liivaluidetel kasvavat sanglepapuistut, säilitada selle puistu elustiku mitmekesisust ning kaitsta selliseid elupaigatüüpe nagu näiteks püsitaimestuga liivarannad, valged luited, hallid luited, metsastunud luited, jõed ja ojad ning rohunditerikkad kuusikud.
Sihtkaitsevööndi kaitsekord on vajalik liivaluidetel kasvava sanglepapuistu ja teiste nõrga taluvuskoormusega koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndi režiim tagab puistu säilimise ning võimaldab teostada kaitseks vajalikke töid.
Kaitseala kuulub ühte sihtkaitsevööndisse, sest kaitsekord on kogu kaitsealal sarnane ning puudub vajadus kaitseala jaotamiseks erinevateks vöönditeks.
9. Kaitseministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamine
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Seoses kaitseministeeriumi kantsleri Riho Terrase avaldusega esitab kaitseminister ettepaneku Riho Terrase teenistusest vabastamiseks 31. detsembril 2010. aastal tema enda algatusel.
Riho Terras nimetati kaitseministeeriumi kantsleriks määratud ajaks viieks aastaks alates 1. detsembrist 2008.
10. Kaitseministeeriumi kantsleri ametisse nimetamine
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Korralduse eelnõu
Kaitseminister esitab ettepaneku Mikk Marrani nimetamiseks kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale alates 1. jaanuarist 2011 viieks aastaks kuni 31. detsembrini 2015.
Kantsleri palk on 90 protsenti ministrile makstavast ametipalgast. Kantslerile ei maksta lisatasusid. Mikk Marran’i avaliku teenistuse staaž 1. jaanuari 2011. aasta seisuga on üle 11 aasta.
11. Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 2008. a korralduse nr 126 “Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine” muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt muudetakse transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava lisa- ja põhinimekirja. Korrigeeritakse kaheteistkümne projekti eelarveid. Kava põhinimekirja lülitatakse lisanimekirja projekt „Tartu läänepoolne ümbersõit“ summas 329 411 765 krooni Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetuse määraga 85 protsenti.
Kava põhinimekirjas on 28 projekti kogumahuga 11,522 miljardit (ÜF-suund 9,752 miljardit ja ERF-suund 1,77 miljardit) krooni, millest struktuuritoetuste vahendeid on planeeritud kokku 9,95 miljardit (ÜF-suund 8,22 miljardit ja ERF-suund 1,73 miljardit) krooni. Kava lisanimekirjas on üks projekt kogusummas 670 miljonit krooni ÜF toetuse määraga 85 protsenti.
12. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Kultuuriministeeriumile vehklemise maailmameistrivõistlustel edukalt esinenud sportlase ja tema treeneri premeerimiseks
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservist kultuuriministeeriumile 900 000 krooni 2010. aasta vehklemise maailmameistrivõistlustel Pariisis meeste epees kuldmedali võitnud Nikolai Novosjolovi premeerimiseks 600 000 krooniga ja tema treeneri Irina Embrichi premeerimiseks 300 000 krooniga.
4.-13.novembrini 2010. aastal toimusid Pariisis vehklemise maailmameistrivõistlused, kus Eestit esindasid neljaliikmeline nais- ja meeskond. Meeste epee individuaalturniiril võitis kuldmedali Nikolai Novosjolov, kellele oli võidetud kuldmedal sportlaskarjääri esimeseks tiitlivõistluste individuaalmedaliks. Novosjolovi esimene suurem läbimurre toimus 2001. aastal, kui ta Eesti epeemeeskonna koosseisus võitis maailmameistrivõistlustelt hõbemedali.
13. Välisabi sildfinantseerimine
1) Välisabi sildfinantseerimine (Harjumaa Muuseumi osalus eesti taluarhitektuuri uurimise ja säilitamise projektis)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Eelnõu kohaselt lubatakse kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 152 789 krooni Harjumaa Muuseumi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt finantseeritava Kesk-Läänemere INTERREG IVA programmi projekti „Healthy and Energy-efficient Living in Traditional Rural Houses“ (edaspidi „HELTH“) ajutiseks rahastamiseks.
Projekti „HELTH“ eesmärgiks on eesti taluarhitektuuri uurimine ja säilitamine ning keskkonnateadlike renoveerimisvõtete väljatöötamine Rootsi ja Soome partnerite kaasabil. Hoonetes tehakse tehnilisi mõõtmisi niiskuse mõju uurimiseks nii perioodiliselt kui aastaringselt kasutatavates majades. Töötatakse välja renoveerimisjuhendid, et pikendada hoonete eluiga. Harjumaa Muuseum osaleb rehemajade inventeerimisel, uurib Harju maakonnas tehniliste mõõtmiste objektideks valitud talude ajaloolist kujunemist, loob maakonnas kontakte kogukondadega, osaleb talude omanike ja huvitatute teavitamises.
Sildfinantseeringu tagastamine toimub hiljemalt 31. detsembril 2011.
2) Välisabi sildfinantseerimine (Eesti Vabaõhumuuseumi osalus eesti taluarhitektuuri uurimise ja säilitamise projektis)
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Eelnõu kohaselt lubatakse kasutada riigieelarve vabu vahendeid summas 378 058 krooni Eesti Vabaõhumuuseumi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt finantseeritava Kesk-Läänemere INTERREG IVA programmi projekti „Healthy and Energy-efficient Living in Traditional Rural Houses“ (edaspidi „HELTH“) ajutiseks rahastamiseks.
Projekti „HELTH“ eesmärgiks on eesti taluarhitektuuri uurimine ja säilitamine ning keskkonnateadlike renoveerimisvõtete väljatöötamine Rootsi ja Soome partnerite kaasabil. Projekt tegeleb enam kui 80-aastaste taluhoonetega, mis asuvad Eestimaal peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel, kuid uurimisse on kaasatud võrdlevaks analüüsiks hooneid ka teistest Eestimaa piirkondadest.
Eesti oludes on selles projektis tegemist rehemajadega. Inventeeritavatesse hoonetesse paigaldatakse tehnilised mõõdikud määramaks hoonetes toimuvaid sisekliima muutusi. Projekti tegevuste tulemusel hoonete tehniline seisund paraneb. Renoveerimis- ja remontööde tulemused muutuvad kvaliteetsemaks ja püsivamaks. Projekti käigus korraldatakse koolitusi nii omavalitsuste ja kohalike muuseumite spetsialistidele, et ära kasutada neid nõustajatena oma piirkonnas.
Sildfinantseeringu summa tagastatakse hiljemalt 31. detsembril 2011.
14. Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes Hiina Rahvavabariigis esindamise kokkuleppe lõpetamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi viisaküsimustes Hiina Rahvavabariigis esindamise kokkuleppe lõpetamine 1. detsembrist 2010.
Kokkulepe sõlmiti nootide vahetamise teel ja see jõustus 1. augustil 2010. a. Kokkuleppe kohaselt esindab Soome Eestit Hiina Rahvavabariigis Shanghais Schengeni viisade väljastamisel. Kokkuleppe lõpetamine on vajalik seetõttu, et alates 1. detsembrist 2010. a alustab Eesti Vabariigi peakonsulaat Shanghais viisataotluste vastuvõtmist, mistõttu langeb ära vajadus, et Soome esindaks meid viisaküsimustes Hiina Rahvavabariigis.
Välisministeerium teavitab Soomet kokkuleppe lõpetamisest noodi teel.
Korralduse rakendamisega ei kaasne kulutusi. Eesti konsulaarametniku kohalolu Shanghais võib suurendada reisimist Eestisse. Viisa alusel Eestisse tulevad isikud kasutavad nii turismi- kui ka muid teenuseid, mis mõjub hästi Eesti majandusele. Lisaks laekub alates 1. detsembrist 2010. a Shanghais viisataotluste läbivaatamise eest võetav riigilõiv Eesti riigituludesse.
Korralduse eelnõu on riigikantseleis täpsustatud.
15. Eesti seisukohad NATO tippkohtumisel Lissabonis 19. ja 20. novembril 2010. a
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Välisminister esitab informatsiooni ja Eesti seisukohad 19. ja 20. novembril 2010. a Lissabonis toimuva NATO tippkohtumise kohta.
Põhja-Atlandi Nõukogu (NAC) päevakorras on NATO uue strateegilise kontseptsiooni arutamine. Valminud uus NATO strateegiline kontseptsioon on Eestile olulise tähtsusega, Eesti on rahul strateegilise kontseptsiooni kavandiga ja usub selle heakskiitmisesse Lissaboni tippkohtumisel. Meie huvides on, et uus kontseptsioon kinnistaks sõltumata ohtude ulatusest ja olemusest liitlastevahelist vankumatut tahet kollektiivkaitseks. Eesti on olnud NATO strateegiline kontseptsiooni valmimisel aktiivne kaasarääkija.
Strateegiline kontseptsioon on 1949 aasta Washingtoni lepingu kõrval tähtsuselt teine dokument NATO tegevuses, mis defineerib NATO mõtte, eelseisvad väljakutsed ja eesmärgid muutunud julgeolekukeskkonnas. Strateegiline kontseptsioon kirjeldab üldist julgeolekukeskkonda ja määratleb sellest tulenevalt julgeolekuohud ning meetmed võimalikele ohtudele vastamiseks järgmiseks viieks kuni 15 aastaks. Praegune strateegiline kontseptsioon, mis on NATO jaoks järjekorras kuues, kiideti heaks 1999. aasta tippkohtumisel Washingtonis.
NAC-i raames arutatakse Lissaboni tippkohtumisel veel NATO sõjalise juhtimisstruktuuri ja agentuuride reforme.
Tippkohtumisel oodatakse riigijuhtidelt heakskiitu niinimetatud Lissaboni võimepaketile (The Alliance’s Most Pressing Capability needs – a Package for Lisbon), mis määrab NATO seisukohalt kümme tähtsaimat väljaarendatavat sõjalist võimet.
Kohtumise päevakorras on veel Afganistanis tegutsevate rahvusvahelistesse julgeolekuabijõududesse (ISAF - International Security Assistance Force) panustavate riikide kohtumine ning NATO ja Venemaa Nõukogu kohtumine.
16. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Filipiini Vabariigi partnerluse ja koostöö raamlepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks „Partnerluse ja koostöö raamleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Filipiini Vabariigi vahel” eelnõu (edaspidi raamleping).
Euroopa Liidu (EL) ja Filipiini Vabariigi suhteid reguleerib praegu 1980. aastal allkirjastatud Euroopa Majandusühenduse ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN – Association of South East Asian Nations) vaheline koostööleping. Raamleping Filipiinidega on teine seesugune Kagu-Aasias pärast 2009. aasta novembris allakirjutatud raamlepingut Indoneesiaga. Raamleping sisaldab õiguslikult siduvaid kohustusi, mis on ELi välispoliitikas kesksel kohal, sealhulgas sätted inimõiguste, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, terrorismi vastase võitluse, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, rände ja maksustamise kohta. Raamleping hõlmab ka vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi nagu rahuprotsess ja katastroofiohu juhtimine.
Raamleping laiendab oluliselt vastastikuse suhtlemise ulatust majanduse ja kaubanduse ning õiguse ja siseasjade valdkonnas. See pakub koostöövõimalusi sellistes valdkondades nagu keskkond ja kliimamuutus, energeetika, teadus ja tehnoloogia, mere- ja õhutransport. Raamlepingus käsitletakse ka rahapesu ja terrorismi rahastamist, ebaseaduslikke uimasteid, organiseeritud kuritegevust ja korruptsiooni. Raamleping sisaldab olulist arengukomponenti, sealhulgas esmakordselt rangeid sätteid ELi finantshuvide kaitse kohta. Raamleping sisaldab ka tähtsat kaubanduskoostöö osa, mis peaks lihtsustama läbirääkimiste pidamist vabakaubanduslepingu sõlmimiseks vastavalt ELi poliitikale sõlmida vabakaubanduslepingud kõikide ASEANi riikidega.
Raamleping on plaanis alla kirjutada mõnel 2010. aasta lõpupoole toimuval ELi välissuhete nõukogu istungil ning kava kohaselt kirjutab sellele alla välisminister Urmas Paet. Juhul kui nimetatud istungil raamlepingut ei allkirjastata, kirjutab Eesti Vabariigi nimel sellele alla erakorraline ja täievoliline suursaadik ELi juures Raul Mälk.
Korralduse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi. Rahaliselt mõõdetavaid otseseid tulusid raamleping Eesti jaoks endaga kaasa ei too. Hinnangulised rahaliselt mittemõõdetavad tulud võivad seisneda kaubavahetuse tihenemises.
Raamlepingu rakendamiseks ei ole Eesti õigusakte muuta vaja, mistõttu ei tule raamlepingut Riigikogus ratifitseerida.
Raamlepingu kohaselt jõustub raamleping sellele kuupäevale, mil lepinguosalised teavitavad vajalike riigisiseste menetluste lõpetamisest, järgneva kuu esimesel päeval.
17. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelnõude kohta
17.1. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu lõhkeainete lähteainete turustamist ja kasutamist käsitleva määruse eelnõu kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Eesti seisukohad ELi õigusakti eelnõu suhtes
Määruse eelnõu eesmärk on ennetada terrorismikuritegusid, piirates selliste vabalt kättesaadavate ainete ja segude kättesaadavust üldsusele, mille abil on terrorirünnakute läbiviijatel võimalik esile kutsuda plahvatust. Määruse eelnõus sätestatud rakendusmehhanism tähendaks, et aineid, mida võib kasutada plahvatuse tekitamisel lähteainena, saaks tavakodanik edaspidi käidelda ainult vastava loa alusel ning kahtlastest tehingutest murettekitavate ainetega tuleks riiki teavitada. Määruse rakendamine eeldab Eesti seaduste muutmist (nt kemikaaliseadus, jm) siseriikliku loasüsteemi sisseseadmist ning riikliku kontaktpunkti määramist. Ettevõtjatele, kes teevad kõnealuseid aineid tavakodanikele kättesaadavaks, tähendab määruse eelnõu rakendamine kohustuste suurenemist (loa olemasolu kontrollimine, tehingute kohta registri pidamine, toote pakendi märgistamine, kahtlustäratavatest tehingutest teavitamine). Tavakodanike puhul piiratakse ligipääsu teatud ainetele, mistõttu mõnede praegu vabalt kättesaadavate toodete ostmise jaoks on tulevikus vaja taotleda esmalt luba. Eelnõu kohaselt jõustub määrus 18 kuud pärast selle vastuvõtmist. Tavakodanikul on lubatud omada ja kasutada kõnealuseid tooteid 36 kuu jooksul pärast määruse vastuvõtmist.
17.2 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse, mis käsitleb Galileo programmil põhineva satelliitraadionavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda, eelnõu kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Eesti seisukohad ELi õigusakti eelnõu suhtes
Eesti põhimõtteliselt toetab Euroopa Komisjoni väljatöötatud printsiipe, mis käsitlevad Galileo programmil põhineva satelliitraadionavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda
18. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitel
18.1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu üldasjade nõukogu (GAC) ja välisasjade nõukogu (FAC) 22. novembri 2010. a istungitel
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil
Üldasjade nõukogus arutavad välisministrid järgmisi küsimusi:
- 28. ja 29. oktoobril toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järelkaja;
- 16. ja 17. detsembril peetava Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistamine;
- Euroopa Komisjoni ülevaade 2011. aasta tööplaanist;
- Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa tõhusama katastroofidele reageerimise suunas: elanikkonnakaitse ja humanitaarabi roll“;
- video- ja telekonverentside tehnilise valmisoleku parandamise vajalikkus Euroopa Liidu Nõukogu kohtumistel.
Välisasjade nõukogu päevakorras on Euroopa Liidu suhted strateegiliste partneritega ning ettevalmistused eelolevateks tippkohtumisteks kolmandate riikidega.
Arutusele tulevad ka sündmused Lähis-Idas, olukord Sudaanis, Iraagis, Birmas/Myanmaris, olukord seoses Iraani tuumaküsimusega ja inimõiguste olukord Iraanis.
18.2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 25. ja 26. novembri 2010. a istungil
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil
Konkurentsivõime nõukogu teadusministrite istungil on kavas vastu võtta Nõukogu järeldused „Euroopa 2020. aasta strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit”: kiirendada innovatsiooni abil Euroopa muutumist kiiresti muutuvas maailmas“ kohta. Kavas on kinnitatada nõukogu seisukoht ja Rahvusvahelise Termotuuma Katsereaktori (International Thermonuclear Experimental Reactor – ITER) rahastamise ja juhtimise kohta.
Samuti annab eesistujariik ülevaate Euroopa teadusruumi algatuste edenemisest ning Euroopa Komisjon esitleb teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi ja eriprogrammide vahehindamise tulemusi.
Majandusministrite kohtumisel on päevakorras Euroopa Komisjoni ettekanne Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatuse « Üleilmastusmise ajastu terviklik tööstuspoliitika » kohta ja eesistuja ettekanne teatise „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit » kohta.
Konkurentsivõime nõukogu raames toimuval Euroopa kosmosenõukogul võetakse vastu Euroopa Kosmoseagentuuri ESA/EL suunised \"Globaalsed väljakutsed: Euroopa kosmosesüsteemide kasutamine parimal võimalikul viisil”.
19. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
19.1 Ülevaade Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 8. ja 9. novembri 2010. a istungist
Esitaja: justiitsminister Rein Lang, siseminister Marko Pomerants
Tüüp: Ülevaade
Nõukogu istungil kiideti heaks eelnõu, millega anti viisavabadust Albaaniale ning Bosnia ja Hertsegoviinale. Lepiti kokku, et nõukogu otsuse juurde lisatakse deklaratsioon, millega seatakse sisse monitooringu mehhanism, mille abil Euroopa Komisjon jälgib, kuidas viisavabaduse saanud Lääne-Balkani riigid jätkavate kokkulepete teostamist, samuti annab Komisjon selle kohta ülevaateid ka nõukogule.
Euroopa ühise varjupaigasüsteemi arutelul andis eesistuja ülevaate teemaga seotud eelnõude menetlemise seisust.
Istungil võttis nõukogu vastu järeldused ELi poliitilise tsükli kehtestamise ja jõustamise kohta, et võidelda rahvusvahelise raske kuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vastu.
Lisaks arutasid ministrid Prümi otsuse rakendamisega seotud praktilisi küsimusi..
Segakomitee istungil andis eesistuja ülevaate FRONTEXi põhimääruse muutmise eelnõu menetluse seisust. Istungi raames allkirjastati Brasiilia Liitvabariigi ja Euroopa Liidu vahel viisavabaduslepingud, mis näevad ette viisavabaduse ELi kodanikele ning harmoneerivad reeglid Brasiilia kodanike sisenemis- ja viibimisnõuete osas.
Justiitsministrite istungil tutvustas Euroopa Komisjon küberkuritegevuse vastase võitluse direktiivi eelnõu, toimus poliitiline mõttevahetus Euroopa uurimismääruse täitmise keeldumise aluste üle. Samuti andis eesistujariik ülevaate arengutest direktiivi eelnõu menetlemisel, mis puudutab õigust teabele kriminaalmenetlus ning Euroopa Komisjon ja Euroopa Narkootikumide ning Narkomaania Seirekeskuse esindaja tutvustasid uimastivastase võitluse raportit 2009. aasta kohta.
Nõukogu kinnitas Eurojusti Eesti liikme Raivo Sepa teistkordselt ameti asepresidendi kohale.
19.2 Ülevaade Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 10. novembri 2010 a. erakorralisest istungist
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: Ülevaade
10. novembri 2010. aasta konkurentsivõime nõukogu erakorralisel istungil oli päevakorras Euroopa Liidu patendi keelerežiim, mille osas loodetud poliitilisele kokkuleppele ei jõutud.