Valitsuse 18.12.2001 istungi kommenteeritud päevakord.

17.12.2001 | 00:00

Uudis
    • Jaga

VABARIIGIVALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 18. detsembril 2001. aastal

Vabariigi Valitsuse istungi kommenteeritudpäevakorrapunktid on mõeldud eelnevaks taustainformatsiooniks eelkõigeajakirjanikele aga ka laiemale avalikkusele. Valitsuse pressibüroo pooltkirjutatud istungi eelinfo kasutamisel peab arvestama, et istungi käigus võibVabariigi Valitsus teha otsuse, mis erineb käesolevast eelinformatsioonist.Vabariigi Valitsus võib otsuste eelnõusid istungi algul päevakorrast väljaarvata, otsustada päevakorrapunktide arutelu edasi lükata, viia läbi eelnõudeesimese lugemise, samuti arutada täiendavaid päevakorrapunkte. Seepärasttuleb enne Vabariigi Valitsuse istungi toimumist avaldada käesolevatistungimaterjali eelinfona ja arvestada, et need on ministeeriumide pooltvalitsusele esitatud eelnõud ning ei pruugi olla lõplikud. Vabariigi ValitsuseOTSUSTEST annab valitsuse pressibüroo teada jooksvalt istungi ajal läbiinterneti aadressil www.riik.ee/pressrubriigis OTSE VALITSUSE ISTUNGILT või e-postiga. Lõplikul kujul avaldatakse valitsusekorraldused ja määrused Riigi Teatajas, muud otsused märgitakse VabariigiValitsuse istungi protokolli.

Info: Priit Põiklik 693 5792 priit.poiklik@riik.eeja Jaanus Rankla 693 5832 jaanus.rankla@riik.ee

1. ""Päästeseaduse", "Piirivalveseaduse" ja"Sadamaseaduse" muutmise seaduse" eelnõu
Esitajad:  siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Valitsus kiidab eelnõu heaks ja saadab Riigikogusse. Seaduseelnõu eesmärgikson reguleerida merereostuse avastamise ja likvideerimise ülesannetekorraldamist.
Eelnõus nähakse ette seadustada piirivalve tegevus merereostuse avastamise jalikvideerimise ülesannete täitmisel ning anda piirivalvele nimetatud ülesannetetäitmisel õigus kaasata erinevaid riigiasutusi, mis aitab tõsta merereostuselikvideerimise efektiivsust. Eelkõige puudutab erinevate riigiasutustekaasamine merereostust likvideerimisel ranniku lähedal veekogul jarannikureostuse likvideerimisel, kuna piirivalve käsutusse üleantavmerereostuse likvideerimise tehnika ei võimalda merereostust likvideeridaranniku lähedal vees, selleks tuleb kaasata reostuse likvideerimisekspäästeasutusi, kellel on vastav päästetöödeks vajalik elavjõud ja tehnikaolemas. Eelnõu kohaselt jääb piirivalve ülesandeks ainult merereostuseavastamine ja likvideerimine ning merekeskkonna reostuse avastamisestteavitamine. Piirivalve, olles avastanud merereostuse, teavitab sellestkoheselt Keskkonnainspektsiooni, kellel vastavalt "Keskkonnajärelevalveseadusele" on õigus teha otsuseid keskkonda kahjustava tegevuse lõpetamiseksvõi peatamiseks ja ettekirjutusi õigusaktidest tulenevatekeskkonnakaitseabinõude rakendamise kohustuste täitmiseks.
Eelnõu "Sadamaseadust" puudutav osa võimaldab Piirivalveametil ennetadaulatuslike keskkonnaohtlike reostuste tekkimist, mida sadama valdaja omajõududega ei suuda likvideerida.

2. "Elektriohutusseaduse" eelnõu
Tüüp: Seaduse eelnõu
Esitaja: majandusminister Henrik Hololei
K: Valitsus kiidab eelnõu heaks ja saadab Riigikogusse."Elektriohutusseaduse" eelnõu on välja töötatud eesmärgiga täpsustadaja täiendada 1999. aastal kehtestatud "Elektriohutusseadust" ja sellerakendusaktide sätteid. Kehtiv "Elektriohutusseadus" ning selle aluselkehtestatud majandusministri määrused ei võimalda teostada elektriseadmete,elektripaigaldiste nõuetele vastavuse hindamist ja tõendamist ning tehnilistkontrolli vajalikus ulatuses. Lisaks eelmainitule viiakse eelnõugaelektripaigaldisi puudutav regulatsioon vastavusse "Ehitusseaduse","Küttegaasi ohutuse seaduse" ja "Surveseadme ohutuseseaduse" eelnõudes ette nähtud regulatsioonidega ning tehakse ettepaneksätestada elektritöö ettevõtjate, tehnilise kontrolli teostajate ja isikunõuetele vastavuse hindajate ning tõendajate kohustused seoses "Riiklikuerinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registriga". Eelnõuväljatöötamise üheks peamiseks eesmärgiks on harmoneerida elektriohutusnõudedEuroopa Ühenduste Nõukogu madalpingedirektiivi 73/23/EMÜ ja elektromagnetiliseühilduvuse direktiiviga 89/336/EMÜ. Nimetatud direktiividega harmoneerimisekstehakse ettepanek sätestada ohutusnõuded madalpinge-elektriseadmetele,elektriseadmete ja elektripaigaldiste elektromagnetilisele ühilduvusele.Eelnõuga korrastatakse ka elektriseadmete nõuetele vastavuse hindamise jatõendamise ning tehnilise kontrolli ja isikute nõuetele vastavuse hindamise jatõendamise institutsionaalset struktuuri, sätestades nimetatud isikute pädevuseja toimingute ulatuse.

3. "Mäeseaduse" eelnõu  
Tüüp: Seaduse eelnõu
Esitaja: majandusminister Henrik Hololei
K: Valitsus kiidab eelnõu heaks ja saadab Riigikogusse. Eelnõu väljatöötamisetingis vajadus kehtestada mäetöödega seotud valdkonna ohutuse üldnõuded seadusetasemel ja muuta riiklik järelevalve nende tööde üle otstarbekohasemaks.Mäetöödega seotud valdkonna senine regulatsioon on olnud hajutatud erinevatesseseadustesse ja alamaktidesse. Peamiselt "Maapõueseadusesse" ja "Tehnilise järelevalveseadusesse". Eelnõus tehakse ettepanek sätestada inimese, vara ja keskkonnaohutuse tagamise eesmärgil nõuded mäe- ja geoloogiatööde tegemisele ja allmaakaeveõõnte teisesele kasutamisele, mäe- ja geoloogiatööde ning allmaakaeveõõnte teisese kasutamise projektile, samuti sellise projekti koostamisele.Eelnõus nähakse ette ka mäe-, geoloogiatööde ja allmaa kaeveõõnte teisesekasutamisega tegeleva ettevõtja ja vastutava spetsialisti õigused jakohustused. Eelnõus on ära toodud nimetatud valdkonnas riikliku järelevalveteostamise alused. Seletuskirjas märgitakse, et "Mäeseaduse"vastuvõtmisega luuakse eeldused ohutusalase olukorra parandamiseks mäetöödevaldkonnas, kuna seaduses on oluliselt täpsustatud ja lihtsustatud senikehtivat regulatsiooni. Samuti paraneb riikliku järelevalve korraldus. Lisaksannab ettevõtjate registreerimiskohustus ja registriandmete avalikustaminevõimaluse selle valdkonna turu korrastamiseks. Märgitakse samuti, et seaduserakendamine ei eelda täiendavaid kulutusi riigieelarvest

4. Riigikogu otsuse "Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi aastateks2002-2010 heakskiitmine" eelnõu  
Esitaja: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu eelnõu
K: Seletuskirja kohaselt on nimetatud programm välja töötatud eesmärgigaparandada oluliselt liiklusohutust ja vähendada liiklusõnnetustes hukkunutearvu.
Programmi elluviimiseks on välja töötatud liiklusohutuslike meetmete kava janimetatud meetmetele on määratud hinnanguline maksumus ning efektiivsus.
Programm on jaotatud kolmeks etapiks: I etapis (aastatel 2002-2004) alustatakseesmatähtsate, kiirelt toimivate ja odavamate meetmete rakendamist;
II etapis (aastatel 2005-2007) jätkatakse I etapi käigus efektiivseks osutunudmeetmete elluviimist ja rakendatakse keerukamaid ja suurema maksumusegameetmeid; III etapis (aastatel 2008-2010) analüüsitakse kahe esimese etapitulemusi ja rakendatakse keerukaid, suure maksumusega ja edasilükatud meetmeid.
Seletuskirja kohaselt programmi põhirõhk on suunatud inimese käitumisemõjutamisele, ja seda eeskätt tema informeerimise ja kasvatamise teel.
Seletuskirja kohaselt liiklusohutusprogrammi rahastatakse sihtotstarbeliseltriigieelarvest (sealhulgas: teehoiu rahastamisest ja liiklusohutusprogrammisihtrahastamisest) ja kohalikest eelarvetest. Oluliselt peab suurenema igamootorsõiduki kasutaja osa liikluskindlustuse eraldiste suurenemisegaennetustöösse ning liikluse maksustussüsteemi (mootorikütuseaktsiis,mootorsõidukimaks, eraldised sõiduki ja juhilubade toimingutega seotudriigilõivudest, eraldised hasartmängumaksust jms) täiustamise teel. Lisaks onnähtud ette võimalus taotleda rahalist abi välisallikatest (Euroopa Liidusihtprogrammide, Maailmapanga, Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga (EBRD)ja bilateraalsete abiprogrammide kaudu) ning ka muude rahastamisallikatekasutamiseks (rahastamine erasektori poolt).

5. Seisukoha andmine ""Reklaamiseaduse" paragrahvi 12muutmise seaduse" eelnõu (930 SE) kohta
Esitaja: majandusminister Henrik Hololei
Tüüp: Seisukoha andmine
K: Riigikogu majanduskomisjon saatis vastavalt "Riigikogu kodukorraseaduse" §-le 55 Vabariigi Valitsusele seisukoha andmiseks Riigikoguliikme Tõnu Kauba algatatud ""Reklaamiseaduse" paragrahvi 12muutmise seaduse" eelnõu (930 SE). Riigisekretäri resolutsiooniga onseaduseelnõu saadetud majandusministrile arvamuse esitamiseks, et võtta seealuseks valitsuse seisukoha kujundamisel.

6. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Iisraeli Riigi valitsuse vahelisekultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö lepingu rakendusprogrammi aastateks2002-2004" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitajad: välisminister Toomas hendrik Ilves ja haridusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Välisministeerium esitab Haridusministeeriumi ettepanekul VabariigiValitsuse istungile "Välissuhtlemisseaduse" § 19 lõike 2 ja § 20 lõike 1 aluselkorralduse ""Eesti Vabariigi valitsuse ja Iisraeli Riigi valitsusevahelise kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö lepingu rakendusprogrammiaastateks 2002-2004" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine" eelnõu.12. juulil 1993.a sõlmiti "Eesti Vabariigi ja Iisraeli Riigi vahelinekultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö leping". Selle artikkel 13 näeb ettemõlema poole esindajatest koosneva Ühendkomitee moodustamist, mis määrab kindlakskoostöö prioriteedid, vaatab läbi lepingu täitmisest tulenevad probleemid javalmistab ette erilised kahepoolse koostöö programmid eelseisvaks kaheksaastaks ning määrab kindlaks koostööprogrammide finantsaspektid. Nimetatudlepingu rakendusprogramm aastateks 1998-2001 kiideti heaks Vabariigi Valitsuse14. juuli 1998. a korraldusega nr 678-k ja sellele kirjutati alla 19. juulil1998. a.
22. - 24. aprillil 2001. a toimus Jeruusalemmas kahe riigi delegatsioonidekohtumine, mille raames sai rakendusprogramm aastateks 2002-2004 Iisraeli pooleallkirja ja Eesti poolt parafeeritud. Programmi eesmärk on soodustadakultuuri-, haridus- ja teadusalast koostööd ning infovahetust kahe riigi vahel.Programmi alusel korraldatakse ka üliõpilaste, õppejõudude, teadlaste,kunstnike, kultuuri-, kunsti- ja muude asjatundjate vahetust. Korralduse eelnõupunktis 2 antakse volitused Haridusministeeriumi kantslerile Peep Rataselenimetatud rakendusprogrammile allakirjutamiseks. Seletuskirja kohaseltkorraldatakse vahetusi pariteetsetel alustel ja vajalikud rahalised vahendid onkavandatud vastavalt Haridusministeeriumi või Kultuuriministeeriumi eelarvesse,mistõttu rakendusprogrammi jõustumine ei too kaasa lisakohustusi ega selletäitmine otseseid kulutusi, sest vahetusi korraldatakse vastuvõtvas riigiskehtivate õigusaktide alusel. Materjalid saadeti riigisekretäri resolutsioonigaRahandusministeeriumile läbivaatamiseks ja seisukoha esitamiseks. Korralduseeelnõu on Riigikantseleis kooskõlastatult autoriga täpsustatud.

7. Eesti kodaniku passi vormi, tehnilise kirjelduse ja passi kantavateandmete loetelu kehtestamine
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile "Isikut tõendavatedokumentide seaduse" § 9 lõike 1 alusel määruse "Eesti kodaniku passi vormi,tehnilise kirjelduse ja passi kantavate andmete loetelu kehtestamine" eelnõu.Määrus on ettevalmistatud tulenevalt Vabariigi Valitsuse poolt 14. novembril2000.a heaks kiidetud "Eesti reisidokumentide turvataseme tõstmise kavast".Kava alusel korraldas Siseministeerium riigihankekonkursi, mille tulemusena saiinglise ettevõtja De La Rue International Limited õigused turvaelementidegareisidokumentide ja reisidokumentide tarvikute tarnimiseks. Vabariigi Valitsuse7. juuni 2001. a korraldusega nr 377-k anti Siseministeeriumile luba sõlmidajärgmise aasta assigneeringute arvel De La Rue International Limited´igaturvaelementidega reisidokumentide ja reisidokumentide tarvikute ostmise lepingkogusummas 51 699 668 krooni. Eesti kodaniku passe väljastatakse alates 1992.aasta juulikuust. Passi uue vormi väljatöötamine on tingitud asjaolust, etkäesoleval ajal kasutatav pass on väheturvaline ja kergesti võltsitav. Eelnõukohaselt vastab alates 1. veebruarist 2002. a kasutuselevõetav Eesti kodanikupassi vorm kõrgematele võltsimisvastastele nõuetele ning selle kujundus jakasutatavad turvaelemendid tagavad võimaluse passikontrolli käigustulemuslikult avastada võimalikke võltsinguid. Välistatakse Eestis seniste passidepuudused nagu turvakile eemaldamise ja taaspaigaldamise võimalikkus, fotoasendatavus, pitsatijäljendi võltsitavus, originaalkannete muudetavus. Määruseeelnõu § 5 kohaselt tunnistatakse kehtetuks hetkel Eesti kodaniku passitehnilist kirjeldust ning passi kantavate andmete loetelu reguleeriv VabariigiValitsuse 12. novembri 1999. a määrus nr 344 "Eesti kodaniku passi tehnilisekirjelduse, passi kantavate andmete loetelu ja passi vormi kinnitamine".Seletuskirja kohaselt kaetakse määruse eelnõu rakendamisega kaasnevad kulutusedriigieelarvest Kodakondsus- ja Migratsiooniametile eraldatavatest vahenditest.Materjalid saadeti riigisekretäri resolutsiooniga Rahandusministeeriumileläbivaatamiseks ja seisukoha esitamiseks.

8. Palga alammäära kehtestamine
Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vastavalt Eesti Tööandjate Keskliidu, Vabariigi Valitsuse ja Eestiametiühingute keskliitude 25.09.2001 sõlmitud kokkuleppele palga alammäärakohta esitab Sotsiaalministeerium "Palgaseaduse" § 2 lõike 7 aluselmääruse "Palga alammäära kehtestamine" eelnõu. Eelnõuga tehakseettepanek kehtestada 1. jaanuarist 2002 tunnipalga alammääraks 10 krooni 95senti ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 1850 krooni senikehtinudtunnipalga alammäära 9 krooni 40 sendi ja kuupalga alammäära 1600 krooniasemel. Eelnõu on Riigikantseleis normitehniliselt korrigeeritud.

9. Toetusraha tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord
Esitaja: põllumajandusminister Ivari Padar
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Eelnõus tehakse ettepanek reguleerida riigi poolt või riigi rahalistestvahenditest põllumajandussaaduste tootjatele ja töötlejatele ning maapiirkonnamajandustegevuse, infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamiseks riigiabinaantavate toetuste tagasinõudmise ja tagasimaksmise korraldamist. Eelnõukohaselt nõuab toetusraha tagasi Põllumajanduse Registrite ja InformatsiooniAmet "Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse" (edaspidi seadus) §-des82, 97, 101 nimetatud juhtudel. Ametil on õigus toetusraha tagasi nõuda 10aasta jooksul arvates päevast, mil rikkumisest saadi teada või pidi teadasaama. investeeringutoetusteks antud toetusraha nõutakse tagasi, kuiinvesteeringutoetust on kasutatud mittesihipäraselt, st toetusraha kasutamineei vasta toetuse saamiseks esitatud taotluses ettenähtud otstarbele võiinvesteeringutoetuse eest ostetud, ehitatud või rekonstrueeritud põhivara võiettevõtte, millesse on investeeritud, võõrandamisest ei ole nimetatud ametileteatatud või ei ole võõrandamise seaduslikkuse kohta vastust saadud või varaomandaja ei ole andnud kirjalikku kinnitust investeeringutoetusega soetatudvara sihipärase kasutamise kohta. Arengutoetusteks antud toetusraha nõutaksetagasi, kui ei ole täidetud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid tingimusi.Samuti on kõikide toetusliikide puhul toetusraha tagasinõudmise aluseks toetusesaamiseks teadvalt valeandmete esitamine. Seletuskirjas märgitakse, et toetusemittesihipärane kasutamine eeldab toetuse saaja tahtlust. Kui toetusesihipärane kasutamine on võimatu toetuse saaja tahtest sõltumatult, siis peabtoetuse saaja teavitama vääramatu jõu asjaoludest Põllumajanduse Registrite jaInformatsiooni Ametit, kes otsustab, kas toetusraha tagasi nõuda või sellestloobuda. Seletuskirjas märgitakse, et määruse rakendamisega ei kaasnetäiendavad kulud riigieelarvest.

10. Tulirelvade ja tulirelva oluliste osade markeerimise nõuded
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: Määruse eelnõu
K: "Relvaseaduse" (RT I 2001, 65, 377) § 73 lõike 7 kohaselt kehtestabtulirelvade ja nende oluliste osade markeerimise nõuded Vabariigi Valitsusmäärusega. Nimetatud seadusesätte alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse2001.a II poolaasta tööplaani punkti 128 alapunktist 4 esitab Siseministeeriummääruse "Tulirelvade ja tulirelva oluliste osade markeerimise nõuded" eelnõu.Siseministeeriumi esitatud eelnõus on arvestatud Riigikantselei poolt eelnevalttehtud märkustega. Eelnõu kohaselt Eestis valmistatud tulirelva markeerib sellevalmistaja. Tsiviilkäibes oleva, kuid seni markeerimata tulirelva markeeribPolitseiamet. Markeeritud tulirelva andmed kantakse teenistus- jatsiviilrelvade registrisse. Seletuskirja kohaselt on Eestil kavas allakirjutada ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase konventsiooniprotokollile, mis käsitleb tulirelvade, nende osade ja laskemoonaebaseaduslikku tootmist ja kaubandust. Määruses on arvestatud nimetatudprotokolli artiklis 8 toodud tulirelvade markeerimise nõudeid, samuti OSCEsätestatud tulirelvade markeerimise miinimumnõudeid (OSCE document on small armsand light weapons). Siseministeeriumi andmetel Eestis hetkel tulirelvi eganende olulisi osi ei toodeta. Määrus jõustub samaaegselt"Relvaseaduse" jõustumisega, 1.jaanuaril 2001.a. Riigisekretär saatismääruse eelnõu resolutsiooniga seisukoha saamiseks kaitseministrile.

11. Volituste andmine "Kohtuekspertiisiseadusest" tulenevaõigusakti kehtestamiseks
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Siseministeerium esitab "Kohtuekspertiisiseaduse" § 9 lõike 3alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 2001.a II poolaasta tööplaani punktist131 määruse "Volituste andmine kriminalistikaekspertiiside loetelukehtestamiseks" eelnõu. Siseministeerium saatis algselt ettevalmistatudVabariigi Valitsuse määruse "Kriminalistikaekspertiiside loetelu" eelnõukooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Arvestades Justiitsministeeriumiseisukohta, et kriminalistikaekspertiiside loetelu oleks otstarbekas kehtestadasiseministri määrusega, esitab Siseministeerium määruse eelnõu vastavatevolituste andmiseks siseministrile ja lisab siseministri määruse kavandi.Riigikantseleis on määruse eelnõu, sealhulgas ka pealkiri, kooskõlastatulteelnõu autoriga ümber sõnastatud.

12. Volituse andmine "Alaealise mõjutusvahendite seadusest"tuleneva õigusakti kehtestamiseks
Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Sotsiaalministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 2001.a II poolaastatööplaani punkti 160 täitmiseks ja "Alaealise mõjutusvahendite seaduse" § 29lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määruse "Volituse andmine"Alaealise mõjutusvahendite seadusest" tuleneva õigusaktikehtestamiseks" eelnõu. 16.05.01.a vastu võetud "Alaealisemõjutusvahendite seaduse" § 29 lõike 3 muudatusega anti Vabariigi Valitsuselelisaks seaduses seni sätestatule ka õigus kehtestada alaealise perekonnashooldaja juures elamise kohustuse rakendamise kord ja meditsiinilistevastunäidustuste loetelu, mille olemasolu korral alaealist ei suunata kasvatuseeritingimusi vajavate õpilaste kooli ning nimetatu edasivolitamise õigus. Eelnõukohaselt antakse sotsiaalministrile õigus kehtestada alaealise käenduse kord,vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või lastekoduselamise kohustuse rakendamise kord, lepitamise kord, sotsiaalprogrammides võiravikuurides osalemise rakendamise kord, üldkasuliku töö täitmise kord ningmeditsiiniliste vastunäidustuste loetelu, mille olemasolu korral alaealist eisuunata kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Eelnõu onriigisekretäri resolutsiooniga saadetud läbivaatamiseks ja seisukohaesitamiseks haridusministrile. Eelnõu on Riigikantseleis autorigakooskõlastatult normitehniliselt ja keeleliselt korrigeeritud.

13. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Keskkonnaministeerium esitab "Kaitstavate loodusobjektide seaduse"§ 5 lõike 4 ja § 6 lõike 3 alusel määruse "Vabariigi Valitsuse määrustemuutmine" eelnõu ning palub seda arutada kiireloomuliselt. Eelnõu käsitleb"Kaitstavate loodusobjektide seadusest" tulenevate Vabariigi Valitsuse määrustemuutmist kaitsealadele määratud valitsejate osas. Keskkonnaministri 05.12.2001määrusega nr 51 on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus Lääne-Eestisaarestiku biosfääri kaitseala Läänemaa keskus ümber nimetatud SilmaLooduskaitseala Administratsiooniks. Nimetatud asutus täidab Osmussaaremaastikukaitseala, Vormsi maastikukaitseala ja Silma looduskaitsealavalitsemise funktsioone, mistõttu on vajalik viia sisse muudatused vastavatesseVabariigi Valitsuse määrustega kinnitatud kaitsealade kaitse-eeskirjadesse.Riigiasutuse nime muutmisel säilib esialgne struktuur ja asutuse asukoht. Nimemuutmine ei nõua kulutusi riigieelarvest. Riigikantseleis tehtudnormitehnilised täpsustused eelnõus on kooskõlastatud selle autoriga.

14. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a määruse nr 28"Politseiteenistuse seaduse paragrahvis 21 sätestatud toetuste ja kuludearvutamise ja maksmise korra kinnitamine" muutmine
Esitajad: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Siseministeerium esitab "Politseiteenistuse seaduse" § 21 lõike 6 alusel jatulenevalt riigisekretäri 14.11.2001 resolutsioonist nr 10-1/7684 määruse"Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999.a määruse nr 28 "Politseiteenistuseseaduse paragrahvis 21 sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmisekorra kinnitamine" muutmine" eelnõu. Määruse eelnõu väljatöötamine on tingitudvajadusest viia Vabariigi Valitsuse 21.jaanuari 1999.a määrus nr 28 kooskõlla08.11.2001.a jõustunud "Politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmiseseadusega" (RT I 2001, 85, 511), millega muudeti "Politseiteenistuse seaduse" §21 sõnastust, samuti teiste kehtivate õigusaktidega. Kuna eelnõuga muudetaksening täpsustatakse põhiliselt kehtiva määruse sõnastust ja terminoloogiat, siisselle kehtestamine ei too kaasa muudatusi Siseministeeriumi ega temavalitsemisalas olevate Politseiameti, Kaitsepolitseiameti egaSisekaitseakadeemia senises töökorralduses. Riigisekretär saatis määruse eelnõuresolutsiooniga seisukoha saamiseks rahandusministrile ja sotsiaalministrile.

15. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 1996. a määruse nr 83 "Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist tulenevate õigusaktidekinnitamine" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Keskkonnaministeerium esitab "Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitsekonventsiooni ratifitseerimise seaduse" § 2 alusel ja tulenevalt riigisekretäri14.11.2001 resolutsioonist nr 10-1/7688 määruse "Vabariigi Valitsuse 15. märtsi1996.a määruse nr 83 "Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonisttulenevate õigusaktide kinnitamine" muutmine" eelnõu. Vabariigi Valitsuse 15.märtsi 1996. a määruse nr 83 "Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitsekonventsioonist tulenevate õigusaktide kinnitamine" andmiseks ei olnudVabariigi Valitsusel volitusnormi, kuna seaduse kuni 16.11.2001 kehtinud § 2redaktsioon - Vabariigi Valitsusel korraldada konventsiooni täitmine Eestis -oli oma sisu poolest liiga üldsõnaline ja ei andnud Vabariigi Valitsuseleõigust määruse kehtestamiseks. "Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitsekonventsiooni ratifitseerimise seaduse" § 2 uus redaktsioon annab selgesõnalisevolitusnormi Vabariigi Valitsusele konventsioonist tulenevate õigusaktidekehtestamiseks, mistõttu eelnõuga tehakse vajalik muudatus Vabariigi Valitsuse15. märtsi 1996. a määruse nr 83 preambulis.

16. Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2000. a määruse nr 9 "Vabatsoonipiiril ja vabatsoonis toimuva tollikontrolli eeskirja kinnitamine"muutmine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: "Tolliseaduse" § 4 lõike 7 alusel teeb Rahandusministeerium ettepanekumuuta Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2000.a määrusega nr 9 kinnitatud"Vabatsooni piiril ja vabatsoonis toimuva tollikontrolli eeskirja" punkti 10.Seletuskirja kohaselt viiakse vabatsoonide regulatsioon kooskõlla"Käibemaksuseaduse" § 5 lõike 1 punktiga 1 ja §-ga 38. Muudatuse järgi eikohaldata enam kaubale eksporti selle vabatsooni paigutamisel, vaid kaubatolliterritooriumilt väljavedamisel. Seetõttu muutub ka tollivormistusekohaldamine vabas ringluses olevale kaubale, taasväljaveetavale ning sisseveolvabatsooni paigutatud kaubale. Riigikantselei märgib, et eelnõule lisatudseletuskiri ei vasta Vabariigi Valitsuse 28.septembri 1999. a määruse nr 279"Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri" § 29 nõuetele.Riigikantseleis on eelnõu täpsustatud.

17. Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määruse nr 347"Tolliprotseduuride "eksport" ja "taasväljavedu"rakendamise eeskirja kinnitamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
K: "Tolliseaduse" § 32 lõike 2 alusel teeb Rahandusministeerium ettepanekumuuta Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999.a määrusega nr 347 kinnitatud"Tolliprotseduuride "eksport" ja "taasväljavedu" rakendamise eeskirja".Seletuskirja kohaselt viiakse vabatsoonide regulatsioon kooskõlla"Käibemaksuseaduse" § 5 lõike 1 punktiga 1 ja §-ga 38. Nimetatud sätetekohaselt ei loeta enam ekspordiks kauba toimetamist muult tolliterritooriumiltvabatsooni. Eksporti ei kohaldata enam kaubale selle vabatsooni paigutamisel,vaid kauba tolliterritooriumilt väljavedamisel. Ekspordi kohaldamiseksvabatsoonis olevale kaubale esitatakse kaup koos kaubadeklaratsiooniga sellevabatsooni, kus kaup asub, üle järelevalvet teostavale tolliasutusele.Riigikantselei märgib, et eelnõule lisatud seletuskiri ei vasta VabariigiValitsuse 28.septembri 1999.a määruse 279 "Õigustloovate aktide eelnõudenormitehnika eeskiri" § 29 nõuetele. Riigikantseleis on eelnõu täpsustatud.

18. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. a määruse nr 34 "Kaubamittesooduspäritolu reeglid ning kauba mittesooduspäritolu tõendamisekspäritolusertifikaadi väljaandmise ja täitmise kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: määruse eelnõu
K: "Tolliseaduse" § 24 lõike 5 alusel teeb Rahandusministeerium ettepanekumuuta Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. a määruse nr 34 "Kaubamittesooduspäritolu reeglid ning kauba mittesooduspäritolu tõendamisekspäritolusertifikaadi väljaandmise ja täitmise kord" § 12. Seletuskirja kohaselttuleneb muudatuse tegemine sellest, et § 12 praeguses redaktsioonis välistabmittesooduspäritolu sertifikaatide väljastamise võimaluse teiste riikidepäritolureeglite alusel. Kauba mittesooduspäritolu sertifikaate Eestisväljastav Eesti Kaubandus-Tööstuskoda peab aga lähtuma nimetatud määrusessätestatud päritolureeglitest. Sellise olukorra vältimiseks täiendataksemääruse § 12 selliselt, et oleks võimalik päritolusertifikaatide väljastamisellähtuda sihtriigis kehtestatud päritolureeglitest. Riigikantseleis peabvajalikuks märkida, et seletuskiri ei vasta Vabariigi Valitsuse 28. septembri1999.a määruse nr 279 "Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri" § 29nõuetele.

19. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri1997. a määruse nr 244 "Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja küladenimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine" muutmine
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: määruse eelnõu
K: "Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse" § 6 lõike 5 kohaselt määratakseasustusüksuse liik, nimi ja lahkmejooned, lähtuvalt valla- või linnavolikogudetaotlustest, Vabariigi Valitsuse poolt määratud alustel ja korras. Nimetatudseadusesätte alusel esitab Siseministeerium määruse "Vabariigi Valitsuse 18.detsembri 1997.a määruse nr 244 "Vallasiseste linnade, alevite, alevike jakülade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine" muutmine"eelnõud. Vabariigi Valitsuse 24.09.1996.a määrusega nr 233 kinnitatud"Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise aluste ja korra" kohaseltasustusüksuse lahkmejooned kantakse koos asustusüksuse nime ja liigiäranäitamisega maakatastrikaardile, mida korraldab Maa-amet, muudatusiasustusjaotuses tehakse ainult 1. jaanuari seisuga.

1) Esimese esitatud eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 18. detsembri1997.a määrusega nr 244 kinnitatud "Vallasiseste linnade, alevite, alevike jakülade nimistut", mida täiendatakse uue külanime - Niibi - lisamiseganimistusse.

Siseministeerium on seisukohal, et asustusjaotuse muutmine, mille on algatanudLääne maakonna Oru Vallavolikogu, tuginedes avaldusele, mille esitasid seniseIngküla küla elanikud, kes määratlevad ennast Niibi küla elanikena, onpõhjendatud ning muudatuste sisseviimiseks vajalik dokumentatsioon korrektseltvormistatud, mistõttu toetab nimetatud asustusjaotuse muutmist uueasustusüksuse moodustamise ja sellega seotud lahkmejoonte määramise küsimusesning esitab vastava eelnõu. Asustusjaotuse muutmist Oru vallas toetab LääneMaavalitsus.

2) Teise esitatud eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997.amäärusega nr 244 kinnitatud "Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja küladenimistut", mida täiendatakse uue külanime - Metsaküla - lisamisega nimistusse.

Moodustatava küla nimi - Metsaküla - oli arutusel kohanimenõukogus, kes eipidanud selle nime valikut sobivaks, kuna see on levinuim külanimi Eestis. OisuVallavalitsus arutas kohanimenõukogu soovitust ning ei nõustunud sellega, kunaMetsaküla on kohapeal tuntuim ja laialt kasutusel olev paikkonna nimi ja sellenimega küla Järva maakonnas ei ole.

Siseministeerium, kuulanud ära osapoolte arvamused, leiab, et Metsküla külanimi on piisavalt põhjendatud ning toetab kohaliku omavalitsuse otsust nimevaliku küsimuses. Siseministeerium on seisukohal, et asustusjaotuse muutmine,mille on algatanud Järva maakonna Oisu Vallavolikogu, tuginedes avaldusele,mille esitasid senise Äiaküla küla elanikud, kes taotlevad uue külamoodustamist osa Äiaküla küla baasil, on põhjendatud ning muudatustesisseviimiseks vajalik dokumentatsioon korrektselt vormistatud, mistõttu toetabnimetatud asustusjaotuse muutmist uue asustusüksuse moodustamise ja sellegaseotud lahkmejoonte määramise küsimuses ning esitab vastava eelnõu.Asustusjaotuse muutmist Oisu vallas toetab Järva Maavalitsus.

Vastavalt seletuskirjadele ei nõua määruste rakendamine täiendavaid kulutusiriigieelarvest. Asjaajamise ja registrite arvestuse korrastamise kulud kaetakseasjaomase omavalitsusüksuse ja valitsusasutuste poolt vastavalt nendepädevusele.  Määrused jõustuvad 1.jaanuaril 2002.

20. Asustusüksuste lahkmejoonte muutmine
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: määruse eelnõu
K: "Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse" § 6 lõike 5 kohaselt määratakseasustusüksuse liik, nimi ja lahkmejooned, lähtuvalt valla- või linnavolikogudetaotlustest, Vabariigi Valitsuse poolt määratud alustel ja korras. Nimetatudseadusesätte alusel esitab määruste eelnõud asustusüksuste lahkmejoontemuutmiseks. Vabariigi Valitsuse 24.09.1996.a määrusega nr 233 kinnitatud"Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise aluste ja korra" kohaseltasustusüksuse lahkmejooned kantakse koos asustusüksuse nime ja liigiäranäitamisega maakatastrikaardile, mida korraldab Maa-amet, muudatusi asustusjaotusestehakse ainult 1. jaanuari seisuga.

1) Esimese esitatud eelnõuga muudetakse Käina valla Selja küla ja Nasva külavahelisi lahkmejooni. Siseministeerium on seisukohal, et asustusjaotusemuutmine, mille on algatanud Hiiu maakonna Käina Vallavolikogu, tuginedespraeguse Selja küla elanike avaldusele, on põhjendatud ning muudatustesisseviimiseks vajalik dokumentatsioon korrektselt vormistatud, mistõttu toetabnimetatud asustusjaotuse muutmist ning esitab vastava eelnõu. Asustusjaotusemuutmist Käina vallas toetab Hiiu Maavalitsus.

2) Teise esitatud eelnõuga muudetakse Kiili aleviku, Sausti küla ja Lähtse külavahelisi lahkmejooni. Siseministeerium on seisukohal, et asustusjaotusemuutmine, mille on algatanud Harju maakonna Kiili Vallavolikogu, tingitunamaakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustest, on põhjendatud ning muudatustesisseviimiseks vajalik dokumentatsioon korrektselt vormistatud, mistõttu toetabnimetatud asustusjaotuse muutmist ning esitab vastava eelnõu. Lahkmejoontekorrigeerimise käigus ei muutu asustusüksuste elanike arv, kuna käsitletavalmaa-alal puuduvad elumajad. Asustusjaotuse muutmist Kiili vallas toetab HarjuMaavalitsus.

3) Kolmanda esitatud eelnõuga muudetakse Kernu valla Metsanurga küla ja Ruilaküla vahelisi lahkmejooni. Siseministeerium on seisukohal, et asustusjaotusemuutmine, mille on algatanud Harju maakonna Kernu Vallavolikogu, tingitunavajadustest parandada lahkmejoonte määramisel asetleidnud eksitust, onpõhjendatud ning muudatuste sisseviimiseks vajalik dokumentatsioon korrektseltvormistatud, mistõttu toetab nimetatud asustusjaotuse muutmist ning esitabvastava eelnõu.
Asustusjaotuse muutmist Kernu vallas toetab Harju Maavalitsus.

4) Neljanda esitatud eelnõuga muudetakse Lehtse aleviku, Jäneda küla, Läpiküla, Läste küla, Patika küla, Pruuna küla, Rägavere küla ja Tõõrakõrve külavahelisi lahkmejooni seoses nende vastavusse viimisega katastriüksustepiiridega ning riiklike toimingute arvestusliku aluse kaasajastamisega.Vastavalt seletuskirjale lahkmejoonte muutmine ei too kaasa muudatusi elanikearvu osas. Arvamusi, ettepanekuid ja proteste Lehtse Vallavolikogu otsuselelahkmejoonte muutmise osas ei ole esitatud. Asustusjaotuse muutmist Lehtsevallas toetab Järva Maavalitsus.

Vastavalt seletuskirjadele ei nõua määruste rakendamine täiendavaid kulutusiriigieelarvest. Asjaajamise ja registrite arvestuse korrastamise kulud kaetakseasjaomase omavalitsusüksuse ja valitsusasutuste poolt vastavalt nendepädevusele. Määrused jõustuvad 1. jaanuaril 2002.a.

21. Raudteemaa riigi omandisse jätmine
Esitaja: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Teede- ja Sideministeerium esitab "Maareformi seaduse" § 29 ja"Raudteeseaduse" § 40 lõike 1 alusel ning kooskõlas VabariigiValitsuse 03.09.1996.a määrusega nr 226 "Maa riigi omandisse jätmise korrakinnitamine" ASi Eesti Raudtee poolt tellitud raudteemaa riigi omandissejätmise toimikute alusel koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ASiEesti Raudtee omandis olevate raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatistealuste ja nende teenindamiseks vajalike maaüksuste riigi omandisse jätmiseks.Eelnõus kasutatud maaüksuste nimetused, sihtotstarve ja pindalad on määratudkohalike omavalitsuste korraldustega. Maa riigi omandisse jätmise 9 köidetudtoimikuga on võimalik enne küsimuse arutamist valitsuse istungil tutvudaRiigikantselei istungiosakonnas. Korralduse eelnõu materjalid on saadetudriigisekretäri resolutsiooniga Keskkonnaministeeriumile seisukoha esitamiseks.

22. Maavalitsuste haldamisele kuuluvate põhikoolide ja gümnaasiumideüleviimine Haridusministeeriumi valitsemisalasse
Esitaja: haridusminister Tõnis Lukas
Tüüp: korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996.a korraldusega nr 887-k"Üldharidusasutuste andmine maavalitsuste haldamisele ja riigivara valitsejatemääramine" anti 22 üldhariduskooli Haridusministeeriumilt maavalitsustehaldamisele. Korralduse alusel said maavalitsused küll riigivara valitsejateks,kuid vajalikke rahalisi vahendeid ei oma, sest riigikoolide kulud kaetakse endiseltiga-aastase riigieelarve seadusega Haridusministeeriumi valitsemisala kuludesriigikoolidele ettenähtud mahus. Haridusministeerium esitab "VabariigiValitsuse seaduse" § 43 lõike 4 alusel ja kooskõlas "Põhikooli- jagümnaasiumiseaduse" § 5-ga korralduse "Maavalitsuste haldamisele kuuluvatepõhikoolide ja gümnaasiumide üleviimine Haridusministeeriumivalitsemisalasse" eelnõu ülalnimetatud üldhariduskoolidest 20 viimisekstagasi Haridusministeeriumi valitsemislasse ( kaks kooli - Kuigatsi Kool ja MeeriEriinternaatkool on tänaseks tegevuse lõpetanud). Haridusministeerium põhjendabseda vajadusega tagada riigivara efektiivne ja säästlik haldamine ningarendamine, riigivaraga seotud investeeringute juhtimine, vajaduste hindamineja analüüs ühtsete põhimõtete alusel. Haridusministeeriumi haldusalas on 1.juulist 2001.a loodud Koolivõrgu Büroo ja Riigivara Haldusbüroo, misHaridusministeeriumi arvates võimaldavad konkreetsemalt suunata hallatavateõppeasutuste juhtimistegevust ning lahendada õppeasutuste igapäevaseidkoolikorralduslikke ja varalisi probleeme.
Haridusministeerium on seisukohal, et riigi õppeasutuste võrgu reaalnearengukava on otstarbekas välja töötada olukorras, kus kõik riigi õppeasutusedon Haridusministeeriumi valitsemisalas. Eelnõu saadeti kooskõlastamiseksRahandusministeeriumile ja maavalitsustele. Rahandusministeeriumi esitatudmärkusi on arvestatud. Lääne, Põlva, Saare ja Võru Maavalitsuste seisukohtimaterjalile lisatud ei ole. Harju, Jõgeva, Lääne-Viru, Rapla, ja ViljandiMaavalitsus ei kooskõlastanud eelnõu, esitades oma põhjendused. TartuMaavalitsus märgib oma kirjas, et kuna ei ole Vabariigi Valitsuse 6. novembri1996.a korralduses nr 887-k märgitud Kammeri Eriinternaatkooli oma haldamiseleüle võtnud, ei ole tal ka midagi üle anda. Eelnõu esitakse Haridusministeeriumitaotlusel kiireloomulisena valitsuse 11. detsembri 2001.a istungi päevakordaministeeriumi poolt ettevalmistatud kujul.

23. Eesti Vabariigi kodaniku väljaandmine Saksamaa Liitvabariigile
1)
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
   Tüüp: korralduse eelnõu
K: Justiitsministeerium esitab tulenevalt 20. novembri 2001. akabinetinõupidamisel otsustatust Vabariigi Valitsuse istungile"Kriminaalmenetluse koodeksi" § 407 lõike 1 alusel ja kooskõlas "VäljaandmiseEuroopa konventsiooniga" ning vastavalt Saksamaa LiitvabariigiFöderaaljustiitsministeeriumi 16.10.2001 taotlusele ja Tallinna Linnakohtu2.11.2001 määrusele korralduse "Eesti Vabariigi kodaniku Margus Undiväljaandmine Saksamaa Liitvabariigile" eelnõu. Saksamaa võimud süüdistavadMargus Unti (sünd 23.03.1976) kuritegeliku ühenduse liikmena alates 2000. aveebruarist ligi 70 hinnalise sõiduki varguses kogukahjuga 1 490 000 Saksamarka. Eelnõu on Riigikantseleis kooskõlastatult autoriga täpsustatud.

2) Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: korralduse eelnõu

K:Justiitsministeerium esitab tulenevalt 11. detsembri 2001. akabinetinõupidamisel otsustatust Vabariigi Valitsuse istungile"Kriminaalmenetluse koodeksi" § 407 lõike 1 alusel ja kooskõlas "VäljaandmiseEuroopa konventsiooniga" ning vastavalt Saksamaa LiitvabariigiFöderaaljustiitsministeeriumi 12.11. 2001 taotlusele ja Tallinna Linnakohtu29.11.2001 määrusele korralduse "Eesti Vabariigi kodaniku Tarmo Nõmmeväljaandmine Saksamaa Liitvabariigile" eelnõu.
Saksamaa võimud süüdistavad Tarmo Nõmmet (sünd 23.10.1977) pangarööve toimepannud kuritegelikku ühendusse kuulumises ja pangaröövide toimepanemises.
Samas kriminaalasjas on Saksamaa Liitvabariigile juba välja antud Ürgo Kard,Kaido Sadam, Riivo Raidmaa ja Egert Niilo vastavalt Vabariigi Valitsuse24.07.2001 korraldusele nr 555-k, 7.08.2001 korraldusele nr 592-k, 4.09.2001korraldusele nr 628-k ja 25.09.2001 korraldusele nr 659-k.
Eelnõu esitatakse Justiitsministeeriumi ettepanekul kiireloomulisena VabariigiValitsuse 18. detsembri 2001. a istungile.  


24. Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Välisministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile "Isikut tõendavatedokumentide seaduse" § 22 lõike 3 ja § 24 lõike 4 punkti 11 alusel korralduse"Diplomaatilise passi andmine" eelnõu. Eelnõuga antakse ühekordsekskasutamiseks diplomaatiline pass Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostööosakonna välissuhete ja kaitseatadeede büroo kaitsepoliitika nõunikule ToivoKlaarile seoses tema lähetusega kaitsepoliitika nõunikuna Eesti VabariigiSuursaatkonda Washingtonis kuni 1. novembrini 2002. a. Diplomaatilise passiandmine Toivo Klaarile on vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja vastabrahvusvahelisele tavale.
Eelnõu on Riigikantseleis kooskõlastatult autoriga normitehniliseltkorrigeeritud, täpsustatud on Toivo Klaari ametinimetust.  

25. Riigivara avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumisetarendile andmine
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Keskkonnaministeerium esitab "Riigivaraseaduse" § 19 lõike 2 aluselkorralduse "Riigivara avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistegapakkumiseta rendile andmine" eelnõu. Eelnõu kohaselt annabKeskkonnaministeerium avaliku enampakkumiseta ja eelläbirääkimistegapakkumiseta OÜ-le Eesti Keskkonnauuringute Keskus rendile õhuseireseadmetekomplekti, aparatuuri kütustest keskkonnaohtlike komponentide määramiseks jaaparatuuri naftaproduktidest keskkonnale ohtlike ainete analüüsiks. Käesolevalajal asuvad seadmed OÜ-s Eesti Keskkonnauuringute Keskus vastutaval hoiul.Seletuskirja kohaselt plaanib Keskkonnaministeerium rendilepingus kehtestadarenditasuks nimetatud seadmete osas 900 krooni kuus, s.o 10 800 krooni aastas. "Keskkonnaseireseaduse" § 3 lõike 1 kohaselt korraldab riiklikku keskkonnaseiretKeskkonnaministeerium. Riiklikku keskkonnaseiret teostatakse keskkonnaministrikinnitatud programmi alusel. Programmi hulka kuulub ka Tallinna linna õhuseirening õhusaaste kauglevi seire Lahemaal, Vilsandil ja Saarejärvel. Riigihanketulemusena teostab aastatel 1999 - 2001 ülalnimetatud seiret OÜ EestiKeskkonnauuringute Keskus. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on täielikultriigile kuuluv äriühing, mille põhiülesandeks on riigi funktsioonide täitmisekindlustamine keskkonnakaitse ja -järelevalve valdkonnas. Eelnõu onkooskõlastanud Rahandusministeerium, kelle poolt esitatud tingimustega onarvestatud. Riigikantseleis tehtud normitehnilised täpsustused eelnõus onkooskõlastatud selle autoriga.

26. Riigivara avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumisetatasuta kasutusse andmine ja tähtaja määramine
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Rahandusministeerium esitab Lääne-Viru Maavalitsuse taotlusel"Riigivaraseaduse § 18 lõike 3, § 19 lõike 2 ja § 20 lõike 3 alusel korralduse"Riigivara avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta tasutakasutusse andmine ja tähtaja määramine" eelnõu. Lääne-Viru Maavalitsussoovib anda avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta tasutakasutusse tähtajaga 10 aastat maavalitsuse valitsemisel olevas Rakveres Lille 8asuvas hoones
I korrusel 9 ruumi kogupindalaga 149,5 m^2 ja keldrikorrusel kolm ruumikogupindalaga 59,9 m^2 mittetulundusühingule Lääne-Virumaa Puuetega InimesteKoda heategevaks sihtotstarbeks, mis seisneb puuetega inimestele päevakeskuseloomises ja toetatud töökohtade teenuse pakkumises. Päevakeskuse loomine jatoetatud töökohtade teenuse pakkumine on oluline puuetega inimeste igapäevaelutoetamisel. Praegu maakonnas sellist päevakeskust ei ole. Ruumide andmisttähtajaga 10 aastaks põhjendatakse sellega, et ruumid vajavad remonti jakohandamist puuetega inimeste vajadustele. Mittetulundusühingut Lääne-VirumaaPuuetega Inimeste Koda toetab rahaliselt Hollandi Kesk- ja Ida- Euroopa FondideÜhendus, kes finantseerib ruumide remonti. Mittetulundusühing on selle kohtaesitanud koopia Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondide Ühenduse kirjast. Ruumideremondiga on kavas alustada veel käesoleval aastal. Hollandi Kesk- jaIda-Euroopa Fondide Ühendus finantseerib ainult pikemaajalisi tegevusi,mistõttu 10 aastane leping oleks Fondide Ühenduse poolseks tingimuseks jamittetulundusühingu poolseks garantiiks, et ruumide remonti toetatakse kaedaspidiselt. Ruumid ei ole vajalikud teistele riigivara valitsejateleriigivõimu teostamiseks või avalikuks otstarbeks. Riigikantseleis tehtudnormitehnilised täpsustused eelnõus on kooskõlastatud selle autoriga.  

27. Käibemaksu erandkorras tagastamine
1) Käibemaksu erandkorras tagastamine

Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vastavalt Käibemaksuseadusele on Vabariigi Valitsusel õigus lubadaerandkorras seaduse § 5 lõikes 4 nimetamata isikute poolt Euroopa Liidu abiprogrammideja välisriikide riiklike abiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadudning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest kaupade ja teenuste ostmiselmakstud käibemaksu tagastamist nendele isikutele tehingutelt, mille puhul eiole olnud võimalik rakendada seaduse § 13 lõikes 3^1 sätestatut. Tehingud, millepuhul Eesti Põllumajandusülikooli Keskkonnakaitse Instituut käibemaksu tagasitaotleb, on teostatud Euroopa Liidu programmi "Quality of Life and Managementof Living Resources" kaudu finantseeritava projekti raames. Lepingu periood onkolm aastat, kuni 2004. aasta veebruarini. Kuna Eesti PõllumajandusülikooliKeskkonnakatise Instituudi suhtes "Käibemaksuseaduses" sätestatud üldiseskorras rakendatav käibemaksu tagastamise kord riikliku välisabina antud rahaeest kaupade ja teenuste ostmisel ("Käibemaksuseaduse" § 14 lõige 3) ei laiene,esitab Rahandusministeerium valitsusele otsustamiseks erandkorras käibemaksutagastamist puudutava korralduse eelnõu.

2) Käibemaksu erandkorras tagastamine mittetulundusühingulePärnu David Oistrahhi Festival
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Vastavalt
"Käibemaksuseaduse" § 14 lõikele 3^1 on Vabariigi Valitsusel õigus lubada erandkorras seaduse§ 5 lõikes 4 nimetamata isikute poolt Euroopa Liidu abiprogrammideja välisriikide riiklike abiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadudning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest kaupade ja teenuste ostmiselmakstud käibemaksu tagastamist nendele isikutele tehingutelt, mille puhul eiole olnud võimalik rakendada seaduse § 13 lõikes 3^1 sätestatut.
Tehingud, mille puhul mittetulundusühing Pärnu David Oistrahhi Festivalkäibemaksu tagasi taotleb, on teostatud Euroopa Komisjoni poolt finantseeritavaprojekti
"Con Moto" raames. Projekti kestvus on 11 kuud,ning kogumaksumus 48 500 eurot. Varem on mittetulundusühingule Pärnu DavidOistrahhi Festival erandkorras tagastatud käibemaksu Vabariigi Valitsuse 19.juuni 2001 korraldusega nr 419-k. Kuna mittetulundusühingu Pärnu DavidOistrahhi Festival suhtes "Käibemaksuseaduses" sätestatud üldises korras rakendatav käibemaksu tagastamise kord riiklikuvälisabina antud raha eest kaupade ja teenuste ostmisel ("Käibemaksuseaduse" § 14 lõige 3) ei laiene, esitabRahandusministeerium valitsusele otsustamiseks erandkorras käibemaksutagastamist puudutava korralduse eelnõu.

3) Käibemaksu erandkorras tagastamine Tartu Ülikoolile
Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas
K: Vastavalt
"Käibemaksuseaduse" § 14 lõikele 3^1 on Vabariigi Valitsusel õigus lubada erandkorras seaduse§ 5 lõikes 4 nimetamata isikute poolt Euroopa Liiduabiprogrammide ja välisriikide riiklike abiprogrammide raames tagastamatuvälisabina saadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest kaupade jateenuste ostmisel makstud käibemaksu tagastamist nendele isikutele tehingutelt,mille puhul ei ole olnud võimalik rakendada seaduse § 13 lõikes 3^1 sätestatut.
Eesti Vabariik ja Euroopa Nõukogu Arengupank sõlmisid 24. novembril 2000.alaenuraamlepingu Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli üliõpilasühiselamuterenoveerimise ja ehitamise rahastamiseks. Projekti teostatakse viie aastajooksul. Poole maksumusest finantseerivad Tartu Ülikool, Põllumajandusülikool,kohalik omavalitsus ja riik. Arvete põhisummad tasutakse välislaenu kontoltRahandusministeeriumi poolt ja käibemaks Tartu Ülikooli poolt. Käesoleva aastaoktoobrist novembrini on Tartu Ülikool tasunud nimetatud projekti raameskaupade ja teenuste eest, mis on finantseeritud välislaenust, käibemaksu 2 687949 krooni.
Varem on Tartu Ülikoolile tagastatud käibemaks nimetatud projekti raameskaupade ja teenuste ostmisel Vabariigi Valitsuse 9.10.2001.a korraldusega nr688-k.
Kuna Tartu Ülikooli suhtes
"Käibemaksuseaduses" sätestatud üldises korras rakendatav käibemaksu tagastamise kord riiklikuvälisabina antud raha eest kaupade ja teenuste ostmisel ("Käibemaksuseaduse" § 14 lõige 3) ei laiene, esitabRahandusministeerium valitsusele otsustamiseks erandkorras käibemaksutagastamist puudutava korralduse eelnõu.

4) Käibemaksu erandkorras tagastamine Eesti Põllumajandusülikoolile
Esitajad: Rahandusminister Siim Kallas
K: Vastavalt
"Käibemaksuseaduse" § 14 lõikele 3^1 on Vabariigi Valitsusel õigus lubada erandkorras seaduse§ 5 lõikes 4 nimetamata isikute poolt Euroopa Liiduabiprogrammide ja välisriikide riiklike abiprogrammide raames tagastamatuvälisabina saadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest kaupade jateenuste ostmisel makstud käibemaksu tagastamist nendele isikutele tehingutelt,mille puhul ei ole olnud võimalik rakendada seaduse § 13 lõikes 3^1 sätestatut.
Tehingud, mille puhul Eesti Põllumajandusülikool käibemaksu tagasi taotleb onteostatud Euroopa Komisjoni poolt finantseeritavate 5. raamprogrammi projektideja programmi
"Socrates Programme Erasmus Institutional Programme" raames.
Kuna Eesti Põlluamajandusülikooli suhtes
"Käibemaksuseaduses" sätestatud üldises korras rakendatav käibemaksu tagastamise kord riiklikuvälisabina antud raha eest kaupade ja teenuste ostmisel ("Käibemaksuseaduse" § 14 lõige 3) ei laiene, esitabRahandusministeerium valitsusele otsustamiseks erandkorras käibemaksutagastamist puudutava korralduse eelnõu.
Eelnõu esitatakse kiireloomulisena.


28. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi koostöö arendamiseks ÜRO-gaEestis määratud vahenditest Välisministeeriumile ÜRO Arenguprogrammi (UNDP)kohaliku esinduse toetuseks

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-