Valitsuse 18.12.2003 istungi kommenteeritud päevakord.

17.12.2003 | 00:00

Uudis

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 18. detsembril 2003. aastal

Palumearvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millelevõib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Hanna Hinrikus693 5792, Tex Vertmann 693 5714.

Vabariigi Valitsuse istungil tehtavate otsuste kohta loe 18. detsembrilalates kl 10.00 lähemalt briifinguruumist alateema "otse valitsuse istungilt"alt. (http://www.riik.ee/z2/avalik/list_news?form_id=003)

1. "Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜhinenudRahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendavate protokollideratifitseerimise seaduse" eelnõu
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, siseminister Margus Leivo
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusevastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendavadprotokollid, mis käsitlevad tulirelvade ja nende osade ning laskemoona ebaseaduslikkutootmist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist; maitsi, meritsi ja õhuteed pidiüle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist; naiste ja lastegakaubitsemist ning muu inimkaubanduse ärahoidmist ja selle kuriteo eestkaristamist. Konventsiooni täiendavate protokollide eesmärk on edendadaerinevate riikide koostööd võitlemaks senisest tõhusamalt rahvusvaheliseorganiseeritud kuritegevuse, eriti inimkaubitsemise, välismaalasteebaseadusliku üle riigipiiri toimetamise ning tulirelvade, nende osade jalaskemoona ebaseadusliku tootmise ning kauplemise vastu.

2. "Tooteohutuse seaduse" eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduseelnõu esitatakse seoses vajadusega harmoniseerida kehtiv toote ohutuseseadus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga üldise tooteohutuse kohta.Euroopa Liidu liikmesriigid peavad selle direktiivi harmoneerima 2004. aasta15. jaanuariks. Seaduseelnõu on välja töötatud eesmärgiga tagada, et turulelastud tooted oleksid võimalikult ohutud. Eelnõu kohaselt on toode vallasasi,mis on ette nähtud tarbijale või mida tarbija võib mõistuspäraselt eeldatavalviisil kasutada ka juhul, kui see pole talle ette nähtud, kaasa arvatud teenuseosutamisel tarbijale kättesaadavaks tehtud toode, mida tasu eest või tasutapakutakse või tehakse kättesaadavaks majandus- või kutsetegevuse käigussõltumata sellest, kas toode on uus, kasutatud või parendatud. Tootena eikäsitleta kasutatud toodet, mida pakutakse kui: 1) antiikeset; 2) toodet, midatuleb remontida või taastada enne kasutamist, eeldusel, et pakkuja teavitabsellest asjaolust selgelt tarbijat. Toote turule laskmine on tegevus, millegatoode tehakse Eestis esmakordselt tasu eest või tasuta kättesaadavaks kaslevitamiseks või kasutusele võtmiseks. Kasutuselevõtt toimub hetkel, kuilõpptarbija kasutab toodet esimest korda. Tootjal on kohustus saata turuleüksnes ohutuid tooteid. Tootja peab andma oma tegevuse kohta tarbijatelevajalikku teavet, nii et nad saaksid hinnata kogu selle tavalise võipõhjendatult eeldatava kasutusea jooksul tootega kaasnevaid ohte, niivõrd kuiselliseid ohte ei saa kohe avastada ilma asjakohase hoiatuseta, ning ettarbijad võiksid tarvitusele võtta asjakohaseid ettevaatusabinõud. Eelnõustehakse ettepanek, et eelnõus sätestavate nõuete täitmise üle teostabturujärelevalvet tarbijakaitseamet. Kui mõne toote puhul pole eriseadusesselgelt määratletud selle üle järelevalve teostaja või kui järelevalvekorralduse osas on eriõigusaktis viidatud toote ohutuse seadusele, teostabseaduseelnõu kohaselt turujärelevalvet vastavalt oma kompetentsile ka TehniliseJärelevalve Inspektsioon, Tervisekaitseinspektsioon, Tööinspektsioon või muuturujärelevalveasutus. Seaduse rakendamisega täpsustuvad ettevõtjate õigused jakohustused kui ka järelevalveasutuste õigused ja kohustused, mis peaks vältimanende osapoolte vaheliste vaidluste tekkimist ning seaduse kohaldamise korralvõimaldama küsimuse lahendamist kiiresti ja võimalikult aktiivse vastastikusekoostöö kaudu. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile otseselt täiendavaidkulusid ega tulusid. Seaduse kaudsem mõju ühiskonnale ja majandusele tulenebohutumate toodete tarbimisest, mis vähendab õnnetuste ja traumade arvu.

3. "Pakendiaktsiisi seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse"eelnõu
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu peamiseks eesmärgiks on seoses Euroopa Liiduga liitumisest tulenevatemuudatustega Eestisse toimetatavate kaupade maksustamisel viia kehtivassepakendiaktsiisi seadusesse sisse teisest EL liikmesriigist Eestisse toimetatavapakendi maksustamist reguleerivad sätted, kuna alates liitumisest ELiga eikäsitleta kauba toimetamist Eestisse teistest EL liikmesriikidest kaubaimpordina. Eelnõu kohaselt sätestatakse EL liikmesriigist Eestisse toimetatudpakendi maksustamine - ühendusesisene pakendi soetamine on pakendi Eestissetoimetamine EL liikmesriigist ettevõtluse eesmärgil ning maksekohustus tekibpakendi võõrandamisel või omatarbeks kasutusele võtmisel. Samas vabastatakseaktsiisist eksporditud pakendiga Eestist teise EL liikmesriiki toimetatudpakend. Eelnõu sisaldab ka sätteid pakendi taaskasutamise aruande esitamisetähtaja muutmise, pakendi taaskasutamise tõendi kehtivuse pikendamise ningtõendi taotlemise ja muutmise eest riigilõivu maksmise kohta. Seaduse rakendamine ei mõjuta seletuskirja kohaseltpakendiaktsiisi laekumist riigieelarvesse, kuna eelnõu reguleerib alates Eestiliitumisest ELiga ühenduse liikmesriigist Eestisse toimetetava pakendimaksustamist, mis on senini olnud maksustatud kui kauba import. Riigilõivpakendi taaskasutamise tõendi taotlemise ja muutmise eest suurendabriigieelarve tulusid ligikaudu 100 000 krooni aastas. Pakendiaktsiisigamaksustatakse alkoholipakendit ja karastusjoogi pakendit. Aktsiisimäär sõltubpakendi materjalist (klaas ja keraamika, plastik, metall või muu).
 
4. Seisukoha andmine
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
1) Seisukoha andmine "Ühistranspordiseaduse § 15 muutmise seaduse"eelnõu (203 SE) kohta
Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, rahandusministerTaavi Veskimägi, minister Jaan Õunapuu
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsus arutab Mõõdukate fraktsiooni poolt 1. detsembril 2003. a algatatudühistranspordiseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu. Vt esitatud eelnõu:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033360016&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

2) Seisukoha andmine "Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse"eelnõu (204 SE) kohta
Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, haridus- jateadusminister Toivo Maimets, rahandusminister Taavi Veskimägi
Valitsus arutab Riigikogu majanduskomisjoni poolt 1. detsembril 2003. aalgatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Vt esitatud eelnõu:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033360018&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

3) Seisukoha andmine "Rahvahääletuse seaduse, kohaliku omavalitsusevolikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendivalimise seaduse muutmise seaduse" eelnõu (206 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Ken-Marti Vaher, välisminister Kristiina Ojuland,minister Jaan Õunapuu
Valitsus arutab Riigikogu põhiseaduskomisjoni poolt 2. detsembril 2003. aalgatatud rahvahääletuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseseaduse, Riigikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seadusemuutmise seaduse eelnõu.
Vt esitatud eelnõu:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033360022&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

4)Seisukoha andmine "Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmiseseaduse" eelnõu (211 SE) kohta
Esitajad: sotsiaalminister Marko Pomerants, justiitsminister Ken-Marti Vaher
Valitsus arutab Mõõdukate fraktsiooni poolt 4. detsembril 2003. a algatatudkollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Vt esitatudeelnõu:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033380019&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

5. "Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigivahelise assotsiatsioonikomitee otsuse, millega võetakse vasturegionaalabikaart, mille alusel hinnatakse Eesti Vabariigis antavatriigiabi" eelnõu heakskiitmine
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Assotsiatsioonikomitee otsuse eesmärk on kinnitada, et Eesti hindab jätkuvaltregionaalabi andmist vastavalt Euroopa Komisjoni poolt rakendatavalemetoodikale ja täidab võetud rahvusvahelisi kohustusi. Regionaalabikaardigakehtestatakse riigiabi maksimaalsed osakaalud, mida peavad järgima Eestiriigiabi järelevalve asutus, kelleks on rahandusministeerium, ja riigiabiandjad. Vastavalt assotsiatsioonikomitee otsuse eelnõule on Eesti Vabariigiskohaldatav suurim abi osakaal lubatavatest kuludest Kesk-Eesti, Kirde-Eesti,Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti NUTS (Nomenclature des unités territorialesstatistiques) III regioonis 50% ja Põhja-Eesti NUTS III regioonis 40%lubatavatest kuludest. Abi summa arvutatakse pärast otseste maksudemahaarvamist. Otsuse eelnõu kohaselt võib riigiabi andja abi andmisel väikeseja keskmise suurusega ettevõtjatele suurendada eelpool nimetatud abiosakaale 15protsendipunkti võrra enne otseste maksude mahaarvamist abi summast. Tegemiston ülempiiriga, mille arvutamisel arvestatakse kogu abi suurusega, kui sedaantakse üheaegselt mitme regionaalabi programmi alusel, ning olenemata sellest,kas seda antakse kohalikest, regiooni, riiklikest või ühenduse vahenditest.NUTS on välja töötatud Euroopa Liidu Statistikaameti (Eurostat) poolt selleks,et saada Euroopa Liidu piires omavahel võrreldavad territoriaalüksusedpiirkondliku statistika tootmiseks. NUTS on viiest tasandist koosnevhierarhiline klassifikaator, kus kõrgema regionaalse taseme üksus jagunebtäisarvuks madalama taseme üksusteks. NUTS kolm esimest taset on peamiseltettenähtud Euroopa Liidu regionaalsete probleemide analüüsiks jastruktuuripoliitika kavandamiseks. Neljandat ja viiendat taset, kuhu kuuluvadväiksemad piirkonnad, kasutavad liikmesriigid enamasti oma riiklikuregionaalpoliitika rakendamisel. Erinevate riikide haldusüksuste erinevasuuruse tõttu on NUTSi tasemete piiritlemise peamine kriteerium võrreldavrahvaarv. Üksuste piirid peavad ühtima kehtivate haldusüksuste piiridega.Sageli tuleb ühendada kõrvuti asuvad haldusüksused, et saada mingil tasandilvõrreldava suurusega statistilised territoriaalüksused kogu Euroopa Liiduterritooriumil. Nende statistiliste territoriaalüksuste kohta peab olemavõimalik koguda statistilisi andmeid.
Esialgse kokkuleppe kohaselt Eurostatiga oli Eesti territoorium jaotatudjärgmiselt: I tase - kogu Eesti, II tase - kogu Eesti, III tase - maakondaderühmad, IV tase - maakonnad, V tase - vallad. Eesti kui väikeriigi territooriumei olnud II tasemel piirkondadeks jaotatud ja seega võrdus I tase II tasemega.NUTS III taseme maakondade rühmad olid järgmised: Põhja-Eesti (Harjumaa koosTallinnaga), Kesk-Eesti (Järva, Rapla, Jõgeva, Viljandi maakond), Kirde-Eesti(Lääne-Viru, Ida-Viru maakond), Lääne-Eesti (Hiiu, Pärnu, Saare, Lääne maakond)ning Lõuna-Eesti (Põlva, Tartu, Valga, Võru maakond). Aprillis 2001 esitasrahandusministeerium Euroopa Komisjonile statistilised andmed (SKP jooksvateshindades) NUTS II tasandil (kogu Eesti territoorium) ja NUTS III tasandil (viismaakondade rühma). Rahandusministeerium tegi ettepaneku eristadaregionaalabikaardi koostamisel Põhja-Eesti regiooni (Harjumaa koos Tallinnaga)ja ülejäänud nelja NUTS III tasandi piirkonda, kehtestades Põhja-Eestiregioonis riigiabi osakaalu ülemmäära 10 protsendipunkti võrra madalama kuimujal Eestis. Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraat nõustusrahandusministeeriumi ettepanekuga ja ühisettepanek regionaalabikaardikoostamiseks esitati assotsiatsioonikomiteele. Assotsiatsioonikomitee otsuseeelnõu kohaselt kehtib otsus kuni 31. detsembrini 2004. a või kuupäevani, milEesti ühineb Euroopa Liiduga. Seejärel on võimalik, et regionaalabikaartimuudetakse statistilistest andmetest lähtuvalt.

6. Välisriigi sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ningvälisriigi relvajõudude ja eriotstarbelisele õhusõidukile õhuruumi sisenemiseloa andmise kord
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on reguleerida välisriigi sõjalaevale territoriaal- võisisevetesse sisenemise loa ning välisriigi relvajõududele ja eriotstarbeliseleõhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmisega seonduvat, määratledes niivälisriikidele laeva- ja lennuloa taotluse esitamise koha kui ka sätestadessiseriiklikud protseduurid ja nende tähtajad. Rahvusvahelise sõjalise koostööseadus näeb ette erinevad riigiasutused, kes on pädevad väljastama lubavälisriigi relvajõule Eesti territooriumile sisenemiseks sõltuvalt välisriigirelvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil viibimise eesmärgist ja alusest.Rahvusvahelise tava kohaselt ning eesmärgiga koordineerida rahvusvahelistlaeva- ja lennuliiklust on lisaks riigipoolsele suveräänsele nõusolekule vägedeEesti Vabariigi territooriumil viibimiseks vajalik ka vormikohane laeva- võilennuluba. Välisriigi sõjalaeva või sõjalennuki Eesti Vabariigi territooriumilesisenemise aluseks on pädeva Eesti riigiasutuse poolt antud luba. Üldjuhul onlaeva- või lennuluba ühekordne, kuid riikidele, kes on Eesti sõjalisedliitlased või kelle sõjalaevad ja -lennukid osalevad Eesti Vabariigikoostööprojektides, võib anda ka mitmekordse laeva- ja lennuloa, et vähendadabürokraatiat ja põhjendamatut ressursside kulutamist. Mitmekordse laeva- võilennuloa võib anda Eesti sõjalistele liitlastele - säte, mille rakendamine onsuunatud tulevikku, arvestades meie NATO liikmelisust. Mitmekordne laeva- jalennuluba tähendab, et konkreetse välisriigi eriotstarbelised ja relvajõududeõhusõidukid ja sõjalaevad võivad ühe aasta jooksul korduvalt siseneda Eesti Vabariigiterritooriumile.

7. Toidu märgistusele esitatavad nõuded, märgistamise ja muul viisil teabeedastamise ning toorme päritolust informeerimise kord
Esitaja: põllumajandusminister Tiit Tammsaar
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu eemärk on viia toidu märgistamise nõuded täielikult vastavusse vastavateEuroopa Liidu direktiividega ja üle võtta Euroopa Komisjoni direktiiv 18.juulist 2002 kiniini ja kofeiini sisaldavate toiduainete märgistamise kohta.Eelnõu kohaselt loetletakse teave, mis peab olema märgistusel ning juhud,millistel kehtivad erandid üldistest nõuetest. Eelnõu kohaselt reguleeritaksepeamiselt sellise toidu märgistamist, mis on pakendatud kinnisessemüügipakendisse tarbija juuresolekuta. Kehtestatakse ka nõuded, kuidas esitadateave toidu puhul, mis on ette nähtud tarbijale müümiseks pakendamata,pakendatakse müügikohas tarbija juuresolekuta või vahetult tarbija soovil.Käitlejad võivad lisaks kehtestatud kohustuslikule teabele esitada märgistuseligasugust teavet eeldusel, et see on täpne ja ei vii tarbijat eksiarvamusele. TulenevaltEuroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist on nõuete osas sisse toodudtäiendavaid erandeid, näiteks on lisandunud mitmeid erijuhte, millal ei peaesitama märgistusel minimaalset säilimisaega. Eelnõu kohaselt sätestataksenõue, et lisaks toidu nimetusele, netokogusele ning minimaalsele säilimisajalevõi realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäevale või viitele nimetatud aegadeasukohale müügipakendil, esitatakse müügipakendi märgistusel samas vaateväljasjookide puhul, mis sisaldavad üle 1,2 mahuprotsendi etanooli, kaetanoolisisaldus. Praegu kehtivate nõuete kohaselt ei ole määratletudsäilitamise tingimuste esitamise asukoht. Eelnõu kohaselt aga peab toidurealiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva või minimaalse säilimisaja võinimetatud aegade asukoha viite järel esitama säilitamise tingimused. Kui praegukehtiva korra kohaselt tuleb toidu koostisosade loetelu märgistusel esitadapealdise "Koostis" või "Koostisosad" või nimetatud sõnu sisaldava pealdise all,siis käesoleva eelnõu kohaselt jääb kehtima vaid üks võimalus, toidukoostisosade loetelu kantakse märgistusele pealdisega "Koostis". Samas ei sunnisee ka toidu, mille märgistusel on kasutatud sõna "koostisosad" märgistustmuutma. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.

8. Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määruse nr 191 "Avalikultkasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu on koostatud kaitseministeeriumi taotlusel, et tagada kaitseväekeskpolügoonil inimeste turvalisus. Taotluse alusel on avalikust kasutamisestvälja arvatud kõik polügooni piires või vahetult külgnevad seni avalikuskasutamises olnud veekogud. Eelnõu kohaselt jäetakse avalikult kasutatavateveekogude nimekirjast välja Nõmmoja Kalajärv ja Pakase järv ning osa Valgejõestja Pikkojast. Nimetatud veekogud saavad olema polügooni kinnistu omaniku-riigi- omandis ja kaitseministeeriumi valitsemisel. Kuusalu Vallavalitsus onesitanud ettepaneku muuta veeseadust selliselt, et kohaliku omavalitsusetäitevorgan võib ajutiselt piirata avalikult kasutatavate veekogude kasutamist.Antud ettepanek kajastub keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud veeseadusemuutmise seaduse eelnõus, mis on kooskõlastamisringil, kuid see ei lahendaprobleemi. Tegemist saab olema kompaktse kasutusega harjutusväljaga, kuspeaeesmärgiks on lahingõppuste korraldamine. Sellisel territooriumil peab olematagatud inimeste turvalisus ja see tuleneb NATO standarditest. Igakordne loataotlemine vallast aeglustaks asjaajamist ja häiriks lahingõppuste operatiivsetläbiviimist, seisab seletuskirjas. Läbiviidud keskkonnamõjude hinnang toetabpolügooni territooriumile jäävate veekogude väljajätmist avalikust kasutusest.

9. Riigieelarvest saarvaldade ja saarelise osaga valdade eelarvetessetäiendavate vahendite eraldamise kord
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: määruse eelnõu
Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavate vahenditega eraldatakseväikesaari haldavatele vallavalitsustele vahendid saareelanikemandripiirkondadega võrreldava elukvaliteedi tagamiseks eesmärgiga väikesaarepüsiasustuse säilimiseks. Määrus kehtestab reeglistiku täiendavate vahenditejaotamiseks. Täiendavad vahendid nähakse igal aastal ette riigieelarves ningeraldatakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetetasandusfondi kaudu. Täiendavate vahendite arvutamisel lähtutakse elanikearvust, väikesaare pindalast ning laevatatava veetee pikkusest ja lühima teepikkusest maismaal väikesaarelt maavalitsuse hooneni või vallamajani.Täiendavate vahendite suurus arvutatakse küll väikesaare kohta, kuideraldatakse väikesaart haldavale vallale või vallale, mille koosseisu väikesaarkuulub. Määrus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2004. a. 1. jaanuaril 2004.a jõustuva püsiasustusega väikesaarte seaduse kohaselt on saarvald asukohasaartvõi saarterühma tervikuna haldav vald ning saarelise osaga vald saarvaldadehulka mittekuuluv vald, mille koosseisus on püsiasustusega väikesaari.Püsiasustusega väikesaared on Abruka, Kihnu, Manija, Piirissaar, Prangli,Ruhnu, Vilsandi ja Vormsi, mille arenguga seonduvate küsimuste arutamiseks jaVabariigi Valitsuse nõustamiseks väikesaartele suunatud regionaalpoliitikaküsimustes on moodustatud ka väikesaarte komisjon.

10. Vara andmine Kaitseliidu omandisse
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt annab kaitseministeerium Kaitseliidu omandisse järgmise temavalitsemisel oleva riigivara:
1) Tallinnas Lauliku 4a asuv hoonestatud kinnistu pindalaga 80 683 m^2 kooskinnistul paiknevate hoonete ja rajatistega;
2) Tallinnas Paldiski mnt 82 asuv hoonestatud kinnistu pindalaga 1 972 m^2 kooskinnistul paiknevate hoonetega;
3) Tallinnas Võistluse 4a/Filtri tee 8a asuv hoonestatud kinnistu pindalaga 9401 m^2 koos kinnistul paiknevate hoonetega;
4) Tallinnas Männiku tee 121/Mahla tn 90 asuv hoonestatud kinnistu pindalaga 18748 m^2 koos kinnistul paiknevate hoonete ja rajatistega;
5) Tallinnas Narva mnt 81 asuv hoonestatud kinnistu pindalaga 7 075 m^2 kooskinnistul paiknevate hoonetega;
6) Pärnus Raba 1a asuv hoonestatud kinnistu pindalaga 2380 m^2 koos kinnistulpaikneva lasketiiruga;
7) Rapla maakonnas Rapla vallas Kõrgu külas asuv kinnistu - Kuusiku lasketiirpindalaga 32 800 m^2;
8) Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Mõnnaste külas asuv kinnistu - Välustelaskeväli pindalaga 1 477 000 m^2 ning kinnistul paiknev Väluste polügoon;
9) Lääne maakonnas Ridala vallas Rohuküla külas asuv kinnistu - Kiltsiõppekeskus I pindalaga 153,1 ha koos kinnistul paiknevate hoonete jarajatistega;
10) Lääne maakonnas Ridala vallas Rohuküla külas asuv kinnistu - Kiltsiõppekeskus II pindalaga 126,62 ha;
11) Jõgeval Aia 4a asuv hoonestatud kinnistu pindalaga 383 m^2 ning kinnistulpaiknev garaath.

11. Tartu Linnavolikogu ettepanekust "Tulumaksuseaduse" ja"Riigilõivuseaduse" muutmise kohta
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt teeb rahandusministeerium ettepaneku mitte nõustuda TartuLinnavolikogu 4. septembri 2003. a otsustes tehtud ettepanekutegatulumaksuseaduse ja riigilõivuseaduse muutmiseks. Rahandusministrile tehakseülesandeks selgitada Tartu Linnavolikogule valitsuse seisukohti ninganalüüsida, milline oleks riigilõivuseaduse muutmisest tulenev tagajärgriigieelarve laekumistele. Tartu Linnavolikogu on teinud ettepaneku muutatulumaksuseadust selliselt, et residendist füüsilise isiku tulust oleks võimalikmaha arvata lapsevanema poolt lapse eest makstav spordiklubi osalustasu.Seaduse kohaselt on õigus tulust maha arvata alla 26-aastase isikukoolituskulud, kuid spordiklubis lapse eest tasutud osalustasu või liikmemaksuei loeta koolituskuludeks. Rahandusministeerium on seisukohal, et nimetatudettepanek ei vasta seaduses tehtava maksusoodustuse eesmärgile suurendainimeste konkurentsivõimet tööturul ning maksusüsteemi lihtsuse ja arusaadavusesäilitamiseks tuleb uusi maksusoodustusi kehtestada vaid äärmise vajadusekorral. Tartu Linnavolikogu on teinud ka ettepaneku riigilõivuseadusemuutmiseks selliselt, et kohalik omavalitsus oleks vabastatud riigilõivutasumisest toimingute eest, mida tehakse seadusega või seaduse aluselkohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustuste täitmiseks või muude,kohalikule omavalitsusele pandud avalike ülesannete täitmiseks. Linnavolikoguotsuse kohaselt ei ole seadusega pandud riiklike kohustuste täitmisega seotudkulude katmine riigieelarvest üheselt arusaadav ning on osutunud ebapiisavaks.Samas ei kuulu mitmete riikliku iseloomuga ülesannete täitmisega seotud kuludriigieelarvest katmisele. Seletuskirjas märgitakse, et ettepanekust ei selgu,milliste riigilõivuga maksustatud toimingute osas vabastust soovitakse. Rahandusministeeriumon seisukohal, et enne vastava vabastuse sätestamist tuleb põhjalikultanalüüsida sellega seonduvate toimingute hulka, sisu ja koormustriigieelarvele.

12. Kohtus riigi esindamist käsitlevate andmete loetelu ja andmeteedastamise kord
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõus tehakse ettepanek kehtestada nende andmete loetelu, miskäsitlevad tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise jakriminaalmenetluses riigi kui tsiviilhageja või -kostja esindamist ninghalduskohtumenetluses valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste ningnende ametnike esindamist ja justiitsministeeriumile nende andmete edastamisekorda. Kehtiva määrusega võrreldes on täpsustatud eelnõu sõnastust.Üksikasjalikumalt on käsitletud kohtumenetlusi, mille kohta peavadministeeriumid, maavalitsused ja Riigikantselei edastamajustiitsministeeriumile andmeid ja dokumente. Vähendatud on esitatavate andmeteja dokumentide arvu ja mahtu ning ette nähtud võimalus edastada andmeidelektroonilise andmebaasi sisestusväljade kaudu. Määruse rakendamisel vähenebjustiitsministeeriumile kohtumenetluste kohta esitatavate andmete jadokumentide maht ning elektroonilise andmebaasi kaudu andmete edastamine saabõigusliku aluse.

13. Kohtus riigi lepingulise esindamise kord
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõu esitatakse eesmärgiga reguleerida tsiviilkohtumenetluses EestiVabariigi kui menetlusosalise esindamist ja kriminaalmenetluses Eesti Vabariigikui tsiviilhageja või -kostja esindamist ning halduskohtumenetlusesvalitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse või selle ametnikuesindamist. Eelnõu eesmärk on muuta selgemaks tsiviilkohtumenetluses riigi kuitsiviilõigussuhte poole esindamine ning kriminaalmenetluses riigi kuitsiviilhageja- või kostja esindamine. Kehtiv määrus ei anna ühest vastustküsimusele, kes on pädev halduskohtumenetluses esindama näiteks ministeeriumivalitsemisalasse kuuluvat asutust. Kuna 2002. aastal moodustasid EestiVabariigi ning selle asutuste ja ametiisikute tegevusega seotudkohtumenetlustest ligi 50% halduskohtumenetlused, peab justiitsministeeriumvajalikuks reguleerida seda valdkonda üksikasjalikumalt.

14. Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k muutmine
1) Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k"Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutustenimekiri" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Eelnõu eesmärgiks on tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute jasihtasutuste nimekirja täiendamine ja täpsustamine. Eelnõu kohaselttäiendatakse nimekirja uute mittetulundusühingute ja sihtasutustega alates 1.jaanuarist 2004. a.

2) Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k "Tulumaksusoodustusegamittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Eelnõu eesmärgiks on korrigeerida tulumaksusoodustusega mittetulundusühinguteja sihtasutuste nimekirja. Eelnõu kohaselt kustutatakse eelnõus nimetatudmittetulundusühingud ja sihtasutused tulumaksusoodustusegamittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjast. Eelnõu vastuvõtmisel tulebMaksuametil teha Vabariigi Valitsuse otsus koos Maksuameti kohaliku asutuseotsusega teatavaks nimetatud mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.Mittetulundusühinguid ja sihtasutusi kustutatakse nimekirjast valitsusekorraldusega kaks korda aastas: 1. jaanuari ja 1. juuli seisuga. Maksuametikohalik asutus võib taotleda mittetulundusühingu või sihtasutuse nimekirjastkustutamist, kui selgub, et selle tegevus ei vasta tulumaksuseaduses nimekirjakandmiseks kehtestatud tingimustele või selguvad muud asjaolud asjaolud(ettevõtlustulu, maksuvõlg, pankrotimenetlus, maksuhaldurile aruannete võideklaratsioonide mitteesitamine, mitteteatamine põhikirjas tehtud muudatustest,tulu põhikirjavälisest tegevusest). Eelnõus nimetatud mittetulundusühingud jasihtasutused ei ole Maksuameti otsust vaidlustanud.

15. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruse nr 269 "Heitveeveekogusse või pinnasesse juhtimise kord" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: määruse eelnõu
Nimetatud määrus sätestab, et Ida-Viru maakonnas võib vee erikasutusloa andjalubada määruses esitatud heitvee reostusnäitajate määrusekohaste piirväärtusteületamist või reovee madalamaid puhastusastmeid 31. detsembrini 2003. areostusallikatel, mille reoveest on rohkem kui 25% tööstusreovesi ja mis eipõhjusta suublaks oleva veekogu või pinnase reostumist. Määruse muutmise eelnõualgatamine on tingitud objektiivsetest põhjustest, mis on tekkinud Kohtla-Järveregionaalpuhastil määrusega sätestatud tähtajast kinnipidamisel. Käesolevalajal ei ole Kohtla-Järve regionaalpuhasti suuteline täielikult täitmakõnesoleva määruse nõudeid, kuna ta puhastab Kiviõli, Püssi, Kohtla-Järve,Jõhvi, Kohtla-Nõmme, Sompa, Erra, Ahtme ja Kukruse reovett ning sinnasuunatakse ka kaheksa suurema ja mõnede väiksemate tööstusettevõtete reovesi.Määrusesse sisseviidava muudatuse kohaselt peavad reostusnäitajate kehtestatudpiirväärtused olema täidetud hiljemalt 30. aprilliks 2004. a, s.o Eestiliitumise ajaks Euroopa Liiduga. Samas on selleks ajaks juba käivitunudKohtla-Järve uue regionaalpuhasti rajamise projekt ja kuni uue regionaalpuhastikäiku andmiseni võib piirkonnas rakendada kõrgemaid heitvee piirnorme ajutisevee erikasutusloa alusel. Nõuete täitmata jätmisel tuleks Kohtla-Järveregionaalpuhastil hakata tasuma kuni 10-kordset saastetasu, mis viiks temapankrotini. Ettevõtte pankrotistumisega võivad niigi rikutud keskkonnagaIda-Virumaal kaasneda veel ka sotsiaalsed ja majanduslikud ebasoovitavadtagajärjed. Täiendavaid kulutusi määruse muutmisega ei kaasne. Kui määrusemuudatus jõustub, ei pea regionaalpuhasti operaator maksma 10-kordsetsaastetasu.

16. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna komisjoni moodustamine ja koosseisukinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: orralduse eelnõu
Vabariigi Valitsus moodustab riigi keeleauhinna komisjoni ja kinnitab sellekoosseisu haridus- ja teadusministri ettepanekul kolmeks aastaks. Komisjon on9-liikmeline. Komisjoni pädevuses on keeleauhinna määramiseks tehtudettepanekute läbiarutamine, kandidaatide eesti keele alase tegevusega tutvuminening ettepanekute tegemine Vabariigi Valitsusele auhinna määramiseks. Riigi F.J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikuleväljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel,propageerimisel või kasutamisel. Komisjonile esitatakse ettepanekud auhinnamääramiseks iga aasta 10. jaanuariks. Komisjoni esimeheks nimetatakse haridus-ja teadusminister Toivo Maimets. Liikmeteks nimetatakse: Tartu Ülikooliprofessor Mati Erelt; Eesti Keele Instituudi vanemteadur Rudolf Karelson;Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent Krista Kerge; ajalehe Eesti Ekspresstoimetaja Kalev Kesküla; OÜ Äntu Mõis tegevjuht Jüri Sild; Haridus- jaTeadusministeeriumi teadus- ja kõrghariduse osakonna nõunik Jüri Valge;Emakeele Seltsi abiesimees Jüri Viikberg; Eesti Keele Sihtasutuse juhatuseliige Toomas Väljataga.

17. Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri Peep Ratase teenistusestvabastamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõus tehakse ettepanek vabastada haridus- ja teadusministeeriumi kantslerPeep Ratas 4. jaanuaril 2004.a teenistusest tema enda algatusel.

18. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2000. a korralduse nr 772-k "EestiVabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse kultuuri- jahariduskoostöökokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine" muutmine
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, kultuuriminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Korralduse eelnõu kohaselt volitatakse kultuuriminister Urmas Paeti VabariigiValitsuse nimel alla kirjutama nimetatud koostöökokkuleppele. Eesti Vabariigivalitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse kultuuri- ja hariduskoostöökokkuleppeeelnõu on kahe maa valitsuse vaheline raamleping, mis sätestabkoostööpõhimõtted nimetatud valdkondades. Koostöökokkulepe on kavas sõlmida viieksaastaks ja see pikeneb automaatselt järgnevaks viieks aastaks v.a juhul, kuiüks lepingupool teatab hiljemalt kuus kuud enne tähtaja lõppu oma soovistkokkulepe lõpetada. 7.-10. jaanuarini 2004. a toimub Vabariigi PresidendiArnold Rüütli visiit Küprose Vabariiki. Visiidi käigus on plaanis allkirjastadaka koostöökokkulepe, millele kirjutavad alla kahe riigi kultuuriministrid.

19. Seisukoha andmine "Maapõueseaduse muutmise seaduse" eelnõu(209 SE) kohta
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsus arutab Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonnafraktsiooni ja Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsiooni poolt 4.detsembril 2003. a algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu. Vt esitatudeelnõu:http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033380014&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

20. Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002. a määruse nr 149 "Kaitsejõudude,piirivalve ja päästemeeskondade veokite, kauba ning isikkoosseisu asjadetolliformaalsuste kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt laieneb lihtsustatud tolliformaalsuste teostamise võimaluslisaks kaitsejõudude, piirivalve ja päästemeeskondade veokitele, kaubale ningisikkoosseisu asjadele ka julgeoleku- ja kaitseotstarbelisele kaubale ningrahvusvaheliste sõjaliste peakorterite, välisriigi relvajõudude ja nendetsiviilkoosseisu kaubale ja sõidukitele ning relvajõudude ja nendetsiviilkoosseisu liikmete isiklikele asjadele ja sõidukitele. Samutitäpsustatakse sätet, mille kohaselt määrus ei laiene alkoholi ja tubakatoodetetolliformaalsuste teostamisele, ning eelnõu kohaselt ei laiene määrus nimetatudtoodete tolliformaalsuste teostamisele, kui seaduse või välislepinguga eisätestata teisiti.

21. Kõrghariduse hindamise nõukogu moodustamine ja selle koosseisukinnitamine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsus moodustab kõrghariduse hindamise nõukogu ja kinnitab sellekoosseisu haridus- ja teadusministri ettepanekul kolmeks aastaks. Nõukogu on12-liikmeline. Kõrghariduse hindamise nõukogu on haridus- jateadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev organ, kes: akrediteeribkõrghariduse omandamist võimaldavaid õppeasutusi ja nende õppekavasid ningesitab akrediteerimise tulemused haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks;teeb tulenevalt akrediteerimise tulemustest ja kõrghariduse omandamistvõimaldavate õppeasutuste õppe vastavusest õigusaktide ja standarditegakehtestatud nõuetele haridus- ja teadusministrile ettepanekuid kõrghariduseomandamist võimaldavate õppeasutuste ühinemise, jagunemise või tegevuselõpetamise kohta; töötab välja kõrghariduse omandamist võimaldavateõppeasutuste ja nende õppekavade hindamiskriteeriumid ja -meetodid; täidabteisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid. Kõrghariduse hindamise nõukogumoodustatakse järgmises koosseisus: Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuseesimees Piret Hartman; Tartu Ülikooli professor Volli Kalm; Eesti Kunstiakadeemiaprofessor Krista Kodres; Tallinna Tehnikakõrgkooli dotsent Jaan Kollist;Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusnõukogu esimees, akadeemikEndel Lippmaa; Eesti Humanitaarinstituudi abiprofessor Krista Mits; TallinnaPedagoogikaülikooli professor Aleksander Pulver; Eesti Muusikaakadeemia teadurJaan Ross; Tallinna Tehnikaülikooli professor Ennu Rüstern; Tartu Ülikooliprofessor Teet Seene; Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige VelloVäinsalu; Tallinna Tehnikaülikooli professor Andres Öpik.

22. "Eesti Vabariigi valitsuse ja Valgevene Vabariigi valitsusekuritegevuse vastu võitlemise koostöö kokkuleppe" eelnõu heakskiitmine javolituste andmine
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, siseminister Margus Leivo
Tüüp: korralduse eelnõu
Kokkuleppe eesmärk on edendada kahe riigi korrakaitseasutuste organiseeritudkuritegevuse, terrorismi ja muu kuritegevuse vastu võitlemise koostööd.Korralduse eelnõu kohaselt kiidetakse nimetatud kokkulepe heaks ja volitataksesiseministeeriumi kantslerit Märt Krafti Vabariigi Valitsuse nimel sellele allakirjutama. Käesolev kokkulepe on valitsustevaheline raamleping, midatäiendatakse asjakohaste koostöö lisaprotokollidega. Kokkulepe sätestab pädevadasutused, kokkuleppe rakendusala, pädevate asutuste suhtlemiskorra, abitaotlusevormi ja selle täitmise korra, abiandmisest keeldumise juhud, dokumentidelegaliseerimise, andmete kasutamise tingimused, kulude katmise jakonsultatsioonide läbiviimise. Kokkuleppe täitmiseks määravad pooled pädevadasutused, kellel on õigus luua otsekontakte ja sõlmida lisaprotokolle. EestiVabariigis on kokkuleppe kohaselt pädevateks asutusteks Siseministeerium,Riigiprokuratuur, Politseiamet, Kaitsepolitseiamet, Piirivalveamet, Tolliametning Valgevene Vabariigis on vastavateks asutusteks Prokuratuur,Siseministeerium, Riiklik Julgeolekukomitee, Riiklik Piirivalvekomitee, RiiklikTollikomitee. Kokkulepe reguleerib pädevate asutuste koostööd kuritegudeennetamises, väljaselgitamises, tõkestamises, avastamises ja uurimises. Eelnõukohaselt annavad pädevad asutused taotluse korral teineteisele muu hulgasjärgmist abi: isikutelt seletuse võtmine ja kannatanu, tunnistaja,kahtlustatava, süüdistatava või eksperdi ülekuulamine; kriminaalasjaga seotudtõendite kogumine; läbiotsimise ja võetuse teostamine; isikute tagaotsimine jatuvastamine; kavandatavate või toimepandud kuritegude, eriti narkootiliste japsühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse, organiseeritud kuritegevuse jaterrorismi erivormide ning nendega seotud isikute kohta operatiiv-,tagaotsimis-, teabe- ja kriminalistikainfo vahetamine. Kokkuleppe sõlmiminevõimaldab tõhustada võitlust kuritegevusega, sealhulgas terrorismi jaorganiseeritud kuritegevusega.

23. Riigivara üleandmine Sihtasutusele Eesti Draamateater
Esitaja: kultuuriminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsuse 27.05.2003. a korraldusega asutati Sihtasutus EestiDraamateater ja määrati Sihtasutuse riigipoolseks asutajaõiguste teostajakskultuuriministeerium. Asutamisel andis riik Sihtasutusele mitterahalisesissemaksena üle Eesti Draamateatri kasutuses olnud riigivara. Sihtasutusasutati arvestusega, et riigiasutus Eesti Draamateater lõpetab tegevuse ningSihtasutus jätkab senise riigiasutuse funktsioonide täitmist. Riigiasutus EestiDraamateater (lõpetab tegevuse 1. jaanuarist 2004. a) on pärast Sihtasutuseasutamist soetanud tegevuse käigus erinevat vallasvara, kuna vara omandamineoli planeeritud juba enne Sihtasutuse asutamist ning see on otstarbekasSihtasutusele mitterahalise sissemaksena üle anda. Lisaks nimetatudvallasvarale peab kultuuriministeerium otstarbekaks Sihtasutusele üle anda kakultuuriministeeriumi valitsemisel Eesti Riikliku Nukuteatri kasutuses oleva,Tallinnas Salme 13 asuva kinnistu ja Teater "Vanemuine" kasutuses oleva, Tartumaakonnas Haaslava vallas Kurepalu külas asuva kinnistu. Nimetatud kinnistuteSihtasutusele üleandmine on vajalik, kuna riigil puuduvad vahendid jakasutajatel soov leida neile mõistlik kasutusotstarve. Sihtasutus kavandabüleantavad kinnistud müüa ning saadavad vahendid kasutada Sihtasutuselekuuluva, Tallinnas Pärnu mnt 5 asuva teatrihoone renoveerimise täiendavaksfinantseerimiseks. Üleantava kinnisvara hariliku väärtuse hindamise on viinudläbi Ober Haus Hindamisteenused OÜ ja Finantsplaneerimise OÜ.

24. "Noorsootöö seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduse eesmärk on täpsustada noortelaagrite ja projektlaagrite mõisteid,reguleerida nende tegutsemist, ühtlustada noortelaagrite ja projektlaagritepersonalile esitatavad nõuded ning viia noorsootöö definitsioon noorsootööseaduses kooskõlla Eesti noorsootöö kontseptsioonis esitatud definitsiooniga.Eelnõuga täpsustatakse noorsootöö seaduses toodud noorsootöö definitsiooni,viies see kooskõlla Eesti noorsootöö kontseptsioonis esitatud definitsiooniga,mille kohaselt on noorsootöö tingimuste loomine noore arendavaks tegevuseksväljaspool perekonda, tasemeharidust ja tööaega. Definitsioon liidab samasvaldkonnas tegutsevad ja sama sihtrühmaga tegelevad isikud ja institutsioonid,võimaldades noorte vaba aja tegevusi senisest ühtsemalt juhtida ja korraldada.Kontseptsioon määratleb noorsootöö osana ka õppekavalised vaba aja tegevused,huvialakoolides, klubides ja keskustes ning üldhariduskoolides. Sellegaeristatakse formaal- ja mitteformaalõpe senisest selgemalt ning defineeritaksemitteformaalõpe noorsootöö osana. Eelnõuga täpsustatakse noortelaagri japrojektlaagri mõisteid. Noortelaagrite ja projektlaagrite puhul on tegemistnoorele tasemeõppe välise tasulise teenuse osutamisega. Sellise muudatusetingib vajadus selgemalt määratleda noorte suviste ühistegevuste (kokkutulekud,seminarlaagrid, suvepäevad) ning noortelaagrite ja projektlaagrite erinevus. Noortelaagrinakäsitletakse aastas üle 60 päeva tegutsevat laagrit, millele on väljastatudtegevusluba ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva. Projektlaagrinakäsitletakse laagrit, mille ühe vahetuse pikkus on alates 6 ööpäevast ja mistegutseb aastas mitte üle 60 päeva. Ajaline piirang ja projektlaagri eristaminenoortelaagrist on tingitud asjaolust, et kõik üle 60 päeva aastaslaagritegevusega seotud ettevõtted peavad taotlema haridus- jateadusministeeriumilt tegevusloa. See omakorda eeldab statsionaarsetlaagribaasi ning kooskõlastust Tervisekaitseinspektsiooni ja Päästeameti pooltesitatavate ohutusnõuete täitmise osas. Projektlaagri läbiviijatel on võimaluskasutada rendipinda ning Tervisekaitseinspektsiooni ja Päästeametikooskõlastust peab omama rendileandja. Kuid kui projektlaager tegutseb aastasüle 60 päeva on projektlaagri läbiviija kohustatud taotlema noortelaagritegevusloa vastavalt käesolevas seaduses sätestatud korrale. Uuendusena onsätestatud, et ka projektlaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikatsiooninõudedkinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. See on tingitud laagrijuhatajateja kasvatajate kvalifikatsiooninõuete ühtlustamisest: nii noortelaagrite kui kaprojektlaagrite juhatajatele ja kasvatajatele hakkavad kehtima ühesugusednõuded. Ühesugused kvalifikatsiooninõuded aitavad tagada noortelaagrite japrojektlaagrite juhatajate ja kasvatajate ettevalmistuse kõrge taseme ningplaneerida koolitusvajadust. Seadus täpsustab noortelaagrina tegutsevateäriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või Eestikirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud isiku võiavalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsuse asutuse toimimist.Kuna laagritele ja nendes töötavatele isikutele esitatakse senisest selgemadnõudmised, on laagriteenusest huvitatud noorel ja tema vanematel senisestkindlam tegevuse kvaliteedi garantii. Eelnõuga toetatakse kohaliku omavalitsuseõigust omada ülevaadet oma territooriumil toimuvast noorsootööst, sealhulgasnoorte- ja projektlaagritest.

25. Mereväe ülema ametist vabastamine
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts on esitanud kaitseministrileettepaneku vabastada kaptenleitnant Jaan Kapp 1. jaanuarist 2004. a mereväeülema ametikohalt seoses tema kandidatuuri heakskiitmisega SaksamaaLiitvabariigi ja Poola Vabariigi kaitseatadee ametikohale. Kaitseministeeriumtoetab kaitseväe juhataja ettepanekut ning on ette valmistanud vastava protokollimärgitava otsuse eelnõu. Kuni mereväe ülema ametisse nimetamiseni täidab temaametikohast tulenevaid tööülesandeid Mereväe Staabi ülem vanemleitnant AhtiPiirimägi.

26. Eesti Vabariigi kodaniku väljaandmine Saksamaa Liitvabariigile
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu
Saksamaa Liitvabariigi Föderaaljustiitsministeerium esitas 10. novembril 2003.a kirjaliku taotluse Eesti Vabariigi kodaniku Valeri Ignatjevi (sünd.1974)väljaandmiseks Saksamaa Liitvabariigile. Saksa võimud süüdistavad ValeriIgantjevit suures ulatuses varguse toimepanemises ajavahemikul 22. maist kuni25. maini 1999. a. Nimetatud kuritegu seisnes sõiduauto varguses ning LätiVabariiki toimetamises. Nimetatud kuritegu on kvalifitseeritav Saksamaa kriminaalseadustikualusel ning karistatav vabadusekaotusega kuni viis aastat. Taotluses märgitudkuritegu on kvalifitseeritav kuriteona ka Eesti Vabariigi karistusseadustikujärgi ning karistatav vangistusega rohkem kui üks aasta. Tallinna Linnakohusarutas Saksamaa Liitvabariigi Föderaaljustiitsministeeriumi nimetatud taotlust21. novembril 2003. a ning otsustas toetada Ignatjevi väljaandmist ja kohaldasisiku suhtes tõkendina vahi all pidamist. Kriminaalmenetluse koodeks sätestab,et juhul, kui keeldutakse isiku väljaandmisest, otsustab riigi peaprokurörmenetluse alustamise. Antud kriminaalasjas on kõik tõendid Saksamaal ningseetõttu on otstarbekas ning vajalik Valeri Ignatjev Saksamaa Liitvabariigilevälja anda.

27. Rahvastikupoliitika alused
Esitaja: minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu määratleb kolm strateegilist (pikaajalist) rahvastikualast eesmärki,mille saavutamiseks kavandatakse riiklikud meetmed ja koostataksejärk-järgulised tegevuskavad: saavutada sündimuse tõus taastetasemeni;saavutada nii naiste kui ka meeste keskmise oodatava eluea ja keskmisepuudevaba eluea tõus vähemalt Euroopa keskmise tasemeni; saavutada rahvastikusoodus soolis-vanuseline struktuur kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Ühtlasimääratletakse prioriteetsed rahvastikupoliitilised meetmed, mis töötataksedetailselt välja ja rakendatakse aastail 2004. - 2007. liikumaks eeltoodudpeaeesmärkide poole. Kuna tegemist on mitut valdkonda hõlmavate"horisontaalsete" meetmetega, toimub nende väljatöötamine ja rakendamine erivaldkondade eest vastutavate riiklike institutsioonide koostöös, midakoordineerib minister Paul-Eerik Rummo. Kuna rahvastikualased protsessid onpikaajalised ja nende mõjutamiseks mitmed meetmed on komplekssed ning aja- jaressursimahukad, siis jätkatakse rahvastikupoliitilisi meetmeid ka järgnevasrahvastikupoliitika etapis pärast 2007. aastat.

28. Eesti Töötukassa nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmetenimetamine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt nimetatakse uuteks Eesti Töötukassa nõukogu liikmetekssotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja -toetuste osakonna juhataja MerleMalvet ja rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen.Tagasi kutsutakse Pille Liimal seoses tema lahkumisega sotsiaalministeeriumistning Margus Uudam, kes esitas avalduse enda vabastamiseks nõukogu liikmekohustustest seoses töökoha vahetusega. Töötukassa kõrgeim organ on töötukassanõukogu, millel on kuus liiget. Vabariigi Valitsus nimetab kaks EestiTöötukassa nõukogu liiget. Eesti Ametiühingute Keskliit ja TeenistujateAmetiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki ühe nõukogu liikme. EestiTööandjate Keskliit nimetab kaks nõukogu liiget. Nõukogu liikme volitustetähtaeg on viis aastat. Mõjuval põhjusel võib nõukogu liikme ennetähtaegselttagasi kutsuda liikme nimetanu või kohus huvitatud isiku nõudel.

29. Aktsiate võõrandamine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt müüakse avaliku müügi korras börsil 4200 (0,003%aktsiakapitalist) välisministeeriumi valitsemisel olevat ja riigile kuuluvatElisa Oyj nimelist nimelist aktsiat nimiväärtusega 0,50 eurot (7,82 krooni),mis on noteeritud Helsingi börsil, määrates aktsia minimaalseks müügihinnaks10,44 eurot. Välisministeerium teeb ettepaneku määrata aktsiate võõrandamisevahetuks korraldajaks Helsingis asuv Eesti Vabariigi Suursaatkond, kes onaktsiaraamatu kohaselt märgitud ka nimetatud aktsiate omanikuks. Eestisaatkonna taasavamisel Soomes soetas saatkond, tulenevalt vajadusest ostasideteenuseid, Helsingin Puhelinyhdistys osakuid. Lisaks käsitatakse saatkondaka nende osakute omanikuna, mille Nõukogude Liidu saatkond 1940. a üle võttis.Helsingin Puhelinyhdistys mitme reorganiseerimise tulemusel on moodustatudettevõte Elisa Oyj ning reorganiseerimisel vahetati eelpool nimetatud osakudsaatkonna nõusolekul 4200 Elisa Oyj A-aktsia vastu, mis on noteeritud Helsingibörsil. Saadud dividendid kannab saatkond riigituludesse (viimase kahe aastaeest ei ole dividende makstud). Aktsiate väärtus on aastate jooksul pidevaltmuutunud - peale 2000. a telekommunikatsioonisektoris tekkinud raskusi hakkasaktsia kurss langema, kuid 2003. a algusest on märgata mõningast tõusu.

30. Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 292 "2004. aastaajateenijate ja õppekogunemistele kutsutavate reservväelaste arvu kinnitamine"muutmine
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse muutmise vajadus on tingitud kaitseväe ja Kaitseliidu pooltõppekogunemisele kutsutavate reservväelaste arvu vahekorra muutmisest.Õppekogunemisele kutsutavate reservväelaste koguarvu 1706 ei muudeta. Eelnõugakinnitatakse Kaitseliidu õppekogunemisele kutsutavate reservväelaste arvuks1486 ning kaitseväe õppekogunemisele kutsutavate reservväelaste arvuks 220.Piirivalveameti õppekogunemisele kutsutavate reservväelaste arvu ei muudeta.Määruse kehtestamisega tekib kaitseväe juhatajal õiguslik alus kinnitadakaitseväe 2004. aasta reservväelaste õppekogunemiste kava ning sellestlähtuvalt teha ettepanek kaitseministrile kehtestada iga õppekogunemise janeist osavõtvate reservväelaste arv.

31. Nõusoleku andmine riigivara rendile andmiseks
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse välisministeeriumile nõusolek tema valitsemisel oleva,Tallinnas Islandi väljak 1 asuva hoone esimesel korrusel asuvate ruumidepindalaga 100 m^2 kuni 1. augustini 2004. a avaliku enampakkumiseta võieelläbirääkimistega pakkumiseta rendile andmiseks Eesti Diplomaatide KooliSihtasutusele. Välisministeerium andis tema valitsemisel oleva, TallinnasIslandi väljak 1 asuva hoone Imanta tänava poolse tiiva esimesel korruselpaiknevad ruumid neljaks aastaks rendile avaliku enampakkumiseta jaeelläbirääkimistega pakkumiseta. Rendilepingu kohaselt võis rentnik temavalduses olevaid ruume anda allrendile. A-Ettevõtmiste AS rentis neid ruumemuuhulgas Eesti Diplomaatide Koolile (asutati 1990. aastal, et koolitadauueneva Välisministeeriumi personali). Praegu on diplomaatide koolist saanudsihtasutus, mille eesmärgiks on teoreetilise ja praktilise koolituse andminerahvusvaheliste suhete ning Euroopa integreerumispoliitika alal. Kunarendileping ei olnud riigile majanduslikult kasulik, lõpetas väliministeeriumoma 1. juuli 2003. a ülesütlemisavaldusega rendilepingu A-Ettevõtmiste ASiga.Rendileping lõppes 22. septembril 2003. Samal kuupäeval lõpetas A-EttevõtmisteAS lepingud ka allrentnikega. Eesti Diplomaatide Kool pöördus 19. septembril2003. a välisministeeriumi poole palvega võimaldada tal õppeaasta lõpunijätkata samades ruumides, sest kooli õppeprofiilile sobivate (rahvusvahelistesuhete alane õppetöö, palju kõrgetasemelisi väliskülalisi ja lektoreid, asukohtsoovitavalt kesklinnas) uute ruumide kiirkorras leidmine on raske.Välisministeerium toetab Eesti Diplomaatide Kooli tegevuse jätkamistvälisministeeriumi hoones 2003/2004 õppeaasta lõpuni.

32. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määruse nr 244 "Vallasisestelinnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoontemääramine" muutmine
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõus tehakse ettepanek täiendada Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997.a.määrusega kinnitatud vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistutLääne maakonna Oru valla külade loetelus pärast sõna "Linnamäe" sõnaga"Mõisaküla". Asustusjaotuse muutmise on algatanud Lääne maakonna Oruvallavolikogu, tuginedes avaldusele, mille esitasid praeguse Oru küla elanikud.Mõisaküla nimi kaotati ametlikust kasutusest aastatel 1975-1976 toimunudmaa-asulate korrastamise käigus, mil ta liideti Oru külaga. Kuna osa kohalikestelanikest määratleb ennast endistviisi Mõisaküla elanikena, siis on nadavaldanud soovi Mõisaküla ametlikult taastada. Taotluse kohaselt on tegemistpraeguse Oru küla koosseisust ajaloolise Mõisaküla territooriumi eraldamisening Mõisaküla nime ennistamisega. Oru külas elas selle aasta alguse seisugakokku 77 inimest, lahkmejoonte muutmisel on elanike arv Oru külas 52 inimest(neist mehed 27 ja naised 25) ja Mõisakülas 25 inimest. Seletuskirja kohaseltlahkmejoonte määramisel on lähtutud olemasolevatest ja planeeritavatestkatastriüksuste piiridest ja taotletavad lahkmejooned on kooskõlastatudMaa-ametiga. Asustusjaotuse muutmist Oru vallas toetab Lääne maavanem JaanusSahk. Lähtudes eeltoodust on siseministeerium seisukohal, et kõne all olevasustusjaotuse muutmine on põhjendatud ning muudatuste sisseviimiseks vajalikdokumentatsioon piisav, mistõttu toetab nimetatud asustusjaotuse muutmistajaloolise asustusüksuse ennistamise ja sellega seotud lahkmejoonte määramiseküsimuses. Ajaloolise Mõisaküla ennistamist toetab ka kohanimenõukogu.

33. Nissi valla Riisipere aleviku, Jaanika küla, Madila küla, Vilumäe külaja Ürjaste küla ning Turba aleviku, Kivitammi küla, Lehetu küla ja Nurme külalahkmejoonte muutmine
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõus tehakse ettepanek muuta Riisipere aleviku ning Jaanika küla, Madilaküla, Vilumäe küla ja Ürjaste küla, samuti Turba aleviku ning Kivitammi küla,Lehetu küla ja Nurme küla lahkmejooni. Muudetud lahkmejooned kannab Maa-ametkatastrikaardile. Asustusjaotuse muutmise on algatanud Nissi Vallavolikogutulenevalt maareformi käigus väljakujunenud uutest katastriüksuste piiridest.Nimetatud lahkmejoonte muutmise ettepanekud olid arutlusel Nissi vallaüldplaneeringut ettevalmistaval perioodil ja on üldplaneeringusse sisse viidud.Turba aleviku ja teda ümbritsevate külade vaheliste lahkmejoonte muutmine eipõhjusta muudatusi elanike arvus. Riisipere aleviku ja piirnevate küladelahkmejoonte muutumisel on Jaanika küla elanike arv 55, Ürjaste küla elanikearv 98 ning Riisipere aleviku elanike arv 1042. Madila küla ning Vilumäe külaelanike arv lahkmejoonte muutmisega ei muutu. Asustusjaotuse muutumist Nissivallas toetab Harju Maavalitsus. Ka siseministeerium toetab ettepanekut, kunasee on igakülgselt põhjendatud ning muudatuste sisseviimiseks vajalikdokumentatsioon ja kaardimaterjal korrektselt vormistatud.

34. "Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahelise lepingu, milleganähakse ette tehnilistest normidest ja infoühiskonna teenuste eeskirjadestteatamise kord Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahel" eelnõuheakskiitmine ja volituste andmine
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, majandus- jakommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: korralduse eelnõu
Kiidetakse hea lepingu eelnõu ja volitatakse Eesti Vabariigi erakorralist jatäievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures VäinoReinartit Eesti Vabariigi nimel sellele alla kirjutama. Eelnõu eesmärgiks onlaiendada Euroopa Ühenduses kohaldatavat tehnilistest normidest jainfoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise korda Eestile, mis omakordasüvendab Ühenduse ja Eesti vahelist jätkuvat koostööd tehnilistekaubandustõkete valdkonnas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜnäeb ette standarditest, tehnilistest normidest ja infoühiskonna teenuselekehtestavatest nõuetest teavitamise korra. Teavitamiskohustus tekib EestilEuroopa Liiduga (edaspidi EL) liitumisel. Nimetatud direktiivi kohaselt tulebEestil Euroopa Komisjoni teavitada õigusaktide eelnõudest, mis sisaldavadtehnilisi norme või nõudeid infoühiskonna teenusele. Tegemist on õigusliketagajärgedega teavitamiskohustusega, sest kui eelnõust jäetakse teavitamata võiei teavitata õigeaegselt, on eelnõus sätestatud kohustused selle objektidesuhtes õigustühised. Et ennetada tekkida võivaid küsimusi ning anda liituvateleriikidele võimalus kohaneda teavitamissüsteemiga, pakub EL võimaluselihtsustatud korras osaleda teavitamissüsteemis juba enne Eesti liitumistELiga. Lepingu eelnõu kohaselt on liikmesriikide ja komisjoni seisukohadteavitamiskohustusele alluvatele eelnõudele soovituslikud. Teavitada tuleb sellistesttehnilistest normidest, mis käsitlevad tehnilisi spetsifikatsioone tooteomaduste kohta (kvaliteet, tööomadused, ohutus, mõõtmed jms) ja muid nõudeid,mis esitatakse tootele eelkõige keskkonna ja tarbijakaitse eesmärgil võieeskirju teenuse osutamise kohta. Teavitavaks asutuseks Eestis on majandus- jakommunikatsiooniministeerium, kes on nn keskseks struktuuriks ning kellevahendusel toimub kahesuunaline teabe liikumine Euroopa Komisjoni ja majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumis asuva teavitamiskeskuse vahel. Lepingu eelnõukohaselt saavad liikmesriigid teha kommentaare Eesti esitatud eelnõude kohtaning Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide eelnõude kohta. Euroopa Ühendus jaEesti Vabariik võivad teha tehniliste normide eelnõu kohta märkusi. EestiVabariigi märkused edastatakse komisjonile ning Euroopa Ühenduse märkusededastab komisjon Eesti Vabariigile. Liikmesriigid ja Eesti Vabariik arvestavadneid märkusi tehniliste normide edaspidisel ettevalmistamisel nii palju kuivõimalik. Kommentaarid, k.a komisjonipoolsed, on eelkõige soovituslikku laadining aitavad ära hoida võimalikke tõkkeid siseturul. Leping kaotab kehtivusepäevast, mil Eesti liitub Euroopa Liiduga.

35. "Vangistusseaduse" alusel osutatavatetervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiinilisteabivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: määruse eelnõu
Kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute tervishoiuküsimused on reguleeritudvangistusseadusega, kus seni ei olnud määratud riigieelarvest finantseeritavatervishoiuteenuse osutamise ulatust. Samuti ei olnud märgitud millises ulatusespeab tervishoiuteenust finantseerima vangla ja millises ulatuses kinnipeetavise. Riigikogu võttis 19. novembril 2003. a vastu vangistusseaduse muutmiseseaduse, mis jõustub 1. jaanuaril 2004. a ning kus täpsustataksetervishoiukorraldust vanglates. Määrusega kehtestatakse kinnipeetavale,arestialusele ja vahistatule osutatavate tervishoiuteenuste, nende osutamiseksvajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvestrahastamise maht, tingimused ja kord. Eelnõu ei käsitle tervishoiuteenusteosutamist, ravimite ega abivahendite soetamist üldiselt, vaid ainult nenderahastamist riigi poolt. Kinnipeetavale jääb võimalus oma raha eest teenuseid,ravimeid või abivahendeid osta, kui see ei ole vastuolus muude õigusaktidega.Eelnõust tuleneb kohustus kohelda kõiki kinnipeetavaid isikuid võrdselt. Kuitervishoiuteenuse osutamine on ette nähtud riigi kulul, siis tuleb sedavõimaldada igale kinnipeetavale, olenemata tema varalisest olukorrast. Kuigieelnõus on välja toodud tervishoiuteenuste osutamise ning ravimite jaabivahendite soetamise maht, ei saa kinnipeetavad neid tarbida oma äranägemisejärgi. Eelnõu kohaselt otsustab tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiiniliseabivahendi vajalikkuse vangla või politseiprefektuuri volitatudtervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selleosutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudesisiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Kinnipidamiskohaerisusi arvestades ei saa kinnipeetaval lubada endale tervishoiutöötajatvalida. Kui ta soovib tervishoiuteenuse rahastamist riigi vahendite arvel, siispeab ta aktsepteerima riigi pakutud tervishoiutöötajat. Nii välistatakseolukord, kus kinnipeetav valib endale kõrget tasu nõudva arsti teenused ningriik need kulud katab. Samuti ei ole kinnipeetaval, arestialusel ja vahistatulõigust nõuda tervishoiuteenuse, ravimi või meditsiinilise abivahendi asemelselle hüvitamist. Kui kinnipeetav meisterdab endale ise abivahendi või ostabravimi väljastpoolt vanglat, siis riik talle rahalist hüvitist ei maksa.Määruse jõustumisel selgineb olukord ja ühtlustuvad arusaamad vangla japolitseiprefektuuri kaudu osutatavatest tervishoiuteenustest. Välistataksevaidlused, mille on siiani tekitanud määratlematus seaduse ja määruse tasandil.Eelnõu kohaselt rahastatakse tervishoiuteenuseid ning ravimite ja abivahenditesoetamist riigieelarvest vangla või politseiprefektuuri kaudu.

36. Palga alammäära kehtestamine
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: määruse eelnõu
Palgaseaduse kohaselt on palga alammäär Vabariigi Valitsuse poolt kehtest

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-