Valitsuse 18.12.2008 istungi kommenteeritud päevakord

Algus kell 10:00 Stenbocki majas 18. detsembril 2008. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Kateriin Leini 693 5719 või Liina Lepik 693 5720

1. Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 12. rotatsiooni koosseisus" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt lubatakse kasutada Eesti kaitseväge kuni 15 kaitseväelasega vajaduse korral alates otsuse jõustumisest kuni 2009. aasta 31. detsembrini NATO reageerimisjõudude 12. rotatsiooni (NRF-12) koosseisus.

Eesti demineerimismeeskonna (EODT – explosive ordnance disposal team) suurus on 14 inimest, kuid kuna demineerimismeeskonna suurus võib veel muutuda, on mandaati vaja 15 kaitseväelase jaoks.

Tegemist on kompleksse meeskonnaga, mille koosseisus on demineerijad, julgestajad ja meedikud. Seetõttu on meeskond võimeline madala riskitasemega operatsioonialal iseseisvalt tegutsema.

Eesti on varem panustanud NRF-i mereväekomponendi koosseisu Eesti mereväe staabi- ja toetuslaeva „Admiral Pitka” ning maaväekomponenti demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksustega. Käesoleval aastal osaleb NRFi koosseisus miinijahtija „Admiral Cowan.”

2. "Vabariigi Valitsuse 2007.–2011. aasta tegevusprogrammi“ muutmine ja ülevaade tegevusprogrammi täitmisest 2008. aastal
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse Vabariigi Valitsuse 2007.–2011. aasta täiendatud ja muudetud tegevusprogramm ning antakse ülevaade 2008. aasta olulisematest tegevustest.

Praeguseks on täielikult või osaliselt täidetud 63% valitsuse tegevusprogrammist. Üle 80% planeeritud eesmärkidest on täidetud rahvusvähemuste poliitika (92%) ja välispoliitika (82%) osas.

Lisaks hüvitistele ja toetustele on valitsuse prioriteediks olnud lasteaiakohtade puuduse vähendamine. 2008. aastal käivitatud lasteaiakohtade programmi mahuks on 225 miljonit krooni. 2009. aastal väheneb programmi maht 150 miljonile kroonile, kuid kohalike omavalitsuste investeeringute kava kaudu suunatakse aastatel 2008-2010 lasteaedade ehitamiseks ja renoveerimiseks 444 miljonit krooni.

2008. aastal on märkimisväärselt paranenud 11 kuu iibe näitaja, mis liigub lähemale positiivse iibe suunas.

Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud tootlikkus, moodustades siiski vaid veidi alla 2/3 Euroopa Liidu keskmisest. Haridus- ja teadusminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister algatasid mahukad investeeringute programmid tootlikkuse ja Eesti konkurentsivõime tõstmiseks.

2008. aastal valmistas valitsus ette Eesti majanduskasvu ja tööhõive kava aastateks 2008-2011, mis sai Euroopa Komisjonilt positiivse hinnangu.

Euroopa Liidu poliitikas astuti suur samm edasi Eesti huvidele vastava kliima- ja energiapaketi heakskiitmisega, mis paneb aluse Euroopa Liidu ühisele energiaturule ja suurendab Eesti energiajulgeolekut.

Võrreldes tegevusprogrammi koostamise ajaga muutunud maailma- ja Eesti majanduskonjunktuur mõjutab ka valitsuse tegevusprogrammi eesmärkide täitmist. Kõige rohkem on eelarvevõimaluste muutumine mõjutanud perepoliitikat ning sotsiaalpoliitikat. Mitmetes valdkondades on tegevuste ja programmide mahtu vähendatud, planeeritud eesmärgid on seetõttu suudetud täita osaliselt.

Valitsuse tegevusprogrammi uuendatakse igal aastal lähtuvalt programmi elluviimise seisust ning valdkondades toimunud arengutest. Tegevusprogrammis on kokku lepitud tegevused valitsusliidu programmi täitmiseks, nende eest vastutajad ja tähtajad.

3. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti” rakendusplaani aastateks 2009-2013 heakskiitmine ning aruanne strateegia ja rakendusplaani täitmise kohta 2008. aastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu, protokolli märgitava otsuse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti”” rakendusplaan aastateks 2009-2013.

Rakendusplaanis uuendatakse “Eesti energiatehnoloogia programmi“ juhtkomitee täiendatud programmdokumenti. Selles kirjeldatakse programmi eesmärke, oodatavaid tulemusi, mõju majandusele, prioriteetseid arengusuundi ning programmi juhtimismudelit ja rahastamispõhimõtteid. Rakendusplaani täiendatakse teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuripoliitika alustega. Valdkonna rahastamist korrigeeritakse võttes arvesse rahandusministeeriumi 2008. aasta sügist majandusprognoosi, 2009. aasta riigieelarve seadust ning riigi eelarvestrateegiat.

Rakendusplaanis korrigeeritakse nii majandus- kui palgakasvu prognoosi, arvestades teadus- ja arendustegevuse sektori palgakomponendi kasvu ja ka valdkonna kogukulude sihttasemeid.

Strateegia rakendamise aruanne käsitleb 2008. aastat ning annab värskeima võimaliku statistika põhjal ülevaate tänavu toimunud valdkondlikest tegevustest, algatustest ja indikaatoritest.
Uuendatud rakendusplaani ja strateegia täitmise aruande materjalid avalikustatakse haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel.

4. Täiendatud "Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010" ja selle rakendusplaani aastateks 2009-2010 heakskiitmine
Esitaja: regionaalminister Siim Kiisler

Eelnõu järgi kiidab valitsus heaks täiendatud "Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010" ja selle rakendusplaani aastateks 2009-2010. Arengukava täiendamise põhjuseks on vajadus korrastada valdkonna strateegilist planeerimist ja juhtimist.

Arengukava läbib partnerluse põhimõte: avalik sektor, kodanikeühendused ja aktiivsed üksikisikud ning ärisektor edendavad ühiskondliku elu koos.

Arengukava keskendub neljale peamisele valdkonnale, milleks on kodanikuharidus, kodanikuühiskonna ja –algatuse organiseerumine, vabatahtlik tegevus ja filantroopia ning kaasamine.

Lisatud rakendusplaan on koostatud 2009. ja 2010. aasta kohta. Rakendusplaan koondab tegevusi, vastutajaid ning maksumuse prognoosi.

5. „Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010" rakendusplaani täitmise 2007. aasta aruanne
Esitaja: regionaalminister Siim Kiisler

Eelnõu järgi kinnitab valitsus „Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010" rakendusplaani täitmise 2007. aasta aruande.

Dokumendist saab ülevaate, kuidas 2007. aastaks plaanitud tegevused on ellu viidud, millised olid tulemused ning kulud.

Enamik rakendusplaanis kavandatud tegevusi jätkuvad ka 2008. aastal.

Siseministeerium avaldab aruande oma veebilehel.

6. Kõrgharidusstandard
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse õppekavale esitatavad nõuded; kõrgharidustaseme õpete eesmärgid ja saavutatavad õpiväljundid ning õppe kogumaht; õppejõududele esitatavad üldnõuded ja erinõuete kehtestamise põhimõtted. Samuti sätestatakse õppevaldkondade ja -suundade loetelu ja õppekavagrupid.

Eelnõu vastuvõtmine on üks osa OECD raportile tuginevatest muudatustest kõrghariduse kvaliteedi kindlustamisel ja kontrollimisel.

7. "Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega" seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõus toodud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine on seotud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse jõustumisega 1. juulil 2008. a.

Viited kehtetuks tunnistatud välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele asendatakse viitega uuele seadusele. Lisaks täpsustatakse ja ühtlustatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooniga tegeleva Eesti keskuse nime kasutust. Kasutusele võetakse nimetus Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus ehk sihtasutuse Archimedes struktuuriüksus Eesti ENIC/NARIC Keskus ehk.

8. Kutselise kalapüügiõiguse tasu määrad 2009. aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse kutselise kalapüügiõiguse tasu määrad 2009. aastaks Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO), Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC), Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas ning Läänemerel ja sise- ning piiriveekogudel.

Kaugpüügis püütavate kalaliikide püügiõiguse tasud jäävad eelneva aasta tasemele.

Kalalaeva kalapüügiloa puhul kehtestatakse Läänemere kalapüügis tasu rahvusvaheliselt reguleeritavatele kalaliikidele – räimele, kilule, tursale ja lõhele. Püügiõiguse tasu kehtestatakse ka lestale, koguseliselt lestapüüki ei piirata. Läänemerel püütava kala tasumäärad jäävad eelmise aastaga võrreldes samaks.

Läänemere kalapüügi tasud kaluri püügiloa alusel sõltuvad vastava piirkonna rannikumere kalarikkusest. Maakonniti ei ole tasud ühesuurused, sest vete erinev kalarikkus mõjutab saagi suurust ja liigilist kooseisu, mis tingib suure erinevuse saagi väärtuses. Enamik püügivahendite hindadest on langenud või neile on kehtestatud seadusekohane võimalik väikseim püügiõiguse tasu 15,6 krooni.

Kaluri kalapüügiloa alusel langes sisevetes - Peipsil - mutniku püügiõiguse tasu. Tegemist on minimaalse tasuga selle püügivahendi kohta, sest saagis esineb väikesemõõduline koha, mille hind on madalam.

Kõikide püügivahendite püügiõigustasu kehtestatakse 3-4% kala harilikust väärtusest. Võrtsjärvel on angerjamõrra tasu veidi suurenenud, sõltudes angerja asustamiseks tehtud kulutustest. Teistes siseveekogudes langeb tasu enamikul püügivahenditest, välja arvatud veekogud, kuhu riik on asustanud angerjat.

9. Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määruse nr 286 “Riigivara võõrandamise korra kinnitamine” muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse riigivara võõrandamise korda selliselt, et riigivara müügi otsustaja määrab riigivara võõrandamise otsuses müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks tähtaja, mis võib olla kuni 2 kuud enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvates.

Kehtiva korra kohaselt on enampakkumise võitjal õigus sõlmida müügileping või asjaõigusleping või esitada lepingu täitmise tagatised 2 kuu jooksul.

Eelnõuga soovitakse anda riigivara müügi otsustajale õigus määrata iga konkreetse riigivara müümise puhul tähtaeg, mille jooksul on enampakkumise võitja kohustatud sõlmima müügilepingu ja asjaõiguslepingu.

Keskkonnaministeeriumi praktika riigivara võõrandamisel on näidanud, et riigile kuuluva maa ja ehitiste müügi puhul ei oota enampakkumiste võitjad üldjuhul lepingute sõlmimisega kahte kuud. Riik võib riigivara müügiprotsessi seismise tõttu kanda kahju nii hindade langemise kui ka ehitiste kulude kandmise tõttu.

10. Järelevalvetasu maksmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord
Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse taimetervise järelevalvetasu maksmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord.

Alates 2009. aasta 1 jaanuarist antakse taime, taimset saadust või muud objekti ühendusevälisest riigist Eestisse toimetavale isikule võimalus maksta taimetervise järelevalvetoimingute eest võetavat taimetervise järelevalve tasu piiripunktis tolliasutuse kassasse.

Vastavalt nõukogu direktiivile 2000/29/EÜ rahastatakse ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide taimetervise järelevalvetoiminguid taimetervise järelevalvetasudest.

Kulutustega proportsionaalsed järelevalvetasud laekuvad samas ulatuses Taimetoodangu Inspektsiooni käsutusse sihipäraseks kasutamiseks. Järelevalvetasust laekuvad summad ei laeku riigieelarvesse, vaid Taimetoodangu Inspektsiooni kontole.

Kuna Eestisse toimetatavate kaubasaadetiste arvu ei ole võimalik prognoosida, siis ei ole võimalik ka prognoosida järelevalvetasust laekuvaid summasid.

Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isikule antakse võimalus maksta järelevalvetasu tollikassasse enne, kui kaubasaadetis lubatakse ühendusevälisest riigist Eestisse. Ettevõtjad on üles näidanud huvi maksta järelevalvetasu kohe pärast taimetervise kontrolli, mitte alles kontrollile järgneval kuul, nagu on sätestatud kehtivas määruses.

Määruse jõustumine on ette nähtud 1. jaanuaril 2009. a koos taimekaitseseaduse muudatuste jõustumisega.

11. Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2008. a määruse nr 44 ""2008. aasta riigieelarve seaduses" kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrust muudetakse, et viia see kooskõlla „Riigi 2008. aasta eelarve muutmise seaduse” eelnõuga ja „Riigi 2008. aasta lisaeelarve seadusega”.

12. “Riiklikku pensionikindlustuse registrisse” kantava 2009. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Maret Maripuu
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse „Riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava 2009. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 31 601 krooni.

Määrus on vajalik „Riikliku pensionikindlustuse seaduse” alusel sätestatud pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.

Isikustatud sotsiaalmaksu arvestusliku keskmise suuruse arvutamiseks korrutati 2008. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus 30 681 krooni koefitsiendiga 1,030 (sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvukoefitsient). Isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus arvutati täpsusega 1 kroon.

Eelnõu sätestab 2009. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse rakendamise pensionide määramisel ja ümberarvutamisel (sealhulgas tagasiulatuvatel pensionide määramistel ja ümberarvutustel) tähtajaga alates 1. jaanuarist 2009. a kuni 31. märtsini 2010. a.

Pensionide määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist 2010. a rakendatakse 2009. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust, mis vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud 2009. aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel 20. märtsiks 2010. a.

13. Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määruse nr 55 “Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt täiendatakse ja täpsustatakse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni pädevust, töökorralduslikke sätteid ning luuakse komisjoni töö efektiivsemaks tagamiseks selgem nõukogude moodustamise ja töökorralduse mehhanism.

1. jaanuarist 2009 on julgeolekukomisjoni ülesandeks ka kaitseväeluure tegevuse koordineerimine, see pädevus sätestatakse ka komisjoni põhimääruses.

14. Magistriõpe Sisekaitseakadeemias
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt nimetatakse sisekaitseakadeemia rakenduskõrgkooliks, kus võib toimuda magistriõpe sisejulgeoleku õppekava alusel. Magistriõpet sisejulgeoleku õppekava alusel on kavas alustada 1. septembril 2009.

Siseministeeriumi hinnangul on Eesti riigile ökonoomne ja säästlik õpetada sisejulgeoleku valdkonna keskastme juhte spetsiifilise magistri tasemel samas õpikeskkonnas, kus on juba olemas nimetatud spetsiifilise valdkonna õppejõud, praktika- ja õpivahendid, mitte luues sarnaseid kalleid õpivahendeid ja praktikabaase paralleelselt kuskil teises koolis.

15. Riigivara tasuta üleandmine Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele (Võru maakonnas Võru vallas Väimela alevikus 2 kinnistut)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusministeerium annab tasuta oma valitsemiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele üle kaks Võrumaa Kutsehariduskeskuse valduses ja riigi omandis olevat kinnistut (Väimela Kõnnitee ja Väimela Rattatee).

Kinnistud on vajalikud Võru-Põlva riigimaantee Väimela alevikku sisenevate teeosade laiendamiseks.

16. Maavalitsuste hallatavate põhikoolide üleviimine Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse ja riigivara tasuta üleandmine
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korralduse eelnõu kohaselt antakse Hiiu Maavalitsuse haldamisel olev Kõpu Internaatkooli ning Jõgeva Maavalitsuse haldamisel olev Kiigemetsa Kool tuleva aasta 1. jaanuarist üle haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse.

Samuti antakse haridus- ja teadusministeeriumile tasuta üle nimetatud koolidega seotud maavalitsuste valitsemisel olev riigivara. Haridus- ja teadusministeeriumil kooli pidajana on võimalik paremini garanteerida koolihoonetesse riiklike vahendite investeerimine.

Kiigemetsa Koolis toimub õpetamine abiõppe ja toimetulekuõppe lihtsustatud õppekavade alusel. Lisaks töötab koolis hooldusklass ja on alustatud autistlike laste õpetamisega.

Kõpu Internaatkooli õpilased on Hiiu maakonnas elavad haridusliku erivajadusega õpilased. Kooli õppekava on koostatud põhikooli lihtsustatud õppekava ja toimetuleku õppekava alusel.

17. Nõusoleku andmine riigivara hoonestusõigusega koormamiseks (Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Tallinna Nõmme Ristija Johannese Koguduse kasuks Tallinnas Raudtee tn 49/Tähe tn 2 asuv kinnistu)
Esitaja: regionaalminister Siim Valmar Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse siseministeeriumile nõusolek Tallinna linnas Raudtee tn 49/Tähe tn 2 kinnistu avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamiseks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) Tallinna Nõmme Ristija Johannese Koguduse kasuks tähtajaga 50 aastat.

Riigi ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) vahel sõlmitud kavatsuste protokolli lisa kohaselt jäetakse riigi omandisse Ristija Johannese kirik ja kogudusemaja (Tallinn, Tähe tn 2).

Vastavalt Tallinna linnavalitsuse ja siseministeeriumi vahel sõlmitud võõrandamise lepingule on Tallinna Ristija Johannese kirikuhoone, majandushoone ja kogudusemaja võõrandatud Eesti Vabariigile.

18. Vabariigi Valitsuse 6. mai 2004. a korralduse nr 344-k „“Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004-2006“ meetme nr 4.3 „Kutse- ja kõrghariduse ning seda toetava infrastruktuuri kaasajastamine“ investeeringuteks ettenähtud toetuse kasutamise kava“ muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on kõrvaldada meetme rakendamise käigus tekkinud ebatäpsusi ja tagada meetme korrektne sulgemine. Investeeringute kava muutmisega kõrvaldatakse meetme rakendamise käigus tekkinud ebakõla investeeringute kava ja Kärdla teavitamis-ja nõustamiskeskuse projekti toetuse andmise otsuse vahel.

Täpsustatakse Narva Linnavalitsuse ja Kose Vallavalitsuse noortekeskuste toetuse summad. Vahed on tekkinud sellest, et investeeringute kavas on summad toodud tuhandetes kroonides, toetuse rahuldamise otsuses aga sendi täpsusega. Narva Linnavalitsusele määratud toetuse summat suurendatakse 20 krooni ja Kose Vallavalitsusele määratud toetust suurendatakse 128 krooni võrra.

Korraldust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2005. aastal.

19. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2005. a korralduse nr 639 ""Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtse programmdokumendi 2004-2006" programmitäiendi kinnitamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Seoses struktuurifondide programmperioodi 2004-2006 lõppemise ning eesmärgiga kasutada maksimaalselt ära Eestile eraldatud 5,8 miljardit krooni on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning põllumajandusministeerium esitanud RAK (Eesti riikliku arengukava) seirekomisjonile kirjaliku hääletuse teel heakskiitmiseks RAK programmitäiendi rahastamiskava muudatuse, mille RAK seirekomisjon kinnitas 25. novembril 2008. Samuti on RAK seirekomisjon kiitnud heaks rahandusministeeriumi poolt esitatud ettepaneku täiendada programmitäiendit täpsustava lõiguga lõpliku abisaaja definitsiooni osas.

20. Struktuurifondide perioodi 2004-2006 kulutuste abikõlblikkuse lõppkuupäeva pikendamine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar

Euroopa Komisjon (EK) teavitas oma kirjaga liikmesriike sellest, et seoses järsult halvenenud olukorraga maailmamajanduses on EK valmis pikendama struktuurivahendite perioodi 2004-2006 kulutuste lõppkuupäeva. Taoliseks otsuseks annab võimaluse struktuurifondide perioodi 2004-2006 üldmäärus, mille kohaselt võib programmdokumente läbi vaadata ja muuta juhul, kui sotsiaalmajanduslikus olukorras on toimunud olulised muutused. Euroopa Komisjoni hinnangul kvalifitseeruvad kestev finantskriis ja alanud majanduskriis nimetatud punkti alla.

Rahandusministeerium struktuurivahendite korraldusasutusena leiab, et olukorras, kus surve riigieelarvele on suur, leevendaks iga täiendav summa olukorda ning elavdaks majandust.

Rakendamise tähtaja pikendamine võimaldaks maksimaalselt ära kasutada perioodiks 2004-2006 eraldatud struktuurivahendid ning leevendaks seega riikide keerulist majanduslikku olukorda. Kuigi EK poolt pakutav pikenduse aeg ei ole pikk – uueks kulutuste lõpptähtajaks oleks tuleva aasta 30. juuni – võimaldaks perioodi pikendamine lõpule viia poolelijäävaid projekte ning valmistada ette ja viia ellu ka uusi.

21. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile Gruusiale antud humanitaarabi kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest välisministeeriumile 1 026 590 krooni Gruusiale antud humanitaarabi kulude katteks.

Vabariigi Valitsus toetas 14. augusti istungil välisministri ettepanekut eraldada Vabariigi Valitsuse reservist 10 miljonit krooni humanitaarabi andmiseks Gruusiale.

Välisministeeriumi taotlus sisaldab välisministeeriumi kulusid seoses abisaadetisega väikelaste jaoks, samuti Päästeameti tehtud kulutusi seoses 5-liikmelise demineerimismeeskonna kolmeks nädalaks Gruusiasse lähetamisega.

Välisministeerium korvab Vabariigi Valitsuse reservist laekunud vahenditest Päästeametile, Piirivalveametile ja Sisekaitseakadeemiale eelarves näidatud summade ulatuses tehtud kulutused.

Valitsuse 9. oktoobri korraldusega eraldati välisministeeriumile 6 169 560 krooni 85 senti Gruusiale antud humanitaarabi kulude katteks.

22. Välisabi sildfinantseerimine (Rahandusministeerium)
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu esitamisega teeb rahandusministeerium valitsusele ettepaneku kasutada riigieelarve vabu vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Transition Facility, Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide vahendite raames finantseeritavate projektide, ©veitsi-Eesti koostööprogrammi, “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” ning „Kalandusturu korraldamise seaduse” alusel antavate toetuste ajutiseks rahastamiseks olukorras, kus abi andjalt ei ole raha veel laekunud.

23. 2009. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
Esitaja: siseminister Jüri Pihl
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse 2009. aasta sisserände piirarvuks 708.

Välismaalaste seaduse kohaselt on aastane sisserände piirarv Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast.

Arvestades majandusliku languse olukorda, kus Eestis pidevalt suureneb töötute arv, keda on vaja tööturule tagasi suunata, teeb siseminister ettepaneku kehtestada 2009. aasta sisserände piirarvuks 0,053% Eesti alalisest elanikkonnast.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on seisukohal, et 2009. aasta sisserände piirarv peab olema 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast ehk välismaalaste seaduses lubatud maksimummäär.

24. Eesti kodakondsuse andmine (320 isikut)
Esitajad: siseminister Jüri Pihl, minister Urve Palo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsusele neli korralduse eelnõud Eesti kodakondsuse andmiseks kokku 320-le isikule.

25. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (2 isikut)
Esitajad: siseminister Jüri Pihl, minister Urve Palo

Siseministeerium edastab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks korralduse eelnõu Eesti kodakodakondsuse andmisest keeldumiseks kahe isiku puhul. Ühte eelnõus nimetatud isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ning tema karistatus ei ole kustunud. Teine isik on pannud toime kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ning tema karistatus ei ole kustunud.

26. Eesti kodakondsusest vabastamine (19 isikut)
Esitajad: siseminister Jüri Pihl, minister Urve Palo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseministeerium esitab korralduse eelnõu 19 isiku Eesti kodakondsusest vabastamiseks.

27. Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi viisaküsimustes Kenya Vabariigis ja Nigeeria Liitvabariigis esindamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Kokkuleppe alusel esindavad Madalmaad Eestit viisaküsimustes Nigeerias (Abuja) ja Kenyas (Nairobi).

Kuna Eestil puudub maailmas laiaulatuslik välisesinduste võrk (enamik esindusi asub Euroopa Liidus ja Schengeni ruumi kuuluvates riikides), siis on esindusleping Kenya ja Nigeeria kodanike jaoks Eestisse reisimise võimaluste avardamiseks suure tähtsusega.

Esinduslepingute alusel saavad Kenya ja Nigeeria kodanikud taotleda viisa väljastamist Madalmaade esindusest, et reisida Eestisse. Isikud, kes viisa alusel Eestisse tulevad, kasutavad nii turismi- kui ka muid teenuseid, mis mõjub positiivselt Eesti majandusele.

Kokkulepe sõlmitakse nootide vahetamise teel, see jõustub Madalmaade vastusnoodi kuupäeval.

28. Välisministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt vabastatakse välisministeeriumi kantsler Matti Maasikas teenistusest 31. detsembril 2008. aastal tema enda algatusel.

Matti Maasikas nimetati välisministeeriumi kantsleriks 2005. aastal viieks aastaks. Matti Maasikas alustab tööd 1. jaanuaril Euroopa Liidu laienemisvolinik Olli Rehni kabineti liikmena.

29. Välisministeeriumi kantsleri ametisse nimetamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt nimetatakse Marten Kokk välisministeeriumi kantsleriks määratud ajaks viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2013. aastal.

Ettepaneku Marten Koka kantsleriks nimetamiseks teeb välisminister, arvestades Marten Koka pikaajalisi kogemusi avalikus teenistuses ning tema teadmisi ja oskusi.

Marten Kokk töötas välisministeeriumis aastatel 1994–1999 ning riigikantseleis aastatel 1999–2006. Alates 2006. aastast töötab Marten Kokk taas välisministeeriumis, mil ta oktoobrikuus nimetati haldusküsimuste asekantsleri ametikohale.

30. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku nimetamise ettepaneku.

31. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ’Välismaksete kohta ühenduses’ eelnõu suhtes
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: seisukohad EL õigusakti eelnõu suhtes

Eelnõu eesmärk on asendada olemasolev määrus, et kohandada seda turu arenguga (ühtse euromaksete piirkonna tekkimine), parandada tarbijate õiguste kaitset ning luua asjakohane õigusraamistik kaasaegsele ja tõhusale Euroopa Liidu maksesüsteemile.

Määruse läbivaatamise üldine eesmärk on luua eurodes tehtavate makseteenuste siseturg, kus toimib tõhus konkurents ning kus välismaksete ja siseriiklike maksete süsteemid on ühtsete reeglite alusel toimivad, pakkudes sellega olulist kokkuhoidu ja tuues kasu Euroopa majandusele üldiselt.

32. Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 18. detsembri 2008. a mitteametlik nõukogu
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Eesti seisukohad EL nõukogu istungil

Rahandusministrid keskenduvad kohtumisel nn rahvusvahelise finantsarhitektuuri reformimise küsimustele ning juhinduvad arutelus G20 kohtumise järeldustest. Nõupidamise eesmärgiks on teha esimesi ettevalmistusi Euroopa Liidu positsiooni ja ettepanekute kujundamiseks aprillis Londonis toimuva G20 tippkohtumise tarbeks.

Eesti toetab G20 deklaratsiooni ning eriti selles leiduvaid põhimõtteid, mille kohaselt eelistatakse olukorrale turupõhiseid lahendusi ning välditakse ülereguleerimist, põhjendamatut riiklikku sekkumist ja protektsionismi. Eesti tervitab ka IMFi tugevdamist keskse globaalse järelevalverolli teostamiseks.

33. Ülevaade 11. ja 12. detsembril 2008. a toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisest
Esitaja: peaminister Andrus Ansip
Tüüp: ülevaade

Euroopa Ülemkogu tuli kokku 11.–12. detsembril 2008 ja kiitis heaks Euroopa majanduse elavdamise kava, mille raames eraldatavate vahendite kogusumma võrdub ligikaudu 1,5%-ga Euroopa Liidu SKP-st (s.o ligikaudu 200 miljardit eurot). Kõnealune kava on liikmesriikide ja Euroopa Liidu tehtavate jõupingutuste ühiseks raamistikuks, mille eesmärk on tagada asjaomaste jõupingutuste sidusus ja saavutada seega nende maksimaalne mõju.

Euroopa Ülemkogu saavutas samuti kokkuleppe energia- ja kliimamuutuste paketi suhtes; see kokkulepe peab tegema võimalikuks lõpetada koos Euroopa Parlamendiga töö paketi osas käesoleva aasta lõpuks.

Euroopa Ülemkogu väljendas konkreetsete otsustega oma tahet anda uus hoog Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikale, et vastata Euroopa julgeolekuga seotud uutele väljakutsetele.

Lisaks arutas Euroopa Ülemkogu Iirimaa referendumil väljendatud muredele vastamise võimalusi ja määras kindlaks tegutsemisviisi, et teha võimalikuks Lissaboni lepingu jõustumine enne 2009. aasta lõppu.

34. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
1) Ülevaade Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 8. ja 9. detsembri 2008. a istungist
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

8.-9. detsembri transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika Euroopa Liidu liikmesriikide ministrite nõukogus tulid arutluse alla energeetika ja transpordi küsimused.

Nõukogu saavutas üldise lähenemise kokkuleppe ökodisaini direktiivi laiendamise osas energia tarbimist mõjutavatele toodetele. Toimus üldine arutelu energiajulgeoleku teemal Teise Strateegilise Energiaülevaate kontekstis. Kliima-energiapaketi küsimusi käsitleti ministrite lõunalauas, kus pearõhk oli taastuvenergia direktiivi lahtistel teemadel. Taastuvenergia direktiivi osas saavutati liikmesriikide vahel põhimõtteline kokkulepe.

Lennunduse teemades võeti vastu osaline üldine lähenemine Euroopa Lennuohutuse Ameti volituste laiendamist käsitleva määruse osas. Teise, Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja säästvust parandava määruse osas üldist lähenemisviisi heaks ei kiidetud. Samuti andis nõukogu komisjonile volitused alustada lennundusläbirääkimisi Tuneesia ja Al¾eeriaga.

Maismaatranspordi valdkonnas esitati eduaruanne direktiivi osas, millega hõlbustatakse karistuste piiriülest täitmist liiklusohutuse valdkonnas ning direktiivi eelnõu osas 1999/62/EÜ raskeveokite maksustamisest teatud infrastruktuuri kasutamise eest. Nõukogu järeldused võeti vastu keskkonnahoidliku transpordi osas.

Merenduse valdkonnas võeti vastu nõukogu resolutsioon laevade kaugtuvastuse ja kaugseire (LRIT) Euroopa Liidu andmekeskuse kohta.

2) Ülevaade Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu (GAERC) 8. ja 9. detsembri 2008. a istungist
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Nõukogu istungil arutati Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastuvõetud järelduste eelnõu. Keskenduti peamiselt majandus- ja rahandusküsimustele ning kliimapaketile.

Nõukogu kinnitas järeldused Euroopa Liidu laienemise kohta, milles kinnitatakse veel kord täielikku toetust Lääne-Balkani Euroopa Liiduga liitumise perspektiivile ning tervitatakse järgmise eesistuja plaani tähistada tuleval kevadel Euroopa Liidu viiendat laienemist.

Nõukogu arutas ka olukorda Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas ja Euroopa Liidu võimalusi selle kriisi lahendamisel. Nõukogu võttis teadmiseks ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni kirja Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Javier Solanale abipalvega saata üleminekuoperatsioon ning tegi talle ja Euroopa Komisjonile ülesandeks välja töötada vastuse ettepanekud võimalike tehniliste, humanitaarsete ja poliitiliste lahenduste kohta.

Ministrid avaldasid toetust aruandele Euroopa julgeolekustrateegia rakendamise kohta ning kiitsid heaks avalduse Euroopa Liidu võimete tugevdamise kohta ning avalduse rahvusvahelise julgeoleku tugevdamise kohta.

Nõukogu väljendas toetust Iisraeli ja Palestiina Omavalitsuse läbirääkimistele, kaalus võimalusi tõhustada Euroopa Liidu ja Iisraeli poliitilist dialoogi.
Samuti arutati poliitilist ja julgeoleku olukorda Pakistanis ning abi andmist Pakistani valitsusele.

Euroopa Komisjon andis nõukogule ülevaate WTO Doha läbirääkimiste vooru seisust.