Valitsuse 18.12.2014 istungi kommenteeritud päevakord

17.12.2014 | 16:26

Uudis
    • Jaga

Istungi algus on kell 10.00 Stenbocki majas.
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainfo: Riina Soobik (693 5714)
Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil peaministri ülesannetes kaitseminister Sven Mikser, kultuuriminister Urve Tiidus, rahandusminister Maris Lauri ning tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.
Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis.

1. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine tulumaksuseaduse § 26 muutmise seaduse eelnõu (784 SE) kohta

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni 19. novembril 2014. a algatatud eelnõu.

Eelnõu eesmärk on võimaldada lapsehoiuteenuse eest tasutud kulud maha arvata maksustatavast tulust sarnaselt koolituskuludega, mille mahaarvamist kehtiv tulumaksuseadus juba võimaldab.

Eelnõu kohaselt on võimalik vähemalt pooleteise aasta vanuse lapse lapsehoiuteenuse eest tasutud kulude mahaarvamine maksustatavast tulust. Lapse vanusepiir on seotud sellega, et koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus võimaldama koha lasteasutuses kõigile vähemalt 1,5 aasta vanustele lastele, kelle vanemad seda soovivad ning vanema nõusolekul võib 1,5-3.-aastase lapse puhul asendada selle lapsehoiuteenusega.

Rahandusministeerium ei toeta eelnõu, sest lastehoid on sotsiaalteenus, millele ei esitata haridusnõudeid. Koolituskulude maksustatavast tulust maha arvamise eesmärk on tõsta inimese konkurentsivõimet tööjõuturul. Rahandusministeerium toob välja, et eelnõu seletuskirjas ei ole esitatud eelnõu rakendamisega kaasnevat tulumaksu laekumise vähenemise arvutust. Muudatus mõjutaks riigieelarve tulusid alates 2016. aastast ning sellise tulude vähenemisega pole riigi eelarvestrateegias arvestatud.


2) Arvamuse andmine koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 muutmise seaduse eelnõu (791 SE) kohta

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni 20. novembril 2014. a algatatud eelnõu.

Eelnõu kohaselt soovitakse lahendada olukorda, kus kohalik omavalitsus ei paku pooleteiseaastaseks saanud lapse vanemale tema soovil lasteaiakohta ega ka lastehoiukohta.

Kehtiva korra kohaselt loob valla- või linnavalitsus vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.

Eelnõu kohaselt nähakse ette vanemahüvitise maksmine pooleteise- kuni seitsmeaastase lapse vanemale valla või linna eelarvest, kui kohalik omavalitsus ei ole loonud võimalust käia teeninduspiirkonna lasteasutuses ega pakkunud lasteaia koha asemel lapsehoiuteenust. Vanemahüvitis määratakse alates neljandast kalendrikuust lasteaiakoha taotluse esitamise päevale järgnevast tööpäevast alates. Eelnõu kohaselt ei rakendata perekonnale, kes saab omavalitsuse poolt väljamakstavat vanemahüvitist, muid piiranguid, mis tavapäraselt vanemahüvitise maksmisega kaasnevad, näiteks ei vähendata vanemahüvitist töötamise korral.

Haridus- ja teadusministeerium ei toeta eelnõus pakutud lahendust, mis on suunatud lapsevanemale raha väljamaksmisele. Ministeerium leiab, et selle asemel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldaksid kohalikel omavalitsustel paremini enda kohustusi täita. Siseministeerium, sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium ei toeta eelnõu, kuna selles pakutu ei lahenda kitsaskohti kohalikes omavalitsuse lasteaia või -hoiu kohtade pakkumisel.


3) Arvamuse andmine erakooliseaduse § 22² muutmise seaduse eelnõu (811 SE) kohta

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu liikmete Andrus Saare, Priit Sibula, Marko Pomerantsi, Aivar Koka, Sven Sesteri, Peeter Laursoni, Reet Roosi, Liisa-Ly Pakosta, Erki Noole, Toomas Tõniste, Margus Tsahkna ja Annely Akkermanni 1. detsembril 2014.a  algatatud eelnõu.

Eelnõu eesmärk on tagada erakoolide toetamine olukorras, kus Riigikohus on tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks selle, et riik paneb kohaliku omavalitsusele kohustuse rahastada erakoole, kuid ei anna selle jaoks raha.

Eelnõuga sätestatakse, et riigieelarvest eraldatakse erakoolide tegevuskulude osaliseks katmiseks toetust proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis. Tegevuskulude toetuse eraldamist korraldab haridus- ja teadusministeerium, tema hallatav riigiasutus või volitatud riigi asutatud sihtasutus.

Kehtiva seaduse järgi kohustab erakooliseadus omavalitsust osalema kooli tegevuskulude katmises vastavalt kooli nimekirjas olevate omavalitsuses elavate laste arvule. Maksimaalne tegevustoetuse summa 2014. a on 83 eurot lapse kohta igas kuus, 2015. a on see 90 eurot kuus.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.10.2014. a otsusest tulenevalt on erakoolid olukorras, kus seaduse järgi on neil õigus saada toetust omavalitsuselt, kuid praktikas peavad selle saamiseks kohtusse pöörduma. Omavalitsusele annab Riigikohtu otsus õiguse nõuda see summa välja riigieelarvest, millega seoses võib samuti olla tarvilik kohtu poole pöörduda.

Siseministeerium toetab eelnõu esitajate taotletavat eesmärki – lõpetada põhiseaduse vastase olukorra jätkumine, kuid ei nõustu kiirustades seaduse tasandil regulatsiooni jõustamisega. Rahandusministeerium ei toeta eelnõu.


4) Arvamuse andmine ühistranspordiseaduse eelnõu (812 SE) kohta

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu majanduskomisjoni 2. detsembril 2014.a  algatatud eelnõu.

Vabariigi Valitsus algatas 25. märtsil 2013. a ühistranspordiseaduse eelnõu (404 SE), mida menetleti majanduskomisjonis kuni eelnõu teise lugemiseni täiskogul 18. juunil 2014. a, mil valitsus eelnõu protseduurilistel kaalutlustel tagasi võttis.

Majanduskomisjon otsustas algatada sama eelnõu uuesti. Eelnõu tekst sisaldab võrreldes komisjoni poolt eelnõu 404 SE teiseks lugemiseks esitatud tekstiga veel vaid üksikuid tehnilisi täpsustusi ja parandusi, osad neist on tingitud teiste seaduste muudatustest (VVS, KarS).

Eelnõu kohaselt suurendatakse bussiliiniveol vedajatevahelist konkurentsi ning veoteenuse kvaliteedi stabiilsust. Seadust täiendatakse nii, et uuel vedajal oleks võimalik olemasoleva vedajaga samaväärsete või paremate veotingimuste pakkumisel samuti liiniluba saada ja konkurentsi pakkuda. Vedaja, kes taotleb uut liiniluba, peab esitama lisaks liini veotingimused, millest ta peab kahe aasta jooksul alates liiniloa saamisest kinni pidama. Selline regulatsioon paneb vedajaid oma võimalusi ja kavatsusi veoteenuse osutamisel rohkem läbi mõtlema ja aitab tagada veoteenuse kvaliteedi stabiilsust.

Teiseks oluliseks eelnõu eesmärgiks on tõsta taksoveokvaliteeti. Selleks kehtestatakse taksojuhile teenindajakaardi olemasolu nõue. See eeldab taksojuhilt tingimuste täitmist, näiteks seda, et teda pole teatud süütegude (näiteks raskemad liiklusalased rikkumised) eest karistatud või et ta oskaks piisavalt (vähemalt B1 tasemel) eesti keelt. Varasemalt sõltus teenindajakaardi olemasolu kohustuslikkus sellest, kas omavalitsusüksus oli sellise nõude kehtestanud. Tarbijate kaitse suurendamiseks antakse KOV-ile võimalus kehtestada sõidualustustasu, sõidukikilomeetritasu ja ajatasu kõrgeim lubatav määr taksoveol.

Muudetakse ka sõidusoodustuste andmise regulatsiooni. Tasuta sõidu õiguse saajate loetellu lisatakse raske nägemispuudega isikud. Korrigeeritakse terminit eelkooliealine laps, mis täna võib sõidusoodustuse saamisel tekitada mitmetimõistetavusi. Puudest tuleneva sõidusoodustuse tõendamiseks esitatavatest dokumentidest kehtestatakse ammendav loetelu, et ühissõidukijuhid saaksid hõlpsamalt kontrollida dokumentide autentsust.

Siseministeerium toetab eelnõu märkustega arvestamisel.

 

2. Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030

Esitaja: kultuuriminister Urve Tiidus
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu

Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsusele Riigikogu otsuse eelnõu Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030. Spordipoliitika arengudokumendi koostamise näeb ette valitsuse tegevusprogramm.

Sport on kõrge sotsiaalse ja majandusliku väärtusega valdkond, mille terviklikud poliitikaalused Eestis seni puuduvad. Eesti spordipoliitika põhialustes on kokku lepitud Eesti spordipoliitika eesmärgid ja arengusuunad aastani 2030.

Visioonina vastab aastal 2030 eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele ning meil on kasutada kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluiga, eneseteostust ja majanduskasvu. Spordipoliitika põhialuste üleriigilise eesmärgina on sõnastatud, et liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.

Üldeesmärgi saavutamist kavandatakse nelja prioriteetse arengusuuna abil:
- Valdav osa elanikest liigub ja spordib
- Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja
- Liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja
- Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud

Spordipoliitika põhialused viiakse ellu läbi riiklike strateegiliste arengukavade ja programmide, mis näevad ette konkreetsed tegevused ja ressursid põhialustes toodud suundade elluviimiseks. Kultuuriministeeriumil on kavas anda Riigikogule igal aastal ülevaade põhialuste täitmise seisust ning vajaduse korral uuendatakse põhialuseid kord viie aasta sees.


3. Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: määruse eelnõu

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi kehtestab Vabariigi Valitsus põhikooli- ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäära ehk õpetaja miinimumpalga.
Eelnõu kohaselt on alates 1. jaanuarist 2015. a alammäär 900 eurot, seega suureneb see 12,5%. Kehtiv alammäär alates tänavu 1. jaanuarist oli 800 eurot.

Järgmisel aastal antakse üldhariduskoolide pidajatele (omavalitsused ja erakoolide omanikud) toetust iga õpetaja täisametikoha kohta keskmiselt 1080-eurose brutokuupalga maksmiseks. Omavalitsustele antav õpetajate palgatoetus kasvab võrreldes eelmise aastaga 14,7 miljonit eurot.


4. Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a määruse nr 42 "Avalik-õiguslike nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise kord" muutmine

Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse muudatusega lükatakse ühe aasta võrra edasi kohtutäiturite töö edukust arvestava avalik-õiguslike nõuete jaotamise süsteemi rakendumine. Selle süsteemi järgi oleks 50 protsenti avalik-õiguslikest nõuetest jaotatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kaudu kohtutäiturite paremusjärjestuse alusel ja 50 protsenti võrdselt tööpiirkonna kohtutäiturite vahel. Paremusjärjestuse koostamisel võetakse aluseks kalendriaasta jooksul lõpetatud avalik-õiguslike nõuete täiteasjad. Vastavalt nõuete lõpetamise protsendile saaks iga täitur paremusjärjestuses kindla koha, millest sõltub talle jaotatavate avalik-õiguslike nõuete hulk.

Süsteemi rakendumine lükkub edasi, kuna 2014. aastal ei jaotatud politsei- ja piirivalveameti nõudeid selleks loodud infosüsteemi vahendusel. Politsei- ja piirivalveamet on üks suuremaid avalik-õiguslike nõuete, näiteks liiklustrahvide esitajaid. Seega oleks kohtutäiturite paremusjärjestuse arvestusse hõlmatud üksnes 1/3 kõigist avalik-õiguslikest nõuetest ja paremusjärjestus oleks moonutatud.

Politsei- ja piirivalveamet on infosüsteemiga liitunud 2014. aasta detsembris. Sellest tulenevalt on võimalik rakendada kohtutäiturite paremusjärjestuse põhjal nõuete jaotamist alates 2016. aasta algusest ning arvestada esimesel kohtutäiturite hindamisperioodil kõiki avalik-õiguslikke nõudeid.


5. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ muutmine

Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt
Tüüp: määruse eelnõu

Määrust muudetakse, et viia see kooskõlla 1. jaanuaril 2015. a jõustuvate karistusseadustiku muudatustega.

Karistusseadustikus muutub mõistekasutus raske tervisekahjustuse määratlemisel. Kehtiva seaduse kohaselt on raske tervisekahjustuse üheks tunnuseks raske kehalise haiguse põhjustamine. Karistusseadustiku muudatustega võetakse raske kehalise haiguse mõiste asemel kasutusele mõiste tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb töövõime püsiv kaotus vähemalt 40 protsenti täistöövõimest.


6. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: määruse eelnõu

Kaitseministeeriumi põhimääruse muutmine on tingitud vajadusest viia põhimäärus kooskõlla valitsuskabineti nõupidamisel heakskiidetud valitsusasutuste visuaalse identiteedi uuendatud põhimõtetega ning Vabariigi Valitsuse seaduse 1. juulil 2014 jõustunud muudatustega.

Samuti tehakse eelnõuga muudatusi ministeeriumi asjaajamist ja struktuuriüksuste ülesandeid reguleerivates sätetes. Avalike suhete osakonna nimetus muudetakse strateegilise kommunikatsiooni osakonnaks ja ajakohastatakse osakonna ülesandeid.

Nähakse ette võimalus ajaloolise pärandi ja sõjahaudade kaitsega seotud tegevuste korraldamise üleandmiseks ministeeriumi hallatavale asutusele Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum.

Täiendatakse ministeeriumi teenetemärkidega seonduvat nii, et rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenu medali saab anda ka isikutele, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti territooriumil toimuvasse rahvusvahelisesse koostöösse sõltumata sellest, kas see kvalifitseerub rahvusvaheliseks sõjaliseks operatsiooniks või mitte.


7. Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a määruse nr 68 "Energiatõhususe miinimumnõuded" muutmine

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on lihtsustada energiatõhususe miinimumnõuete täitmist kuni 100 ruutmeetristes väikeelamutes.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama energiatõhususe miinimumnõuded, mis on kehtestatud vastavalt hoonete kasutusotstarvetele. See tähendab, et miinimumnõude piir on sama ühesuguse kasutusotstarbega hoonetele, olenemata nende suurusest või muudest kriteeriumitest.
Miinimumnõuete rakendamisel on ilmnenud, et arvutusmetoodikas kasutatavate koefitsientide tõttu on alla 100 ruutmeetrise köetava pinnaga väikemajade puhul energiatõhususe miinimumnõuete täitmine raskendatud, mistõttu on need suurematest väikeelamutest ebasoodsamas olukorras.

Sellest tulenevalt on määrust täiendatud selliselt, et kuni 100 ruutmeetrise köetava pinnaga väikeelamute puhul võib energiatõhususarvu piirväärtust rakendada koefitsiendiga 1,15. See tähendab, et kui täna peab ehitatava väikeelamu energiatarbimine ühes aastas olema kuni 160 kilovatt-tundi ühe ruutmeetri kohta, siis edaspidi lubatakse kuni 100 ruutmeetrise väikeelamu puhul energiatarbimist kuni 184 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas.

Energiatõhususe miinimumnõuete vähenduskoefitsiendi rakendamine alla 100 ruutmeetri suuruse köetava pinnaga väikeelamutele aitab vähendada vajadust väga keerukate tehnosüsteemide järele.


8. Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2014. a määruse nr 103 "Põllumajandusloomade register" muutmine

Esitaja: põllumajandusminister Ivari Padar
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse muudatusega antakse ligipääsu õigus põllumajandusloomade registri andmetele teenusepakkujale, kes hakkab väljastama põllumajandusloomade identifitseerimisvahendeid.
Riigil on Euroopa Liidu otsekohalduvatest õigusaktidest tulenevalt kohustus tagada usaldusväärne põllumajandusloomade (veised, lambad, kitsed, sead, hobuslased) identifitseerimise ja registreerimise süsteem. Kehtiva õiguse kohaselt moodustas süsteemi veterinaar- ja toiduameti, põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) ning jõudluskontrolli keskuse koostöö.

Põllumajandusministeeriumi hallatav riigiasutus Jõudluskontrolli Keskus lõpetab tegevuse 31. detsembril 2014. a. Selle asemel moodustati valitsuse 30. oktoobri 2014. a korraldusega Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS. Jõudluskontrolli Keskuse tööülesannete üleandmise käigus selgus, et kordumatu numeratsiooniga identifitseerimisvahendite väljastamise kompleksteenusele tuleb edaspidi korraldada riigihange, mis on hetkel ettevalmistamisel.

Riigi kohustuse tagamiseks peab alates 1. jaanuarist 2015. a halduslepingu alusel põllumajandusloomade identifitseerimisvahendeid väljastaval isikul olema võimalik põllumajandusloomade registriga kahepoolselt teavet vahetada. Sisuliselt tähendab see, et enne identifitseerimisvahendite väljastamist peab olema võimalus kontrollida, et loomapidajalt ei oleks loomapidamise õigus ära võetud, et loomapidaja on registreeritud põllumajandusloomade registris ja et identifitseerimisvahendite numeratsioon ei korduks.

 

9. Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2013. aasta määruse nr 60 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus“ muutmine

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse muutmine on tingitud karistusseadustiku muudatuste jõustumisega 1. jaanuaril 2015. aastal.

Karistusseadustiku muudatustega tunnistatakse kehtetuks mõned kaitsepolitseiameti uurimisalluvuses olevad karistusseadustiku paragrahvid, ning nähakse vastavad kuriteokoosseisud ette teistes paragrahvides. Seetõttu on vaja määrata uurimisalluvuse määruses kaitsepolitseiameti uurimisalluvus vastavuses 1. jaanuaril jõustuva karistusseadustiku redaktsiooniga.

Muudatused on seotud üksnes karistusseadustiku muudatustega ning politsei- ja piirivalveameti ning kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvust käesoleva eelnõuga sisuliselt ei muudeta.


10. Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 2009. a määruse nr 20 „Erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused, kulude koostisosad ja riigieelarvest makstava tasu maksmise täpsemad tingimused ja kord‟ muutmine

Esitaja: sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt suurendatakse erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust ja hinda. Eelnõu kohaselt suureneb kogukonnas elamise teenuse maksimaalne maksumus seniselt 260,52 eurolt 329 euroni kuus.
Kogukonnas elamise teenuse sisuks on inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine ning eesmärgiks on suurendada isiku iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise kaudu.

Samuti suurendatakse eelnõuga kõikide ülejäänud erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust keskmiselt 3,8 protsendi võrra (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus). Näiteks suureneb toetatud elamise teenusele maksumus 151,40 eurolt 157 euroni kuus.
Erihoolekandeteenused on psüühiliste erivajaduste inimestele mõeldud teenused, mida rahastatakse riigieelarvest. Erihoolekandeteenuste saamise tulemusel peaks inimene maksimaalselt ise panustama oma igapäevaelu tegevustesse ning teda juhendatakse ja aidatakse tema vajaduste järgi.


11. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu

Esitaja: tervise- ja tööminister Urmas Kruuse
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, milles muudetakse kehtivaid piirhindu ja nende rakendamistingimusi, tuginedes Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel 7. novembril 2014. a sõlmitud eelkokkuleppele. 

Määruse olulise muudatusena suurendatakse arsti, õe ja hooldaja arsti miinimumbrutotunnipalka, mis on arsti puhul 9 eurot, õe puhul 5 eurot ning hooldaja puhul 3 eurot tunnis.

Üldarstiabi osas muudetakse vastavalt palgakomponendi suurenemisele pearaha, baasraha, teise pereõe lisatasu, tööajaväliste ületunnitöö piirhindasid ja lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest ja lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile erialase lisapädevuse eest.
Täiendatakse võimalusi suunata e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel hematoloogias, neuroloogias ja pediaatrias. Eelnevalt on juba sätestatud võimalus suunata patsiente e-konsultatsioonile endokrinoloogi, uroloogi, pulmonoloogi, reumatoloogi ja otorinolarüngoloogi juurde. Nende teenuse eesmärk on parandada kindlustatud isikutele diagnostika ja ravi kättesaadavust luues võimaluse perearstile pöördumisel suunata patsient vajadusel ja näidustusel eriarsti konsultatsioonile,  seejuures nii, et patsient ise liikuma alati ei pea. 

Võrreldes seni kehtiva loeteluga on täiendatud erinevate erialade operatsioonide ja protseduuride loetelu. Uue teenuse lisandumisega paranevad näiteks põletustraumade ja teiste tüsilike nahakahjustustega haigete ravimise võimalused.

Tervishoiuteenuste ostuks on 2015. aastal haigekassa eelarves ette nähtud ühtekokku 695,5 miljonit eurot.


12. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevad asutused ja kontaktpunktid

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt nimetatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevad asutused ja nende poolt tunnustatavateks reguleeritud ametikohad ja kutsealad ning kontaktpunktid.

Välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamisel on keskne roll pädeval asutusel. Pädev asutus on see isik, asutus või organ, mis võrdleb ja hindab taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni Eestis nõutavaga ning otsustab tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamise. Pädeva asutuse tegevuste hulka kuuluvad ka koostöö kontaktpunktide ja välisriigi pädevate asutustega, infovahetus ja aruandlus, kutsekvalifikatsioonide tunnustamist puudutavate tõendite väljastamine jmt.

Eelnõu kohaselt ajakohastatakse seoses mitmete asutuste ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamisega pädevaid asutusi ning ministeeriumide poolt tunnustatavaid reguleeritud ametikohtasid ja kutsealasid. Pädevate asutuste loetellu lisanduvad põllumajandusministeerium ja sotsiaalministeerium. Pädevate asutuste loetelust jäetakse välja rahvusarhiiv, kuna arhivaar ja arhiiviinspektor ei ole 1. jaanuaril 2012. a jõustunud arhiiviseaduse kohaselt enam reguleeritud.

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kontaktpunktid on jätkuvalt haridus- ja teadusministeerium ning Sihtasutuse Archimedes struktuuriüksus Eesti ENIC/NARIC Keskus (akadeemilise tunnustamise infokeskus).


13. Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi koosseisu kinnitamine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kuratooriumi uus koosseis. Praeguse kuratooriumi volitused lõpevad tulenevalt tallinna tehnikaülikooli seadusest 31. detsembril 2014. a.

Kuratooriumi koosseis kinnitatakse viieks aastaks senise kolme asemel. Ühtlasi saab kuratooriumist kui senisest nõuandvast kogust TTÜ kõrgeim juhtorgan, kes vastutab ülikooli arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide saavutamise.

TTÜ nõukogu poolt on nimetatud kuratooriumi koosseisu Ardo Kamratov, Rainer Kattel, Margus Lopp, Renno Veinthal, Andres Öpik ja Eesti Teaduste Akadeemia poolt akadeemik Mart Saarma. Haridus- ja teadusministri poolt nimetatakse kuratooriumi koosseisu Sandor Liive, Toomas Luman, Heiti Hääl, Robert Kitt ja Anneli Heinsoo.


14. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a korralduse nr 506 ““Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine” 2008-2015 perioodi investeeringute kava kinnitamine“ muutmine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: korralduse eelnõu

„Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine” meetme projektide nimekirja lisatakse Kaagvere Erikooli kompleksi ehitus ja inventari soetamine. Projekti maksumus on 7, 2 miljonit eurot, millest 6 miljonit kaetakse Euroopa Liidu vahenditest ning ülejäänu sihtasutusele Innove eraldatud vastavatest vahenditest.

Struktuuritoetust vähendati Tallinna Kadaka Põhikooli projektil 55 eurot, Tallinna Heleni Kooli projektil „Õpilaskodu D korpuse ehitamine“ 476,47 eurot ning Kaagvere Erikooli projektil 5432,30 eurot. Endise Tapa erikooli projekti rakendamise tähtaeg pikenes 1. jaanuarilt 30. juunini 2015. a ning Urvaste koolihoone renoveerimine 31. jaanuarilt 30. juulini 2015. a.


15. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2011. a korralduse nr 479 "Eesti keelenõukogu moodustamine ja selle koosseisu kinnitamine" muutmine

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: korralduse eelnõu

Eesti keelenõukogust arvatakse välja senine välisministeeriumi esindaja Merle Pajula ja tema asemele nimetatakse poliitikaosakonna 4. büroo direktor Marin Mõttus. Lisaks muudetakse Eesti Keele Instituudi töötajate ametinimetusi.


16. Loa andmine uue Tallinna Vangla ning arestimaja ja kinnipidamiskeskuse üürilepingute sõlmimiseks

Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse justiitsministeeriumile ja siseministeeriumile või nende valitsemisala asutustele luba sõlmida Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga üürilepingud Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 kinnistule rajatava uue Tallinna Vangla ning arestimaja ja kinnipidamiskeskuse kasutamiseks, vastavalt kapitalirendi tingimustele, tähtajaga 30 aastat alates valduse üle andmisest.

Uus Tallinna Vangla on vajalik, kuna praegune laagertüüpi vangla Magasini tn 35 kinnistul on tegelike vajaduste jaoks ebapiisava suurusega. Lisaks sellele ei vasta politsei- ja piirivalveameti valduses olevad Põhja piirkonna arestiruumid ning riiklik kinnipidamiskeskus kehtestatud nõuetele ja vajadustele.

Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt tuleb 2014. aasta lõpuks sõlmida Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga leping, mis võimaldab alustada uue vangla ehitamist.


17. Maa andmine Tähtvere valla munitsipaalomandisse (Kulli tee T1 maaüksus)

Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: korralduse eelnõu

Kulli tee T1 maaüksus antakse Tähtvere valla munitsipaalomandisse avalikult kasutatava tee rajamiseks. Maaüksusele rajatakse sõidutee, mis tagab juurdepääsu detailplaneeringuga moodustatud sotsiaalmaa kruntidele, ning jalg- ja jalgrattatee.

Maaüksuse pindala on 4513 m² ja sihtotstarve – transpordimaa.


18. Nõusoleku andmine Eesti Rahvusraamatukogule hoonestusõiguse võõrandamiseks (Tallinnas Kohtu 3 kinnistu)

Esitajad: kultuuriminister Urve Tiidus
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lubatakse Eesti Rahvusraamatukogul võõrandada Tallinna linnas Kohtu 3 asuval kinnistul tema kasuks seatud hoonestusõigus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

Kinnistu anti RKAS-le valitsuse 27. veebruari 2014. a korraldusega.


19. Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks
1) Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks I. K.-le (Viljandi maakonnas Saarepeedi külas Varesemäe kruusakarjääri kinnistu)

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek võõrandada I. K.-le Viljandimaal Saarepeedi külas Varesemäe kruusakarjääri kinnistu.

Kinnistu õigusvastaselt võõrandatud varana tagastamise menetluse ajal toimus kinnistul asuvas karjääris kaevandamine ja I. K. nõustus kinnistu riigile kasutamiseks andmisega kuni maavara varude ammendumiseni, mille järel riik pidi maa tagastama I. K.-le. Selle kohta sõlmiti I. K. ja Viljandi teedevalitsuse vahel ka vastav kokkulepe. Menetluslike vigade tõttu vormistati kinnistu riigi omandisse. I. K. ei ole loobunud kinnistu omandamise soovist ning on nõustunud kinnistu omandama harilikule väärtusele vastava tasu eest.


2) Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks Eesti Energia Õlitööstuse ASle (Vaivara vallas Auvere külas asuva Raudmetsa kinnistu)

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek võõrandada Vaivara vallas Auvere külas asuv Raudmetsa kinnistu (5132 m2) otsustuskorras Eesti Energia Õlitööstus ASile harilikule väärtusele vastava tasu eest, mis on 12 984 euro eest. Raudtee ääres asuv kinnistu on ettevõttele vajalik logistika toetuseks.

3) Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks Elektrilevi OÜle (Harju, Hiiu, Jõgeva, Põlva, Pärnu, Rapla ja Tartu maakonnas asuvad kinnistud)

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile antakse nõusolek Harju, Hiiu, Jõgeva, Põlva, Pärnu, Rapla ja Tartu maakonnas asuvate kinnistute otsustuskorras võõrandamiseks Elektrilevi OÜle harilikule väärtusele vastava tasu eest, mis on  226 854 eurot. Kokku 54 kinnistul asuvad Elektrilevi OÜ omandis olevad ja avalikes huvides vajalikud rajatised. Suurima kinnistu pindala on 7673 m2 ja väikseimal 30 m2.

4) Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Laekvere vallale (Laekvere vallas 4 maaüksust)

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek võõrandada Laekvere vallas Moora külas ja Laekvere alevikus asuvad neli transpordimaa sihtotstarbega kinnisasja Laekvere vallale. Kinnisasjadele on rajatud kergliiklustee.


20. „Transpordi arengukava 2014-2020“ rakendusplaani aastateks 2014-2017 lisa „Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise põhimõtted“ heakskiitmine

Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: korralduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. korraldusega nr 337 kiideti heaks Transpordi arengukava 2014-2020 rakendusplaan aastateks 2014-2017.

Tulenevalt Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014-2020 struktuurivahendite kasutuselevõtu eeltingimustest on Eestil kohustus kinnitada Ühtekuuluvusfondi transpordi vahendite kasutamiseks üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamise hetkeseis ja kava aastani 2020. Antud informatsioon on küll enamuses esitatud „Transpordi arengukavas 2014-2020“, kuid lihtsama ja täieliku ülevaate saamise huvides on vajalik vastav info esitada ühes eraldi dokumendis. Selleks täiendatakse arengukava rakendusplaani lisaga „Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise põhimõtted“.

Dokumendis antakse ülevaade TEN-T osaks oleva Eesti transpordivõrgu hetkeseisust ning sellel planeeritud investeeringutest ning muudest tegevustest. Antakse ka ülevaade, kas TEN-T Eestis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1315/2013 toodud tingimustele. TEN-T hetkeseis ja investeeringuvajadused on esitatud transpordiliikide kaupa, lisaks on eraldi välja toodud investeeringuvajadused Tallinna, Tartu ja Narva olulisemates transpordisõlmedes, mis asuvad TEN-T-l ja mille arendamist kavandatakse struktuurivahenditest toetada.


21. Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94 "Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekiri" muutmine ning nimekirja mittekantavate mittetulundusühingute loetelu

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga muudetakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Ettepaneku ühingute nimekirja kandmiseks, kandmata jätmise või ühingute nimekirjast kustutamiseks teeb maksuhaldur, kes küsib soovitusi ka asjatundjate komisjonilt.

Alates 1. jaanuarist 2015. a jõustuvate tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt hakkab nimekirja kinnitama maksu- ja tolliamet. Maksuhaldur küsib jätkuvalt soovitusi asjatundjate komisjonilt, kuid ühingud kantakse ja kustutatakse nimekirjast maksuhalduri otsusega, mitte enam Vabariigi Valitsuse korraldusega.

Nimekirja kandmiseks esitatud ühingud peavad vastama tulumaksuseaduses sätestatud nõuetele, millest põhiline on tegutsemine avalikes huvides ja heategevuslikkus. Eelnõuga tehakse ettepanek kanda nimekirja 60 ühingut, mis tegutsevad spordi (15 ühingut), kodukandi arengu (13 ühingut), noorte ja laste toetamise (8 ühingut), tervisekaitse ja sotsiaaltoetuse (8 ühingut), kultuuri ja kunsti (8 ühingut), loomakaitse (3 ühingut), hariduse (2 ühingut), harrastuse (2 ühingut) ja usu (1 ühing) valdkonnas.

Eelnõuga tehakse ettepanek kustutada nimekirjast 24 ühingut. Ühingute nimekirjast kustutamise põhjused on järgmised: ühing on korduvalt jätnud maksuhaldurile esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal ja korras, ühing on esitanud taotluse nimekirjast väljaarvamiseks, ühingu lõpetamisel ei vasta vara jaotus tulumaksuseaduse nõuetele või ühing ei tegutse kooskõlas põhikirjaga.

Eelnõuga tehakse ettepanek nimekirja kandmata jätta 4 ühingut.

Eelnõus nimetatud 59 mittetulundusühingu ja sihtasutuse kandmisega nimekirja ning samaaegselt 9 kustutamisega nimekirjast suureneb mittetulundusühingute ja sihtasutuste arv nimekirjas 1771.
Eelnõus nimetatud ühe usulise ühenduse kandmisega nimekirja ning samaaegselt 15 ühenduse kustutamisega nimekirjast on nimekirjas 552 ühendust.

Alates 1. jaanuarist 2015. a on mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste arv tulumaksusoodustusega nimekirjas 2323.


22. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Rahandusministeeriumile maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud registrites aadressiandmete korrastamisega tehtud töödeks

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatakse rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 1 574 800 eurot, millest 1 496 000 eurot kohaliku omavalitsuse üksustele ja 78 800 eurot maa-ametile. Raha eraldatakse maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud registrites aadressiandmete korrastamiseks tehtud tööde kulude katmiseks, et jätkata 2013. aastal alustatud tegevusi.


23. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Lääne-Saare vallale ühinemistoetuseks

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga eraldatakse valitsuse reservist ühinemise teel kolmest Saaremaa vallast (Kaarma, Kärla ja Lümanda vald) moodustunud Lääne-Saare vallale ühinemistoetust. Kui enne ühinemist oli Eestis 215 kohalikku omavalitsust (KOV), siis ühinemise tulemusena on Eestis 213 KOVi.

Ühinemistoetuse eesmärk on KOVide ühinemise soodustamine ning maksmise kohustus tuleneb kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadusest. Ühinemistoetuse arvutamisel võetakse aluseks elanike arv rahvastikuregistri andmetel ühinemise käigus moodustunud KOVi valimiste päeva seisuga ja ühe elaniku kohta makstakse 50 eurot. Toetuse minimaalne suurus on 150 000 eurot ja maksimaalne suurus 400 000 eurot kohaliku omavalitsuse kohta. Kärla ja Lümanda valdadele (vastavalt 1631 ja 865 elanikku) makstakse toetust 150 000 eurot, Kaarma vallale (4735 elanikku) aga 236 750 eurot. Kokku tuleb toetuseks maksta 536 750 eurot.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Viljandi linna toetamiseks Viljandi Paalalinna koolis hukkunud õpetaja lesele toetuse maksmisel

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist vahendid Viljandi linna toetamiseks 27. oktoobril 2014. aastal Viljandi Paalalinna koolis hukkunud õpetaja lesele toetuse maksmisel.

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist siseturvalisuse tagamisega seotud ühekordsete kulude katteks

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist kokku 1 295 381 eurot siseturvalisuse tagamisega seotud ühekordsete kulude katteks. Summa jagatakse kaitseministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, Vabariigi Presidendi kantselei ja välisministeeriumi vahel.


24. Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2015. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotus, investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2015. aasta tegevuskavad

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Korralduse eelnõuga kinnitatakse valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2015. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotus, investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ja 2015. aasta tegevuskavad.


25. Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2014. aasta riigieelarvesse kantava summa kinnitamine

Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumist 2014. aasta riigieelarvesse kantav summa, mis tuleb tasuda 2014. aasta jooksul.


26. Eesti kodakondsusest vabastamine (50 isikut)

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 50 isikut.

47 eelnõus loetletud isikut elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses selle riigi kodakondsuse saamisega, kus nad elavad. Neist 37 elavad Venemaal, 7 Soomes, 2 Lätis ja 1 Ameerika Ühendriikides. 3 isikut elavad Eestis ning neist 1 on saanud Venemaa, 1 Saksamaa ja 1 Rootsi kodakondsuse.


27. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A. R.)

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras neljal korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kelle karistatus ei ole kustunud. Samuti on isik toime pannud viis väärtegu.


28. 2015. aasta sisserände piirarvu kehtestamine

Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korraldusega kehtestatakse 2015. a sisserände piiriarvuks 1322 isikut, mis on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Sisserände piirarvuga on piiratud Eestisse sisserändavate välismaalaste arv. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Piirarvu alla kuuluvad tähtajalised elamisload töötamiseks, ettevõtluseks ning tähtajalised elamisload välislepingu alusel.

2015. a sisserände piirarv tõuseb võrreldes varasemate aastatega. 2013. a oli see 1000 isikut, 2014. a 996 isikut. Varasematel aastatel on sisserände piirarvuks kehtestatud 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. 2015. a sisserände piirarv soovitakse kehtestada maksimaalses suuruses, sest 2014. a sisserände statistika näitab, et huvi Eestisse elamisloa alusel tulemiseks on kasvanud. Eelkõige on suurenenud huvi Eestisse tulla töötamiseks antava elamisloaga.


29. Volituse andmine sihtasutuste Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Läänemaa Haigla ja Rapla Maakonnahaigfla baasil uute sihtasutuste asutamiseks

Esitaja: tervise- ja tööminister Urmas Kruuse
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse tervise- ja tööministrit asutajaõigusi teostava isikuna osalema sihtasutuste Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Läänemaa Haigla ning Rapla maakonnahaigla baasil loodavate sihtasutuste asutamises.

Sihtasutuste loomisel tagatakse Lääne ja Rapla maakondade elanikele kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavus, luuakse võimalused haiglate jätkusuutlikuks arenguks ning vajadusel patsientide kiireks täiendavaks diagnostikaks ja raviks Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla esitas 9. detsembril 2014. a taotluse sihtasutuste asutamiseks. Valitsuskabineti 21. augusti 2014. a nõupidamisel heaks kiidetud „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“ sõnastab kvaliteetse arstiabi tagamise tingimused kogu elanikkonnale arvestades demograafilist arengut ja otstarbekat ressursikasutust.


30. Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse kohta, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses olukorraga Jeemenis

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Algatuse alusel kehtestatakse sisse- ja läbisõidupiirang ÜRO vastava otsuse alusel isikute suhtes, kes ohustavad rahu ja julgeolekut Jeemenis.


31. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta
1) Informatsioon Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ja määruse eelnõude kohta, mis käsitlevad Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Nõukogu otsuse eelnõuga täiendatakse Süüria suhtes seni kehtestatud piiravaid meetmeid. Nõukogu otsuse ja nõukogu määruse eelnõu võetakse tõenäoliselt vastu detsembri alguses.

2) Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu otsuse ja määruse eelnõude kohta, mis käsitlevad piiranguid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele

Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Krimmi jätkuvat ebaseaduslikku annekteerimist silmas pidades leiab Euroopa Liidu Nõukogu, et tuleb võtta veel täiendavaid meetmeid. Otsuse ja määrusega laiendatakse varem vaid transpordi-, telekommunikatsiooni ja energia sektoritele seatud piiravaid meetmeid kõigis sektoris tegutsevatele Krimmi ja Sevastopoli ettevõtetele. Keelatakse kinnisvara omandamine Krimmis ja Sevastopolis.
Keelatud kaupade ja tehnoloogia nimekirja täiendatakse ning laiendatakse isikute, üksuste ja asutuste ringi, kellele ei tohi kaupa ja tehnoloogiat müüa, tarnida, eksportida ega üle anda. Lisaks kehtivale keelule anda tehnilist ja rahalist abi teatud ettevõtetele, keelatakse ka selliste teenuste osutamine, mis on seotud uue taristu loomisega Krimmis ja Sevastopolis.

Lisaks keelatakse turismiga seotud teenuste osutamine Krimmis ja Sevastopolis ning kruiisilaevade sisenemine Krimmi poolsaare sadamatesse.

15. detsembri 2014. a seisuga on Euroopa Liidu Nõukogul kavas võtta vastu otsus ja määrus, millega kehtestatakse Krimmi ja Sevastopoli suhtes täiendavaid piiravad meetmed 18. detsembril kirjaliku menetlusega. Otsus ja määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas 19. detsembril 2014. a.


3) Eesti seisukohad Euroopa Liidu toiduohutuse paketi "Targemad reeglid ohutumaks toiduks" kontrollimääruse eelnõu järelevalvetasude peatüki kohta

Esitaja: põllumajandusminister Ivari Padar
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Ametliku kontrolli rahastamise puhul on määruse eelnõu eesmärk tagada stabiilsed ja asjakohased vahendid ametlike kontrollide läbiviimiseks, võrdsed võimalused ja õiglane kohtlemine erinevate liikmesriikide vahel ning rahastamise muutmine läbipaistvamaks.

Järelevalvetasude peatükis sätestatakse tasude kogumise üldpõhimõtted Euroopa Liidu tasandil, määratakse ära millistes valdkondades (toidu- ja sööda käitlemine, taimekaitse ja taimne paljundusmaterjal) millised kohustuslikud tasud on ning kuidas neid rakendada, millised on tasude kulukomponendid, kuidas toimub kohustuslike tasude arvutamine, millistel juhtudel on võimalik tasusid vähendada ning millised sektorid on tasudest vabastatud (nt esmatootmine, taimekaitseseadmed ja metsapaljundusmaterjal, mahepõllumajandusliku tootmine ja mahetoodete märgistamine; kaitstud päritolunimetused, kaitstud geograafilised tähised ja garanteeritud traditsioonilised tooted).

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-