1. Autoveoseaduse täiendamise seaduse eelnõu
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on rakendada Euroopa Liidu määrust (EL) 2020/1056, mis loob raamistiku kaubaveoga seotud teabe elektrooniliseks vahetamiseks ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel. Sellega võimaldatakse kaubaveoandmete esitamine ja vastuvõtmine digitaalsel kujul, vähendatakse paberdokumentide kasutamist ning toetatakse transpordi- ja logistikasektori digitaliseerimist.
2. Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse tööturuteenuste, töötuskindlustuse ja töövõimetoetuse saamise tingimusi, et suurendada tööotsijate aktiivsust ja toetada nende kiiremat naasmist tööturule. Selleks täpsustatakse töötuna arveloleku tingimusi, kohustusi ja lõpetamise aluseid, ajakohastatakse sobiva töö mõistet ning suunatakse töötukassa teenused senisest enam inimestele, kes on valmis tööle asuma. Lisaks viiakse sotsiaalmaksuseadus kooskõlla tööhõiveprogrammi muudatustega, eemaldades viite kaotatud tööharjutuse teenusele.
3. Kutse- ja oskusseaduse eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Tüüp: Seaduse eelnõu
Uus kutse- ja oskusseadus seob senisest tihedamalt hariduse, tööturu vajadused ja oskuste prognoosimise, et Eesti oskuste süsteem vastaks paremini muutuva töömaailma ootustele. Kutsestandardite kõrvale luuakse paindlikumad kompetentsiprofiilid, mis võimaldavad kiiremini ajakohastada tööelus vajalike oskuste kirjeldusi. Eelnõuga luuakse esmakutse süsteem, mille järgi saab õppija kutse juba kooli lõpetamisel, kui õppekava on koostatud töömaailma vajadustest lähtudes ja vajalikud kompetentsid on omandatud. Samuti tugevneb varasema õppe ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) roll, et töö käigus omandatud oskused oleksid senisest paremini tunnustatud.
Muudatustega väheneb märgatavalt halduskoormus nii õppijatele, õppeasutustele kui ka ettevõtjatele, sealhulgas väheneb kutsestandardite arv ligi poole võrra. Ühtlasi muudetakse kutsesüsteemi juhtimine tõhusamaks, ühendades dubleerivad nõukogud ja eksperdikogud ühtsemaks tervikuks. Reform aitab kokku hoida ka avalikke vahendeid, võimaldades suunata rohkem ressursse kutseharidusse ja oskuste arendamisse. Muudatused rakenduvad järk-järgult ja täies mahus 2029. aastast.
4. Arvamuse andmine ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (923 SE) kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Arvamuse andmine
Eelnõu on algatanud Riigikogu keskkonnakomisjon eesmärgiga soodustada regenereeriva vesiviljeluse arengut ja vabastada vetika- ja karbikasvatusega tegelejad kolmeks aastaks hoonestusloa tasu maksmisest alates ehitusloa andmisest. Erisust kohaldatakse hoonestuslubadele, mis on antud enne 2036. aasta 31. detsembrit.
Vetikate ja karpide kasvatamine meres aitab vähendada eutrofeerumist, sest selle käigus eemaldateks merekeskkonnast lämmastikku ja fosforit. Karbikasvatuse kaudu on võimalik eemaldada 1 km² merealalt hinnanguliselt umbes 35 tonni lämmastikku ja 2,7 tonni fosforit aastas ning vetikafarm võib eemaldada umbes 4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit ruutkilomeetri kohta aastas.
Kliimaministeerium märgib, et sellise erisuse tegemine on sisult riigiabi andmine, milleks on vaja taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba ja sellest lähtuvalt eelnõu vajaduse korral täiendada. Ministeerium teeb ettepaneku eelnõu vajadusel täiendada lisades sellesse võimaluse vabastada sektor hoonestustasust vähese tähtsusega abi ülemmäära ulatuses vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 717/2014. Seda on vaja juhuks, kui Euroopa Komisjoni otsus riigiabi loa kohta on negatiivne või ebasoodsate tingimustega. Nimetatud määruse kohaselt on vähese tähtsusega abi piirmäär kalandus- ja vesiviljelussektoris 40 tuhat eurot ettevõtja kohta jooksva ja kahe eelneva aasta jooksul.
Eelnevale tuginedes teeb kliimaministeerium ettepaneku, et valitsus toetaks eelnõu 923 SE, arvestades selle potentsiaalset positiivset mõju merekeskkonna seisundile ja regenereeriva vesiviljeluse arengule, kuid peab vajalikuks täiendada eelnõu selliselt, et hoonestustasust vabastamise kohaldamine oleks kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi reeglitega, sealhulgas võimaldades vajaduse korral vähese tähtsusega abi kohaldamist.
5. Arvamuse andmine võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) eelnõu (929 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Andre Hanimäe, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova k.a 21. mail algatatud seaduseelnõu.
Eelnõu eesmärk on tõhustada finantspettuste avastamist, väljaselgitamist ja tõkestamist, andes makseteenuse pakkujatele selge õigusliku aluse maksejuhise täitmisest keeldumiseks ning krediidiasutustele õiguse jagada pettuse kahtluse korral vajalikku teavet teiste krediidiasutuste, PPA ning RIA-ga.
Justiits- ja Digiministeerium ei toeta eelnõu, sest samasisuline eelnõu sai VV-s juba heakskiidu ning seda menetletakse Riigikogus (936 SE). Toetades küll eelnõu eesmärki, ei toeta samal põhjusel konkreetset eelnõu ka rahandusministeerium.
6. Arvamuse andmine liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (911 SE) kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
Tüüp: Arvamuse andmine
Riigikogu liikmete Toomas Uibo, Tanel Teini, Varro Vooglaiu, Kalle Laaneti, Madis Timpsoni ja Rene Koka k.a 13. mail algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (911 SE). Ettepanekuga lubataks edaspidi mootorratturitel kasutada ühistranspordiradasid.
Kliimaministeeriumi ettepanek on eelnõu mitte toetada. Liiklusseadus annab juba praegu võimaluse lubada ühissõidukirajale muid sõidukeid, muuhulgas ka mootorrattaid, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend. See tähendab, et tee omanik, kelleks linnades on üldjuhul KOV, võib lubada ühissõidukirajal liigelda sõidukitel, mida selleks sobilikuks peetakse. Seega on seadusandja KOV-le tema tuumikülesannete täitmiseks juba andnud vastava kaalutlusõiguse. Ühissõidukirajale täiendavate sõidukite lubamine seaduse alusel ilma KOV-i kaasamata piirab KOV võimalusi ühistransporti efektiivsemalt korraldada.
Kliimaministeerium küsis ka Tallinna linna, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Transpordiameti seisukohta, kes samuti eelnõu ei toetanud, tuues välja võimaliku negatiivse mõju ühistranspordi töökindlusele, liiklusohutusele ning teeomaniku võimalusele korraldada liiklust kohalikke olusid arvestades. Tallinna linn tegi ka täiendava ettepaneku kaotada taksode ning täiselektriliste mootorsõidukite õigus kasutada ühissõidukirada. Seda ettepanekut kliimaministeerium otstarbekaks ei pea (ka taksovedu on ühistransport, elektrilisi sõidukeid on vähe ja nad ei emiteeri transpordiheiteid).
Kokkuvõttes on eelnõuga taotletav eesmärk liikluse sujuvamaks muutmiseks ja mootorrataste liikumisvõimaluste parandamiseks põhimõtteliselt mõistetav, kuid puuduvad piisad põhjendused, et üleriigilise kohustuse seadmine oleks selle eesmärgi saavutamiseks parim ja kõige vähem koormav lahendus. Võimalused mootorrataste ühistranspordirajale lubamiseks on juba kehtivas seaduses olemas. Seetõttu on ettepanek valitsusele algatatud eelnõu mitte toetada.
7. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse välisministeeriumile 760 035 eurot, et katta 2026. aasta märtsis Lähis-Ida kriisipiirkonnast Eesti kodanike ja nende lähedaste tagasitoomise kulud.
Vajadus tekkis pärast 28. veebruaril alanud sõjategevust Iraanis ja Pärsia lahe piirkonnas, kui suleti mitme riigi õhuruum ja tühistati enamik regulaarlende. Valitsus andis välisministeeriumile ülesande korraldada koostöös reisifirmadega piirkonnas viibinud Eesti kodanike turvaline kojutoomine.
Välisministeerium korraldas selleks seitse erilendu ja ühe bussireisi. Kokku toodi tagasi 1068 inimest ning bussireisiga aidati veel 23 inimest liikuda piirkonnast turvalisemasse asukohta.
Evakuatsiooni kogukulu oli ligi 1,48 miljonit eurot. Ligikaudu pool kuludest kaeti inimeste omaosaluse ning Euroopa Liidu tsiviilkaitsemehhanismi kaasrahastuse abil. Valitsuse reservist kaetakse ülejäänud kulud summas 760 035 eurot.
8. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kahele isikule tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.
9. Eesti kodakondsusest vabastamine (37 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
Tüüp: Korralduse eelnõu
Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 37 isikut. Isikutest 36 elavad püsivalt välisriigis ning soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses muu riigi kodakondsuse saamisega. Isikutest on omandanud 1 Taani, 1 Hispaania, 1 Iirimaa, 1 Leedu, 1 Singapuri, 2 Norra, 2 Rootsi, 2 Suurbritannia, 3 Saksamaa, 3 Hollandi, 5 Venemaa ja 15 Soome kodakondsuse.
10. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu 22. ja 23. juuni 2026. aasta istungil
Esitaja: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
22.–23. juuni 2026. a põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil (AGRIFISH) on põhipunktidena päevakorras ühise kalanduspoliitika teatis, ühise kalanduspoliitika hindamine, turuolukord, ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja ühise turukorralduse (ÜTK), sh koolikavade määruste läbirääkimiste hetkeseis.
Nõukogu päevakorras on ka ÜPP strateegiakava ja horisontaalmääruse muutmise määruse (COM(2026) 282) üldise lähenemisviisi kinnitamine. Komisjon esitas määruste muutmise ettepaneku 12. juunil 2026 jätkutegevusena 2026. a mais avaldatud väetiste tegevuskavale.
Eestit esindab nõukogu istungil Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures suursaadik, esinduse asejuht Coreper I küsimustes Katrin Juhandi.
