Valitsuse 19.10.17 istungi kommenteeritud päevakord

18.10.2017 | 16:24

Uudis
    • Jaga

Valitsuse istung algab Stenbocki majas kell 10. Tegemist on eelinformatsiooniga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte. Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil kell 12 peaministri ülesannetes justiitsminister Urmas Reinsalu ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Lisainformatsioon: Kateriin Pajumägi 56 498 580

 

1. Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli 2016. aasta muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on Montreali protokolli 2016. aastal Kigalis tehtud muudatuse ratifitseerimine ning selle rakendamine. Montreali protokolli reguleerimisalasse lisatakse fluorosüsivesinikud (HFC). Muudatuse olulisemaks eesmärgiks on HFC-de kasutamise järk-järguline piiramine ning seeläbi globaalse kliimasoojenemise vähendamine. Nimetatud aineid kasutatakse peamiselt külmutus- ja jahutussektoris (konditsioneerides), aerosoolides, tulekustutussüsteemides ning vahutootmises.

Osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine on olnud globaalne eesmärk juba rohkem kui 30 aastat. 22. märtsil 1985. a sõlmiti osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ning 16. septembril 1987. a sõlmiti osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 11. septembril 1996. a vastu võetud seadusega. Viini konventsioonil ja Montreali protokollil on 197 osalisriiki. Viini konventsiooni peamiseks eesmärgiks on inimeste tervise ja looduskeskkonna kaitsmine osoonikihi kahanemisega seotud kahjulike mõjude eest. Montreali protokolli peamiseks eesmärgiks on osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine, seades lõppeesmärgiks nende ainete täieliku kasutusest kõrvaldamise.

Kigali muudatus sisaldab meetmeid HFC heitkoguste vähendamiseks ja see aitab rakendada Pariisi kokkulepet, eelkõige hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu veelgi, et see jääks 1,5 °C piiresse võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Kigali muudatus võimaldab 21. sajandi lõpuks ära hoida ülemaailmse õhutemperatuuri tõusu hinnanguliselt 0,5 kraadi võrra. Seega on Kigali muudatusel oluline positiivne mõju loodus-ja elukeskkonnale.

Kigali muudatus võeti vastu Montreali protokolli osaliste 28. kohtumisel, mis toimus 10.–15. oktoobrini 2016. a Rwandas Kigalis. Muudatuse ratifitseerimisega ei kaasne Eesti õiguse muutmise vajadust sest ELis reguleerib HFC-sid otsekohalduv määrus 517/2014. Muudatus toob kaasa Montreali protokolli liikmemaksu suurenemise seniselt 80 838 USD hinnanguliselt kuni 187 000 USD.

Kigali muudatus on vaja ratifitseerida Riigikogus.

Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2019, kui selleks ajaks on vähemalt 20 protokolliosalist andnud hoiule oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja. Kui see tingimus ei ole nimetatud kuupäevaks täidetud, jõustub muudatus 90. päeval pärast tingimuse täitmist.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/89a6ce30-93c0-4239-bf17-aaebf7e63659#sy4zWMe9

 

2. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (505 SE) kohta

Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu algatas Eesti Reformierakond, kuid see on koostatud haridus- ja teadusministeeriumis 2016. aastal ettevalmistatud õpilastele täiendavate mõjutusmeetmete rakendamise eelnõu alusel.

Eelnõu järgi ei või õpilase valduses koolis olla esemeid ja aineid, mis on keelatud, näiteks tubakatoode, alkohol, relv, mis ohustab õpilast ennast või seab ohtu teiste turvalisuse. Keelatud ainete ja esemete õpilaselt äravõtmiseks tuleb kehtiva õiguse järgi kutsuda politsei. Eelnõu järgi vähendatakse keelatud esemete ja ainete kasutamisega seonduvat riski enne politsei saabumist ning selle tohib ära võtta ja hoiustada kool. Samuti tohib eelnõu järgi kool teha turvakontrolli ning vajadusel see sunniviisileselt läbi viia. Hoiule võetud esemete ja ainete kohta, samuti kui rakendatakse sundi, on koolil kohustus see dokumenteerida ning sunni kasutamisel õpilase vanemat viivitamatult teavitada.

Haridus- ja teadusministeerium teeb valitsusele ettepaneku loobuda arvamuse andmisest, kuna ministeerium valmistab ette samasisulist eelnõu, mis esitatakse peatselt valitsusele ja Riigikogule.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b0eda0c4-e4c4-43b0-b406-8a62ade0c3a7#AD3DE5du

 

2) Arvamuse andmine ühistranspordiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (509 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Eesti Reformierakonna fraktsioon eesmärgiga võimaldada Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa kohalikele omavalitsustele edaspidi ise tegeleda parvlaeva-ning lennuliikluse korraldamisega. Kehtiva õiguse järgi korraldab alates 1. jaanuarist 2018 maakonna- ja kaugliinidel sõitjatevedu parvlaeva ja lennukiga maanteeamet.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Tegemist on riikliku ülesandega ja selle korraldamisega peaks riik jätkama, tagades kõigi osapoolte kaasatuse.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6f39d1c1-fa15-4739-a7c5-4722b8804874#v518JBsZ

 

3. Energiamajanduse arengukava aastani 2030
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Arengukava eelnõu

 

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke ja meetmeid nende saavutamiseks ning energiamajanduse visiooni aastani 2050.

ENMAK 2030 eesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ja kättesaadavusega energiavarustus. Eesti energiavarustus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.

ENMAK 2030 meetmete elluviimisel keskendutakse Eestis pideva energiavarustuse tagamisele ning energiavarustuse ja -tarbimise säästlikumaks muutmisele. Arengukavast tulenevateks olulisemateks tegevusteks Eesti energeetikavaldkonnas aastani 2030 on Eesti elektrisüsteemi ettevalmistamine liitumiseks Euroopa Liidus juhitud sagedusalaga, energiakasutuse efektiivsuse suurendamine, taastuvenergia osakaalu kasvatamine Eesti energiavarustuses, tarneallikate mitmekesistamine gaasiturul ja tarbijate elektrikatkestuse vähendamine.

Arengukavas on ette nähtud riigi aktiivset panustamist eluasemete energiasäästlikkuse ja kättesaadavuse tagamiseks. Täna on uusehituse tempo aeglasem kui tegelik vajadus vananeva elamufondi kõrval. Hoonefondi jätkusuutlikkuse tagamisel on vastavalt arengukavale oluline jätkata rekonstrueerimistegevust ja ergutada uusehitust, et tagada Eesti elanikele kvaliteetne kättesaadav elamispind.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6a2e0ce3-9e07-4b7b-955e-3a3d88d219a9#boULf0ET

 

4. Riikliku arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 heakskiitmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Merenduspoliitika eesmärk on edendada Eesti merendust ja realiseerida maksimaalselt Eesti potentsiaal mereressursi kasutamisel ja säilitamisel.

Merendussektori arengu kõrval on ette nähtud tegevused suunatud ettevõtluse toetamiseks ja laevaliikluse parandamiseks, mere- ja rannakeskkonna kaitsmiseks ning merega seotud kultuuripärandile.

Rakendusplaan sisaldab aastateks 2017–2020 Eesti merenduspoliitika arengukava eesmärkide elluviimise tegevusi.

Eelnõu link EIS-is:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b72b2a4d-f4b1-4bf6-8ad1-9b2dbcb58938#dpftVNlP

 

5. Ettekanne "Õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018" elluviimisest 2017. Aastal
Esitaja: justiitsminister Urmas Reinsalu
Tüüp: Ülevaade

 

Ülevaade keskendub hea õigusloome põhimõtete rakendamisele, käsitleb Eesti tegevusi parema õigusloome vallas Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal, võtab kokku õiguspoliitika arengusuundadest ajendatud muud tegevused 2016. aasta lõpul ja 2017. aastal.

Nii Eestis kui ka mujal maailmas on hea õigusloome rakendamise keskmes õigusloomemenetlus, sest kui see vastab kokkulepitud standarditele, paraneb ka õigusloome sisu kvaliteet. Aastatel 2015 ja 2016 valitsuses menetletud seaduseelnõude arv vähenes ja väljatöötamiskavatsuste (VKT) arv kasvas. 2016. aastal eelnes väljatöötamiskavatsus 45 protsendile seaduseelnõudest, mis justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks esitati.

Ligikaudu kolmandikku valitsuse algatatavast õigusloomest võib erandite tõttu menetleda ilma VTKta. Samas peab valitsus seisma hea selle eest, et avalik arutelu ei jääks pidamata nende õigusloome algatuste puhul, mille mõju on oluline ja millega ei ole objektiivselt võetuna kiiret.

2017. aasta õigusloomeplaanides oli eelmiste aastatega võrreldes vähem ülesandeid, kuid esimesel poolaastal seaduseelnõude arv ei vähenenud. Põhjus võib olla selles, et enne Eesti eesistumisperioodi sooviti võimalikult palju eelnõusid valitsuses ära menetleda. Sellega langes kokku mitu uue valitsuse elluviimist nõudvat reformi.

2017. aastal on ligi kolmandik VTKde ja eelnõude mõjuanalüüsidest olnud kvaliteetsed ehk neid ei olnud vaja oluliselt täiendada või uuesti esitama. Võrdluseks: 2014. aastal hindas ministeerium piisavaks vaid 15% mõjuanalüüsidest ehk praegusest poole vähem. Varasemaga võrreldes on kaasatud enam ja kvaliteetsemaid arvandmeid ning vaadeldud laiemat mõjude ringi – ka neid, mida muudatused tingivad kaudselt.

Plaani järgi esineb justiitsminister Urmas Reinsalu õiguspoliitika arengusuundade  ettekandega Riigikogus järgmisel kolmapäeval, 25. oktoobril.

 

6. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saue vallale (Pällu ja Koppelmaa külades neli kinnistut)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku anda Saue vallale tasuta üle Pällu ja Koppelmaa külas asuvad transpordimaad (Rehe tee L2, Tuula tee L7, Voore tee L9 ja L10) avalikult kasutatava tee korrashoiuks.

 

7. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras alla hariliku väärtuse võõrandamiseks Antsla vallale (Kobela alevikus 8 kinnistut)
Esitaja: keskkonnaminister Siim Kiisler
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Keskkonnaministeerium saab nõusoleku müüa Võrumaal Antsla vallas Kobela alevikus kaheksa kinnisasja Antsla vallale müügihinnaga 65 protsenti vara harilikust väärtusest. Vald soovib kinnistutel välja arendada Kobela tööstusala ning seada hoonestusõigused ettevõtete kasuks.

 

8. Volitus osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali sissemakseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Rail Balticu ühisettevõttele RB Rail AS ja valdusettevõttele OÜ Rail Baltic Estonia antakse tegevuskuludeks ja aktsiakapitali suurendamiseks kokku 1 650 000 eurot. See summa on kavandatud 2017. aasta riigieelarves. Samasugused sissemaksed on tehtud ka 2014.-2016. aastal.

 

1 650 000 eurose sissemakse teeb riik OÜ-le Rail Baltic Estonia. Sellest summast 1 euro makstakse osakapitali nimiväärtuse suurendamiseks ja 1 649 999 eurot on ülekurss. Sissemakstavast summast makstakse omakorda 650 000 eurot RB Rail AS-ile, sh 1 euro ühe uue aktsia nimiväärtuse eest ja 649 999 eurot on ülekurss. Valitsus annab majandus- ja taristuministrile nendeks toiminguteks vajalikud volitused. RB Rail AS-ile teevad sarnased sissemaksed ka Läti ja Leedu.

Valdusettevõte OÜ Rail Baltic Estonia asutati 2014. aastal Eesti riigi huvide esindamiseks ühisettevõttes RB Rail AS ning Rail Balticuga seotud tegevusteks, eelkõige ühisettevõtte kaudu. Ühisettevõte RB Rail AS on registreeritud Lätis. Mõlemad äriühingud kasutavad neile antavaid vahendeid tegevuskuludeks, vajalike uuringute ja konsultatsioonide tegemiseks ning Euroopa ühendamise rahastu (CEF) toetusega tehtavate tegevuste kaasrahastamiseks.

 

9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Haridus- ja Teadusministeeriumile (Tartu ringkonnakohtu otsustest tulenevate hariduslike erivajadustega õpilastele hariduse andmise kulude hüvitamiseks)

Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsuse reservist eraldatakse 12, 5 miljonit eurot haridus- ja teadusministeeriumile lähtudes Tartu Ringkonnakohtu 4.5.2017 ja 29.11.2016 otsustest hariduslike erivajadustega õpilastele hariduse andmise kulude katmiseks Tallinna, Tartu ja Pärnu linnale omavalitsuste esitatud taotluste ja kooskõlastuste alusel.

Summad jagunevad:
Tallinnale perioodi 1.9.2010 – 31.12.2017 eest summas 10 562 482 eurot; Tartule perioodi 1.1.2016 – 31.12.2017 eest summas 1 129 630 eurot; Pärnule perioodi 1.1.2014 – 31.12.2017 eest summas 831 360 eurot.

 

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile (Rahvusvahelise Punase Risti Komitee tegevuse toetuseks)
Esitaja: rahandusminister Toomas Tõniste
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus eraldab reservist välisministeeriumile 50 000 eurot. Raha antakse Rahvusvahelise Punase Risti Komitee tegevuse toetuseks Ameerika Ühendriikides Texase osariiki tabanud looduskatastroofi tagajärgede leevendamisel.

 

10. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitajad: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse senisest kodakondsusest. Eesti kodakondsuse taotlejad on praegu Ukraina kodanikud.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (22 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 22-le eelnõus nimetatud inimesele, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamise tingimused ning nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

Eelnõus nimetatud inimestest on 1 Soome Vabariigi, 1 India Vabariigi, 4 Ukraina ja 16 Venemaa Föderatsiooni kodanikud.

 

11. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (A.T.)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt keeldutakse kodakondsuse andmisest inimesele, keda on 5 korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2005–2015 on toime pannud 4 väärtegu. Inimese karistatus ei ole kustunud.

 

12. Eesti kodakondsusest vabastamine (32 isikut)
Esitaja: siseminister Andres Anvelt
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Siseminister teeb ettepaneku vabastada Eesti kodakondsusest 32 inimest. Eelnõus loetletud inimestest 28 elavad püsivalt välismaal ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist 10 elavad Venemaa Föderatsioonis, 8 Norra Kuningriigis, 4 Soome Vabariigis, 2 Rootsi Kuningriigis, 1 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, 1 Saksamaa Liitvabariigis, 1 Iirimaal ja 1 Madalmaade Kuningriigis.

Eelnõus loetletud inimestest 4 elavad Eestis, 2 neist on saanud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse ning 2 inimest Norra Kuningriigi kodakondsuse.

 

13. Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli 2009. aasta muudatuste heakskiitmine
Esitaja: välisminister Sven Mikser
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Eelnõuga kiidetakse heaks piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli 2009. aasta muudatused ja deklareeritakse, et Eesti suhtes on polüklooritud bifenüülide heitkoguse baasaastaks 1996. aasta. Eesmärk on reguleerida, vähendada või kõrvaldada atmosfääri kaudu üle riigipiiride levivate püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda juhtimist, heiteid ja kadusid.

Püsivad orgaanilised saasteained on keemilised ühendid, mis jäävad keskkonda väga pikaks ajaks muutumatul kujul, akumuleeruvad elusorganismide rasvkudedes, mullas, veekogudes ja toidus ja loomasöödas ning on inimesele ja loodusele mürgised.

Muudatustega lisati protokolli seitse uut ainet, ajakohastati teatud ainete suhtes kohaldatavaid rakendusnõudeid, täiendati muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise regulatsiooni ning täiendati mõistete sõnastusi.

Protokolli muudatusi ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida, kuna muudatus ei ole sisulist laadi.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-