Valitsuse 19.11.20 istungi kommenteeritud päevakord

18.11.2020 | 17:12

Uudis

Valitsuse istung algab Stenbocki majas neljapäeval kell 10. Tegemist on eelinfoga ja istungile võidakse lisada täiendavaid päevakorrapunkte.

Valitsuse pressikonverents toimub pärast istungit kell 12 ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) pressikonverentsi ruumis. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Arvo Aller, justiitsminister Raivo Aeg ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

 

1. Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu eesmärk on täitemenetluse erinevate kitsaskohtade parandamine.

Praegune kohtutäiturite süsteem on mitmendat aastat toimeraskustes tulude kahanemise tõttu. Seetõttu on praktika ebaühtlane ja osa täitureid ei suuda tagada menetlusosaliste õigusi. Eelnõu kohaselt hakkab riik maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest. Menetlusega kaasnevate kulude katmine on võlgniku kohustus ning elatise sissenõudmine on kohtutäiturile kahjumlik tegevus, kuna 18 või enam aastat kestva sundtäitmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida tasu ühe korra täiteasja algatamisel 292 eurot. Eelnõu kohaselt on riigi makstav elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot kalendriaastas. Orienteeruv eelarveline kulu aastas on 0,5 miljonit eurot.

Eelnõu kohaselt muudetakse senist avaliku võimu nõuete jagamise mudelit nii, et sarnaselt eranõude omanikuga võib avalik-õigusliku nõude omanik ise kohtutäituri valida.

Eelnõu kohaselt muudetakse kohtutäiturite tasusätteid. Eelnõu kohaselt alandatakse kohtutäituri põhitasu 50 protsendile tasumäärast, kui võlgnik täidab kogub nõude maksegraafiku alusel ja maksegraafik sõlmitakse nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Näiteks kuni 1000 euro suuruse nõude korral on kohtutäituri põhitasu 225 eurot, millele lisandub käibemaks, so kokku 270 eurot, eelnõu kohaselt tuleb võlgnikul 1000 eurose nõude korral kohtutäituri põhitasu maksta 112,50 eurot, koos käibemaksuga on 135 eurot. Madalam tasu peaks motiveerima võlgnikku otsima lahendusi.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse uus kohtutäituri ametitoiming, milleks on võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine. Ametitoiming on mõeldud sissenõudjate abistamiseks nõude sissenõudmise perspektiivikuse hindamisel. Selleks saab kohtutäitur anda sissenõudjale täieliku ülevaate võlgniku vastu algatatud täitemenetlustest, võlgniku majanduslikust olukorrast, mis võimaldaks sissenõudjal otsustada, kas on otstarbekas esitada avaldus täitemenetluse alustamiseks. Ametitoimingu maksumus on 15 eurot ja selle tasub sissenõudja.

Eelnõu kohaselt saab täiteasja anda üle menetlemiseks teisele kohtutäiturile, kui täiteasja on menetletud vähemalt kolm aastat. Kehtiva õiguse kohaselt saab seda teha siis, kui kohtutäitur on nõuet menetlenud vähemalt neli aastat.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras. Lapse elatise sissenõudmise eest riigi poolt kohtutäiturile tasu maksmist puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a, kuna see vajab raha eraldamist riigieelarvest ning maksu- ja tolliameti infosüsteemi arendust.

 

2. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Rain Epler
Tüüp: Seaduse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt ajakohastatakse keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes. Keskkonnaregistri asemele luuakse keskkonnaandmeid koondav keskkonnaportaal, milles kuvatakse eri andmekogudes hoitav keskkonnateave ning asutatakse iseseisvate andmekogudena Eesti looduse infosüsteem (EELIS) ja maavarade register, mis on senini toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena.

Luuakse uus keskkonnaandmeid koondav veebileht keskkonnaportaal, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele ja annab keskkonnaseisundist põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaate. Eri andmekogudele juurdepääsu tagamine ühe veebilehe kaudu ei tähenda iseseisva andmekogu loomist, vaid infotehnoloogilist lahendust, mis hõlbustab andmete kasutamist. Keskkonnaportaalist saab üks ja ainus värav kõikidele valitsemisala avalikele andmetele.

Iseseisva andmekoguna asutatava EELISe eesmärk on süstematiseeritult koguda ja tagada avalik andmete kättesaadavus keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta. EELISe andmed avalikustatakse keskkonnaportaalis. Kuna EELISe olemasolev lahendus on tehniliselt aegunud, on paralleelselt seadusega alustatud ka uue EELISe arendamisega.

Keskkonnateavet sisaldavate andmekogude korrastamise protsess on toimunud juba pikema aja vältel. Muu hulgas on asutatud keskkonnaseire andmekogu KESE, keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS ning kalanduse lubasid ja andmeid sisaldav teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu TEHA. Kuna senine keskkonnaregister asendub veebilehega ent valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest/andmetest on praegu ja on ka edaspidi kogutud EELISesse, antakse õiguslik alus seni registri alaminfosüsteemidena tegutsenud EELISele ja ka maavarade registrile. Keskkonnaregistri alaminfosüsteemid on keskkonnaregistrisse kogutavate andmete algallikad ehk andmekogud avaliku teabe seaduse järgi.

Seaduse rakendamisel on mõju eelkõige riigiasutuste töökorraldusele ja keskkonnainfo avalikule kättesaadavusele. Seadusega ei kavandata kehtiva õigusega võrreldes põhimõttelisi muudatusi. Seadus ajakohastab keskkonnateabe riigi andmekogudes käitlemise korda ja tunnistab õigusselguse ja parema halduse huvides keskkonnaregistri seaduse kehtetuks.

Seaduse jõustumise ajaks on kavandatud 1. jaanuar 2022. a. Kuna maavarade register on juba praegu infotehnoloogiliselt eraldiseisev süsteem ja selle asutamiseks maapõueseadusega ei ole takistusi, siis need sätted jõustuvad 1. märtsil 2021. a.

 

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
1) Arvamuse andmine karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (vihakuritegude vastu võitlemine) eelnõu (276 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Raivo Aeg
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsioon eesmärgiga laiendada karistusseadustikus vaenu õhutamise süütegu juhule, kui on tekkinud oht avalikule korrale, mitte üksnes konkreetsele isikule, tema tervisele või varale.

Karistust raskendava asjaoluna lisatakse ka vaenulikkus lähtuvalt tegelikust või arvatavast kodakondsusest, rahvusest, rassist, kehalisest tunnusest, terviseseisundist, puudest, vanusest, soost, keelest, päritolust, etnilisest kuuluvusest, usutunnistusest, veendumustest, seksuaalsest sättumusest, sooidentiteedist või varalisest või sotsiaalsest seisundist.

Karistusseadustikus paragrahvid „Võrdõiguslikkuse rikkumine“ ja „Diskrimineerimine pärilikkusriskide alusel“ asendatakse ühe paragrahviga „Ebavõrdne kohtlemine“ ja lisatakse võimalus vastutusele võtta ka juriidilist isikut.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium leiab, et Eestis kehtivad regulatsioonid on piisavad. Põhiseadus keelustab vihkamise õhutamise ja sätestab riigile kohustuse viha õhutamist tõkestada. Vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on keelustatud ja kriminaalkorras karistatav ka Eesti karistusseadustikus.

 

2) Arvamuse andmine kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) kohta
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Arvamuse andmine

 

Eelnõu on algatanud Riigikogu rahanduskomisjon eesmärgiga pikendada KOV-ide netovõlakoormuse ülempiiri erandit.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses on netovõlakoormuse ülempiiriks aastateks 2020 ja 2021 erandjuhul kehtestatud kümnekordne põhitegevuse tulem või 80% põhitegevuse tuludest. Eeldatav on, et majanduse taastumine võib võtta kevadel oletatust kauem aega. Kui kohalik omavalitsus on kasutanud võimalust võlakoormust suurendada maksimaalse piirini (80%), ei ole võimalik oodata netovõlakoormuse kiiret langemist ühe aastaga 60%-le põhitegevuse tuludest, eriti eelarvetulude aeglase kasvu tingimustes.

Eelnõu eesmärk on pikendada netovõlakoormuse ülempiiri erandit kümnekordne põhitegevuse tulem või 80% põhitegevuse tuludest aastateks 2022–2024. Seejärel on eelnõus ette nähtud aastatel 2025–2027 netovõlakoormuse ülempiiri sujuv vähenemine 5 protsendipunkti aastas, kuni jõutakse 2028. a tagasi tavaolukorra reeglini – kuue kordne põhitegevuse tulem või põhitegevuse tuludest.

Hoolimata KOVi finantsvõimekusest võib tema netovõlakoormus ulatuda 60 protsendini põhitegevuse tuludest (ajutiselt 80 protsendini). Kõrgema finantsvõimekusega KOVi netovõlakoormuse ülempiir on individuaalne, ulatudes 60%-st või antud juhul 80%-st kuni põhitegevuse tulude mahuni olenevalt tema põhitegevuse tulemi suurusest. Reegel võimaldab suurema põhitegevuse tulemiga ehk võimekamatel KOVidel suuremas summas laenata kui teistel KOVidel. Selline kahest reeglist koosnev paindlik ülempiir on vajalik, sest KOVide võimekus on väga erinev.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras.

Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

 

4. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõu kohaselt lisandub kaitseministeeriumi struktuuri kaitsevalmiduse asekantsleri ametikoht. Muudatusega väheneb kaitseplaneerimise asekantsleri vastutusalas olevate valdkondade hulk. Kaitsevalmiduse asekantsler keskendub kaitseväeteenistuse (sh ajateenistuse), riigikaitsesse vabatahtliku panustamise ning kaitse- ja kriisivalmiduse küsimuste koordineerimisele.

Muudatuse eesmärk on juhtimiskoormuse ühtlasem jaotamine ministeeriumi juhtkonnas ning suurema horisontaalse ja rahvusvahelise koostöö võimaldamine. Seonduvalt kaitsevalmiduse asekantsleri ametikoha loomisega muudetakse eelnõu kohaselt ka poliitika planeerimise osakonna ja kaitsevalmiduse osakonna ülesandeid. Rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide poliitika elluviimise ja selle kaitseväega koordineerimise ülesanne viiakse kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonnast üle kaitsevalmiduse osakonda.

Lisaks tehakse eelnõu kohaselt tehnilised muudatused kaitseministeeriumi küberpoliitika osakonna ülesannete sõnastuses.

Määrus jõustub 1. veebruaril 2021.

 

5. Tööhõiveprogramm 2021–2023
Esitaja: sotsiaalminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

 

Eelnõuga kehtestatakse uueks perioodiks tähtajaline tööhõiveprogramm, millega nähakse ette tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini. Programmi üldeesmärk on töötuse kestuse lühendamine ning selliste isikute tööle aitamine, kelle töölesaamine on pikaajalise töötuse või muude eriliste takistuste tõttu raskendatud, samuti tööjõupuuduse leevendamine ja töötuse ennetamine.

Võrreldes eelmise tööhõiveprogrammiga aastateks 2017-2020 on programmis seoses koroonaviirusega vähendatud töötavatele inimestele suunatud töötust ennetavate meetmete ning suurendatud töötutele pakutavate meetmete osakaalu. Eelnõu järgi on võrreldes eelmise perioodiga lisandunud uue teenusena jätkutoe pakkumine inimestele, kelle tööl püsimine võib olla raskendatud. Jätkutoe eesmärk on vältida inimese uuesti töötuks jäämist. Paindlikumalt pakutakse nõustamisteenuseid (psühholoogiline, sõltuvus- ja võlanõustamine), mida on eelnõu alusel võimalik edaspidi osutada ka valikuna töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast.

Uue võimalusena pakutakse eelnõu järgi arengutreeningut, millega toetatakse töö kaotanud juhtide ametialast arengut ja muutustega toimetulekut. Endiselt toetatakse tööandjaid sobiva tööjõu leidmisel, töökohtade loomisel ja kohandamisel ning ümberkorralduste läbiviimisel, kuid lisaks erialastele ja eesti keele koolitustele võimaldatakse edaspidi toetust ka töötajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste oskuste arendamiseks. Samuti nähakse eelnõuga ette ettevõtluse alustamise toetuse suurendamine, mida edaspidi on võimalik saada kuni 6000 eurot. Toetuse maksimaalse määra tõstmise eesmärk on toetada ettevõtlusaktiivsust ja endale töökoha loomist.

Tööhõiveprogrammi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. Programmi rahaline maht 2021. aastal on kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot ja 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot. Eelnõu kiideti heaks töötukassa nõukogus 28.10.2020. Kehtiva korra kohaselt kehtestab valitsus töötukassa nõukogu poolt heaks kiidetud tähtajalise tööhõiveprogrammi.

1. novembri 2020 seisuga oli töötuna arvel 50 487 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 7,8%. Võrreldes eriolukorra algusega on 2020. a. novembri alguseks registreeritud töötute arv kasvanud ligikaudu 37%.

 

6. Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise tulemuste kinnitamine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Valitsus kinnitab tootmisseadmetega, mille elektriline võimsus on vahemikus 50 kW kuni 1 MW, taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise tulemused.

Vähempakkumise korraldajaks oli majandus-ja kommunikatsiooniministeerium ning läbiviijaks Elering AS, kes reastas pakkumised vastavalt soovitud hinnale. Vähempakkumised reastati vastavalt madalamast hinnast kuni soovitud mahu (5 GWh) täitumiseni. Eestis toodeti 2020.a esimese üheksa kuuga taastuvatest energiaallikatest kokku ligikaudu 1574 GWh elektrienergiat, sellest enamuse moodustab biomassist (52%) ja tuulest (38%) toodetud taastuvenergia.

 

7. „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis kajastab 2021. aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia 2021-2024 protsessis otsustatud lisanduvat 24 miljoni euro suurust ülebroneeringut (Viljandi haigla maakondliku tervisekeskuse ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku projektide täiendavaks rahastamiseks) ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ muutmisest (2020. aastal) tulenenud COVID-iga seotud investeeringutest lisanduvaid väljundnäitajaid ja muid struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid.

Meetmete nimekirja maht (va abifondi meetme tegevused) on seejärel 3 558 194 691 eurot EL toetus, 225 837 844 eurot riiklik kaasfinantseering, 1 035 943 414 eurot omafinantseering ning 4 819 975 949 eurot kogumaksumus.

Eesti nõutav minimaalne kaasrahastamise maht EL struktuurivahendite kasutamiseks kaetakse vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor, mittetulundussektor jne) omafinantseeringust. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves.

 

8. Riigi äriühingute poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2020. aastaks
Esitaja: rahandusminister Martin Helme
Tüüp: Korralduse eelnõu

 

Rahandusministeerium esitab valitsusele kinnitamiseks korralduse eelnõu, mille kohaselt ei võeta tänavu dividende riigile kuuluvatest äriühingutest AS Hoolekandeteenused ja ASi Metrosert.

 

9. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Ülevaade

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta ülevõtmise tähtaeg oli tänavu 31. oktoobril. Direktiiv planeeriti üle võtta raudteeseaduse ja selle alusel antud ministri määrusega. Praegu on direktiiv üle võetud osaliselt. Enamik direktiivi sätteid on üle võetud uue raudteeseadusega, mis jõustus 31.10.2020. Ülejäänud sätted võetakse üle majandus- ja taristuministri määrusega, mis jõustub eeldatavasti novembri lõpus.

Hilinemine oli osalt tingitud vajadusest koostada uus raudteeseaduse terviktekst, kuna 2003. aastal vastu võetud seadust oli üle 30 korra ulatuslikult muudetud, mis tegi selle lugemise raskeks ning direktiivide ülevõtmiseks vajalikke sätteid polnud võimalik normitehniliselt sobivasse kohta täiendavalt lisada. Samaaegselt tuli üle võtta ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta. Eelkõige oli tegemist planeerimisvigadega, mida saab tulevikus vältida vajalike analüüside ja eelnõude varasema alustamisega.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-