Valitsuse 19.11.2002 istungi kommenteeritud päevakord.

18.11.2002 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 19. novembril2002. aastal

 

Palume arvestada, et tegemist oneelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisandudatäiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Tex Vertmann 693 57141 jaHanna Hinrikus 693 5792.

1. "Kohtutäituri seaduse, täitemenetluse seadustikuja riigilõivuseaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduse eesmärk on reguleerida täpsemalt kohtutäituri seaduse vastuvõtmisejärel praktikas tõusetunud probleeme, muutes sellega tsiviiltäitemenetlusereeglistiku selgemaks ja tõhusamaks. Olulisem muudatus on kohtutäituritetäiskogu loomine, kes võtab kohtutäituri seaduses sätestatud pädevuse piiresvastu kohtutäiturite institutsiooni arendamise ja majandamisega seotudotsuseid. Kohtutäiturite organisatoorne tegevus saab seaduse raamid, kõikkohtutäiturid osalevad neile kui ühise eluala esindajatele oluliste küsimusteotsustamises. Täpsemalt on reguleeritud kohtutäituri büroo ja asjaajamiseüleandmine juhtudel, kui kohtutäitur ametist vabastatakse või kui kohtutäituriametivolitused peatatakse. Kohtutäituri seadusesse lisatakse kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarvastutuse instituut. Täitemenetluse seadustikumuudatustega välistatakse juhud, kus kohtutäiturid arvavad täitekulude hulka kanende või sissenõudja poolt tehtud kulutused õigusabile. Riigilõivuseadusemuudatuse kohaselt vabastatakse kohtutäitur riigilõivu tasumisest täitekutseavaldamisel Ametlikes Teadaannetes. Seletuskirjas märgitakse, et seaduserakendamisega kaasnevaks kuluks on kohtutäiturite vabastamine riigilõivusttäitekutse avaldamisel. Hetkel tasub kohtutäitur täitekutses kuni 50 isiku nimeavaldamise korral 100 krooni, nädalas avaldatakse keskmiselt 40 täitekutset,mis teeb riigilõivuna aastas keskmiselt 208 000 krooni.

2. Seisukoha andmine
Tüüp: Seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine "Kaugkütte seaduse" eelnõu (1202 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Valitsus arutab Riigikogu majanduskomisjoni poolt 23. oktoobril 2002. aalgatatud kaugkütte seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=022970008&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

2)Seisukoha andmine "Riikliku pensionikindlustuse seaduse täiendamiseseaduse" eelnõu (1200 SE) kohta
Esitajad: sotsiaalminister Siiri Oviir, justiitsminister Märt Rask
Valitsus arutab Riigikogu liikme Aimar Altosaare algatatud riiklikupensionikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Vt lähemalt: http://www.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=022950022&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

3)Seisukoha andmine "Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse"eelnõu (1229 SE) kohta
Esitajad: sotsiaalminister Siiri Oviir, haridusminister Mailis Rand, majandus-ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson, siseminister Ain Seppik,rahandusminister Harri Õunapuu
K: Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis vastavalt "Riigikogu kodukorraseaduse" §-le 55 Vabariigi Valitsusele seisukoha andmiseks EestiKeskerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud"Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse" eelnõu (1229 SE).
Riigisekretäri resolutsiooniga saadeti seaduseelnõu sotsiaalministrile,haridusministrile, majandus- ja kommunikatsiooniministrile, siseministrile jarahandusministrile arvamuste esitamiseks, et võtta need aluseks valitsuseseisukoha kujundamisel, ning teadmiseks justiitsministrile.

3. Aruanneriigikaitsest osavõtu kohustuse ja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohtariigis 2002. aastal
Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Aruanne fikseerib 1. oktoobri seisuga arvel olnud kutsealuste arvu (aastatel1974-84 sündinud 34 694 kutsealust; ajateenistuse läbinud 24 960 ja hetkelajateenistuses 2 550) ning näitab, kui suur osa arvel olnud kutsealustestkutsuti ajateenistusse, milline oli ajateenistusse kutsutud kutsealustekaitseväeteenistuskõlblikkus, riigikeele oskus ja haridustase. Käsitletud on kakutsealuste arvelevõtmist ning näidatud, kui paljudel kutsealustest on kaitseväeteenistuseseaduse alusel õigus ajapikendusele ja kui suur osa kutsealustest on vabastatudajateenistuskohustuse täitmisest, samuti toodud andmed ajateenistusestkõrvalehoidjate kohta. Aruandes on toodud andmed kaitseväeteenistuskohustuslikekodanike kaasamise kohta reservväelaste õppekogunemistele 2002. a ning esitatudettepanekud õppekogunemisest osavõtvate reservväelaste tasustamisest. Aruandekohaselt on täna arvel üldse 164 689 reservväelast.

4. Asjatundjate komisjoni esitatud ettepanekud loomaarstiõpperahvusvaheliselt tunnustatud tasemele viimiseks
Esitaja: haridusminister Mailis Rand
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Vabariigi Valitsuse 14. mai 2002. a korraldusega moodustatud komisjonile tehtiülesandeks esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekud loomaarstiõpperahvusvaheliselt tunnustatud tasemele viimise meetmete kohta ja nenderakendamise tegevuskava. Nimetatud komisjoni ja Eesti Põllumajandusülikoolikoostöös on valminud meetmed loomaarstide ettevalmistamise parendamiseks EestiPõllumajandusülikoolis, mille elluviimiseks Eesti poolt on kavas vastavaltseletuskirjale investeerida kokku 101 000 000 krooni aastatel 2003-2005. Praeguon 2003. aastaks riiklike investeeringute programmi raames Haridusministeeriumieelarvesse kavandatud 52 300 000 krooni EPMÜ loomaarstiteaduskonna hooneterenoveerimiseks ja Phare projekti kaasfinantseerimiseks. Haridusministeeriumtaotleb koostöös EPMÜga Phare jätkuprojekti 2003. aastaks, kogumahuga 45 400000 krooni, sellest Phare osa 24 700 000 krooni. Nimetatud projekt hõlmabkulutusi veterinaaria-alasele koolitusele, õppematerjali arendamisele,aparatuurile, seadmetele ning renoveerimisele. Eesti Põllumajandusülikoolisloomaarstiõppe aastaks 2004 rahvusvaheliselt tunnustatud tasemele viimiseksesitab asjatundjate komisjon Vabariigi Valitsusele ettepanekud kindlustamaksveterinaarhariduse arengut.
Kuna asjatundjate komisjoni ülesanded on ajaliselt täitunud, siis peabHaridusministeerium vajalikuks moodustada asjatundjate komisjoni ettepanekukohaste ülesannete täitmiseks uus asjatundjate komisjon eeldatavalt samaskoosseisus.

5. Informatsioon Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a korraldusega nr1001-k moodustatud asjatundjate komisjoni töö kohta
Esitaja: minister Toivo Asmer
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Asjatundjate komisjon moodustati Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisepiirilepingu sõlmimisega seonduvate Kagu-Eesti piirialade elanike sotsiaalsete,hariduslike, kultuuriliste ja õiguslike probleemide (sealhulgas piirialadeelanike võimaliku ümberasumise korral) analüüsimiseks ning ettepanekuteesitamiseks nende lahendamiseks. Käesolevaga edastab minister Toivo Asmerinformatsiooni asjatundjate komisjoni töös 2002. aastal käsitlemist leidnud probleemidening nende kohta pakutavate lahenduste osas.

6. Kaadrikaitseväelasele tööandja eluruumi andmise kord ja elamispinnasuuruse normid
Esitaja: kaitseminister Sven Mikser
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eesmärk on sätestada tööandja eluruumide kaadrikaitseväelasele andmisekord ning kehtestada normid, millest lähtutakse antava tööandja eluruumisuuruse otsustamisel, samuti vältida olukorda, kus kaadrikaitseväelase valduseson korraga rohkem kui üks tööandja eluruum. Kaadrikaitseväelasele antavatööandja elamispinna suuruse normide arvestamisel võetakse arvessekaadrikaitseväelase auastet või ametikohta. Tööandja eluruumi suurusemääratlemisel võetakse arvesse ka kaadrikaitseväelasega tegelikult koos elavaidperekonnaliikmeid ning piiritletakse isikute ring, keda arvestatakse perekonnaliikmetena.Vastavalt seletuskirjale määruse kehtestamisega ei kaasne märkimisväärseidsotsiaalseid ega majanduslikke tagajärgi, samuti ei kaasne sellega olulisieelarvelisi kulutusi. Juba praegu toimub kaitseväes, samuti kaSiseministeeriumi valitsemisalas kaadrikaitseväelastele tööandja eluruumiandmine, selleks on ette nähtud eelarvelised vahendid.
Seletuskirja kohaselt on käesoleva aasta Kaitseministeeriumi valitsemisalaeelarves elamispindade soetamiseks ette nähtud 30 600 000 krooni, 2003. aastalon ligikaudseks eelarves prognoositud elamispindade soetamise mahuksplaneeritud 50 000 000 krooni ja 2004. aastaks 50 000 000 krooni.

7. Töötuskindlustusmakse määrad 2003. aastal
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: määruse eelnõu
Töötuskindlustuse seaduse kohaselt teeb Eesti Töötukassa nõukogu sotsiaalministrikaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötuskindlustusmakse määradekehtestamise kohta hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. novembriks ning VabariigiValitsus kehtestab kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määradhiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks. Eesti Töötukassa nõukoguettepanekul kehtestatakse eelnõu kohaselt 2003. aastaks kindlustatutöötuskindlustusmakse määraks 1% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,5%töötuskindlustuse seaduses nimetatud summadelt. Seega töötuskindlustusmaksemäärad võrreldes
2002. aastaga ei muutu (2002. aasta töötuskindlustusmakse määrad kindlustatuleja tööandjale on sätestatud töötuskindlustuse seaduse § 52 lõikes 6). EestiTöötukassa nõukogu ettepaneku aluseks on töötuskindlustusmaksete laekumise,tööhõive ja tööpuuduse näitajate ning kollektiivsete koondamiste ja tööandjamaksejõuetuse juhtumite prognoos 2003. aastaks. Määruse jõustumine on ettenähtud 1. jaanuaril 2003. a ning määrus kehtib 31. detsembrini 2003. a.

8. Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määruse nr 367 "Töötuleettevõtluse alustamiseks antava tööturutoetuse suurus" muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt tõstetakse ettevõtluse alustamiseks antava tööturutoetusesuurust 10 000 kroonilt 20 000 kroonile põhjendusel, et 10 000 kroonise toetusereaalväärtus on selle kehtestamise hetkest alates pidevalt vähenenud ningjärjest vähem töötuid suudavad selle summaga ettevõtlust alustada. Seletuskirjasmärgitakse, et kui toetuse summat ei tõsteta, jääks 2002. aasta riigieelarvesselleks ettenähtud vahenditest umbes 25% kasutamata, kuna töötute huvi toetusevastu on langenud - 10 000 krooni abil pole võimalik realiseerida headäriplaani. Vastavalt seletuskirjale ei taotleta määruse rakendamisekstäiendavaid vahendeid riigieelarvest, kuna muutub vaid toetuse saajate arv.

9. Aidu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Aidu looduskaitsealakaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
Aidu looduskaitseala moodustamise algatas Keskkonnaministeerium 2000. aastal. Kaitsealapõhieesmärk on kaitsealuste liikide - must-toonekure, metsise, laanepüü jakassikaku - püsielupaiga ja ürgmetsailmelise puistu kaitse. Kaitsealal kehtimahakkav sihtkaitsevööndirethiim tagab musta toonekure ja metsise pesitsemiseksvajaliku looduskeskkonna ning kogu kaitsealal kehtiv tähtajaline liikumiskeeldvähendab juhuslikku häirimist. Aidu looduskaitseala pindala on ligikaudu 312ha, millest eramaa moodustab 64,99 ha. Kaitseala maa-ala kuulubsihtkaitsevööndisse. Eelnõus on kirjeldatud kaitseala välispiir. Oma arvamuseAidu looduskaitseala ja kaitse-eeskirja kohta on esitanud Jõgeva Maavalitsus,Põltsamaa Vallavolikogu ja Pajusi Vallavalitsus. Vastavalt kaitstavateloodusobjektide seadusele on moodustatavast looduskaitsealast ja seal kehtimahakkavast kaitse-eeskirjast posti teel teavitatud kinnisasja omanikke ningpalutud avaldada arvamusi, teha ettepanekuid ja esitada pretensioone. Kõikmaaomanikud olid nõus kaitseala kaitse-eeskirjaga. Määruse jõustumisele peabjärgnema erinevate maamaksumäärade kinnitamine tulenevalt määrusegakehtestatavatest majanduspiirangutest. Sellega korrigeeritakse ühtlasi valdadeeelarvesse laekuva ja riigi eelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust.

10. Sihtasutuse A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel asutamine
Esitaja: kultuuriminister Margus Allikmaa
Tüüp: korralduse eelnõu
Seletuskirja kohaselt käesoleva aasta kevadel pöördus Järva maavanemkultuuriministri poole ettepanekuga, mille kohaselt seni Järva maakonnamuuseumifiliaalina tegutsev A.H. Tammsaare Muuseum võiks jätkata tegutsemist riigi ja Albuvalla poolt asutatud sihtasutusena. Kultuuriministeerium toetab sihtasutuseloomise ettepanekut ning koostöös Järva Maavalitsuse ning Albu Vallavalitsusegaon toimunud läbirääkimised ja sihtasutuse asutamisdokumentide ettevalmistamine.Loodava sihtasutuse eesmärgiks on A.H. Tammsaare loomingulise pärandi uurimineja tutvustamine, tingimuste loomine kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks,kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning üldsusele teaduslikel,hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel nende vahendamise võimaldamine,samuti kultuuriürituste korraldamine oma majandustegevuse, investeeringute jaettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu ning Sihtasutusekasutuses oleva vara haldamine ja arendamine. Korralduse eelnõus tehakseettepanek asutada riigi osalemisel Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel.kiita heaks sihtasutuse põhikirja ja asutamisotsuse eelnõud ja määrata JärvaMaavalitsus nimetatud sihtasutuse riigipoolseks asutajaõiguste teostajaks.
Eelnõu kohaselt Järva Maavalitsus annab üle Sihtasutusele A.H. TammsaareMuuseum Vargamäel mitterahalise sissemaksena Järva maakonnas Albu vallasVetepere külas, Vargamäel asuva kinnistu koos 13 ehitisega, mille harilikväärtus kokku on 1 415 000 krooni ja vallasvara hariliku väärtusega kokku 216399 krooni. Järva maavanemale tehakse ülesandeks sõlmida sihtasutusega riigivaraüleandmise lepingud. Albu vald annab üle sihtasutusele vallapoolse osana"Toidutare" maaüksuse pindalaga 3949 m^2, mille harilik väärtus on 55000 krooni.

11. Asjatundjate komisjoni moodustamine
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: korralduse eelnõu
3. septembril 2002. a sõlmisid Vabariigi Valitsus, AS Eesti Raudtee, EestiRaudteelaste Ametiühing ja Eesti Vedurimeeste Ametiühing kokkuleppe 2002.aastal ASi Eesti Raudtee reorganiseerimise käigus koondatava tööjõu täiend- jaümberõppe kohta. Dokumendis lepiti kokku ka endistele ASi Eesti Raudteetöötajatele elamispinna soetamise toetuse andmise korras. Toetuse taotlemisegaseonduv asjaajamine toimub Sotsiaalministeeriumi kaudu, taotluste käsitlemiseksmoodustatakse asjatundjate komisjon. Oma esindajad on komisjoni nimetanud ASEesti Raudtee, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,Rahandusministeerium, Tööturuamet ja Eesti Raudteelaste Ametiühing. EestiVedurimeeste Ametiühing ei pea vajalikuks enda esindaja nimetamist komisjoni.

12. Nõusoleku andmine riigivara hoonestusõigusega koormamiseks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt antakse nõusolek Rahandusministeeriumile tema valitsemiselolevate, Narvas Mõisa 2c asuva kinnistu ja Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallasKõrgessaare alevikus Tööstuse tee 10b asuva kinnistu kui ASi Eesti Telefonjaamakonteinerite püstitamiseks vajaliku maa avaliku enampakkumiseta võieelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamiseks ASi EestiTelefon kasuks tähtajaga 50 aastat. Vastavad taotlused on esitanud AS EestiTelefon.
Hoonestamata riigimaale hoonestusõiguse seadmine toimub reeglina avalikuenampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise teel. Siiski on VabariigiValitsus andnud põhimõttelise nõusoleku üleriigilise mobiilsidevõrgu antennidepüstitamiseks vajalikule riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks avalikuenampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta.

13. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine munitsipaalomandisse Põlva vallas Adiste külas
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Põlva Linnavolikogu 5. aprilli 2002. a otsuse alusel esitatud taotlus käsitlebPõlva vallas Adiste külas asuva Adiste prügila maaüksuse Põlva linnamunitsipaalomandisse andmist kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseksja arenguks vajaliku maana. Munitsipaalomandisse taotletava maa-ala pindala on2,4 ha, sihtotstarve - jäätmehoidla maa, maa maksustamishind 2 200 krooni.Munitsipaalomandisse taotletav maaüksus koosneb endisele PõlvaKommunaalettevõtete Kombinaadile eraldatud ja praegu tegutsevast Adisteprügimäe alusest maast. Põlvamaa jäätmekava kohaselt jääb Adiste prügila pärastväikeprügilate sulgemist tugiprügilaks kuni Kagu-Eesti regionaalse prügilavalmimiseni. Enamuse prügilas ladustatavast olmeprügist moodustavad Põlvalinnast kogutavad jäätmed. Munitsipaalomandisse taotletav maaüksus koosneb1940. aasta 16. juuni seisuga eraomandis olnud Kriiva nr 76 talu maast, mis onõigustatud subjektile osaliselt tagastatud ning osaliselt kompenseeritud. Taotletavamaa kohta ei ole esitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmisetaotlusi. Munitsipaalomandisse taotletav maaüksus ei ole seotudkohtuvaidlustega. Põlva maavanem on seisukohal, et taotlus on põhjendatud javastab seadusele.

2) Maa andmine munitsipaalomandisse Tallinnas
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2001. a otsuse alusel esitatud taotluskäsitleb Lehe tänava ehitamiseks vajaliku maaüksuse Tallinna linnamunitsipaalomandisse andmist kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseksja arenguks vajaliku maana. Munitsipaalomandisse taotletava maaüksuse pindalaon 1355 m^2, sihtotstarve - transpordimaa, maa maksustamishind 37 900 krooni. Maaüksuspaikneb enne 1940. aasta 16. juunit eraomandis olnud endise kinnistu nr 1336maal, mille kohta ei ole esitatud maa tagastamise, asendamise egakompenseerimise taotlusi, samuti maa erastamise taotlusi. Taotluses toodudpõhjenduse kohaselt on munitsipaalomandisse taotletav maaüksus Tallinna linnalevajalik Lehe tänava lõigu väljaehitamiseks. Harju maavanem peab nimetatudmaaüksuse Tallinna linna munitsipaalomandisse andmist võimalikuks.

14. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Ain Seppik, minister Eldar Efendijev
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõus nimetatud Ksenija Filatova on saanud Eesti kodaniku passi kuisünnijärgne Eesti kodanik. Passi väljavahetamise taotluse menetlemisel ilmnesaga, et ta ei ole omandanud Eesti kodakondsust sünniga ega ole saanud seda kanaturalisatsiooni korras. Seega on ta saanud passi alusetult. Kodakondsus- jaMigratsiooniameti poolt läbiviidud täiendava kontrolli ja järelepärimistekäigus kogutud tõendite alusel ei ole Ksenija Filatova sünnijärgne kodakondsuskinnitust leidnud. Ksenija Filatova on nõustunud Kodakondsus- jaMigratsiooniameti järeldustega ning esitanud sooviavalduse Eesti kodakondsusesaamiseks naturalisatsiooni korras.
Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus eelnõus nimetatudKsenija Filatovale, kuna ta on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtudkodakondsuse saamise tingimused ja tema suhtes puuduvad kodakondsuse seadusessätestatud alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.

15. Eesti kodakondsusest vabastamine
Esitajad: siseminister Ain Seppik, minister Eldar Efendijev
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõus nimetatud 26 isikust 22 on täisealised, kes on sooviavalduse Eestikodakondsusest vabastamiseks esitanud kodakondsuse seaduse kohaselt. 4 eelnõusnimetatud isikut on alla 15-aastased alaealised, kelle Eesti kodakondsusestvabastamist taotleb tema vanem. 23 eelnõus loetletud isikut elavad püsivaltvälisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses asukohariigikodakondsuse saamisega. Neist 22 elavad Soome Vabariigis ja 1 Ukrainas. 3isikut elavad Eestis ning neist 2 soovivad saada Vene Föderatsiooni ja 1Austria kodanikuks.

16. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitajad: siseminister Ain Seppik, minister Eldar Efendijev
Tüüp: korralduse eelnõu
Vladimir Kokk (sünd. 1977) esitas sooviavalduse Eesti kodakondsuse saamiseks,mis võeti menetlusse 4. aprillil 2002. a. 26. juunil 2001. a mõistis NarvaLinnakohus Vladimir Koka süüdi ning mõistis talle karistuseks ühe aasta jakolme kuu pikkuse vabadusekaotuse. Vastavalt kodakondsuse seadusele ei anta egataastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eesttalle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatusei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikekuritegude eest. Vladimir Koka karistuse kandmine lõppes 24. jaanuaril 2002. a,mil ta vabanes Murru vanglast. Karistusregistri seaduse kohaselt kustutataksekaristusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui kuni kolmeaastasevangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. Eeltoodust tulenevaltkustutatakse Vladimir Koka karistusandmed karistusregistrist mitte enne 24.jaanuari 2007. a. Siseministeerium teeb ettepaneku mitte anda Eestikodakondsust Vladimir Kokale, kuna ta on toime pannud kuriteo, mille eest talleon mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja tema karistatus ei olekustunud.

17. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformireservfondist Sotsiaalministeeriumile tööhõivega seotud probleemidelahendamiseks Sihtasutuse Kesk-Eesti Noortekeskus projekti "Järvamaanoorte tööhõivekeskuste käivitamise programm "Avatud tee""rahastamiseks
Esitajad: rahandusminister Harri Õunapuu, sotsiaalminister Siiri Oviir
Valitsus arutab eelarvevälisest omandireformi reservfondistSotsiaalministeeriumile tagastamatu toetusena 252 000 krooni eraldamisttööhõivega seotud probleemide lahendamiseks Sihtasutuse Kesk-Eesti Noortekeskusprojekti "Järvamaa noorte tööhõivekeskuste käivitamise programm "Avatud tee""rahastamiseks.
Sihtasutuse Kesk-Eesti Noortekeskus projekti "Järvamaa noorte tööhõivekeskustekäivitamise programm "Avatud tee"" kogumaksumus on 1 084 010 krooni, milleleSotsiaalministeerium taotleb kaasfinantseerimist Vabariigi Valitsuseeelarvevälisest omandireformi reservfondist 296 900 krooni ulatuses. Projektieesmärk on töö- ja haridusvõimaluste loomine õpiraskustega ja töösituatsioonistuge vajavatele noortele vanuses 14-24 aastat, kuna koolist väljalangenute arvpidevalt kasvab ja need noored ei ole võimeliselt koheselt iseseisvalt tööturulkonkureerima. Projektiga ettenähtud tegevused on kavandatud realiseeridaetapiviisiliselt, jaotatuna 6 etappi. Projekti tulemusena luuakse 2 noorte töö-ja aktiviseerimiskeskust Paides ja Imaveres, eesmärgiga aidata noortel tõstaoma konkurentsivõimet astumaks kutseõppeasutusse või konkureerimakstööjõuturul. Töötatakse välja õppeprogramm, noorte töökeskuse näidismudel tugevajavatele noortele ning luuakse võrgustik ettevõtjate, koolide, kohalikeomavalitsuste ja teiste institutsioonide vahel. Vastavalt Järvamaa noortetööhõivekeskuste käivitamise programm "Avatud tee" eelarvele onfinantseerijateks Paide Linnavalitsus (260 600 krooni), Imavere Vallavalitsus(117 800 krooni), Järva Maavalitsus (50 000 krooni), Järvamaa OmavalitsusteLiit (45 000 krooni), Haridusministeerium (107 600 krooni), Siseministeerium(190 000 krooni) ja SA Kesk-Eesti Noortekeskus (16 000 krooni).
Rahandusministeerium leiab, et ei ole põhjendatud kompenseerida kulutusiruumide rendiks ja toitlustamiseks. Lektorite tasustamisel on arvestatudtunnitasuga 160 krooni, esialgselt taotletud 200 krooni asemel ja juhendajatetöötasuks 3000 krooni (taotletud 4000 kr), millele lisanduvad sotsiaalmaksud.Seega on minimaalselt vajalikuks ja põhjendatuks peetud 252 000 kroonieraldamist, et võimaldada projekti käivitamist. ArvestadesSotsiaalministeeriumi taotlust ja omandireformi reservfondi jääki (alateskäesolevast aastast ei laeku omandireformi reservfondi täiendavalt raha) ningteisi potentsiaalseid taotlusi (sundüürnike probleem, EEA erastamistehingutegaseotud nõuded), teeb Rahandusministeerium ettepaneku eraldada VabariigiValitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist Sotsiaalministeeriumiletagastamatu toetusena 252 000 krooni tööhõivega seotud probleemidelahendamiseks Sihtasutuse Kesk-Eesti Noortekeskus projekti "Järvamaa noortetööhõivekeskuste käivitamise programm "Avatud tee"" rahastamiseks.

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformireservfondist Valga Maavalitsusele Karula Lasteaia õigusjärgsele omanikuletagastatud hoonest ümberasumisega seotud kulude katteks
Esitajad: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab eelarvevälisest omandireformi reservfondist ValgaMaavalitsusele tagastamatu toetusena 290 000 krooni eraldamist Karula Lasteaiaõigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest ümberasumisega seotud kuludekatteks. Valga Maavalitsus taotleb Vabariigi Valitsuse eelarvevälisestomandireformi reservfondist 694 000 krooni Karula vallas asuva Karula Lasteaiaõigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest ümberasumisega seotud kuludekatteks. Karula Vallavalitsuse korraldusega tagastati Karula vallas Pikkjärvekülas Vissi A-113 kinnistul nr 12149 asuv elumaja Eesti Apostliku ÕigeusuKirikule. Tagastatud elumaja on kirikukompleksi kuuluvatest hoonetestühekorruseline hoone kasuliku pinnaga 181 m^2, mis on lasteaia kasutuses.Vallavalitsus peab nimetatud hoone õigusjärgsele omanikule tagastama 1. juuliks2003. a. Kõige sobivam on seletuskirja kohaselt kohandada lasteaia kasutusseLüllemäe Põhikooli internaadihoone osa teise korruse ruumidest. Sellegalaheneks ka lasteaia toitlustamise probleemid. Vastavalt esitatudkalkulatsioonidele kujuneks kogu remonttööde maksumuseks 828 900 krooni,millest lasteaiale vajalike ruumide osa koos osalise köögi remondiga moodustab643 900 krooni. Õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest ümberasumisegaseotud kulude kompenseerimisel lähtutakse põhimõttest, et riigi- jamunitsipaalasutuste ümberasumisel kaetakse Vabariigi Valitsuse eelarvevälisestomandireformi reservfondist kulud ulatuses, mis kindlustavad uues asukohasendistele analoogsed töö- ja olmetingimused. Eeltoodust tulenevalt kujuneksmaksimaalselt kompenseerimisele kuuluvaks summaks 482 700 krooni. Rahandusministeerium,arvestades Valga Maavalitsuse ja Karula Vallavalitsuse taotlusi jaHaridusministeeriumi toetust, omandireformi reservfondi jääki ning teisitaotlusi, teeb ettepaneku finantseerida kulutusi 60% ulatuses ning eraldadaVabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist ValgaMaavalitsusele tagastamatu toetusena 290 000 krooni.

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist maakondade päästeteenistusteleja kohaliku omavalitsuse päästeasutusele, üksik-päästekompaniidele,Päästeametile ning Piirivalve Lennusalgale metsatulekahjude ja muude loodusliketulekahjude kustutustöödel tekkinud kulutuste katteks
Esitaja: rahandusminister Harri Õunapuu
Valitsus arutab metsatulekahjude ja muude looduslike tulekahjude kustutustöödeltekkinud kulutuste katteks 2 500 000 krooni eraldamist. Siseministeeriumtaotleb Vabariigi Valitsuse reservist 2 500 000 krooni 2002. a toimunudmetsatulekahjude ja muude loodustulekahjude kustutamisel tekkinud kuludehüvitamiseks. Maakondlike päästeteenistuste ja teiste päästeasutustekogutaotlust on Siseministeerium vastavalt Päästeameti ettepanekule vähendanudarvestusega katta vaid minimaalsed kulud. Taotletav summa jaguneb 15maakondliku päästeteenistuse ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuse, 3üksik-päästekompanii, Päästeameti ja Piirivalve Lennusalga vahel. Seletuskirjakohaselt on käesolev aasta olnud väga tuleohtlik ning väljakutsete arvpõlengutele on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 6 728 võrra. VabariigiValitsuse 10. septembri 2002. a korraldusega eraldati Vabariigi Valituse reservistpäästeasutustele märtsis ja aprillis kulupõlengute ja metsatulekahjudekustutustöödel tekkinud majandamiskulude katteks 1 500 000 krooni. Kunametsatulekahjusid oli käesoleva aasta suvel tunduvalt rohkem kui tavaliselt,siis tuli päästetöötajatel teha pidevalt ületunde ja olla tööl väljaspoolgraafikujärgset tööaega, mis on aga siiani tasustamata. Tulenevalt eeltoodustesitab Rahandusministeerium Siseministeeriumi taotlusel korralduse eelnõuVabariigi Valitsuse reservist maakondade päästeteenistustele ja kohalikuomavalitsuse päästeasutusele, üksik-päästekompaniidele, Päästeametile jaPiirivalve Lennusalgale kokku 2 500 000 krooni eraldamise kohta metsa- ja muudeloodustulekahjude kustutamisel tekkinud kulude hüvitamiseks, sellest TartumaaPäästeteenistusele 147 007 krooni, Põlvamaa Päästeteenistusele 294 832 krooni,Saaremaa Päästeteenistusele 69 078 krooni, Järvamaa Päästeteenistusele 74 836krooni, Läänemaa Päästeteenistusele 11 512 krooni, Jõgevamaa Päästeteenistusele29 615 krooni, Lääne-Virumaa Päästeteenistusele 42 563 krooni, ViljandimaaPäästeteenistusele 108 177 krooni, Võrumaa Päästeteenistusele 83 425 krooni,Pärnumaa Päästeteenistusele 97 264 krooni, Valgamaa Päästeteenistusele 58 482krooni, Hiiumaa Päästeteenistusele 37 688 krooni, Raplamaa Päästeteenistusele31 433 krooni, Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametile 194 205 krooni, Ida-VirumaaPäästeteenistusele 745 729 krooni, Jõhvi Üksik-Päästekompaniile 43 853 krooni,Tallinna Üksik-Päästekompaniile 10 868 krooni, Tartu Üksik-Päästekompaniile 26132 krooni, Päästeametile 3 980 krooni ja Piirivalve Lennusalgale 389 321krooni.

18. Piiratud kalapüügiõiguse tasu määrad 2003. aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
Kalapüügiseadus sätestab, et piiratud kalapüügiõigus on tasuline. Tasu määrabigaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes püügivahendi liigist, sellepüügivõimsusest ja piirkonna eripärast. Tasu ei või ületada nelja protsentiväljapüütava kalakoguse harilikust väärtusest, välja arvatud siseveekogud, kusriik on teinud kulutusi angerja taastootmiseks. Nendes veekogudes onpüügiõiguse tasu püügivahendite kohta, millega püütakse angerjat, määratudarvestades eelmisel kolmel aastal taastootmiseks tehtud keskmist kulutust jalubatud püügivahendite arvu. Kala harilikuks väärtuseks on kohalik keskmineesmamüügihind. Eelnõuga kehtestatakse kalapüügiõiguse tasu kalapüügil piiratudkalapüügiloa alusel Läänemerel ning siseveekogudel. Eelnõu on koostatudmaakondade keskkonnateenistustelt ja teadusasutustest laekunud ettepanekutealusel. Eelnõuga kehtestatavad tasumäärad on võrreldes eelmise aastagamärgatavalt väiksemad, kuna piiratud kalapüügiõiguse tasud on ühtlustatudkutselise kalapüügiõiguse tasudega. Erinevalt kutselisest kalapüügistkehtestatakse piiratud kalapüügiõiguse tasud kuude kaupa, kuna piiratudkalapüügiloa alusel püüdja puhul on sisuliselt tegu harrastajaga, kes ei võtaluba välja terveks aastaks. Kalapüügiõiguse tasu kantakse riigieelarvesse.

19. Kutselise kalapüügiõiguse tasu määrad 2003. aastaks
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
Tüüp: määruse eelnõu
Kalapüügiseadus sätestab, et kutseline kalapüügiõigus on tasuline. Tasu määrabigaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes püügivahendi liigist, sellepüügivõimsusest ja piirkonna eripärast. Tasu ei või ületada nelja protsentiväljapüütava kalakoguse harilikust väärtusest, välja arvatud silmupüüki jaangerjapüüki käsitlevatel juhtudel, kui riik teeb kulutusi angerjavarutaastootmiseks. Määruse eelnõu on koostatud lähtudes Keskkonnaministeeriumimaakondade keskkonnateenistuste ja teadusasutustest laekunud ettepanekutest.Need eelnõu hinnamuudatused, mis ei põhine maakondade keskkonnateenistusteettepanekul, lähtuvad teadusasutuste poolt soovitatud ja teadusotstarbelisepüügi põhjal kehtestatud arvestuslikest hindadest. Tasumäärade kehtestamisel onarvestatud, et kalavaru seisund 2003. aastal on rannikumeres sarnane 2002.aasta seisundile ning üldjuhul on tasumäärad jäänud samaks, kui 2002. aastal. Kalapüügiõigusetasu merel on kehtestatud aastaks. Tasu aastast lühemate perioodide eest onkehtestatud siseveekogudes, tuginedes konkreetse maakonna keskkonnateenistuseettepanekule ning seal välja kujunenud praktikale. Lühema perioodi hindvõimaldab püüdjal valida kõige soodsamad püügikuud ja on seetõttuproportsionaalselt kõrgem, kui pikema perioodi hind. Kalapüügiõiguse tasu kantakseriigieelarvesse.

20. Eesti kodakondsuse andmine eriliste teenete eest
1) Eesti kodakondsuse andmine eriliste teenete eest
Esitajad: siseminister Ain Seppik, minister Eldar Efendijev
Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnissoniettepanekul Eesti kodakondsus eriliste teenete eest Aleksander Gurjanovile(sünd. 1955), tunnustades tema panust Eesti majandusse ja ekspordi arendamisse,mis on tõstnud Eesti rahvusvahelist mainet. Alates 1980. a töötab AleksanderGurjanov Sillamäe Põlevkivikeemiatehases (praegu AS Silmet). Viimase kolmeaasta jooksul, mil Aleksander Gurjanov on töötanud AS-i Silmettootmisdirektorina, on AS Silmet, üks maailma juhtivaid haruldasi metalle jamuldmetalle tootvaid ettevõtteid, saavutanud edu ekspordi alal ning omandanudrahvusvaheliselt hinnatud ja eduka eksportööri maine. Ligi 100% AS-i Silmettoodangust eksporditakse maailma arenenud tööstusriikide turgudele. Seega onAleksander Gurjanov andnud olulise panuse Eesti majanduse ja ekspordi arendamisse,mis on kaasa toonud kõrgeid hinnanguid Eesti majandusele nimetatud valdkonnasrahvusvahelisel tasandil ning tõstnud seeläbi Eesti rahvusvahelist mainet.
 
2) Eesti kodakondsuse andmine eriliste teenete eest
Esitajad: siseminister Ain Seppik, minister Eldar Efendijev
Kultuuriminister Margus Allikmaa ettepanekul antakse Eesti kodakondsus erilisteteenete eest Irina Mihhaljovale (sünd.1955), tunnustades tema teeneid Eestikultuuri arendamisel, mis on tõstnud Eesti rahvusvahelist mainet. IrinaMihhaljova on Narva linna teatristuudio "Ilmarine" produtsent. Teatrislavastatakse Eesti muinasjutte. Lisaks Eestile on teatristuudio "Ilmarine"esinenud Vene Föderatsioonis, Läti Vabariigis, Soome Vabariigis ja RootsiKuningriigis, mis on aidanud kaasa Eesti rahvaloomingu tutvustamiselevälisriikides. Irina Mihhaljova oli ka Narvas toimunud soome-ugri muinasjuttudefestivali "Muinasjutt´91" korraldaja. Festivali raames toimunud seminarilosalesid ka UNESCO esindajad. Seega on Irina Mihhaljova tegevus Eesti kultuuriarendamisel kaasa aidanud Eesti kultuuri rahvusvahelisele tuntusele jatunnustatusele ning tõstnud Eesti rahvusvahelist mainet.  

21. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr319 "Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine" muutmine
Esitaja: justiitsminister Märt Rask
Tüüp: määruse eelnõu
Justiitsministeerium teeb ettepaneku muuta põhimäärust seoses ministeeriumistoimuva struktuurimuudatusega ning töökorralduse täpsustamise vajadusega. Eelnõukohaselt moodustatakse erinevate õigusharude vahelise koostöö tugevdamiseeesmärgil üks õigusloome osakond, mis täidab kõiki ministeeriumi pädevusesolevaid õigusloomealaseid funktsioone, mida seni on täitnud 5 erinevat osakonda- avaliku õiguse, eraõiguse, karistusõiguse, õigusloome metoodika ning Tartuosakond. Moodustatavat õigusloome osakonda juhib vahetult õigusloomeasekantsler. Seletuskirjas märgitakse, et õigusloome osakondade näol ontegemist tihedalt seotud valdkondadega, kus olulisemad õigusharude reformid onkas juba lõpetatud või veel osaliselt lõpetamisel. Seetõttu omandabministeeriumide õigusloome koordineerimine ning sisuline analüüs senisestsuurema tähenduse. Õiguspoliitika kujundamine, õigusloome koordineerimine ninganalüüs eeldavad tihenevaid koostöösidemeid erinevate õigusharude vahel, misomakorda esitab suuremad nõudmised struktuuri paindlikkusele.

22. Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2001. a määruse nr 330"Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise kord" muutmine
Esitaja: haridusminister Mailis Rand
Tüüp: määruse eelnõu
Õiguskantsler esitas Vabariigi Valitsusele ettepaneku pealkirjas viidatud määrusekooskõlla viimiseks seadustega. Õiguskantsler leiab, et määrus on vastuolus põhikooli-ja gümnaasiumiseadusega. Õiguskantsleri hinnangul on otstarbekas määrusessepõhjaliku muudatuste paketi sisseviimine ühekorraga, kaasates optimaalselahendusvariandi leidmiseks ka huvigrupid. Vastavalt seletuskirjale tulebselleks moodustada vastav komisjon, kes töötaks välja ühised ettepanekud munitsipaalkoolidetegevuskulude katmises osalemise korra täpsustamiseks. Komisjoni moodustamineon Haridusministeeriumis ettevalmistamisel. Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuksmääruses riigi kaalutud keskmise õpilaskoha tegevuskulu arvestuslikku maksumustpuudutavad sätted. Seletuskirjas märgitakse, et tegemist ei ole lõplikulahendusega ning paralleelselt on moodustamisel komisjon. Samal ajal jääbmäärus reguleerima tegevuskulude katmises osalemise korda (arve esitamise ja selletasumise kord, õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse määramine,tegevuskulude katmises osalemine) juhuks, kui vallad või linnad ei jõua selleskokkuleppele ning tasumisele kuuluvat summat määrusega enam ei reguleerita. Kehtivamääruse kohaselt teatab valla- või linnavalitsus õpilaskoha tegevuskuludearvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta tegevuskulude katmises osalevatelevaldadele või linnadele hiljemalt 15. novembriks. See ei ole aga kooskõlas valla-ja linnaeelarve seadusega, mille kohaselt esitab valla- või linnavalitsuseelarve projekti volikogule hiljemalt 1 kuu enne eelarveaasta algust. Seetõttulükatakse tähtaeg edasi 15. detsembrini.

23. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määruse nr 416"Sertifitseerimise riikliku registri asutamine ja pidamisepõhimäärus" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson
Tüüp: määruse eelnõu
Määruse eelnõu esitatakse seoses vajadusega viia Vabariigi Valitsuse 12.12.2000määrus nr 416 vastavusse haldusmenetluse seadusega. Nimetatud määruse kohaseltteavitatakse isikut või asutust kirjalikult esitatud dokumentide kontrollimisetähtaja pikendamisest ja registrisse kandmise või sellest keeldumise otsusest.Tulenevalt haldusmenetluse seaduses sätestatust tehakse eelnõus ettepanekteavitada taotlejat posti teel väljastusteatega tähtkirjaga või lihtkirjaga võielektrooniliselt. Vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatule tehakseeelnõus ettepanek jätta kehtivast määrusest välja selliste dokumentideesitamise nõue, mille sisu on Sideametil endal võimalik elektrooniliseltkontrollida. See hõlmab riigilõivu tasumise tõendi esitamise nõudest,äriregistri B-kaardi koopia esitamise nõudest ning maksuvõlgnevuse puudumisetõendi esitamise nõudest loobumist. Eelnõu sisaldab ka ettepanekut täiendadakehtivat määrust nii, et volitatud töötleja saaks kontrollida elektrooniliseltisiku kantust registrisse, maksuvõla puudumist ja riigilõivu tasumist.

24. Eesti nõustumine "Ballistiliste rakettide levikut piiravarahvusvahelise käitumiskoodeksiga"
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt nõustutakse ballistiliste rakettide levikut piiravarahvusvahelise käitumiskoodeksis sisalduvate põhimõtetega ning tehakseVälisministeeriumile ülesandeks korraldada Madalmaade KuningriigiVälisministeeriumi teavitamine Eesti nõustumisest nimetatud koodeksiga. Ballistilisterakettide levikut piirav rahvusvaheline käitumiskoodeks on välja kasvanudRaketitehnoloogia Kontrollrethiimist (mitteametlik riikidevaheline kokkulepe,kuhu kuulub 33 riiki). Koodeksi eesmärgiks on laiendada raketitehnoloogialevikut tõkestavate riikide ringi. Käitumiskoodeksi näol on tegemistpoliitilise, mitte õiguslikult siduva dokumendiga. Koodeksi poliitiliseltsiduvad nõuded kutsuvad riike üles tõkestama ballistiliste relvadeväljatöötamist, katsetamist ja positsioneerimist ning mitte abistama riike, kesvõivad tegelda massihävitusrelvade ebaseadusliku väljatöötamise ja tootmisega.Samuti kutsub käitumiskoodeks ettevaatlikkusele nende riikide abistamisel, kesarendavad kosmoseprogramme, mille varjus võidakse välja töötadamassihävitusrelvade kandesuutlikkusega ballistilisi rakette. Ballistilisterakettide levikut piirava rahvusvahelise käitumiskoodeksi allkirjastamisekonverents toimub 25.-26. novembrini 2002. a Madalmaade Kuningriigis Haagis.

25. Kaasettekande tegemine "Patsiendiseaduse" eelnõu (1009 SE)teisel lugemisel Riigikogus
Esitaja: sotsiaalminister Siiri Oviir
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Riigikogu sotsiaalkomisjon pöördus 12. novembril 2002. a palvega VabariigiValitsuse poole kaaluda võimalust pidada patsiendiseaduse eelnõu teisellugemisel Riigikogu täiskogu istungil valitsusepoolne kaasettekanne. Riigikogusotsiaalkomisjoni esitatud ettepanek saadeti sotsiaalministrile, et tavalmistaks ette küsimuse arutamise tulenevalt  valitsuse istungil.

26. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku, alaliseesindaja nimetamine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-