Algus kell 10:00 Stenbocki majas 20. oktoobril 2005. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Üve Maloverjan 693 5719, Martin Jasko 693 5770
1. "Kohtute seaduse, advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse" eelnõu
Tüüp: seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Eelnõu olulisim põhimõtteline muudatus on rahvusvahelistesse kohtuinstitutsioonidesse tööle asunud Eesti kohtunikele nende ametiaja lõppemisel Eesti kohtunikuametisse tagasipöördumise võimaluse loomine.
Eelnõus sätestatud muudatused peaks julgustama Eesti kohtunikke rahvusvahelistesse kohtuinstantsidesse kandideerima, tagades selle, et rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis kogemuse saanud kohtunik jätkaks pärast ametiaja lõppu õigusemõistmist Eestis.
Euroopa Inimõiguste Kohtu teenistuses töötab kohtunikuna Rait Maruste ning Euroopa Kohtus kohtunikuna endine Riigikohtu esimees Uno Lõhmus ja esimese astme kohtus endine Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Küllike Jürimäe.
Teiste seaduste muutmisel ühtlustatakse õigusalast kõrgkvalifikatsiooni eeldavate ametite – kohtuniku- ja kohtunikuabiameti ning vabade õiguselukutsete pidajatele esitatavad haridusnõuded ja tingimused, millele ametitesse nimetatav isik peab vastama.
Samuti leevendatakse advokaatide ja vandetõlkide reklaamikeeldu, võimaldades avalikustada oma teenuste hinnakiri ning reklaamiks ei loeta ka advokaadi varasema töökäigu ja akadeemiliste kraadide avalikkusele teatamist.
Valdav osa eelnõuga kavandatavatest muudatustest ei too kaasa kulutusi ega kokkuhoidu.
Kulutusi toob kaasa kohtunikukandidaadi ettevalmistusteenistuse regulatsiooni muutmine - 801 000 krooni kohtunikukandidaatide palgatõusuks (praeguselt 10 000 kroonilt vähemalt 15 000 kroonini kuus) ning 5000 krooni teise astme kohtunikele kohtunikukandidaatide juhendamistasude maksmiseks.
2. "Taimekaitseseaduse, riigilõivuseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse" eelnõu
Tüüp: seaduse eelnõu
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Seaduseelnõuga soovitakse lahendada taimekaitseseaduse rakendamisel ilmnenud probleemid, ühtlustada seaduse teksti ja harmoneerida see Euroopa Liidu õigusaktidega.
Eestist kolmandatesse riikidesse kaubasaadetise toimetamisel kehtestatakse taimetervise nõuetele vastavuse kontrolli eest järelevalvetasu. Taimsete toodete Eestisse toimetamisel tehtavate järelevalvetoimingute kulude katmiseks võetakse samuti tasu.
Seaduseelnõus nähakse ette järelevalvetasu määramise põhimõtted, tasu maksja, tasu objekt, tasu maksmise alused, enammakstud järelevalvetasu tagastamise alused ning tasu sissenõudmise alus.
Taimetoodangu inspektsiooni kulud ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide taimetervise kontrollile kaetakse kohustatud isiku poolt makstavast järelevalvetasust.
Seletuskirja kohaselt toob seaduse vastuvõtmine kaasa suurema õiguskindluse, kuna eelnõu täpsustab seni seaduse tõlgendamisel probleeme tekitanud sätteid. Seadus annab võimaluse teha järelevalvetoiminguid erineval ajal ja eri kohas. Kauba saajal tuleb enne kaubasaadetise piirile jõudmist anda saadetise kohta rohkem teavet, mis omakorda võimaldab tõhusamalt teostada riiklikku järelevalvet. Samuti annab seadus õiguse võtta kaubasaadetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisel taimetervise kontrolli eest järelevalvetasu.
Prognooside kohaselt laekub taimetervise järelevalve tasust ligikaudu kolm miljonit krooni aastas. See summa katab inspektsiooni kulud, mis on seotud kolmandatest riikidest Eestisse toimetatavate kaubasaadetiste taimetervise kontrollimisega.
Seaduse jõustumisest arvates on taimetervise valdkonnas pistelise juhusliku kontrolli tegemiseks vaja luua viis järelevalveametniku töökohta, ühe ametniku töökoht taimekaitsevahendite jääkide hindamise alal, soetada viis autot, tellida analüüsid ja luua registri tarkvara. Seaduse rakendamise kogukulud on 3,024 miljonit krooni.
Seaduseelnõu oli valitsuse eelmise nädala istungi päevakorras, kuid põlumajandusministri ettepanekul seda siis ei arutatud.
3. "Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Tüüp: seaduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Eelnõu näeb ette sigarettide aktsiisimäära tõstmise võrreldes kehtivas seaduses sätestatuga aasta võrra kiiremini ning alkoholi maksumärkide kasutuselevõtmise.
Eelnõu kohaselt tõuseb 2006. aastal sigarettide aktsiisimäär kehtivas seaduses sätestatud 2007. aasta tasemele ja 2007. aastal 2008. aasta tasemele.
Aktsiisimäära tõstmine aitab kaasa sigarettide tarbimise vähenemisele, mis omakorda kahandaks suitsetamisest tingitud negatiivseid mõjusid inimeste tervisele.
Eelnõu kohaselt asendatakse kehtivas seaduses sätestatud alkoholiaktsiisi tõstmine kahel korral 5% võrra (1. jaanuaril 2006. a ja 1. jaanuaril 2007. a) aktsiisi tõusuga 10% võrra alates järgmise aasta 1. juulist. Muudatuse eesmärk on vältida inflatsiooni kiirenemist 2006. a I poolaastal, mis võib seada ohtu Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmise ja euro kasutuselevõtu.
Kange alkoholi maksumärgistamise eesmärgiks on vähendada salaalkoholi turgu.
Eelnõuga muudetakse õhusõiduki, laeva ja diplomaatide aktsiisikaubaga varustamise korda, sätestatakse biokütuse aktsiisiga maksustamine, täpsustatakse biokütuse ja kemikaalikäitleja aktsiisivabastust käsitlevate paragrahvide sõnastust ning tehakse redaktsioonilisi muudatusi.
Sigarettide aktsiisi täiendav tõstmine suurendab 2006. aastal riigieelarve tulusid umbes 25 miljoni krooni võrra. Alkoholi maksumärgistamine suurendab riigieelarve tulusid umbes 50-80 miljonit krooni võrra 12 kuu jooksul maksumärkide kasutuselevõtust alates. Alkoholi maksumärkide kasutuselevõtmise kulud maksu- ja tolliametile on ligikaudu 8 miljonit krooni aastas.
Maksumärgistamisele kuuluva alkoholi tootjad ja importijad peavad soetama märgistamise seadme või palkama tööjõudu, kes märke käsitsi kleebiks. Korkide märgistamise seade võib Viina Liidu hinnangul maksta 40–100 000 krooni. Lisanduvad maksumärkide arvepidamise kulud ja maksumärkide hoidmise kulud.
Seadus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2006. a, alkoholi maksumärgistamist puudutavaid sätteid rakendatakse 1. juulist 2006. a.
4. Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
Esitaja: kaitseminister Jürgen Ligi
Eelnõu kohaselt kasutatakse Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 35 kaitseväelast EL relvajõudude (European Union Force) poolt juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Missiooni tähtaeg on kuni 2 aastat, alates Eesti üksuse lähetamisest missioonipiirkonda.
Eesti planeerib alates 2005. aasta detsembrist osaleda Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil ALTHEA rühmasuuruse allüksusega. Tegemist oleks Eesti esimese tõsise panusega EL-i sõjalisse operatsiooni.
Operatsiooni ALTHEA peamiseks eesmärgiks on tagada Daytoni rahulepingu täitmine ning panustada ohutu keskkonna loomisesse Bosnias ja Hertsegoviinas.
Eesti osaluse suurendamine operatsioonil ALTHEA on kavandatud kaitseliidu baasil moodustatud jalaväerühmaga. Tegemist on kaitseliidu esimese välismissiooniga. Missioonile saadetav üksus komplekteeritakse kaitseliidu vabatahtlikest liikmetest, kellega sõlmitakse tegevteenistuslepingud missioonieelse väljaõppe ja missioonil viibimise ajaks. Missioonil osalemisele eelneva väljaõppe läbiviimise (umbes 15 nädalat) eest vastutab rahuoperatsioonide keskus.
Operatsioonis osalemise kuludena on kaitseministeeriumi eelarves käesoleval aastal arvestatud 6,3 miljonit krooni ning 2006. aastaks 22,6 miljonit krooni.
5. Arvamuse andmine seaduseelnõude ja Riigikogu otsuse eelnõu kohta
1) Arvamuse andmine "Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse" eelnõu (734 SE) kohta
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Eelnõu algatanud Isamaaliidu fraktsioon leiab, et 22. septembril 1944. a toimunud Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse kukutamist tuleb seaduse tasemel leinapäevana teadvustada ning teeb ettepaneku sätestada 22. september Otto Tiefi valitsuse mälestuspäevana, mis oleks ühtlasi ka leinapäev. Sel päeval oleks keelatud korraldada ka leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi.
2) Arvamuse andmine "Pärimisseaduse § 118 täiendamise seaduse" eelnõu (735 SE) kohta
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Esitajad: justiitsminister Rein Lang, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Riigikogu liige Kadi Pärnits on algatanud seadusemuudatuse eelnõu, et kiirendada korteriomandiks oleva pärandi vastuvõtmist vabastamaks korteriomandite haldajad pikaajalisest kohustusest krediteerida pärandiks olevaid vastuvõtmata korteriomandeid.
Kehtiva "Pärimisseaduse" järgi võib pärija võtta pärandiks oleva vara, sealhulgas korteriomandi, vastu 10 aasta jooksul.
Seadusemuudatusega vähendatakse aega, mille jooksul saab korteriomandi pärija korteriomandi vastu võtta, 6 kuuni.
3) Arvamuse andmine "Liikluskindlustuse seaduse § 22 muutmise seaduse" eelnõu (737 SE) kohta
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Esitajad: rahandusminister Aivar Sõerd, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Keskerakonna, Reformierakonna ja Rahvaliidu fraktsioonide poolt algatatud liikluskindlustuse seaduse muudatuste eesmärgiks on lihtsustada nende vanade autode kogujate ja maainimeste elu, kes kasutavad oma sõidukeid harva või ei sõida nendega mitme aasta jooksul üldse.
Seadusemuudatuse kohaselt on kindlustusandjal õigus leping üles öelda, kui leping on olnud maksevaba 24 kuud järjest (kehtiva seaduse kohaselt 12 kuud järjest). Sel juhul peaks autoomanik kord kahe aasta jooksul uue tavalepingu sõlmima.
4) Arvamuse andmine Riigikogu otsuse "Eesti kodanike relvavõitlusest NSV Liidu sõjalise okupatsiooni vastu" eelnõu (688 OE) kohta
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang
Isamaaliidu ja Res Publica fraktsioonide poolt algatatud eelnõu on esitatud Riigikogu seisukoha saamiseks eestlaste teenimise kohta II maailmasõjas osalenud sõjavägede, eriti Saksa armee ridades ning nõukogude okupatsiooni vastu peetud relvavõitluse ehk nn metsavendluse tunnustamiseks Riigikogu poolt.
Otsus väärtustab vabadusvõitlusena relvastatud võitlust Eesti Vabariigi nimel ning otsuse eesmärk ei ole identifitseeritavate isikute tunnustamine ega vabadusvõitlejate lõpliku ja kinnitatud nimekirja koostamine.
6. Eesti välisesinduste arengukava 2006-2009
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Välisminister esitab Vabariigi Valitsusele informatsiooni Eesti välisesinduste arengukava 2006 kuni 2009 kohta.
Informatsioonile kehtib juurdepääsupiirang.
7. Informatsioon aukonsulite võrgu laiendamise kohta
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Välisminister esitab Vabariigi Valitsusele informatsiooni aukonsulite võrgu laiendamise kohta.
Informatsioonile kehtib juurdepääsupiirang.
8. Kutselise kalapüügi võimalused 2006. aastaks
Esitajad: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: Määruse eelnõu
Määrusega kehtestatakse kutselise kalapüügi võimalused kalapüügiloa alusel 2006. aastaks.
Eelnõu ei käsitle Läänemeres rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räim, kilu, tursk ja lõhe) püügivõimalusi, sest Euroopa Liit pole nende kalaliikide liikmesriikide vahelist kvoodijaotust veel teinud.
Eelnõus on võimaluse piirides arvestatud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti-Vene valitsustevahelise kalanduskomisjoni soovitusi ning maakondade ettepanekuid, pidades silmas, et antud veekogul kasutatud erinevate püüniste püügivõimsus ei ületaks teadlaste soovitatud üldist püügikoormust.
9. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määruse nr 412 "Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise, kehtetuks tunnistamise ning kehtivuse peatamise kord ja kalapüügilubade vormid" muutmine
Tüüp: määruse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Valitsuse määruse muutmine on tingitud asjaolust, et kutselise kalapüügilubade andmise funktsioon läheb keskkonnaministeeriumilt ja keskkonnateenistuselt üle põllumajandusministeeriumile.
10. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määruse nr 244 "Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine" muutmine
Tüüp: määruse eelnõu
Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu
Eelnõu kohaselt muudetakse vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistut järgmiselt:
1) Harju maakonna Kuusalu vallas muudetakse Kiiu ja Kolga külad alevikeks;
2)Jõgeva maakonna Tabivere vallas ennistatakse Maarja küla enne 1950-id aastaid olnud nimi Maarja-Magdaleena;
3)Lääne maakonna Martna vallas eraldatakse Martna küla ja Suur-Lähtru külast Kuluse küla territoorium ning ennistatakse ajaloolise Kuluse küla nimi;
4)Võru maakonna Lasva vallas eraldatakse Tsolgo küla koosseisust Pille küla territoorium ja ennistatakse ajaloolise Pille küla nimi.
11. Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1996. a määruse nr 260 "Maa erakorralise hindamise korra kinnitamine" muutmine
Tüüp: määruse eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Eelnõuga viiakse maa erakorralist hindamist käsitlev määrus kooskõlla kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) kehtiva redaktsiooniga.
Eelnõusse on toodud mõiste “sundvõõrandamine riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks või kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks”.
Eelnimetatud põhjusel sundvõõrandamisel täidavad senini maavanema pädevuses olevaid funktsioone (ekspertide kaasamine, komisjoni moodustamine, kinnisasjal vaatluste korraldamine, kohtutäiturile kinnisasja üles kirjutamise, hindamise ja hoiule võtmise ülesande andmine, hindaja tasu suuruse määramine) vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniminister ning valla- ja linnavalitsus.
Kohtutäitur saadab hindamisaruande kas maavanemale, majandus- ja kommunikatsiooniministrile või valla- ja linnavalitsusele ning sundvõõrandamise taotlejale, kinnisasja omanikule ja piiratud asjaõiguse omajale.
Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused seonduvad sundvõõrandatavate kinnisasjade hindamisega tegevuslitsentsi omava maa hindaja poolt ning sõltuvad hinnatavast objektist. Lihtsamate hindamismenetluste puhul algavad hinnad 2000-3000 kroonist.
12. Volituste andmine
Tüüp: korralduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Korraldusega volitatakse maanteeameti peadirektorit Riho Sõrmust esindama Eesti Vabariiki maanteeameti põhitegevuseks vajalike maaüksuste (riigimaantee nr 1 Tallinn-Narva 7,06 kilomeetri pikkusel Kukruse - Jõhvi lõigul teemaa laiendamiseks) omandamiseks maa omanikega läbirääkimiste pidamisel ning vajalike tehingute sooritamiseks kõigi seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega.
Projekti kohaselt on lahendatud olemasoleva maanteelõigu rekonstrueerimine Kukruse liiklussõlmest kuni Jõhvi liiklussõlmeni, uue neljarealise I klassi möödasõidutee rajamine Kukruse liiklussõlmest Tammiku liiklussõlmeni. Olemasolev teelõik rekonstrueeritakse 4-realisena alates Tammiku liiklussõlmest. Nähakse ette ehitada 4 eritasandilist ristmikku – Kukruse, Tammiku, Aiandi ja Jõhvi. Lisaks on projekteeritud 4 viadukti ja 2 tunnelit kogu motoriseeritud liiklusele, kaasa arvatud põllumajanduslik transport, jalgratturid ja jalakäijad .
Kukruse - Jõhvi lõigul on teemaa laiendamiseks ja ristmike ehitamiseks vajalik riigile osta 24 kinnistu omanikelt kokku 39 ha maad.
Maakorralduslikke töid on kavandatud teostada 2006. aastal. Teelõik kuulub ISPA/Ühtekuuluvusfondi vahenditest kaasrahastatavate objektide nimekirja ning ehitamise aasta on kava kohaselt 2006/2007.
13. Loa andmine erandi tegemiseks Tallinna linnas trammi- ja trollibussiveo teenuse osutamiseks ainuõiguse andmise tähtaja osas
Tüüp: korralduse eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Eelnõu kohaselt antakse luba Tallinna linnavalitsusele avaliku konkursi tulemuste põhjal kehtestada trammi- ja trollibussiveo teenuse osutamise ainuõigus Tallinna linna haldusterritooriumil Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise aktsiaseltsile tähtajaga kuni 10 aastat. Eelnõu esitatakse seoses vajadusega tagada Talllinna linna ühistranspordi stabiilne areng ning liinivõrku ja veeremisse tehtavate investeeringute tasuvus.
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS omab vastavalt infrastruktuuri ja erilise laiusega veeremit, mida ei oma sarnased ettevõtted naaberriikides. Tallinna linn on vastu võtnud arengkava, milles on otsustatud säilitada trammi- ja trollibussiliiklus.
Otsuse langetamisel on eelkõige lähtutud linnaelanike huvidest ja keskkonnasäästlikkuse seisukohast. Arengukava investeeringute programmis on ette nähtud rahalised vahendid trammi- ja trollibussiliikluse arendamisele.
14. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine (Keila-Joa loss)
Tüüp: korralduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Eelnõu kohaselt volitatakse rahandusminister Aivar Sõerdi riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi üldkoosolekul aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamise poolt kahe miljoni krooni võrra uute 1000- kroonise nimiväärtusega aktsiate väljalaskmise teel.
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile antakse üle välisministeeriumi valitsemisel olev riigivara hariliku väärtusega 2 000 000 krooni: kinnistu Keila-Joa loss (maa, lossihoone, külalistemaja, valvurihoone, ladu I ja ladu II).
Välisministeerium soovib Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile üle anda välisministeeriumi valitsemisel oleva kinnistu, millel asub ajalooline Keila-Joa loss koos kõrvalhoonete ning rajatistega. See on üks osa kunagise Keila-Joa mõisa maadest, ülejäänud osa, kus asub põhiliselt Keila-Joa pargi maa-ala jääb esialgu edasi välisministeeriumi valitsemisalasse.
Kuna lossihooned on historitsismi varasemateks näideteks Eestis, kuuluvad nad riigi kaitse all olevate kinnismälestiste hulka. Muinsuskaitse poolt on nimetatud hoonete kohta koostatud kaitsekohustuste teatised, mis antakse üle uuele omanikule.
Objekti taastamine ja korrashoid nõuab seletuskirja kohaselt märkimisväärseid kulutusi, mistõttu on otstarbekas kasutada täiendavate vahendite kaasamiseks riigi äriühingu võimalusi.
15. "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006" programmitäiendi kinnitamine
Tüüp: korralduse eelnõu
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Eelnõu kohaselt kinnitatakse "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtse programmdokumendi 2004-2006" (RAK) programmitäiend, mis on rakendusdokument RAKis sätestatud prioriteetide ja meetmete rakendamiseks.
RAK programmitäiend sisaldab:
- meetmete kirjeldusi (sh seirenäitajad ja meetmete rakendusüksused);
- meetmete tasemel finantsplaani ning ühisfinantseerimise korralduse kirjeldust;
- informeerimise ja avalikustamise kava;
- Euroopa Komisjoni ja Eesti vahelist elektroonilise andmevahetuse kirjeldust.
Vastavalt EL Nõukogu määrusele koostatakse programmdokumendile programmitäiend, millega rakendatakse abistrateegiat ja prioriteete ning mis sisaldab üksikasju meetme tasandil.
RAK programmitäiend ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest. RAKi alusel taotleb Eesti Euroopa Liidu struktuurifondidest kokku 371 miljonit eurot, omalt poolt tuleb prioriteete 2004-2008. aastal finantseerida kokku 123 miljoni euro ulatuses.
16. Riigieelarve vahendite ümberjaotamine
16.1. Riigieelarve vahendite ümberjaotamine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt vähendatakse haridus- ja teadusministeeriumile riigieelarvest ettenähtud assigneeringuid ja suunatakse vabanevad vahendid Vabariigi Valitsuse reservi. Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest eraldatakse siseministeeriumile Sisekaitseakadeemia uue koolitustellimuse rahastamiseks eelarveaasta lõpuni, ehk 1. septembrist 2005 kuni 31 detsembrini 2005.
Kooskõlas vanglaametnike väljaõppe ümberkorraldamise visiooniga moodustas justiitsminister oma 22.10.2004 käskkirjaga vanglaametnike väljaõppe ümberkorraldamisega tegeleva töörühma, mille eesmärk oli vastava õppekava ja kvalifitseeritud õppejõudude olemasolu arvestades koondada alates 2005/2006. õppeaastast kogu vanglaametnike koolitus Sisekaitseakadeemiasse.
Tallinna Pedagoogilises Seminaris vanglaametnike väljaõpe lõpetatakse ning õppe üleviimine ja uute õpilaste vastuvõtt haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalast siseministeeriumi valitsemisalasse toimub seisuga 1.09.2005.a.
27.09.2005. a haridus- ja teadusministeeriumi ning siseministeeriumi vahel sõlmitud koostööprtokolli kohaselt suunatakse valitsuse korralduse alusel vanglaametnike koolitusega seotud kulude katmiseks valitsuse reservi kaudu haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala 2005. a eelarvest kokku 900 000 krooni Siseministeeriumi valitsemisala 2005. a eelarvesse. Nimetatud summa jaguneb tegevuskuludeks 612 000 krooni, stipendiumideks 180 000 krooni ja õppetoetusteks 108 000 krooni.
Vastavalt rakenduskõrgkooli seadusele finantseerib sisekaitselise rakenduskõrgkooli tegevust siseministeerium.
16.2. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a korralduse nr 552 "Riigieelarve vahendite ümberjaotamine" muutmine
Esitajad: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt suunatakse Viljandi Kultuuriakadeemia e-riigikassa toetuste kontolt 95 195 krooni 9 senti ning tulu majandustegevusest kontolt 1 300 331 krooni 37 senti Vabariigi Valitsuse reservi., kust eraldatakse haridus- ja teadusministeeriumile 1 395 527 krooni 27 senti eraldisteks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiale (sealhulgas Eesti Kultuurkapitaliga sõlmitud lepingute täitmiseks 35 440 krooni, Eesti Teadusfondiga sõlmitud lepingu täitmiseks 58 084 krooni 90 senti, MTÜ Fenno-Ugria Asutusega sõlmitud lepingu täitmiseks 1671 krooni ning Viljandi Kultuuriakadeemia majandustegevustest laekunud tulu kasutamata jäägi arvel 1 300 331 krooni 37 senti).
16.3. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a korralduse nr 554 "Riigieelarve vahendite ümberjaotamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt suunatakse Ajaloo Instituudi e-riigikassa toetuste kontolt 147 597 krooni 51 senti Vabariigi Valitsuse reservi, kust eraldatakse haridus- ja teadusministeeriumile eraldisteks Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudile 147 597 krooni 51 senti (sealhulgas kultuuriministeeriumiga sõlmitud lepingute täitmiseks 51 876 krooni 3 senti ja Eesti teadusfondiga sõlmitud lepingu täitmiseks 95 721 krooni 48 senti).
17. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Kalle Laanet, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: 4 korralduse eelnõu
Siseministeerium teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus 26 isikule, kes on täitnud kodakondsuse seaduses ette nähtud kodakondsuse saamise tingimused ja kelle suhtes puuduvad alused Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.
Üks isik neist pole ühegi teise riigi kodanik, ülejäänud 25 saavad kodakondsuse tingimuslikult – korraldus jõustub iga konkreetse isiku suhtes tema senisest kodakondsusest vabastamisele järgneval päeval tingimusel, et kodakondsus- ja migratsiooniametile esitatakse vastav tõend.
18. Eesti kodakondsusest vabastamine
Esitajad: siseminister Kalle Laanet, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseministeerium teeb ettepaneku vabastada 20 isikut Eesti kodakondsusest, kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses sätestatud tingimused ja puuduvad piirangud Eesti kodakondsusest vabastamiseks.
19. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitajad: siseminister Kalle Laanet, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu
Siseministeerium teeb ettepaneku keelduda Eesti kodakondsuse andmisest ühele määratlemata kodakondsusega isikule, kelle suhtes tuvastati, et teda on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ning tema karistatus ei ole kustunud.
20. Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2005. a korralduse nr 162 "Teaduspoliitika komisjoni moodustamine ja selle koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt arvatakse teaduspoliitika komisjoni koosseisust välja Toivo Maimets, Raul Malmstein ja Peep Sürje. Komisjoni esimeheks nimetatakse haridus- ja teadusminister ja teadussekretäriks Rein Vaikmäe asemel haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja kohusetäitja Indrek Reimand. Komisjoni liikmeks nimetatakse Tallinna Tehnikaülikooli professor, molekulaartehnoloogia õppetooli juhataja Mati Karelson.
Komisjoni liikme Rein Vaikmäe ametinimetuseks loetakse Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor ja Tea Danilovi ametinimetuseks loetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna tehnoloogia ja innovatsiooni talituse juhataja kohusetäitja.
Teaduspoliitika komisjon on haridus- ja teadusministri nõuandev organ, kes:
- nõustab haridus- ja teadusministrit Teadus- ja Arendusnõukogule arutamiseks esitatavate teemade ettevalmistamisel ning Teadus- ja Arendusnõukogu poolt haridus- ja teadusministrile pandud ülesannete täitmisel;
- teeb ettepanekuid Eesti teaduspoliitika kujundamiseks;
- teeb ettepanekuid teadus- ja arendusasutuste finantseerimise põhimõtete ja strateegia kujundamiseks;
- teeb, tulenevalt evalveerimise tulemustest, ettepanekuid riigi teadus- ja arendusasutuste moodustamise, nende ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise ning haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigi teadus- ja arendusasutuste direktorite nimetamise kohta;
- teeb koostöös innovatsioonipoliitika komisjoniga ettepanekuid Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegiliste arengukavade kohta;
- täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.
Teaduspoliitika komisjoni moodustab ja selle koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.
21. Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2002. a korralduse nr 457-k "Eesti Vabariigi esindaja ja tema asendaja määramine Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriikide assambleesse" muutmine
Tüüp: korralduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Eelnõu kohaselt määratakse Eesti Vabariigi esindajaks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriikide assambleesse justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl ning esindaja asendajaks välisministeeriumi juriidilise osakonna ata¹ee Moonika Rosme.
22. Seisukoht Eesti Teaduste Akadeemia ettepaneku suhtes toetada ÜRO Peaassambleel rahvusvahelise Planeet Maa Aasta väljakuulutamist aastateks 2007–2009
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Eelnõu kohaselt nõustutakse Eesti Teaduste Akadeemia ettepanekuga toetada ÜRO Peaassambleel Rahvusvahelise Planeet Maa Aasta (alapealkirjaga – maateadused ühiskonna heaks) väljakuulutamist aastatel 2007–2009.
Rahvusvahelise Geoloogiateaduste Liidu eestvõttel võeti 26. augustil 2004. a Firenzes vastu deklaratsioon, milles 140 riigi maateadlased tegid ettepaneku UNESCO Täitevkomiteele toetada Rahvusvahelise Planeet Maa Aasta väljakuulutamist ÜRO tasemel, mis aitaks tõhustada panust planeedi jätkusuutliku arendamise toetuseks.
Edasine arutelu järgneb UNESCO peakonverentsil 2005. a oktoobris ÜRO Peaassamblee otsuse ettevalmistamiseks.
Eesti Geoloogia Rahvuskomitee palvel ning arvestades kavandatava ürituse kaalukust inimühiskonna jätkusuutliku arengu kontekstis, tegi Eesti Teaduste Akadeemia Vabariigi Valitsusele ettepaneku toetada ÜRO Peaassambleel Rahvusvahelise Planeet Maa Aasta väljakuulutamist.
23. Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 24. ja 25. oktoobri 2005. a istungil
Esitajad: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Põllumajandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Liidu põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 24. ja 25. oktoobril 2005. a toimuvaks istungiks.
24. Ülevaated Euroopa Liidu Nõukogu istungitest
24.1. Ülevaade Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 11. oktoobri 2005. a istungist
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitab ülevaate 11. oktoobril 2005. a toimunud Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu istungist. Istungil oli teemadeks:
1. Õigusaktide rakendamine: komisjon andis ülevaate 2005. aasta siseturu tulemustabelist, tõdes, et üldpilt on positiivsem kui varasematel aastatel. Esile tõstmist väärisid Leedu, Ungari ja Slovakkia, kes on tulemustabelis esimesed.
2. Parem õigusloome: komisjon teavitas edusammudest, vaatles ettepanekuid.
3. Poliitiline mõttevahetus REACH määruse üle. Nõukogu palus COREPER-il arutatud teemasid detailsemalt käsitleda, valmistamaks ette poliitilise kokkuleppe saavutamiseks novembri konkurentsivõime nõukogul.
4. Poliitiline mõttevahetus Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) (7RP) üle.
5. Riigiabi tegevuskava ja innovatsioon: komisjon tutvustas riigiabi reformi, mis viiakse läbi kolmes etapis. Riigiabi reformi esimese sammuna on välja antud konsultatsioonidokument, mis puudutab riigiabi innovatsioonisektorile.
6. Komisjoni info Euroopa ettevõtlusauhindadest.
7. Komisjoni teatis tööstuspoliitika kohta: teatises on välja toodud 27 erinevat tööstussektorit, mille põhjal tööstuspoliitika töö järgnevateks aastateks on kavandatud. Teatises on välja kuulutatud ka seitse valdkonnaülest poliitikainitsiatiivi.
8. Komisjoni info bioteaduste ja biotehnoloogia kohta.
24.2. Ülevaade Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 12. oktoobri 2005.a istungist
Esitaja: siseminister Kalle Laanet
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Siseminister ja justiitsminister esitavad informatsiooni 12. oktoobril 2005. a toimunud Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungi kohta.
Istungil oli arutlusel:
1. Raamotsuse eelnõu üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutamise kohta seoses töödeldud ja salvestatud või üldkasutatavates sidevõrkudes olevate andmete säilitamisega kuritegevuse ja kuritegude, sealhulgas terrorismi, tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks. Suur osa liikmesriike oli valmis aktsepteerima eesistuja kompromissi elemente. Nõukogu võttis seisukoha, et kulude kompenseerimise, ulatuse ja säilitusaja osas peab olema keskseks nõukogu seisukoht. Coreper jätkab arutelusid lahtiseks jäänud sisuliste küsimuste üle.
2. Debatita kiideti heaks nõukogu järeldused regionaalsete kaitseprogrammide tegevuskavade kohta: arutelu ÜRO pagulaste ülemkomissariga.
3. Debatita kiideti heaks nõukogu järeldused jälitusteabel põhineva politseikoostöö kohta.
4. Raamotsuse eelnõu Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta -- nõukogu arutab teemat uuesti detsembris sooviga eelnõu vastu võtta.
5. Räägiti lühidalt tippkohtumisest Venemaa esindajatega, kus saavutati kokkulepped viisade lihtsustamise ja illegaalsete immigrantide tagasivõtmise osas.
6. Maroko tagasivõtuleping: alustatakse tagasivõtulepingu osas läbirääkimisi Marokoga, kellega loodetakse läbirääkimised lõpetada juba lähitulevikus. Komisjon tutvustas lühidalt oma kolmeliikmelise tehnilise delegatsiooni visiiti Marokosse, tõdeti, et koostöö nii Maroko ja Al¾eeriaga kui ka Aafrika Liiduga tuleb viia uuele tasandile (Aafrika Liiduga trilateraalne dialoog koos ÜRO-ga).