VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD
Algus kell 10.00Stenbocki majas 20. novembril 2001. aastal
Vabariigi Valitsuse istungi kommenteeritudpäevakorrapunktid on mõeldud eelnevaks taustainformatsiooniks eelkõige ajakirjanikeleaga ka laiemale avalikkusele. Valitsuse pressibüroo poolt kirjutatud istungieelinfo kasutamisel peab arvestama, et istungi käigus võib Vabariigi Valitsusteha otsuse, mis erineb käesolevast eelinformatsioonist. Vabariigi Valitsusvõib otsuste eelnõusid istungi algul päevakorrast välja arvata, otsustadapäevakorrapunktide arutelu edasi lükata, viia läbi eelnõude esimese lugemise,samuti arutada täiendavaid päevakorrapunkte. Seepärast tuleb enneVabariigi Valitsuse istungi toimumist avaldada käesolevat istungimaterjalieelinfona ja arvestada, et need on ministeeriumide poolt valitsusele esitatudeelnõud ning ei pruugi olla lõplikud. Vabariigi Valitsuse OTSUSTEST annabvalitsuse pressibüroo teada jooksvalt istungi ajal läbi interneti aadressil www.riik.ee/press rubriigis OTSE VALITSUSEISTUNGILT või e-postiga.
Info: PriitPõiklik 693 5792 [email protected]ja Tex Vertmann 693 5714 [email protected]
1. ""Keskkonnakriminaalõigusliku kaitse konventsiooni" ratifitseerimise seaduse"eelnõu
Esitajad: välisminister Toomas Hendrik Ilves, justiitsminister Märt Rask
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus arutab ja otsustab keskkonna kriminaalõigusliku kaitsekonventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu heaks kiitmise. Konventsioonavati allakirjutamiseks 4. novembril 1998.a Strasbourgis. Keskkonnakriminaalõigusliku kaitse konventsiooni eesmärk on tõhustada Euroopaskeskkonnakaitset, kasutades selleks kriminaalõigust, vältimaks keskkonnalekahjulikku käitumist. Konventsioon käsitleb kuritegudena tahtlusest võiettevaatamatusest toime pandud tegusid, kui need põhjustavad olulist kahju õhu,vee, pinnase, taimestiku, loomastiku kvaliteedile, või mille tagajärjeks onisiku raske tervisekahjustus või surm. Konventsioonis sisaldub nii füüsilisekui ka juriidilise isiku kriminaalvastutus. Riigid peavad võimaldama varakonfiskeerimist, kindlustama keskkonnasutuste ja uurimisasutuste, prokuratuurikoostöö, samuti tagama rahvusvahelise koostöö. Sanktsioonideks on konventsioonikohaselt vabadusekaotus ja rahatrahv, lisakaristuseks võib konventsiooniosalinemäärata ka keskkonna seisukorra taastamise.
2. ""Kindlustustegevuse seaduse"muutmise ja täiendamise seaduse" eelnõu
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Seaduse eelnõu
K: Valitsus otsustab heaks kiita kindlustustegevuse seaduse muutmise jatäiendamise seaduse eelnõu. Muudatuste tegemine on tingitud vajadusest lahendadakindlustustegevuse seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid ning samuti tehatäiendusi Euroopa Liidu kindlustusvahendust reguleerivatest õigusaktidest.Muudatused on vajalikud, et võimaldada kindlustusmaakleritel ning -agentideltäita paremini neile pandud peamist kohustust - pakkuda kindlustusvõtjaleparimat ja optimaalseimat kindlustuskatet ja tagada seaduse kooskõlarahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetega.
3. Seisukoha andmine
Tüüp: Seisukoha andmine
1) Seisukoha andmine sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (900SE) kohta
Esitajad: sotsiaalminister Eiki Nestor, rahandusminister Siim Kallas
K: Valitsus annab omapoolse seisukoha Riigikogu liikme Edgar Savisaarealgatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE) kohta.
2) Seisukoha andmine VabariigiValitsuse seaduse ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu(902 SE) kohta
Esitajad: justiitsminister Märt Rask, kultuuriminister Signe Kivi
K: Vabariigi Valitsus annab omapoolse seisukoha Riigikogu kultuurikomisjonipoolt 5. novembril 2001. a algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse jahaldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (902 SE) kohta.
4. Aruanne riigikaitsest osavõtu kohustuse ja kaitseväeteenistuskohustusetäitmise kohta 2001. aastal
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus kuulab ära kaitseministeeriumi ülevaate riigikaitsestosavõtu kohustuse ja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise kohta 2001. aastal.Aruanne sisaldab andmeid kutsealuste ja reservväelaste kohta. Aruandeesitamisel on kutsealuste osas lähtutud 2001. aasta 1. jaanuari seisuga arvelolnud kutsealuste arvust ning näidatud, kui suur osa arvel olnud kutsealustestkutsuti ajateenistusse, milline oli ajateenistusse kutsutud kutsealustekaitseväeteenistuskõlblikkus, riigikeele oskus ja haridustase. Eraldi onkäsitletud kutsealuste arvelevõtmist ning näidatud, kui paljudel kutsealusteston kaitseväeteenistuse seaduse alusel õigus ajapikendusele ja kui suur osa kutsealusteston vabastatud ajateenistuskohustuse täitmisest.
5. Ametikohtade loetelu, kus töötamisel antakse pikendatud puhkust, japuhkuse kestus
Esitaja: sotsiaalminister Eiki Nestor
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Valitsus arutab ja otsustab ametikohtade loetelu, kus töötamisel antaksepikendatud puhkust, ja puhkuse kestus eelnõu heaks kiitmise. Eelnõu esitatakseseoses sellega, et 1. jaanuarist 2002 kaotab kehtivuse Eesti Vabariigipuhkuseseadus, mille alusel on kinnitatud haridus- ja teadusasutuste nende ametikohtadeloetelu, kus töötamisel antakse pikendatud puhkust ning tervishoiu- jahoolekandeasutuste ametikohtade loetelu, kus töötamisel antakse pikendatudpõhipuhkust. Eelnõus tehakse ettepanek tunnistada 1. jaanuarist 2002 nimetatudloetelud kehtetuks ja kehtestada 1. jaanuarist 2002 puhkuseseaduse aluselametikohtade loetelu, kus töötamisel antakse pikendatud puhkust, ja puhkusekestus. Määruse eelnõu ei erine põhimõtteliselt kehtivatest ülalnimetatudametikohtade loeteludest, millega antakse õigus pikendatud puhkusele.Täpsustatud on ametikohtade nimetusi ja redaktsiooni ning TeenistujateAmetiliitude Organisatsiooni ettepanekul on loetelusse lisatud puuetegainimeste kutsealase rehabilitatsiooni keskus.
6. Vabariigi Valitsuse 9. augusti 1999.a määruse nr 237 "Sissesõidukeeldude riikliku registri asutamine", 14. oktoobri1999. a määruse nr 309 "Riikliku pagulaste registri asutamine" ning 30.novembri 2000. a määruse nr 394 "Riikliku elamis- ja töölubade registriasutamine ning riikliku elamis- ja töölubade registri pidamise põhimäärus"muutmine
Esitaja: siseminister Tarmo Loodus
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab heaks kiita sissesõidukeeldude riikliku registriasutamise, riikliku pagulaste registri asutamise ja riikliku elamis- ja töölubaderegistri asutamine ning riikliku elamis- ja töölubade registri pidamisepõhimääruse muutmine eelnõu. Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus viia määrusedkooskõlla avaliku teabe seadusega ja selle vastuvõtmisega kaasnenudisikuandmete kaitse seaduse ning andmekogude seaduse muudatustega.Sissesõidukeeldude riikliku registri, riikliku pagulaste registri ja riiklikuelamis- ja töölubade registri pidamise põhimäärustes muudetakse sätteid, mispuudutavad juurdepääsu registrisse kantud andmetele. Muudatustega viiaksepõhimäärustesse sisse viide avaliku teabe seadusele ning tunnistataksekehtetuks need põhimääruste sätted, mis on reguleeritud seadusega.
7. Vabariigi Valitsuse määrustekehtetuks tunnistamine
Esitaja: teede- ja sideminister Toivo Jürgenson
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Valitsus arutab ja otsustab tunnistada kehtetuks järgmised määrused: 1)Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 1993. a määrus nr 391 rahvusvahelisesteeliikluses osalevate sõidukite kohta; 2) Vabariigi Valitsuse 31. augusti1995. a määrus nr 309 raha ja väärtpaberite veo eeskirja kinnitamine; 3)Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1996. a määrus nr 99 volituste andmineliiklusseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks; 4) Vabariigi Valitsuse25. juuni 1996. a määrus nr 177 teele liikluse korraldamiseks mittevajaliketeabevahendite ülespaneku korra kinnitamine.
8. Eesti PõllumajanduseMehhaniseerimise Instituudi ümberkorraldamine
Esitaja: põllumajandusminister Ivari Padar
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab heaks kiita Eesti PõllumajanduseMehhaniseerimise Instituudi ümberkorraldamise eelnõu. Tehakse ettepanek liita1. jaanuarist 2002.a Eesti Põllumajanduse Mehhaniseerimise Instituut EestiMaaviljeluse Instituudiga. Alates 1997. aastast ei ole Eesti PõllumajanduseMehhaniseerimise Instituudi teaduslikke uurimis- ja arendustöid riiklikultsihtfinantseeritud Haridusministeeriumi juures asuva Teaduskompetentsi Nõukogupoolt. Rahaliste vahendite vähesuse tõttu on iseseisva teadusinstituudieksisteerimine raskendatud. Samuti on kriitiline Eesti PõllumajanduseMehhaniseerimise Instituudi vanuseline struktuur (valdav osa teaduritest on üle60 aasta vanad). Seoses Eesti Põllumajanduse Mehhaniseerimise Instituudiliitmisega Eesti Maaviljeluse Instituudiga tehakse eelnõus ettepanek muutaValitsuse määrust nr 169 ministeeriumide määramine, kelle valitsemisalas onriigi teadus- ja arendusasutused, jättes nimetatud määruse punkti 1 alapunktist2 välja sõnad Eesti Põllumajanduse Mehhaniseerimise Instituut.
9. Riigi osalemisest ettevõtluses
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
K: Valitsus kuulab ära rahandusministeerium aruande riigile kuuluvateäriühingute ja äriühingute, kus riigil on enamusotsustusõigus võiotsustusõigus, 2000. aasta majandustegevusest. Aruanne koosneb neljast osast:1) ülevaade riigi äriühingute finantsmajanduslikust tegevusest 2000. aastal; 2)ülevaade tehingutest riigile kuuluvate aktsiate ja osadega 2000. aastal, aga ka2001. aastal; 3) ülevaade rahandusministeeriumile esitamisele kuuluvate nõukogukoosoleku protokollide ja nõukogu liikmete aruannete esitamisest; 4) kokkuvõteVabariigi Valitsuse 19.12.2000.a istungi protokolli nr 56 päevakorrapunktis nr49 märgitud otsuse täitmisest.
10. Riigi äriühingute ja äriühingute,kus riigil on enamusotsustusõigus või otsustusõigus, dividendimäära kinnitamine2002. aastaks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Valitsus arutab ja otsustab heaks kiita riigi äriühingute ja äriühingute,kus riigil on enamusotsustusõigus või otsustusõigus, dividendimäära kinnitamine2002. aastaks eelnõu. Eelnõu kohaselt peavad nimetatud äriühingud maksma 2002.aasta riigieelarvesse dividendidena 70% äriühingu 2001. majandusaastapuhaskasumist, millest on maha arvatud vastavalt äriseadustikule eelmisteaastate katmata kahjum.
Seletuskirja kohaselt peaks riik 2002. aastal oma osalustelt äriühingutesdividendidena 2001. majandusaasta puhaskasumilt kokku teenima 620 000 000krooni. See prognoos eeldab mõnede äriühingute suhtes üldisest dividendimäärasterineva dividendimäära rakendamist. Ettepaneku tegemisel erinevatedividendimäärade kehtestamiseks arvestab rahandusministeerium 2001.aastajooksul kooskõlastatud äriühingute tegevus- ja finantseesmärkidega.
11. Eesti kodakondsusest vabastamine
Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Valitsus kinnitab Eesti kodakondsusest vabastamise. Eelnõus nimetatud 27isikust 17 on täisealised, kes on sooviavalduse Eesti kodakondsusestvabastamiseks esitanud kodakondsuse seaduse kohaselt. 10 eelnõus nimetatudisikut on alla 15-aastased alaealised, kelle Eesti kodakondsusest vabastamisttaotleb tema vanem. 25 eelnõus loetletud isikut elavad püsivalt välisriigis jasoovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses asukohariigi kodakondsusesaamisega. Neist 21 elavad Soome Vabariigis ja 4 Rootsi Kuningriigis. 2 isikutelavad Eestis ning soovivad saada Venemaa Föderatsiooni kodanikuks.
Eelnõus nimetatud isikud on täitnud kodakondsuse seaduses sätestatud tingimusedja puuduvad piirangud nende Eesti kodakondsusest vabastamiseks.
12. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Tarmo Loodus, minister Katrin Saks
Tüüp: Korralduse eelnõu
K: Vabariigi Valitsus otsustab Eesti kodakondsuse andmise 48 isikule. Siseministeeriumteeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kõigile eelnõus nimetatud isikutele,kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamisetingimused ja nende suhtes puuduvad kodakondsuse seaduses sätestatud alusedEesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks.
13. Riigivara tasuta üleandmine
1) Riigivara tasuta üleandmine teede-ja sideministeeriumi valitsemisele
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
K: Valitsus otsustab heaks kiita eelnõu, milles keskkonnaministeerium annab tasutaüle teede- ja sideministeeriumi valitsemisele Harjumaal Viimsi vallas Muugakülas asuva Lasti maaüksuse pindalaga 16 627 m2. Lasti maaüksust taotleb ASTallinna Sadam Muuga sadama transiidivedusid tagavate raudteeharudeväljaehitamiseks. Kuna teede- jasideministeeriumi valitsemisalas on transpordi infrastruktuuri jainfotehnoloogiliste arengukavade koostamine ning elluviimine, seoses sellegaraudtee, maanteede ja tänavate, vee- ja õhuteede liikluse korraldamine, leiabkeskkonnaministeerium, et Lasti maaüksuse üleandmine teede- jasideministeeriumi valitsemisele on põhjendatud.
2) Riigivara tasuta üleandmine rahandusministeeriumi valitsemisele
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
K: Valitsus otsustab anda rahandusministeeriumi valitsemisele Harjumaal,Saaremaal, Valgamaal ja Võrumaal asuvad 6 maaüksust kogupindalaga 28 512 m2. Nimetatudmaaüksused on jäetud riigi omandisse riigi maareservina hoonestusõiguseseadmise eesmärgil ning need on vajalikud ASi Eesti Mobiiltelefon ja ASi EestiTelefon uute alajaamade rajamiseks. Maaüksused on registreeritud riigimaakatastris, riigivara registris ning kolm neist kantud kinnistusraamatusse.
3) Riigivara tasuta üleandmine teede-ja sideministeeriumi valitsemisele
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
K: Vabariigi Valitsus otsustab anda teede- ja sideministeeriumi valitsemiselePõlva maakonnas asuvad Abissaare karjääri katastriüksus pindalaga 10,46 ha,Abissaare kruusakarjääri laienduse katastriüksus pindalaga 2,46 ha, Kadajakarjääri katastriüksus pindalaga 3,30 ha ja Timo karjääri katastriüksuspindalaga 3,47 ha. Katastriüksuste sihtotstarve on karjääride maa. Nimetatudkarjäärid on vajalikud Maanteeameti Põlva teedevalitsuse tee-ehitustöödeteostamiseks. Riigimaa kasutusse andmise otsustab maa valitseja, s.o pärastriigivara tasuta üleandmise otsustamist teede- ja sideministeerium.
4) Riigivara tasuta üleandmine majandusministeeriumi valitsemisele
Esitaja: keskkonnaminister Heiki Kranich
K: Valitsus kiidab heaks eelnõu, mille kohaselt antakse Majandusministeeriumivalitsemisele tasuta üle Tallinnas, Nurmiku tee 14e asuv maaüksus pindalaga 30m2. Maaüksus on jäetud riigi omandisse riigi maareservina hoonestusõiguseseadmise eesmärgil ja see on vajalik ASi Eesti Energia uute komplektalajaamaderajamiseks.
14. Aktsiaseltsi E-Arsenalaktsiakapitali suurendamine
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik
K: Vabariigi Valitsus otsustab ASi E-Arsenal aktsiakapitali suurendamise. ASE-Arsenal tegeleb kaitsejõududele, piirivalvele, politseile, prokuratuurile,tollile, sisekaitseüksustele, sõjaväestatud päästeüksustele ningtäitevasutustele relvade ja nende laskemoona valmistamise, müügi, parandamise,ümbertegemise ja lammutamise teostamise ja korraldamisega. Ülesannetetäitmiseks on ASil E-Arsenal Politseiameti tegevusluba. Seletuskirja järgi onASil E-Arsenal oma osa Eesti NATO-ga ühinemise programmide täitmisel.Käesolevaks ajaks on ettevõttes kujunenud käibevahendite puudumise ja puudulikuaktsiakapitali struktuuri tõttu raske majanduslik olukord ning suuredvõlgnevused riigimaksude osas. ASi E-Arsenal aktsiakapital on 733 000 krooni jaaktsiate omanik on riik ning valitseja kaitseministeerium. Aktsiakapitalisuurendamine toimuks Vabariigi Valitsuse poolt volitatud kaitseministri otsusealusel uute 1 000-kroonise nimiväärtusega aktsiate väljalaskmise teel, millevalitsejaks oleks kaitseministeerium. Rahandusministeerium teeb ettepanekutäiendada eelnõu rahalise sissemakse summaga - 4 000 000 krooni. Eelnõus onnimetatud summa kajastatud, seletuskirja põhjal toimub aktsiakapitalisuurendamine kaitseministeeriumi eelarveliste vahendite arvelt.
15. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Vasalemma vallavalitsuseleÄmari põhikooli inventari soetamisega ja remondi lõpuleviimisega seotud kuludekatteks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Vabariigi Valitsus otsustab 200 000 krooni eraldamise vene õppekeelega Ämaripõhikooli inventari soetamisega ja remondi lõpuleviimisega seotud kuludekatteks. Põhikooli hoone on ehitatud 1970. aastatel. Vald on suutnud rahastadakoolihoone kõige hädavajalikuma remondi. Nagu märgib Rahandusministeeriumseletuskirjas on Vasalemma valla eelarve aastate vältel olnud äärmiseltpingeline ja omavalitsusel puudub võimalus teha investeeringuid, et tagada õppeprotsessi normaalne läbiviiminekoolis. Vaja on muretseda inventari ning lõpetada pooleliolevad remonditööd.
2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Politseiametile eelarvelisteassigneeringute taastamiseks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Vabariigi Valitsus otsustab eraldada Politseiametile 22 133 kroonieelarveliste assigneeringute taastamiseks. Vabariigi Valitsuse 9.02.1996. a määruse järgi toimubsundvõõrandatud relva ja laskemoona eest hüvitise maksmine Politseiametieelarveliste assigneeringute arvel, mis taastatakse üks kord kvartalisVabariigi Valitsuse reservist siseministeeriumi taotluse alusel.
3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist sotsiaalministeeriumileülekandmiseks Eesti Punasele Ristile natsismiohvritelt avaldustevastuvõtupunkti kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Vabariigi Valitsus otsustab oma reservist 67 428 krooni eraldamisesotsiaalministeeriumile ülekandmiseks Eesti Punasele Ristile natsismiohvriteltavalduste vastuvõtupunkti kulude katteks. Saksa Liidupäeva poolt 2. augustil2000.a fondi Mälestus, vastutus ja tulevik moodustamisega avanes ka Eestiselavatel natsismiohvritel võimalus saada rahalist kompensatsiooni IImaailmasõjas üleelatud kannatuste eest. Avaldusi võtab vastu Minskis asuv fondipartnerorganisatsioon, kellele Eestist vahendab taotlused Eesti Punase Ristijuurde loodud vastuvõtupunkt. Taotluste vastuvõtuaega pikendati 31. detsembrini2001.a ning seetõttu vajab vastuvõtupunkt täiendavaid rahalisi vahendeid omatöö jätkamiseks. Taotluste hulk on osutunud oodatust suuremaks.
4) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Politseiametile sideohvitseri2001. aasta ülalpidamiskulude katteks Eesti Vabariigi Peakonsulaadis Peterburis
Esitajad: rahandusminister Siim Kallas, siseminister Tarmo Loodus
K: Vabariigi Valitsus otsustab 1 066 000 krooni eraldamise oma reservistPolitseiametile sideohvitseri 2001.aasta ülalpidamiskulude katteks EestiVabariigi Peakonsulaadis Peterburis. Rahandusministeerium on lisanuderiarvamuse, milles esitab seisukoha, et kulusid ei saa pidadaettenägematuteks, sest juba 2000.aasta Eesti Euroopa Liitu integreerumisetegevuskava politseikoostööd käsitlevas peatükis rõhutati sideohvitserideteistesse riikidesse saatmise vajadust ja kulud oleks tulnud ette nähaPolitseiameti 2001.aasta eelarves, ega aktsepteeri nimetatud kulude katmistVabariigi Valitsuse reservist.
5) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformireservfondist Eesti Korteriühistute Liidu IV foorumi korraldamisega seotudkulude katteks
Esitaja: rahandusminister Siim Kallas
K: Vabariigi Valitsus otsustab eelarvevälisest omandireformi reservfondistEesti Korteriühistuste Liidule tagastamatu toetusena eraldada 220 000 krooniEesti Korteriühistute Liidu IV foorumi korraldamisega seotud kulude katteks. EestiKorteriühistute Liit taotleb Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformireservfondist tagastamatu toetusena 380 000 krooni Eesti Korteriühistute LiiduIV foorumi korraldamiseks, mis toimus 30.10.2001.a Foorumi eesmärk oli korteriühistuliikumise propageerimine,korteriühistute juhtide koolitamine, aktuaalsete küsimuste lahendamine japraktiliste nõuannete pakkumine. Projekti eelarve koostamisel on aluseks võetudeelnevate foorumite tegelikud kulud. Kogumaksumuseks on arvestatud 415 000krooni, millest Korteriühistute Liit on esialgselt pidanud võimalikuks kattaomavahendite arvel projekti ettevalmistamise kulud 35 000 krooni. Rahandusministeeriumoma seletuskirjas peab põhjendatuks Vabariigi Valitsuse eelarvevälisestomandireformi reservfondist 220 000 krooni eraldamist, mis sisaldab kulutusiruumide rendile, sünkroontõlkele, konverentsi materjalidele, konverentsi kogumikuväljaandmisele.
16. Erakorralise ja täievolilisesuursaadiku tagasikutsumine ja nimetamine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
17. Erakorralise ja täievolilisesuursaadiku nimetamine
Esitaja: välisminister Toomas Hendrik Ilves
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu