Valitsuse 20.11.2003 istungi kommenteeritud päevakord.

19.11.2003 | 00:00

Uudis

Algus kell 10.00 Stenbocki majas 20. novembril 2003. aastal

Palumearvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millelevõib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Hanna Hinrikus693 5792, Kersti Luha 693 5713.

Vabariigi Valitsuse istungil tehtavate otsuste kohta loe 20. novembrilalates kl 10.00 lähemalt briifinguruumist alateema "otse valitsuse istungilt"alt. (http://www.riik.ee/z2/avalik/list_news?form_id=003)

1. "Täiskasvanute koolituse seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse,huvialakooli seaduse, erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse,kutsõppeasutuse seaduse ja Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse"eelnõu
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: seaduse eelnõu
Eelnõu ettevalmistamise on tinginud vajadus tagada erakoolides korraldatavaõppetegevuse kõrgem tase ning erakooli õpilaste õiguste parem kaitse. Eelnõugatäpsustatakse koolituslubade väljaandmise korda, kehtestatakse rangemad nõudedkoolitusturule sisenemiseks ning täpsustatakse aluseid, milliste esinemisel onharidus- ja teadusministril võimalik tunnistada erakooli koolituslubakehtetuks. Erakooli õpilaste huvide parema kaitse tagamiseks täpsustatakseerakooli õpilase ja erakooli pidaja vahelist lepingut puudutavaid sätteid.Võrreldes kehtiva erakooliseaduse redaktsiooniga sõnastatakse erakooli nõukogukonkreetsed ülesanded. Täiskasvanute koolituse seadust, põhikooli- jagümnaasiumiseadust, huvialakooli seadust, koolieelse lasteasutuse seadust jakutseõppeasutuse seadust muudetakse seetõttu, et ühtlustada koolituslubadeväljastamise menetluse kord erakooliseaduse uue korraga. Kehtivaerakooliseaduse järgi kohaldatakse seadust füüsilisest isikust ettevõtjatele jaeraõiguslikele juriidilistele isikutele, kelle tegevuse tulemusena on võimalikomandada alus-, põhi-, kesk- (üldkeskharidus ja kutsekeskharidus) võikõrgharidus ja kelle poolt korraldatava õppe maht on enam kui 120 õppetundi.Eelnõus sätestatu kohaselt saab erakooli pidaja juriidiline vorm olla kasaktsiaselts, osaühing, sihtasutus või mittetulundusühing. Võrreldes kehtivaerakooliseadusega ei ole eelnõu kohaselt füüsilisest isikust ettevõtjalvõimalik asutada tasemehariduse omandamist võimaldavat õppeasutust. Eelnõukohaselt saab ülikooli pidajaks olla aktsiaselts, mille aktsiakapital onvähemalt 10 miljonit krooni, osaühing, mille osakapital on vähemalt 10 miljonitkrooni või sihtasutus või mittetulundusühing, mille omakapital on vähemalt 10miljonit krooni. Rakenduskõrgkooli pidajaks saab olla aktsiaselts, milleaktsiakapital on vähemalt 6 miljonit krooni, osaühing, mille osakapital onvähemalt 6 miljonit krooni või sihtasutus või mittetulundusühing, milleomakapital on vähemalt 6 miljonit krooni. Kutseõppeasutuse pidajaks saabaktsiaselts, mille aktsiakapital on vähemalt 1 miljon krooni, osaühing, milleosakapital on vähemalt 1 miljon krooni või sihtasutus või mittetulundusühing,mille omakapital on vähemalt 1 miljon krooni. Selliste summade arvestamisealuseks on minimaalne materiaalne baas, mille olemasolul on vastava taseme õpetvõimalik läbi viia. Nimetatud kapitalinõuded rakenduvad täiel määral 1.jaanuarist 2007. a. Samuti kohaldatakse uut regulatsiooni siis, kui erakoolipidaja taotleb uut koolitusluba või akrediteerimist. Uue koolitusloa võiakrediteerimise taotlemisel on ette nähtud erisus kutseõppeasutuste pidajale:kuni 1. jaanuarini 2007. a on kutseõppeasutuse pidaja aktsiakapitali,osakapitali või omakapitali suurus 500 000 krooni. Eelnõuga täpsustatakseerakooli nõukogu ülesandeid, milleks on: esitada erakooli pidajalekinnitamiseks erakooli põhikirja muutmisettepanekud; kuulata ära direktoriiga-aastase erakooli arengukava täitmise ülevaade; kuulata ära direktoriülevaade erakooli eelarve, erakooli pidaja majandusaasta aruande javahearuannete kohta; anda seisukoht teistes küsimustes, mis käesoleva seaduseja erakooli põhikirja alusel kuuluvad tema pädevusse. Täiskasvanute koolituseseadust, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, huvialakooli seadust, koolieelselasteasutuse seadust ja kutseõppeasutuse seadust muudetakse selleks, etühtlustada munitsipaalõppeasutuste koolituslubade menetlemise protsesserakoolide koolituslubade menetlemise protsessiga. Eesti Vabariigiharidusseaduse muudatusega tunnistatakse kehtetuks punkt, millega haridus- jateadusministeeriumi pädevusse kuulub ülikooli ja nende õppekavadeakrediteerimise korra kehtestamine. Ülikooliseaduse kohaselt kehtestabakrediteerimise korra Vabariigi Valitsus. Seadus jõustumine on kavandatud 1.veebruaril 2004. a. Erakooli (v. a erakutseõppeasutuse) pidaja kapitalinõudeidning juriidilise isiku vormi puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuarist 2007.aastal, välja arvatud juhul, kui taotletakse uut koolitusluba või akrediteerimist.

2. "Tsiviilkohtumenetluse seadustiku" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: seaduse eelnõu
Seaduse eesmärk on suurendada kodanikkonna usaldust riiklikusseõigusemõistmisesse ning sellega tagada ühiskonnas õiguskindlus. Esmaste abinõudenaeesmärgi saavutamisel nägid eelnõu koostajad menetluse kodanikukesksemaks,läbipaistvamaks, efektiivsemaks ja lihtsamaks muutmist. Tsiviilkohtumenetluseseadustiku eelnõu algatamine on vajalik kohtumenetluse regulatsioonikaasajastamiseks eelnevatel aastatel kehtestatud ja Riigikogus vahetultvastuvõtmist ootavatest materiaalõigust muutvatest regulatsioonidest lähtuvalt.Lisaks on eelnõu algatamine vajalik kohtumenetluse efektiivsemaks,ökonoomsemaks ja menetlusosalise seisukohalt läbipaistvamaks muutmiseks, etsuurendada kodanikkonna usaldust kehtiva õiguskorra ja õigusmõistmise süsteemisuhtes. Selle eesmärgi täitmiseks püüab eelnõu muu hulgas vähendada asjatuidprotsessiõigust puudutavaid vaidlusi. Sama oluline on vajadus tagada jasuurendada Eesti Vabariigi õiguskindlust kohtumenetlusega, milles kohtunikul oneelkõige erapooletu vahendaja ja õigust tundva nõuandja roll. Eelnõu eesmärgiksei ole kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhimõtteline muutmine, vaidpigem selle edasiarendamine uueneva materiaalõiguse vajadustega ningarvestamine informatsiooniühiskonna poolt õigusemõistmisele seatavateootustega. Seaduse rakendamisega tekivad järgmised kulutused: eelnõu tulevasterakendajate (kohtunike) täiendkoolituse kulud, mis on võimalik valdavalt kattaiga-aastaseks koolituskuludeks ettenähtud summade arvelt; menetlusabiletekkivad kulutused on tsiviilasjade osas näidatud riigi õigusabi seaduse eelnõuseletuskirjas, mis esitatakse uuesti kooskõlastamisele. Eelnõus ettenähtuddigitaaltehnoloogia rakendused kohtumenetluses ei ole kohustuslikud eelnõujõustumise hetkest, seetõttu ei kaasne vastavad kulud otseselt käesoleva eelnõuvastuvõtmisega. Nimetatud kulud on võimalik katta järk-järgultjustiitsministeeriumile infotehnoloogia arendamiseks ettenähtud vahenditearvel. Seadusesse sisseviidava kiirmenetluse tõttu, milles kohtunik sisuliseltasja läbi ei vaata, peaksid vähenema riigi kulutused ühe tsiviilasjalahendamisele, samuti vähenema tsiviilasja läbivaatamise keskmine aeg. Seadustagab nii tavakodanikule kui ka juriidilise haridusega isikule parema ülevaatetsiviilkohtumenetluses lahendamist leidvatest asjadest, kuna seaduskodifitseerib mitmed seni kohtumenetlusliku regulatsioonita olnudmenetlusliigid. Kogumis menetluse korrastamisega ja sellele järgnevakoolitusega tagab seadus tõhusa ja avaliku kohtumenetluse, mis suurendabusaldust kohtusüsteemi vastu.

3. Aruanne riigikaitsest osavõtu kohustuse ja kaitseväeteenistuskohustusetäitmise kohta riigis 2003. aastal
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Aruande esitamisel on kutsealuste osas lähtutud 2003. aasta 1. oktoobri seisugaarvel olnud kutsealuste arvust ning näidatud, kui suur osa arvel olnudkutsealustest kutsuti ajateenistusse, milline oli ajateenistusse kutsutudkutsealuste kaitseväeteenistuskõlblikkus, riigikeele oskus ja haridustase.Käsitletud on ka kutsealuste arvelevõtmist ning näidatud, kui paljudelkutsealustest on kaitseväeteenistuse seaduse alusel õigus ajapikendusele ja kuisuur osa kutsealustest on vabastatud ajateenistuskohustuse täitmisest, samutitoodud andmed ajateenistusest kõrvalehoidjate kohta. Aruandes on toodud samutiandmed kaitseväeteenistuskohustuslike kodanike kaasamise kohta reservväelasteõppekogunemistele 2003. a.

4. Rajatavate kaitsejõudude harjutusväljade asukohad
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Otsuse eelnõu kohaselt võetakse teadmiseks kaitseministri ettepanek rajatavatekaitsejõudude harjutusväljade asukohtade suhtes (Nursipalu harjutusväli Võrumaakonna Rõuge vallas; Kikepera harjutusväli Pärnu maakonna Surju vallas;Sirgala harjutusväli Ida-Viru maakonna Vaivara vallas; Männiku harjutusväliHarju maakonna Saku vallas; Klooga harjutusväli Harju maakonna Keila ja Padisevaldades) ja tehakse ülesandeks kaitseministrile alustada vajalike toimingutegaharjutusväljade rajamiseks. Pärast seda esitatakse eelnõu harjutusväljadeasutamise kohta otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Eelnõule lisatudseletuskiri kirjeldab rajatavate harjutusväljade asukohti ning seniseidtoiminguid nende piiride kindlaksmääramiseks, sealhulgas läbirääkimisi kohalikeomavalitsusüksustega.

5.Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha 2003/297/ÜVJP ja otsuse 2003/461/ÜVJPheakskiitmine ning ühinemine Euroopa Liidu eesistujariigi 13. mai 2003. a ja27. juuni 2003. a deklaratsioonidega
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Võttes arvesse poliitilise olukorra edasist halvenemist Birmas, sealhulgasmeetmete võtmata jätmist sunniviisilise töö kasutamise lõpetamiseks kooskõlasRahvusvahelise Tööorganisatsiooni kõrgetasemelise töörühma 2001. aastaaruandega, on Euroopa Liidu Nõukogu pidanud vajalikuks laiendada ja tugevdadaveelgi meetmeid, mis on Birma sõjaväelise rethiimi vastu. Euroopa Liidu Nõukoguühine seisukoht sätestab, et Euroopa Liidu liikmesriikides asuvate Birmadiplomaatiliste esinduste juures olevad sõjaväelased saadetakse välja ningkõigi Birmas asuvate Euroopa Liidu liikmesriikide diplomaatiliste esindustejuures olevad sõjaväelased kutsutakse tagasi. Ühine seisukoht kehtestab Birmasuhtes relvade, laskemoona ja sõjavarustuse embargo, mille all mõistetakseekspordi ning impordi keeldu ja mis hõlmab taparelvi ning nende laskemoona,relvaplatvorme, muid platvorme ja lisavarustust. Samuti hõlmab embargosõjatehnika varuosi, remonti, hooldust ja siiret. Birmasse suunatud projektidja programmid peatatakse, ainsana jäävad humanitaarabi- ja arenguprogrammid.Isikute suhtes, kes on riigi rahu- ja arengunõukogus juhtival kohal, Birmaturismisektori ametiisikud ning sõjaväe, valitsuse ja julgeolekujõududejuhtival kohal olevad isikud, kes kujundavad või viivad ellu poliitikat, mistakistab Birmal demokraatiale siirdumist, või saavad kasu sellisestpoliitikast, samuti nimetatud isikute perekonnaliikmete suhtes, kehtestataksereisikeeld. Ühise seisukoha lisas nimetatud isikute välismaal olevad rahalisedvahendid külmutatakse; Birmale ei tarnita mingit varustust, mida võidaksekasutada siserepressioonideks või terrorismiks; peatatakse valitsustekahepoolsed kõrgetasemelised visiidid Birmasse.

6. Piiripostide kuju, konstruktsioon, elemendid ja mõõtmed ning paigaldamisekord Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisel riigipiiril
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Tüüp: määruse eelnõu
Nimetatud eelnõu on välja töötatud selleks, et oleks võimalik valmistuda EestiVabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel allkirjastatava Eesti-Vene riigipiirilepingu täitmiseks. Piiripostide kuju, konstruktsioonide, elementide jamõõtmete kehtestamine Vabariigi Valitsuse poolt on vajalik selleks, et saaksriigipiiri lepingu jõustumisel hakata võimalikult kiiresti riigipiirimärgistamiseks vajalikke piiriposte valmistama. Määruse eelnõu kohaseltkehtestatakse Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisel riigipiirilEesti Vabariigi poolele paigaldatavate põhipiirimärgi osaks olevatepiiripostide kuju, konstruktsioon, elemendid ja mõõtmed ning paigaldamise kord.Eelnõu kohaselt paigaldatakse piiripostid selliselt, et riigivapi kujutispiiripostil jääb Venemaa Föderatsiooni poole ning piiriposti number EestiVabariigi poole. Piiripostide paigutamise täpsem kord määratakse kindlaks EestiVabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kokkuleppega. Piiripostidetegemise, nagu ka muud riigipiiri lepingu sõlmimisega seonduvad kulud katabVabariigi Valitsus vastavalt tulevikus Venemaa Föderatsiooniga sõlmitudEesti-Vene riigipiiri lepingule.

7. Rahvusvahelisele postisaadetisele tollikäitlusviisi määramiseks vajaliketolliformaalsuste teostamise kord
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt sätestatakse tolliformaalsused, mis tuleb teostadarahvusvahelise postisaadetise sisseveol tolliterritooriumile ja väljaveoltolliterritooriumilt, ning määratakse kindlaks dokumendid, mis tuleb tollilepostisaadetise tolliformaalsuste teostamiseks esitada. Eksporditolliprotseduuri rakendamise eeskirjast jäetakse piiritolliasutuste loetelustvälja postiteenuse osutaja. Tolliformaalsuste teostamiseks peab postiteenuseosutaja üldjuhul esitama tollile postisaadetise saatelehe, pakikaardi jarahvusvahelise postisaadetise deklaratsiooni. Lisaks esitataksetollideklaratsioon, kui saabuvas või väljasaadetavas postisaadetises sisalduvakauba kogus ületab tollieeskirjadega kehtestatud piirnormi või kui on tegemisteriluba nõudva kaubaga. Välisriigist saabunud postisaadetise läbivaatus toimubpostiteenuse osutaja asukohas enne selle väljastamist saajale, väljasaadetavapostisaadetise puhul peale selle postiteenuse osutaja poolt vastuvõtmist.Võrreldes kehtiva määrusega sisaldab eelnõu seletuskirja kohaselt põhimõttelistmuudatust - postisaadetise vedamisel tolliterritooriumil ei rakendata enamtransiidi tolliprotseduuri. Postisaadetised, millele tuleb teostadatolliformaalsused, toimetatakse maakondade keskustes asuvatessepostiasutustesse ja sealt postikeskusesse riigisisese posti saatelehega.Postisaadetis on alates selle välisriigist tolliterritooriumile saabumisestkuni tollikäitlusviisi määramiseni tollijärelevalve all.

8. Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolliterviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõus tehakse ettepanek kehtestada tuukrite tervisenõuded, eelneva japerioodilise tervisekontrolli käigus tehtavate terviseuuringute loetelu,tuukrina töötamise meditsiiniliste vastunäidustuste loetelu, tervisekontrollisagedus ja tuukrina töötamise sobivust tõendava tervisetõendi väljaandmise kordning tuukri tervisekontrolli kaardi ja tervisetõendi näidisvormid. Määrusegasätestatavat kohaldatakse kuni 60 m sügavusel töötavatele tuukritele. 60 m onmaksimaalne sügavus, kuhu võib sukelduda õhku hingates. Sügavamassesukeldumiseks on vaja kunstlikke hingamisgaase, mille indiferentsekskomponendiks on heelium. Selliseid allveetöid teevad ainult spetsialiseeritudallveetööde firmad, kellel on ka oma meditsiiniteenistus ja spetsiaalneaparatuur. Eestis selliseid firmasid ei ole. Seletuskirja kohaselt töötabEestis ligikaudu 150 tuukrit, peamiselt kahe ministeeriumi - siseministeeriumija kaitseministeeriumi - valitsemisalas. Lisaks teeb tuukritöid 5-6 erafirmat.Kuna Eestis töötab käesoleval ajal ainult üks allveemeditsiinitäienduskoolituse läbinud arst AS Lääne-Tallina Keskhaiglas, siis piisavaltsuurt töömahtu arvestades on 2004. aastal vaja ette näha veel vähemalt kahearsti täienduskoolitus allveemeditsiini alal. Nimetatud täienduskoolitustEestis ei korraldata. Eesti ainus rekompressioonikamber asub AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas.See kamber on kasutuses nii tuukrite tervisekontrolli läbiviimisel kui ka nendeväljaõppel, samuti hädaabi osutamisel tuukri võimaliku terviserikke korral.Lisaks rekompressioonikambri NATO standardite nõuete kohasele renoveerimiseleja töökorras hoidmisele on kompleksteenuse osutamiseks hädavajalik hankida kauus hapnikuhingamisseade. Hädaabi osutamine nõuab helikopteri maandumisplatsiehitamist rekompressioonikambri lähedusse. Kuna Eestile lähimad välisriikidespaiknevad rekompressioonikambrid asuvad Soome Vabariigis (Turus) ja LeeduVabariigis (Klaipedas), ei ole selle teenuse sisseostmine funktsionaalselt egamajanduslikult otstarbekohane. Loetletud kulude maksumus kokku on eelnõuautorite sõnul orienteeruvalt 1,3 miljonit krooni.

9. Töötuskindlustusmakse määrad 2004. aastal
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: määruse eelnõu
Töötuskindlustuse seaduse kohaselt teeb Eesti Töötukassa nõukogusotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötuskindlustusmaksemäärade kehtestamise kohta hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. novembriks ningVabariigi Valitsus kehtestab kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmaksemäärad hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks. Eesti Töötukassa nõukoguettepanekul kehtestatakse eelnõu kohaselt 2004. aastaks kindlustatutöötuskindlustusmakse määraks 1% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,5%töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. Seegatöötuskindlustusmakse määrad võrreldes 2003. aastaga ei muutu. Eesti Töötukassanõukogu ettepanek jätta 2004. aasta töötuskindlustusmakse määrad 2003. aastagavõrreldes muutmata lähtub järgmistest kaalutlustest:
1) Töötuskindlustussüsteem on Eestis rakendunud väga lühikest aega, mistõttupuudub adekvaatne teadmine reaalselt hüvitiste taotlejate ning hüvitisteleõigust omavate isikute tegelikust käitumisest ja vahekorrast tööturul. Süsteemilühikese toimimise tõttu on võimalik, et kõik õigustatud subjektid ei tea omaõigusest hüvitist taotleda, mis pikemas perspektiivis võib muutuda.
2) 2003. aasta üheksa kuu statistiline aegrida ei ole piisav, andmaks pädevatinformatsiooni pikemate prognooside tegemiseks, mis puudutabtöötuskindlustusmakse määrade prognoosi aluseks olevatetöötuskindlustussüsteemi väliste majandusnäitajate (kindlustatute keskminetöötasu, prognoositav töötuse määr, sh uued töötud) suhet töötuskindlustuseseaduse alusel väljamakstavatesse hüvitistesse (hüvitiste saajate arv,töötuskindlustushüvitise kestvuse periood, töölepingute kollektiivseülesütlemise praktika). Üksnes 2003. aasta üheksa kuu andmetele tuginedes eiole usaldusväärne teha pikemaajalisi prognoose töötuskindlustus-süsteemilaekumiste ja väljamaksete proportsiooni kohta.
3) Töötuskindlustussüsteem on rakendunud Eesti majandusele positiivsel ajal,mil töötuse määr on olnud langustrendis. Töötuskindlustussüsteem peab kaitsmakindlustatud isikuid igas majandustsükli etapis ka pikas perspektiivis.Erinevate majandustsüklite etappidel, kus majandussurutis võib kesta kaks kunikolm aastat, on eesmärk hoida süsteem stabiilne, mitte muutatöötuskindlustusmakse määrasid igal aastal. Oluline on vältida olukorda, kusmaksemäärasid tuleks tõsta majanduslanguse perioodil.

10. Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a korralduse nr 405-k"Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoniEesti-poolse koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt arvatakse koosseisust välja Ahti Raidal ja nimetataksekomisjoni liikmeks välisministeeriumi III poliitikaosakonna 5. büroo I sekretärIvo Parmas.
Lähtudes piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamisekonventsiooni, millega reguleeritakse riikide majandussuhteid ja -tegevustpiiriveekogudel ning rahvusvahelistes vesikondades, on sõlmitud Eesti Vabariigivalitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise piiriveekogude kaitse jasäästliku kasutamise kokkulepe. Konventsiooni alusel on pooled moodustanudvõrdse esindatuse alusel Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamiseühiskomisjoni, mille Eesti poole koosseisu kinnitas Vabariigi Valitsus oma 12.mai 1998. a korraldusega. Komisjoni põhiülesandeks on riikide koostöökoordineerimine Narva jõe valgalal, mille koosseisu kuuluvad ka mõlemalepoolele oluline Narva veehoidla ja Euroopa suurim rahvusvaheline järv Peipsi.Komisjon tuleb kokku tavaliselt kord aastas. Praktiline tegevus toimubtöörühmades komisjoni kinnitatud koostööprogrammi ja tööplaanide alusel.Ühiskomisjoni kuuluvad keskkonnaministeeriumi, piirivalveameti, välisministeeriumining minister Jaan Õunapuu büroo esindajad.

11. Eesti kodakondsuse andmine
1) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu
Jelena Tdudajeva (sünd.1981) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetikodakondsus- ja migratsiooniametis menetlusse 2. septembril 2002. a. JelenaTdudajeva on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt eivõi Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsustsaada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatudvalitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseregistreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ningvastab sätestatud tingimustele, ja esitab tõendi selle kohta, et ta onvabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eestikodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. JelenaTdudajeva esitas Venemaa Föderatsiooni Peakonsulaadi Narvas tõendi, milleskinnitatakse, et Jelena Tdudajeva vabastatakse Venemaa Föderatsioonikodakondsusest juhul, kui tema suhtes ei tuvastata Venemaa Föderatsioonikodakondsuse seaduses toodud kodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseksolevaid asjaolusid. Jelena Tdudajeva on täitnud ettenähtud tingimused Eestikodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei ole tuvastatud Eesti kodakondsuseandmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt teebsiseministeerium ettepaneku anda Jelena Tdudajevale Eesti kodakondsus.

2) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Elina Moraru (sünd.1985) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetikodakondsus- ja migratsiooniametis menetlusse 2. aprillil 2002. a. Elina Moraruon Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei või Eestikodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsust saadasooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutusesühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisepäevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ja esitab tõendi sellekohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellestseoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.Elina Moraru esitas Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna tõendi, milleskinnitatakse, et Elina Moraru vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusestjuhul, kui tema suhtes ei tuvastata Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse seadusestoodud kodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.Elina Moraru on täitnud ettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ningtema suhtes ei ole tuvastatud Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseksolevaid asjaolusid.
Eeltoodust tulenevalt teeb siseministeerium ettepaneku anda Elina MoraruleEesti kodakondsus.

3) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Inna Midanina (sünd.1985) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetikodakondsus- ja migratsiooniametis menetlusse 14. mail 2002. a. Inna Midaninaon Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei või Eestikodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsust saadasooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatudvalitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseregistreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ningvastab sätestatud tingimustele, ja esitab tõendi selle kohta, et ta onvabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eestikodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. Inna Midaninaesitas Venemaa Föderatsiooni Peakonsulaadi Narvas tõendi, milles kinnitatakse,et Inna Midanina vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest juhul, kuitema suhtes ei tuvastata Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse seaduses toodudkodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. InnaMidanina on täitnud ettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ningtema suhtes ei ole tuvastatud Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseksolevaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt teeb siseministeerium ettepaneku andaInna Midaninale Eesti kodakondsus.

4) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Irina Buseli (sünd.1976) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetikodakondsus- ja migratsiooniametis menetlusse 24. mail 2002. a. Irina Busel onVenemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei või Eestikodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsust saadasooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatudvalitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseregistreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ningvastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele, ja esitab tõendi sellekohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellestseoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.Irina Busel esitas Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna tõendi, milleskinnitatakse, et Irina Busel vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusestjuhul, kui tema suhtes ei tuvastata Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse seadusestoodud kodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.Irina Busel on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud tingimused Eestikodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei ole tuvastatud Eesti kodakondsuseandmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt teebsiseministeerium ettepaneku anda Irina Buselile Eesti kodakondsus.

5) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus kokku 148 isikule. Siseministeeriumteeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus kõigile eelnõus nimetatud isikutele,kuna nad on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtud kodakondsuse saamisetingimused ja nende suhtes puuduvad alused Eesti kodakondsuse andmisestkeeldumiseks. Siseministeeriumi andmete kohaselt on 30. septembri 2003. aseisuga Vabariigi Valitsuse otsusega Eesti kodakondsus antud 123 649taotlejale. Varem kehtinud 1938. a kodakondsuse seaduse alusel on Eestikodakondsus antud 86 299 taotlejale. Neist: 36 270 - eesti keele oskuse tõendialusel; 25 293 - eesti soost isikud; 24 102 - Eesti Kodanike Komiteedetaotlejakaardi alusel ja 634 - eriliste teenete eest. Kehtiva kodakondsuseseaduse alusel on Eesti kodakondsus antud kokku 37 350 taotlejale. Neist: 23677 - alla 15- aastased; 68 - eriliste teenete eest; 12 464 - eesti keeleoskuse tunnistuse alusel; 309 - puudega isikud; 1 - taastatud kodakondsus; 831- alusetult Eesti kodaniku passi saanud isikud, kelle avaldus Eesti kodanikupassi saamiseks loetakse Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseks.

6) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Olga Beletskaja (sünd.1974) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetikodakondsus- ja migratsiooniametis menetlusse 16. augustil 2001. a. OlgaBeletskaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt eivõi Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eestikodakondsust saada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse pooltvolitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamisesooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eestikodakondsust ning vastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele, jaesitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest võivabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatudkodakondsuseta isikuks. Olga Beletskaja esitas Venemaa FöderatsiooniSuursaatkonna tõendi, milles kinnitatakse, et Olga Beletskaja vabastatakseVenemaa Föderatsiooni kodakondsusest juhul, kui tema suhtes ei tuvastataVenemaa Föderatsiooni kodakondsuse seaduses toodud kodakondsusest vabastamisestkeeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Olga Beletskaja on täitnud kodakondsuseseaduses ettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ning tema suhtes eiole tuvastatud Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olevaidasjaolusid. Eeltoodust tulenevalt teeb siseministeerium ettepaneku anda OlgaBeletskajale Eesti kodakondsus.

7) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Asja Kirsi (sünd.1973) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti kodakondsus-ja migratsiooniametis menetlusse 29. aprillil 2002. a. Asja Kirss on VenemaaFöderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei või Eesti kodanik ollasamal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsust saada sooviv isikkinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses üheaasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisepäevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ning vastabkodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele, ja esitab tõendi selle kohta, etta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eestikodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. Asja Kirssesitas Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna tõendi, milles kinnitatakse, et AsjaKirss vabastatakse Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest juhul, kui tema suhtesei tuvastata Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse seaduses toodud kodakondsusestvabastamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Asja Kirss on täitnudettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei oletuvastatud Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.Eeltoodust tulenevalt teeb siseministeerium ettepaneku anda Asja Kirsile Eestikodakondsus.

8) Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Natalja Padina (sünd.1981) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetikodakondsus- ja migratsiooniametis menetlusse 18. aprillil 2002. a. NataljaPadina on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kodakondsuse seaduse kohaselt ei võiEesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsustsaada sooviv isik kinnitab kirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatudvalitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduseregistreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ningvastab kodakondsuse seaduses sätestatud tingimustele, ja esitab tõendi sellekohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seosesEesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks. NataljaPadina esitas Venemaa Föderatsiooni Peakonsulaadi Narvas tõendi, milleskinnitatakse, et Natalja Padina vabastatakse Venemaa Föderatsioonikodakondsusest juhul, kui tema suhtes ei tuvastata Venemaa Föderatsioonikodakondsuse seaduses toodud kodakondsusest vabastamisest keeldumise aluseksolevaid asjaolusid. Natalja Padina on täitnud kodakondsuse seaduses ettenähtudtingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ning tema suhtes ei ole tuvastatudEesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodusttulenevalt teeb siseministeerium ettepaneku anda Natalja Padinale Eestikodakondsus. 

12. Lindi sadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõuga määratakse Pärnu maakonnas Audru vallas asuva Lindi sadamaakvatooriumi piirid, mis on kooskõlastatud Audru Vallavolikoguga. Lindi sadamaakvatooriumi piiripunktide koordinaatide määramisel on arvesse võetud laevadeohutut sissesõitu sadamasse, seal seismist ja väljumist, samuti manööverdamistakvatooriumil. Korralduse jõustumisel tekib sadama valdajal määratavaakvatooriumi piires vastutus ohutu laevaliikluse korraldamise eest, sadama akvatooriumilpaiknevate navigatsioonimärkide korrashoiu eest, akvatooriumil deklareeritudsügavuste tagamise eest ning reostuse ärahoidmise ja kõrvaldamise eest.Korralduse vastuvõtmine aitab suurendada laevaliikluse ohutust sadamaakvatooriumil.

13. Sihtasutuse Järvamaa Ettevõtluskeskus ühinemise heakskiitmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Jaan Õunapuu
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Sihtasutuse Järvamaa Ettevõtluskeskusühinemine Sihtasutusega Järvamaa Arenduskeskus ja määratakse SihtasutusesJärvamaa Arenduskeskus riigi esindajaks Järva Maavalitsus. Sihtasutus JärvamaaEttevõtluskeskus on asutatud 1997. a ja Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 1997.a korraldusega on riigi nimel asutajaõiguste teostajaks määratud JärvaMaavalitsus. Sihtasutus Järvamaa Ettevõtluskeskus osutab ettevõtlusetugiteenuseid. Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud Maakondlike Arenduskeskustekontseptsiooni. Sellest lähtuvalt on Järvamaa Omavalitsuste Liit asutanud 2003.a Sihtasutuse Järvamaa Arenduskeskus, kelle eesmärgiks on luua toetusstruktuur,mis tagaks omavalitsuste, ettevõtjate ja kodanikeühenduste informeerimise janõustamise nende teovõime tõstmiseks struktuurifondide oskuslikul kasutamisel.Järva maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu koostöö Sihtasutuse JärvamaaArenduskeskuse loomisel ja sihtasutuste liitumisprotsessi sätestab 2003. asõlmitud ühiste kavatsuste leping, mille kohaselt ühendatakse SihtasutusJärvamaa Ettevõtluskeskus loodava Sihtasutusega Järvamaa Arenduskeskus nii, etselle funktsioonide täitmine jätkub. Arvestades maakonnas olevaid inim- jarahalisi ressursse on otstarbekas koondada sarnaseid teenuseid sihtgruppideleosutavad sihtasutused ühtse juhtimise alla, kaasates sihtasutuse juhtimisseerinevaid huvigruppe. Sihtasutuste juhatused on sõlminud 13. juunil 2003. anotariaalse ühinemislepingu, milles Sihtasutus Järvamaa Ettevõtluskeskus onühendatav ja Sihtasutus Järvamaa Arenduskeskus on ühendav sihtasutus.Ühinemislepingu kohaselt lähevad kõik ühendatava sihtasutuse õigused jakohustused üle ühendavale sihtasutusele. Sihtasutus jääb avaliku sektorikontrolli alla, kuna tema asutaja on Järvamaa Omavalitsuste Liit ning põhikirjakohaselt nimetab maavanem ühe nõukogu liikme. Tuginedes sihtasutuste seadusessätestatule, kiitsid sihtasutuste nõukogud 16. juulil 2003. a heaks sõlmitudühinemislepingu. Ühinemisega seotud kulud katab Järvamaa Ettevõtluskeskus omavahenditest.

14. Loa andmine Kaitseliidule kinnisvara omandamiseks
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt lubatakse Kaitseliidul omandada Haapsalus Suur-Liiva 4a asuvkinnistu (pindala 889 m^2) kui vara, mis on vajalik Kaitseliidu põhikirjalisetegevuse arendamiseks. Haapsalus Suur-Liiva 4a asuval hoonestatud kinnistul(ostuhind 300 000 krooni) paikneval ühekorruselisel laohoonel (ehitusalune pind395 m^2) on ühine sein ja hoov Haapsalus Lahe 17 paikneva kaitseministeeriumivalitsemisel oleva hoonega. Nimetatud laohoone on viimase kahe aasta jooksulolnud Kaitseliidu Lääne Maleva kasutuses varustuse laona ja sõidukiteremonditöökojana, hoone ülalpidamisega seotud kulud on kajastatud malevaeelarves. Vastavalt seletuskirjale kasutab Kaitseliit kinnistu omandamiseksomateenitud vahendeid, mis on selleks otstarbeks deponeeritud Hansapangas.

15. Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr35 "Politseinike kutsesobivuse nõuete kinnitamine" muutmine
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Tüüp: määruse eelnõu
Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 35 "Politseinike kutsesobivusenõuete kinnitamine" punktis 5 on sätestatud, et vanempolitseiametnikulpeab olema kõrgharidus või keskharidus ja ta peab olema lõpetanudpolitseiõppeasutuse vanempolitseiametniku kvalifikatsiooniga. Seletuskirjasmärgitakse, et politseiameti hinnangul on politseiteenistuses häid jakogemustega praktikuid, kes on aastaid konstaablitööga edukalt hakkama saanudning kelle teenistus on olnud laitmatu, kuid keda ei saa konstaabli ametikohaleedutada seoses vastava kaheaastase Politseikooli hariduse puudumisega. Määruseeelnõus tehakse ettepanek kehtestada, et vanempolitseiametniku kvalifikatsiooniomamise nõue ei laiene konstaablite osas nendele politseiametnikele, kes onvähemalt viis aastat töötanud noorempolitseiametniku ametikohal ja kes omapraktilise töökogemuse tõttu on võimelised täitma konstaablile pandudülesandeid. Määruse rakendamine annab võimaluse nende politseiametnikemotiveerimiseks jätkama politseiteenistust konstaabli ametikohal, mis aitabpolitseisüsteemis läbiviidavate ümberkorralduste raames tugevdada konstaabli-ja patrullteenuste isikkoosseisu ning tagada elanikele politseiteenuse paremkättesaadavus. Muudatusettepanek on seotud politseiorganisatsiooniümberkorraldamise ja uutele struktuuridele üleminekuga alates 1. jaanuarist 2004.a.Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavad kulud.

16. Eesti kodakondsuse andmine
Esitajad: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu
Sergei Grinkovi (sünd.1973) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võetikodakondsus- ja migratsiooniametis menetlusse 25. oktoobril 2002. a. Vastavaltkodakondsuse seadusele kinnitab Eesti kodakondsust saada sooviv isikkirjalikult Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses ühe aastamöödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise päevast, etta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ning vastab sätestatudtingimustele, ja esitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisestkodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega võion tunnistatud kodakondsuseta isikuks. Sergei Grinkov esitas nõutava kinnitusekodakondsus- ja migratsiooniametile ning ta on täitnud ettenähtud tingimusedEesti kodakondsuse saamiseks. Tulenevalt eeltoodust teeb siseministeeriumettepaneku anda Sergei Grinkovile Eesti kodakondsus.

17. Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2002. a määruse nr 87"Tasandusintressi määr ja selle arvutamise kord" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on nimetatud määruse kooskõlla viimine 1. detsembril 2003. ajõustuva tolliseadustiku muutmise seadusega, milles sätestati varem valitsusemäärusega sätestatud tasandusintressi määr ning muudeti määruse andmise aluseksolevat volitusnormi. Muudatus tulenes Riigikohtu Põhiseaduslikkuse JärelevalveKohtukolleegiumi 5. novembri 2002. a otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-8-02, millekohaselt maksuga seotud intressimäär peab olema sätestatud seaduses. VabariigiPresident kuulutas tolliseadustiku muutmise seaduse välja 13. novembril 2003. aning see on avaldamisel Riigi Teatajas. Tulenevalt valitsusele antavavolitusnormi muutmisest, muudetakse määruse pealkirja ning tunnistataksekehtetuks tasandusintressi määraga seotud sätted. Määrus jõustub eelnõukohaselt 1. detsembril 2003. a. Seletuskirja kohaselt on tegemist õiguslikukorrektuuriga, mis ei muuda tasandusintressi puudutavad regulatsiooni. Eelnõurakendamine ei too kaasa riiklikke ega ühiskondlikke mõjusid. Samuti ei toorakendamine kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi.

18. Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe üksuse kasutamisetähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiselrahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu
22. jaanuaril 2003. a võttis Riigikogu vastu otsuse, millega lubab kasutadarahutagamismissioonil Afganistanis kaitseväe üksust isikkoosseisuga kuni 12kaitseväelast tähtajaga kuni kümme kuud alates Eesti üksuse lähetamisestmissioonipiirkonda. Üksuse lähetamine missioonipiirkonda leidis aset 3. märtsil2003. a, mistõttu Riigikogu poolt antud mandaat lõpeb 3. jaanuaril 2004. a.Riigikogu otsuse eelnõu näeb ette kuni 12-liikmelise kaitseväeüksuse osalemisepikendamist rahutagamismissioonil Afganistanis 14 kuu võrra. Eesti kaitseväeüksusteosalus rahutagamismissioonil võimaldab Eestil reaalselt panustadarahvusvahelisse terrorismivastasesse võitlusse ning rahutagamisele Afganistanisning sellega anda oma osa julgeoleku tagamisse maailmas laiemalt. Eestikaitseväe üksuse missioonieelsed ning missioonilviibimisega seotud kuludkaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

19. Seisukoha andmine "Välismaalaste seaduse § 12 muutmiseseaduse" eelnõu (189 SE) kohta
Esitajad: siseminister Margus Leivo, välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsus arutab Riigikogu põhiseaduskomisjoni poolt 10. novembril 2003. aalgatatud välismaalaste seaduse § 12 muutmise seaduse eelnõu. Tutvu eelnõutekstiga: http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=033150024&login=proov&password=&system=ems&server=ragne1

20. Valitsusdelegatsiooni moodustamine piiriveekogude ja rahvusvahelistejärvede kaitse ja kasutamise konventsiooni osapoolte kolmandal kohtumiselosalemiseks, konventsiooni muudatuse heakskiitmine ja volituse andminemuudatusele allakirjutamiseks
Esitajad: välisminister Kristiina Ojuland, keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu
Korralduse eelnõu kohaselt moodustatakse valitsusdelegatsioon 26.-28. novembril2003. a Hispaanias Madridis toimuval piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvedekaitse ja kasutamise konventsiooni osapoolte kolmandal kohtumisel osalemiseks.Delegatsiooni kuuluvad keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekantslerHarry Liiv (delegatsiooni juht) ja keskkonnaministeeriumi veeosakonnaspetsialist Margus Korsjukov. Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks piiriveekogudeja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni täiendamine üheparagrahviga. Muudatuse eesmärk on võimaldada ühineda nimetatud konventsioonigariikidel, kes ole ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriigid, kuid on ÜROliikmesriigid. Muudatuse jõustumiseks Eesti suhtes tuleb muudatusratifitseerida kuna konventsioon ise on ratifitseeritud. Nimetatud muudatus eitoo Eestile kaasa täiendavaid kulutusi, ega majanduslikke, sotsiaalseid võiorganisatsioonilisi muutusi.
Kohtumisel tehakse ülevaade ka vee ja tervise ning tsiviilvastutuseprotokollide ratifitseerimisest, UNECE seirejuhenditest ning 2004-2006tööplaanist.

21. Raha eraldamine tagatisreservist
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt eraldatakse tagatisreservist rahandusministeeriumile:
1) 52,8 miljonit krooni SAPARD (Põllumajanduse ja maaelu arendamiseliitumiseelne programm) programmi rahastamiseks;
2) 1,2 miljonit krooni ISPA (Euroopa Liidu vahend ühinemiseelseksstruktuuripoliitikaks)projekti Pärnu jõe valgala väikeasulate veeprojektiettevalmistamise rahastamiseks.

22. Ministeeriumidevahelise komisjoni moodustaminesoolise võrdõiguslikkuse edendamiseks
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Tüüp: korralduse eelnõu
Eesti Vabariik on mitmete rahvusvaheliste kokkulepetega sidunud end nõuetegajärgida üldtunnustatud inimõiguste põhimõtteid, mille hulka kuulub ka isikuõigus mitte olla diskrimineeritud oma soolise kuuluvuse tõttu. Komisjoniülesanneteks on: töötada välja strateegiline arengukava naiste ja meesteebavõrdsuse kaotamiseks ja võrdõiguslikkuse integreerimiseks riigiasutustetegevuskavadesse, programmidesse ja projektidesse erinevates valdkondadesvastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile; anda soovitusiväljatöötatud meetmete rakendamise kohta vastavates valdkondades. Komisjoniesimeheks nimetatakse sotsiaalminister Marko Pomerants, aseesimehekssotsiaalministeeriumi väliskoostöö ja eurointegratsiooni osakonnavõrdõiguslikkuse büroo juhataja Ülle-Merike Papp. Komisjoni liikmeteksnimetatakse sotsiaalministeeriumi väliskoostöö ja eurointegratsiooni osakonnavõrdõiguslikkuse büroo peaspetsialist Annika Grigortduk; keskkonnaministeeriumirahvusvahelise koostöö osakonna spetsialist Ruth Hint; välisministeeriumijuriidilise osakonna inimõiguste büroo direktor Mai Hion; sotsiaalministeeriumitööosakonna juhataja Tiit Kaadu; justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunikHelen Kranich; kultuuriministeeriumi eelnõude ja juriidilise nõustamiseosakonna peaspetsialist Siiri Pelisaar; põllumajandusministeeriumi maaeluarengu osakonna põllumajanduskeskkonna ja taastuvate ressursside büroopeaspetsialist Ülle Puusta; kaitseministeeriumi NATO ja rahvusvahelisteorganisatsioonide osakonna rahvusvaheliste organisatsioonide büroovanemspetsialist Victoria Punga; haridus- ja teadusministeeriumi avalike- javälissuhete osakonna Euroopa Liidu sekretariaadi koosseisuväline nõunik TiiaRaudma; sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsleri nõunik Anneli Taal;sotsiaalministeeriumi väliskoostöö ja eurointegratsiooni osakonnavõrdõiguslikkuse büroo peaspetsialist Katri Tammekand; majandus- jakommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna majanduspoliitikatalituse spetsialist Silver Tammik; rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnaII talituse peaspetsialist Meeli Tatter; minister Paul-Eerik Rummo nõunikKristina Täht; siseministeeriumi sisejulgeoleku analüüsiosakonna vanemspetsialistMerilin Valdmaa ja sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri nõunik EhaVeski.

23. Eesti seisukohad Euroopa Liidu hariduse, noorsoo ja kultuuri nõukogu 24.ja 25. novembri 2003. a istungil
Esitajad: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, kultuuriminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsus kuulab ära ja heakskiidul kinnitab esitatud seisukohad.

24. Informatsioon Euroopa Liidujustiits- ja siseministrite nõukogu 27.-28. novembrini 2003. a toimuva istungikohta
Esitajad: siseminister Margus Leivo
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Valitsus kuulab ära siseministri pooltesitatud informatsiooni EL justiits- ja siseministrite nõukogu 27.-28.novembril 2003 toimuva istungi kohta.

25. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319"Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine" muutmine
Esitaja: justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on tulemuslikuma toimimise tagamiseks kriminaalpoliitikavaldkonnas muuta justiitsministeeriumi põhimäärust. Eelnõu kohaseltmoodustatakse kriminaalpoliitika osakond, mille eesmärgiks on valmistadaVabariigi Valitsusele ette kriminaalpoliitilised otsused ja jälgida nendeelluviimist kriminaalasutuste poolt. Osakonna loomisega tagatakse kriminaalpoliitikakujundamisel ja kuritegevuse kasvu ohjeldamisel tekkinud probleemidelahendamine. Muudatustega kaasnevad ümberkorraldused kohtute ja õigusloomeosakonna töös. Määruse rakendamine ei too seletuskirja kohaselt kaasatäiendavate rahaliste vahendite eraldamist riigieelarvest.

26. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri2002. a määruse nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumipõhimäärus" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõus kavandatud majandusarenguosakonda puudutavate struktuurimuudatuste eesmärgiks on suurema tähelepanupööramine teadmistepõhisele majandusele suundumisele, sealhulgas tehnoloogia-ja innovatsioonipoliitika ning ettevõtluspoliitika omavaheline sidustamine.Tehnoloogia ja innovatsioonitalituse viimine majandusarengu osakonda võimaldabkeskenduda veelgi ulatuslikumalt just majandusarengu suunamisele teadus- jaarendustegevuse kaudu. Samuti ühendatakse suurema sünergia saavutamise ningoskusteabe ühte üksusse koondamise eesmärgil majandusarengu osakonna ja EuroopaLiidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna välisprojektid ning välisvahenditeaseonduv tegevus. Majandusarengu osakonna majanduspoliitika ja majandusanalüüsitalituse funktsioonides kavandatav struktuurimuudatus sisulisi muudatusi kaasaei too. Ühtlasi võimaldavad muudatused saavutada suuremat sünergiatministeeriumi siseselt siseturuga seonduva temaatika koondamisega ühteosakonda. Senise kaubandusosakonna pädevusest viiakse majandusarengu osakonnapädevusse turismi ja ekspordiga seonduvad küsimused, mis ennekõike seonduvadettevõtluse toetusmeetmetega ning on olemuslikult tihedamalt seotudmajandusarengu osakonna ettevõtlustalituse tööga. Siseauditi tegevusetugevdamiseks viiakse finantsaudiitorid siseauditi osakonna koosseisu.

27. Eesti seisukohad Euroopa Liidukonkurentsivõime nõukogu 26. ja 27. novembri 2003. a istungil
Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Valitsus kuulabära majandusministri informatsiooni Euroopa Liidu Konkurentsivõime Nõukogu26.-27. novembril 2003. a  toimuvaistungi kohta ning heakskiidul nõustub esitatud seisukohtadega.

 

 

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-