Valitsuse 20.11.2014 istungi kommenteeritud päevakord

19.11.2014 | 16:24

Uudis
    • Jaga

Istungi algus on kell 9.00 Stenbocki majas.
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainfo: Riina Soobik (693 5714)
Kava kohaselt osalevad istungijärgsel pressikonverentsil kaitseminister Sven Mikser, keskkonnaminister Mati Raidma ja justiitsminister Andres Anvelt.
Pressikonverents algab kell 12 Stenbocki maja pressiruumis.


1. Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga eesmärgiks anda osaühingu vormis tegutsevatele ettevõtjatele senisest suuremad võimalused kujundada oma tegevust, osanikevahelisi suhteid ning investorite vahelisi suhteid.
Eelnõuga võimaldatakse suurendada osaühingu osakapitali tingimuslikult ning vajadusel selle käigus väljastada võlakirju. Selliselt on ettevõtjatel võimalik leida investoreid märksa paindlikemas tingimustes. Muudatused on kantud vajadusest viia osaühingute regulatsioon kooskõlla rahvusvahelise praktikaga, sest praktikas on tavapärane, et investoritele, kes annavad ettevõtjale laenu, väljastatakse vahetusvõlakirju, mille nad teatud tingimustel ja aja jooksul saavad vahetada osaluse vastu äriühingus.

Eelnõuga võimaldatakse osaühingu põhikirjaga teatud osanikele või osanike gruppidele eriõiguste andmist ning osaühingu poolt eri liiki osade väljaandmist. Nt saab anda eriõigusi teatud otsuste vastuvõtmisel, vetoõigusi, eelisõigusi dividendi või likvideerimishüvitise saamisel.
Osaühingu nõukogu liikmed saavad edaspidi osaleda koosolekutel sidevahendite abil. Samuti muudetakse nõukogu otsuste vastuvõtmise korda ilma koosolekut kokku kutsumata selliselt, et nõukogu saab vajadusel ka oma töökorras määratleda otsuste sellisel kujul vastuvõtmist.
Osaühingu juhatusele ja nõukogule saab anda põhikirjaga õiguse suurendada osaühingu kapitali, et igapäevasele kapitali kaasamise vajadustele kiiremini ja efektiivsemalt reageerida.

Eelnõu aitab muuta Eesti ettevõtluskeskkonna alast regulatsioon paindlikumaks, aidatakse sealjuures kaasa ka nn iduühingute praktikas tekkinud probleemide lahendamisele. Muudatused võiksid motiveerida Eesti iduettevõtjaid jääma Eestisse ka peale väliskapitali kaasamist.

Seadus jõustub 1. juulil 2015. a.


2. Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Andres Anvelt
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga seatakse ülempiir tarbijalt nõutavatele sissenõudmiskuludele ja täiendatakse viivise regulatsiooni. Kavandatavad muudatused on tingitud praktikas ilmnenud probleemidest seoses tarbijalt nõutavate sissenõudmiskuludega ning nõutava viivisega.

Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Sissenõudmiskuludeks on kulutused, mis on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks, nt võlgnikule helistamine, meeldetuletuskirjade saatmine, inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud jms.

Eelnõuga sätestatakse tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude suurusele konkreetsed ülempiirid. Seejuures eristatakse võla nõudmist lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist. Lepingu kestel saab tarbijalt nõuda vaid meeldetuletuskirjade saatmise kulusid. Iga lepingu kestel sissenõutavaks võlgnevuse kohta saab saata ainult ühe tasulise meeldetuletuskirja, mille hüvitamiseks võib nõuda tarbijalt kuni 5 eurot. See õigus on võlausaldajal juhul, kui ta on enne saatnud tarbijale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Pärast lepingu lõppu võib tarbijale saata maksimaalselt kolm tasulist kirja. Kirju võib saata iga seitsme päeva tagant. Arvestada tuleb ka sissenõudmiskulude kogusumma ülempiiriga. Eelnõus on ette nähtud astmeline süsteem, milles konkreetse ülempiiri suurus sõltub nõude suurusest. Pärast lepingu lõppu võib tarbijale saadetavate meeldetuletuskirjade eest nõuda hüvitist maksimaalselt summades, mis sõltuvad nõude suuruses. Nt kuni 500 € nõude puhul võib esimese kirja eest küsida kuni 15 eurot, teise ja kolmanda kirja eest 5 eurot. 500€ nõude puhul on maksimaalne sissenõudmiskulude kogusumma 30€.

Kui võlausaldaja on tegelikult kandnud kulusid seaduses sätestatud ülempiiri ületavas ulatuses, saab ta erandlikes olukordades nõuda tarbijalt ainult tõendatud kahju hüvitamist, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on mingil põhjusel osutunud iseäranis keeruliseks, näiteks tarbija on välismaal ja temaga kontakti saamine on raskendatud ning seotud täiendavate kuludega vms.

Eelnõuga sätestatakse kohustus avaldada tarbijakrediidilepingutes kohalduv viivise määr nii päeva- kui ka aastamäärana. See võimaldab anda tarbijale selgema ülevaate maksetega hilinemise tegelikust tagajärjest. Samuti täpsustatakse viivise regulatsiooni ning sätestatakse sõnaselgelt, et senine intressilt viivise arvestamise keeld kohaldub ka muule raha kasutamise tasule, millel on sisuliselt sama eesmärk nagu intressil.

Seadus jõustub 1. juulil 2015. a.


3. Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (elektroonikaseadmete akud)
Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga täpsustatakse jäätmeseaduse sätteid, kuna muudetud on patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ.

Kehtiva jäätmeseaduse järgi on elektri- ja elektroonikaseadmete valmistajad kohustatud kavandama oma seadmed selliselt, et patarei- ja akujäätmeid saab seadmetest lihtsal viisil eemaldada.
Muudatusega täpsustatakse valmistaja kohustusi. Edaspidi peavad valmistajad kavandama seadmeid nii, et kui lõppkasutaja ei saa seadmest patarei- ja akujäätmeid ise eemaldada, peab seda saama teha tootjast sõltumatu kvalifitseeritud töötaja. Lisaks täpsustatakse eelnõuga mõnede sätete sõnastust tulenevalt direktiivi sätete sõnastuse muutmisest.

Seadus jõustub 1. juulil 2015. a.


4. Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (metallijäätmete kontrollmüük)
Esitajad: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga muudetakse jäätmeseadust, et tõhustada kontrolli metallijäätmete kokkuostjate tegevuse üle. Jäätmeseaduses nähakse ette uus riikliku järelevalve erimeede, mille abil saab keskkonnainspektsioon erijuhul metallijäätmete kokkuostupunkti tegevust kontrollida kontrolltehinguga. Kontrolltehingu käigus saab metalli kokkuostjale pakkuda müügiks metallijäätmeid, näiteks elektrikaableid, raudteerööpaid või liiklusmärke, mille kokkuostupunktis vastuvõtmine on piiratud. Tehinguga nõustumise korral on võimalik seaduse nõuete rikkuja võtta vastutusele.

Metallijäätmete kokkuostmisele on kehtestatud eritingimused. Keelatud on jäätmetena kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid. Elektrijuhtme ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste, mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud vaid jäätmeseaduse §-s 105 sätestatud isikutelt. Eelnimetatud metallijäätmeid ostes peab järgima ka seda, et ostu eest ei tohi tasuda sularahas ning kokkuostu kohta peab koostama dokumendi.

Seaduses sätestatakse, milliseid nõudeid järgides tuleb kontrolltehingut teha.

Seadus jõustub üldkorras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.


5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõuga muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (edaspidi KOKS) ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust (edaspidi KOVVS).

Eelnõu peamine eesmärk on lahendada kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude valimistel tõusetunud probleemid, näiteks, et edaspidi ei lõpe volikogu liikme volitused enne tähtaega, kui ta on samal ajal ametnik ja valitsuse liige vaid tema volitused peatuvad.
Eelnõus sätestatakse selgelt, et volikogu liikme volitused peatatakse, mitte need ei peatu automaatselt. Samuti valla- või linnasekretäri asendaja saab edaspidi täita valimiskomisjoni esimehe ülesandeid ning asendusliikme määramisel pannakse valimiskomisjonile kohustus teavitada neid õigusest määrata asendusliikmeks.

Lisaks täpsustatakse vallavanema, linnapea ja valitsuse liikme suhtes kehtivaid keelenõudeid. See on vajalik, kuna vallavanem, linnapea ja valitsuse liige ei ole avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) jõustumisest 1.04.2013. a ametnikud. Seega ei laiene neile keeleseadus ega keeleseaduse alusel antud õigusaktid. Samas ei olnud ATS-i kehtestamisel eesmärk nende keelenõuete kaotamine või leevendamine. Seega taastatakse ATS-i jõustumise eelne olukord, kus vallavanemale ja linnapeale kehtivad ametnikega võrdsed keelnõuded.

Vallavanemat, linnapea ja valitsuse liiget puudutav keelenõude muudatus jõustub 1. novembril 2017. a.


6. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu peamine eesmärk on mitmekesistada ettevõtluse toetamise liike. Peale otsetoetuste, laenude ja tagatiste lisanduvad uue ettevõtluse toetamise liigina investeeringud nendesse investeerimisfondidesse, mis investeerivad Eesti ettevõtete omakapitali.

Riski- ja erakapitalituru arendamiseks luuakse KredExi juurde varase faasi fondifond. Selleks eraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium perioodil 2014-2010 struktuurifondi vahenditest KredExile 60 miljonit eurot. Fondifond omakorda investeerib läbi allfondide varases faasis Eesti iduettevõtete omakapitali. Selle instrumendi kaudu saab investeeringu ligikaudu 60 Eesti iduettevõtet.

Kavandatav muudatus annab ka pensionifondidele võimaluse suurendada nende osakaalu Eesti omakapitaliinvesteeringute turul. 2012. aasta seisuga oli Eesti pensionifondide maht 1,5 miljardit eurot, millest Eestisse tagasi on tänaseks investeeritud vaid 6%. Arenenud riikides on sama näitaja keskmiselt 60%. Pensionifondidel on võimalik investeerida allfondidesse, mis omakorda pakuvad rahastamisvõimalusi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Laenu andmisest tulenevate huvide kaitseks saab KredEx õiguse omandada ja võõrandada osalus laenu saanud äriühingutes ilma Vabariigi Valitsuse igakordse volituseta.

Eelnõu kohaselt tõstetakse ka laenude riikliku tagamise maksimaalset määra seniselt 75%-lt 80%-ni. See annab Eesti ettevõtjatele Euroopa Liiud ettevõtjatega senisest võrdsema konkurentsipositsiooni.
Suurem riiklik tagatis on vajalik eeskätt alustavate äriühingute rahastamisel, sest pankade kapitalinõuded on jätkuvalt ranged. Samuti võimaldab muudatus tõsta korterelamute käenduse määra 80%-ni, mis annab täiendava kindluse väiksemates piirkondades asuvate kortermajade laenude rahastamisel.

Eelnõu on kavandatud jõustuma 2015. aasta märtsis.


7. Arvamuse andmine tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu (755 SE) kohta
Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: arvamuse andmine

Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni 23. Oktoobril 2014 algatatud eelnõu.

Eelnõu kohaselt vabastatakse erisoodustusest tööandja kulutused töötaja või teenistuja spordiga tegelemise kulude katmisel, mis ühes kalendriaastas ei ületa 500 eurot töötaja või teenistuja kohta.

Spordiga tegelemise kulude alla lähevad spordirajatise kasutamisega seonduv kulu, harrastus- ja tervisespordi ürituste osalemistasu ning spordiürituste korraldamisega seonduv kulu. Spordirajatiste kasutamisega seonduv kulu võib olla nii pääse kui ka spordirajatise rendikulu.

Rahandusministeerium ei toeta eelnõu. Tööandja võib maksusoodustuses näha võimalust tööjõukulusid kokku hoida ja asendab kokkuleppel töötajaga maksustatava palga vastavas ulatuses kas osaliselt või täielikult maksuvaba erisoodustusega. Rahandusministeerium leiab, et maksusoodustuse kehtestamise tõttu potentsiaalselt saamata jäävad summad tuleks suunata pigem üldkasutatavate spordirajatiste ja muude tasuta sportimisvõimaluste juurde loomiseks, samuti noortespordi toetamiseks, mis looks maksusoodustusega võrreldes paremad võimalused elukestva liikumisharjumuse ja tervislike eluviiside kujunemiseks.

Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 28. novembriks rahanduskomisjonile.


8. „Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013“ lõpparuanne
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski
Tüüp: aruanne

Aruandes tehakse kokkuvõte Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013 täitmisest, arengukavas ja rakendusplaanis seatud eesmärkide saavutamisest ja meetmete tulemuslikkusest
Arengukavaga saavutatust võib välja tuua, et kutseõpe on muutunud elulähedasemaks ja erinevate sihtrühmade vajadustele paindlikumalt reageerivamaks ning kutseõppe kuvand on muutunud ühiskonna positiivsemaks. Töömaailma kaasamine kutseõppe sisu ja koolituskohtade kavandamisse on pidevalt kasvanud
Kutseõppe populaarsus täiskasvanud elanikkonna seas on märgatavalt kasvanud ja see kinnitab, et kutseõppe sisu ja korraldus on kaasaegne ning vastab nende vajadustele kuid kutse õppijate osakaalu suurendamiseks ning väljalangevuse vähendamiseks rakendatud meetmed pole olnud tulemuse saavutamiseks piisavad.

Uue kutseõppeasutuse seadusega loodi seadusandlik raamistik kutseharidussüsteemi korralduse ja õppekavade süsteemi uuendamiseks.
Kutseharidussüsteemi korraldust võib pidada kuluefektiivseks, kuid suurem rahastatus õppekulude osas tagaks kutseõppeasutuste arengu parema jätkusuutlikkuse ning tulemuslikkuse. 

Arengukava finantsplaani mahuks oli aastatel 2009-2013 kavandatud kokku 676 514 tuhat eurot, tegelikuks rahastamise mahuks kujunes 557 861,7 tuhat eurot ehk 82,5% planeeritust. Rahastamine jäi kavandatust madalamaks, kuna kutsehariduse õppekulude rahastamine riigieelarvest ei kasvanud alates 2011. aastast nagu oli arengukavas plaanitud.
Arengukava koostamise ajal planeeriti kutseõpetajate palgatõusuks ning õppekulude eelarve suurendamiseks perioodil 2011-2013 kokku ca 22,2 miljonit eurot, tegelikult eraldati lisaraha 2,2 miljonit eurot. Sellele lisandus eelnimetatud 5 miljonit eurot õppekavade reformiks.


9. Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2005. a määruse nr 255 "Endla looduskaitseala kaitse-eeskiri" muutmine
Esitajad: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse Jõgeva maakonnas Jõgeva ja Pajusi vallas, Järva maakonnas Koeru vallas ning Lääne-Viru maakonnas Rakke vallas asuva Endla looduskaitseala kaitse-eeskirja jahipidamise regulatsioon selgemaks.

Kaitse-eeskirja muutmise on tinginud asjaolu, et Endla looduskaitseala kaitse-eeskirja jahipidamist käsitlev säte on ebaselge.

Kaitsekorra muudatustega lubatakse jahipidamine kõikides sihtkaitsevööndites ja piiranguvööndites. Ühtlasi sätestatakse jahipidamisele ajalised piirangud nendes vööndites, kus see on liikide kaitsevajaduse tõttu põhjendatud. Kaitsekorda loodusreservaadis ja üldist linnujahi keeldu ei muudeta.

Määruse muutmisega jääb jahipidamine täielikult keelatuks vaid Linnusaare loodusreservaadis (pindalaga ca 889 ha) ja jahikeeluga ala pindala väheneb ca 6265 ha võrra. Selle mõjul väheneb oluliselt ala, kus jahiseaduse kohaselt peab riik osaliselt hüvitama ulukite poolt tekitatud kahju.

10. Suure-Aru looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt moodustatakse Harju maakonnas Kernu, Saue vallas ja Keila vallas asuva Natura 2000 võrgustiku loodusala siseriikliku kaitse tagamiseks Suure-Aru looduskaitseala. Alal kehtestatavad kasutuspiirangud tagavad soo- ja metsaelupaikade ning ohustatud taimeliikide (nagu lodukannike, kaunis kuldking, kahelehine käokeel, kahkjaspunane sõrmkäpp, eesti soojumikas) kasvkohtade kaitse.

Suure-Aru looduskaitseala pindala on 702,6 ha ja eramaa moodustab sellest ligikaudu 168 ha. Kaitseala tuumiku moodustab Suure-Aru sooala (445 ha), mille kaitse tagatakse rangemalt kaitstava sihtkaitsevööndi kaitsekorraga. Seal paikneb ka ligikaudu 23 hektarit eramaad, mille omandamise kohustus võib riigile tekkida. Piiranguvöönditesse jääb 88,66 ha ja sihtkaitsevööndisse 7,66 ha erametsa, kuhu on võimalik taotleda Natura metsatoetust.

11. Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluva Viitna maastikukaitseala uus seadusega kooskõlas olev kaitsekord.
Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas asuv Viitna maastikukaitseala võeti kaitse alla juba 1971. aastal Lahemaa rahvuspargi osana, eraldiseisev katiseala moodustati 1997 aastal ja sellest ajast pärineb hetkel kehtiv kaitsekord. Kaitse-eeskirja uuendatakse eesmärgiga tagada paremini kaitse-eesmärgiks olevate metsa-, soo- ja vee-elupaikade ning kaitsealuste liikide soodne seisund. Alal kaitstakse kaitsealuseid liike nagu laiujur, suur rabakiil, tõmmuujur, kährikseen, järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas, ujuv jõgitakjas, valge vesiroos ja roomav öövilge.

Viitna maastikukaitse eripäraks on u 12 500 aastat tagasi tekkinud Viitna oosistik, millele annavad maastikulise väärtuse nõmme- ja palumännikutega kaetud oosid ja mõhnad ning sulglohkudes asetsevad järved. Eestis on okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel mandrijäätekkelistel oosistikel tüüpiliseks metsatüübiks. Maastiku reljeefsus ja elupaigatüüpide vaheldusrikkus annab alale suure esteetilise väärtuse.

Viitna maastikukaitseala pindala on 314,6 ha, sellest veeala on ligi 21 ha ning eramaad (mis jäävad ka varasemalt kehtinud piiranguvööndi reziimi) ligikaudu 6 ha. Varasemaga võrreldes suureneb kaitseala pindala välispiiri täpsustamise tõttu ühe hektari võrra. Kaitsealasse uusi alasid ei arvatud, küll aga suurenes oluliselt varem leebema kaitserežiimiga kaitstud sihtkaitsevööndite pindala .


12. Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määruse nr 189 "Lennupiirangud ja piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse eelnõuga tehtavad muudatused on tingitud 4. detsembrist 2014. A kehtima hakkavatest Euroopa ühtsed lennureeglitest.
Jõustub Euroopa komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja –protseduure käsitlevad käitamissätted. Sellega seonduvalt tunnistatakse lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse raames kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri 20. juuli 2007. a määrus nr 61 „Lennureeglid“.

Seoses kirjeldatud asjaoluga on läbi viidud majandus- ja kommunikatsiooniministri 20. juuli 2007. a määruse nr 61 „Lennureeglid“ analüüs võrdluses Euroopa uue samasisulise regulatsiooniga. Valdavas osas kahe õigusakti võrdluses sisu kattub, kuna mõlema akti väljatöötamise aluseks on olnud 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 2 „Lennureeglid“.

Määrus nr 61 sätestab lennuplaani esitamise kohustuslikkuse ning sellega seotud tingimused lennule, mis suundub Eesti riigipiiri lähedusse, kuid määruse kehtetuks tunnistamisel see säte enam ei kehtiks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pöördus selle sätte säilimise vajalikkuse osas arvamuse saamiseks kaitseministeeriumi ning siseministeeriumi poole, kelle pädevusse antud teema kuulub. Tagasiside põhjal osutus sätte säilitamine põhjendatuks ning säte kehtestatakse selleks sobivas õigusaktis, milleks on Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määrus nr 189. Nimetatud määrus kehtestab juba osaliselt lennupiirangud riigipiiri läheduses. Seega on eelnõus kajastuv määruse nr 189 uus lõige samasisulise sätte ületoomine kehtetuks tunnistatavast määrusest nr 61.

Täiendavalt tegi siseministeerium ettepaneku lisada määrusele täiendav säte, mille kohaselt peab lennuliiklusteenindusbüroo või vastav lennuliiklusteenindusüksus teavitama vähemalt 60 minutit enne lennu toimumist politsei- ja piirivalveametit, kui lend suundub mittekontrollitavas õhuruumis Eesti-Vene kontrolljoonele lähemale kui 5 km (2.7 meremiili) ja toimub allpool lennutasandit 95 ehk 2900 m eesmärgiga omada ülevaadet kõikidest üle ajutise kontrolljoone allpool nimetatud lennutasandit toimuvatest lendudest.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2015. a.


13. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo, väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling
Tüüp: määruse eelnõu

Muudatused on tingitud vajadusest korrastada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimist ja töökorraldust seoses Vabariigi Valitsuse seaduse muudatustega, millega anti ministrite pädevuse ja vastutusvaldkondade määramine peaministri pädevusse, samuti seoses abiministri instituudi kehtetuks tunnistamisega.
Tulenevalt peaministri 4. juuli 2014. a korraldusest nr 66 juhivad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandus- ja taristuminister ning väliskaubandus- ja ettevõtlusminister kumbki oma vastutusvaldkonnas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärusest jäätakse välja viited majandus- ja kommunikatsiooniministrile ja abiministrile ning sätestatakse selle asemel üldised ministri pädevused konkreetse ametinimetuseta.
Tehakse ka töökorralduslikke muudatusi ning muudatusi ministeeriumi asekantslerite valdkondlikus pädevuses, samuti osakondade põhiülesannetes.

Energeetika asekantsleri ülesandeid täiendatakse ehituse ja elamuvaldkonna teemadega ning talle allub edaspidi lisaks energeetikaosakonnale ka ehitus- ja elamuosakond. Seni allus ehitus- ja elamuosakond siseturu asekantslerile.

Riigihangete alane nõustamine viiakse haldusosakonna ülesannete hulgast õigusosakonna ülesannete hulka, kuna ministeeriumi ekspert riigihangete alal töötab haldusosakonna asemel õigusosakonnas.

Praktikas on määruses kajastatud muudatused juba rakendatud ning määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi.


14. Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2014. a määruse nr 39 "2014. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus- ja toetusfondi vahendite jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord" muutmine
Esitajad: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga antakse kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi KOV) täiendavalt 121 394 eurot toimetulekutoetuste maksmiseks. See hõlmab nii toimetulekutoetust kui üksikvanema toetust. Toetust antakse 54-le KOV-le, kellel eeldatavasti ei jagu olemasolevatest vahenditest aasta lõpuni.

Toimetulekutoetuse maksmiseks kulus 2014. aasta kolme kvartaliga 13,1 miljonit eurot, mis on 9 protsenti vähem kui 2013. aasta samal perioodil. Taotluste arv tervikuna on sellel perioodil vähenenud 16 protsenti, kuid osadel omavalitsustel on siiski toimetulekutoetuse ja üksikvanema täiendava toetuse kulud kasvanud. Täiendavaid vahendeid jaotatakse laekunud taotluste alusel kui ka rahandusministeeriumi algatusel, et tagada kõigile omavalitsustele vajalike vahendite olemasolu.

Lisaks viiakse määrus kooskõlla 2014. aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Seadusega vähendatakse toetusfondi mahtu 5,1 miljoni euro võrra, mille tulemusena väheneb jaotamata toimetulekutoetuste vahendite maht 0,26 miljoni euroni ning vajaduspõhise peretoetuse vahendite maht 0,04 miljoni euroni.

Täiendava toimetulekutoetuse jagamise tulemusena jääb toimetulekutoetuse vahendite jäägiks 0,14 miljonit eurot.


15. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seonduvalt isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse rakendamisega
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu näeb ette e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks vajalikud muudatused Vabariigi Valitsuse määrustes.

Käesoleva aasta 1. detsembril jõustuvad isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatused, millega luuakse e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise tingimused ja õiguslikud alused.

Vabariigi Valitsuse määrustesse, mis sätestavad isikut tõendava dokumendi taotlemisel esitatavate ning dokumendile ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantavate andmete loetelu lisatakse vajalikud muudatused e-residendi digitaalse isikutunnistuse kohta.

Määrus jõustub 1. detsembril 2014.


16. Maa andmine munitsipaalomandisse
1) Maa andmine Rapla valla munitsipaalomandisse (Alu tee 3 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Rapla valla munitsipaalomandisse Rapla maakonnas Rapla vallas Rapla linnas asuv Alu tee 3 maaüksus suurusega 2535 m², mille sihtotstarbeks on transpordimaa.

Maaüksus antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava parkla rajamiseks, mis hakkab teenindama SA Rapla Maakonnahaiglat ja kavandatavat Rapla Hooldekeskust.


2) Maa andmine Väike-Maarja valla munitsipaalomandisse (Aiavilja maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Väike-Maarja valla munitsipaalomandisse Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Vao külas asuv Aiavilja maaüksus suurusega 1,88 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa.

Maaüksus antakse munitsipaalomandisse korterelamute elanike kasutusse jääva köögiviljamaa maakasutuse korraldamiseks ja sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks.

3) Maa andmine Helme valla munitsipaalomandisse (Külapõllu, Porgandi ja Aiamaa maaüksused)
Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Helme valla munitsipaalomandisse Valga maakonnas Helme vallas Linna külas asuv Külapõllu maaüksus suurusega 3,61 ha, sihtotstarbega  maatulundusmaa, Taagepera külas asuv Porgandi maaüksus suurusega 0,30 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa ja Kalme külas asuv Aiamaa maaüksus suurusega 0,52 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa, vastavalt maa asendiplaanidele.

Maaüksused antakse munitsipaalomandisse korterelamute elanike kasutusse jääva aiamaa maakasutuse korraldamiseks ning sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks.

4) Maa andmine Järva-Jaani valla munitsipaalomandisse (Pärna tn 7 maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Järva-Jaani valla munitsipaalomandisse Järva maakonnas Järva-Jaani vallas Järva-Jaani alevis asuv Pärna tn 7 maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus suurusega 820 m².

Maaüksus antakse munitsipaalomandisse korterelamute elanike kasutusse jääva aiamaa maakasutuse korraldamiseks ja sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks. Aiamaa on kasutuses alates 1980. aastast ja seda kasutab 10 perekonda.


17. Riigivara valitsemise üleandmine Keskkonnaministeeriumilt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (Illuka vallas 2 kinnistut)
Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumi valitsemiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele üle Ida-Viru maakonnas Illuka vallas Kuningaküla külas asuvad Settetiigi kinnistus suurusega 7,46 ha, mäetööstusmaa ja Permisküla metskond 165 suurusega 14,67 ha, maatulundusmaa kinnistud Narva karjääri teenindava settebasseini rajamiseks.

Rajatav settebassein on töös karjääri kaevandamise lõpuni, st 2041. aastani, ja kaevandamise lõpetamise tööde lõpuni, so kuni 2045. aastani. Settebasseini on vaja kaevandamisel tekkinud vee heljumist puhastamiseks enne selle looduslikesse veekogudesse juhtimist.
Settebassein rajatakse kaeveväljast väljapoole, et seda saaks kasutada karjääri eluea lõpuni. Basseini edaspidine otstarve, pärast kaevandamist, nähakse ette kaevandamise lõpetamise projektis. Tavaliselt see likvideeritakse, kuid on ka näiteid basseinide säilitamisest avalikult kasutatava veekoguna ning tuletõrje veevõtukohana.


18. Riigi kultuuripreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine
Esitaja: kultuuriminister Urve Tiidus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse kultuuripreemiate komisjoni koosseis kolmeks aastaks. Komisjon vaatab läbi kultuuripreemiate ettepanekud, tutvub esitatud töödega ning teeb ettepaneku valitsusele preemiate määramiseks.

Komisjoni viimane koosseis kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 24. novembril 2011. a ja tema volitused lõppevad käesoleva aasta 24. novembril.


19. Nõusoleku andmine riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
1) Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saku vallale (Kasemetsa tee L3 ja L4 kinnisasjad)
Esitajad: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek võõrandada Harjumaal Saku vallas Metsanurme külas asuvate transpordimaa sihtostarbega kinnisasjad Kasemetsa teel  suurusega 2810 m² ja 142 m² Saku vallale kergliiklustee rajamiseks.
Kergliiklustee algab Kasemetsa-Kiisa ja Kasemetsa riigimaanteede ristmikult ja ulatub Kasemetsa riigimaantee lõpuni. Tee-ehituse I etapp lõpeb novembris 2014. a ja lõplikult valmib tee 2015. aastal. Kergliiklustee projekt on regionaalministri 8. mai 2012. a käskkirjaga kinnitatud kergliiklusteede kava reservprojektide nimekirjas.

2) Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Valgjärve vallale (Valgjärve külas Valgjärve kergtee L 7 kinnistu)
Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek Põlvamaal Valgjärve külas asuva kinnistu tasuta võõrandamiseks Valgjärve vallale kergliiklusteeks, mis ühendab Valgjärve keskasula külakeskusega. Kergliiklustee valmis 16. septembril 2014. a. Tee rajamine on regionaalministri 28. märtsi 2013. a käskkirjaga kinnitatud kergliiklusteede kava reservprojektide nimekirjas.

3) Nõusoleku andmine Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Harku vallale (Keila metskond M-72 ja M-73 maaüksused)
Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek tema valitsemisel olevate Harjumaal Harku vallas Rannamõisa külas asuvate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistute Keila metskond suurusega 11,1 ha  ja Keila metskond suurusega 8,8 ha otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Harku vallale puhkealade ja parkmetsamaaks ning kinnistutel asuvate elamutele juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamiseks.

4) Nõusoleku andmine Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Padise vallale (Keibu lautri kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse keskkonnaministeeriumile nõusolek tema valitsemisel oleva Harjumaal Padise vallas Keibu külas asuva tootmismaa sihtotstarbega Keibu lautri kinnistu  suurusega 6543 m² otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Padise vallale Keibu lahe äärde sadama rajamiseks.
Padise valla arengukava kohaselt on väikesadamate rajamine seotud puhkemajanduse ja turismi arendamisega.


20. Pädeva asutuse määramine
Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Tüüp: korralduse eelnõu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta, alusel peab iga liikmesriik määrama riikliku pädeva asutuse, kelle ülesandeks on hõlbustada ja koordineerida energiataristu ühishuviprojektide loamenetlust.

Pädevaks asutuseks määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Nimetatud asutuse määramisega täidetakse määrusest tulenev eesmärk, mis on integreeritud ja koordineeritud üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) raamistikku kuuluvate energiataristu ajakohastamise ja uue energiataristu kasutuselevõtmise kiirendamise ühishuviprojektide loamenetlus, mis peab vähendama keerukust, suurendama tõhusust ja läbipaistvust ning aitama tihendada liikmesriikide koostööd.


21. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmisest tekkinud kahju hüvitamiseks
Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 287 500 eurot õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmisest tekkinud kahju hüvitamiseks omandireformi õigustatud subjektile.

Omandireformi aluste seaduse kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud vara omanikud ja valdajad kohustatud tagama vara säilimise kuni vara tagastamise otsustamiseni.
Kui seda kohustust ei täideta, peavad nad kahju hüvitama. Antud juhu ei tagatud vara säilimist, kuna see erastati Võru maavalitsuse eksimuse tõttu enne tagastamise otsustamist, siis hüvitab riik õigustatud subjektile vara tagastamata jätmisest tekkinud kahju. Osa vastutusest langeb Tallinna linnavalitsusele, kes ei peatanud tagastamisnõudest teada saamisel korteri erastamist ja hüvitab kahju selle korteri väärtuses.
Riigi ja Tallinna linna panuste lõplikul selgumisel tehakse riigipoolne väljamakse valitsuse korraldusega eraldatud summast rahandusministri käskkirjaga ja kasutamata jääv osa kantakse tagasi reservi.


22. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist laiapõhjalise riigikaitse tagamiseks vajalike kiireloomuliste ühekordsete soetuste ja investeeringute rahastamiseks
Esitajad: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist vahendeid laiapõhjalise riigikaitse tagamiseks vajalike kiireloomuliste ühekordsete soetuste ja investeeringute rahastamiseks 8 367 559 eurot.
Summa jagatakse kaitseministeeriumi, siseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalade ning Vabariigi Presidendi kantselei vahel.


23. Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a korralduse nr 182 „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2014. aastaks“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt vähendatakse ASi Eesti Energia poolt 2014. aasta riigieelarvesse makstavate dividendide summat.


24. Aktsiaseltsi Estonian Air laenu osamakse
Esitajad: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse rahandusministeeriumile nõusolek teha hiljemalt 28. novembril 2014. a AS-le Estonian Air laenu viimane väljamakse 20. detsembril 2012. a sõlmitud laenulepingu alusel summas 12 100 000 eurot.

Nimetatud summa eraldati valitsuse 2. mai 2013. a korraldusega aktsiaseltsile täiendavalt laenuna, et tagada lennuühendus Eestile olulistesse sõlmpunktidesse.

Laen makstakse aktsiaseltsile Estonian Air välja osade kaupa vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi põhjendatud taotlustele ja omandireformi reservfondi vahendite mahule.


25. Tagatisfondi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine
Esitaja: rahandusminister Maris Lauri
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kutsutakse tagatisfondi nõukogust tagasi Jürgen Ligi ja uueks liikmeks nimetatakse rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross.


26. Informatsioon peaministri asendamise järjekorra kohta
Esitajad: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: informatsioon

Vabariigi President vabastas 17. novembril 2014. aastal Keit Pentus-Rosimannuse keskkonnaministri ametist ja nimetas ta välisministriks.

Keit Pentus-Rosimannus on peaministri teine asendaja ka välisministri ametis. Peaminister tegi sellekohase muudatuse oma 26.03.2014. a korralduses nr 25 "Peaministri ja ministrite asendamine".

27. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine (S. G.)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras kolmel korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2002-2007 on toime pannud seitse muud õigusrikkumist. Isiku karistatus ei ole kustunud.


28. Eesti kodakondsuse andmine (D. K.)
Esitaja: siseminister Hanno Pevkur
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Eesti kodakondsus ühele isikule, kes on praegu veel Venemaa Föderatsiooni kodanik. Eesti kodakondsus antakse talle tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest.


29. Eurocontroli lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitlevate protokollide heakskiitmine ja volituse andmine
Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Riigikogu võttis 5. novembril 2014 vastu 1981. aasta protokolliga muudetud EUROCONTROLi lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva rahvusvahelise konventsiooniga ning marsruudi navigatsioonitasusid käsitleva mitmepoolse kokkuleppega ühinemise seaduse.

Eesti ühinemine EUROCONTROLiga toimub eeldatavalt 1. jaanuaril 2015.

30. Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse diplomaatiline pass kehtivusajaga kolm aastat alates Euroopa välisteenistusse tööle asumisest Euroopa välisteenistuse ajutisele teenistujale Tiina Intelmannile.
Tiina Intelmann asub tööle Euroopa Liidu välisteenistuses Euroopa Liidu delegatsiooni juhina Libeerias alates 16. detsembrist 2014. a. Diplomaatiline pass on vajalik liikumise hõlbustamiseks ametiülesannete täitmisel Euroopa Liidust väljaspool.

31. Eesti täiendatud seisukohad Euroopa Liidu õhusaaste vähendamise paketi kohta
Esitaja: keskkonnaminister Mati Raidma
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusakti eelnõu suhtes

Keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiviga hakatakse reguleerima ELi tasemel 1 – 50 MW võimsusega põletusseadmeid. Piirama hakatakse seadmetest pärit vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heidet õhku, kehtestades konkreetsed heite piirväärtused. Olemasolevate seadmete puhul rakenduvad rangemad piirväärtused alates 2025. aastast (üle 5 MW seadmed) ja alates 2030. aastast (alla 5 MW seadmed). Uued seadmed peavad vastama piirnormidele alates aasta peale direktiivi ülevõtmise kuupäeva.

Keskkonnaministeeriumi korraldusel viidi 2014 jooksul läbi täiendavad mõjuhindamised ja seadmete heitkoguste mõõtmised. Mõõtmiste tulemusel selgusid heitkoguste piirväärtused, mis oleksid Eesti keskmise võimsusega põletusseadmete puhul saavutatavad ilma, et ettevõtted peaksid tegema ebaproportsionaalseid kulutusi seadmete vastavusse viimisel või ilma, et tuleks seadmete kasutamine üldse lõpetada.

Hetkel on Eestis võimsusvahemikus 1-50 MW ligikaudu üle tuhande põletusseadme, millest 80% on võimsusega 1–5 MW. Kasutatavad kütuseliigid on järgmised: 37% maagaas, 30% biomass (hakkepuit, pellet, põhk jne), 18% muud gaasid (biogaas, pürolüüsi gaasid, vedelgaas), 13% vedelkütus (kergekütteõli, põlevkiviõli, diiselkütus jne), 2% muu tahke kütus (kivisüsi, turvas, põlevkivi).
Vastavalt 2012. a inventuurile tekib Eestis keskmise suurusega põletusseadmetest 13% vääveldioksiidi heitest, 6% lämmastikoksiidide heitest ning 10–15% peenosakeste heitest. Ligikaudu 80% praegustel Eesti katlamajadel puuduvad puhastusseadmed.
Kui direktiivi eelnõus toodud piirväärtused jõustuvad muutmata kujul, siis kujuneb minimaalseks investeeringuvajaduseks nõuete täitmisel (tahkete osakeste ja vääveldioksiidi piirväärtused) vähemalt:
1) 139 miljonit eurot vedelkütust kasutatavate käitiste vastavusse viimiseks;
2) 92 miljonit eurot biomassi kasutatavate käitiste vastavusse viimiseks.

Direktiivis toodud piirväärtusi kohaldades võib tekkida olukord, kus tahket biomassi kasutavad väikese müügimahuga kaugküttekäitised tõstavad soojuse hinda ning tarbijatel võib muutuda majanduslikult mõistlikumaks üle minna kaugküttelt lokaalküttele (kasutades alla 1 MW võimsusega põletusseadmeid, mis piirväärtuste alla ei lähe). See aga halvendab õhukvaliteeti. Kuna hetkel toimub keskmise võimsusega elektri ja soojuse koostootmisjaamade arendamine riigi toel, võib kasvada ka riigitoetuste suurus antud valdkonnas.

Lisaks täiendatakse Eesti seisukohti eelnõu arutlusel kerkinud täiendavate küsimuste puhul (süsinikmonooksiidile piirväärtuste seadmine, uute seadmete puhul piirväärtuste kohaldamise tähtaja pikendamine jm).


32. Eesti seisukohad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta
Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Komisjon saatis 26. septembril 2014. a Eestile kaks põhjendatud arvamust.

Komisjon leiab esimeses põhjendatud arvamuses, et Eesti ei ole direktiivi 2004/49/EÜ (ühenduse raudteede ohutuse kohta) nõuetekohaselt üle võtnud ja kohaldanud. Eesti vastab komisjonile, et nõustub kahes punktis komisjoni etteheitega ja on nõus riigisiseseid õigusakte täiendama, ühe etteheitega siiski ei nõustuta.

Teises põhjendatud arvamuses leiab komisjon, et Eesti ei ole täitnud direktiivi 2008/118/EÜ (aktsiisi üldise korra kohta) artiklitest 7 ja 9 ning proportsionaalsuse põhimõttest tulenevaid kohustusi. Eesti ei nõustu komisjoni etteheidetega.


33. Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu 21. novembri 2014. a istungil
Esitaja: välisminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

21. novembril 2014 toimub Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumine, kus kohtuvad kaubandusministrid.

Välisasjade nõukogu arutab Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubandusläbirääkimiste Doha arenguvooru seisu ning edendamise võimalusi. WTO 9. ministrite konverentsil 3.–6. detsembril 2013 Balil Indoneesias vastu võetud deklaratsioonis kinnitati vajadust jätkata 2001. aastal alustatud ning 2011. aastal ajutiselt peatatud Doha arenguvooru läbirääkimisi. Enne läbirääkimiste jätkamist on aga vaja koostada konkreetne tööprogramm, milles kokkuleppimise tähtajaks on käesoleva aasta detsember.

Samuti arutavad ministrid Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu läbirääkimiste seisu, kuulatakse ära Euroopa Komisjoni uue kaubandusvoliniku Cecilia Malmströmi ettepanekud edasiste sammude kohta.
Ministrid teevad samuti vahekokkuvõtte Jaapani ja Vietnami vabakaubanduslepingute läbirääkimistest ning kaubandusalaste õigusaktide menetlemisest. Viimane, järjekorras 7. läbirääkimisvoor toimus 20.–24. oktoobril 2014 Brüsselis. Euroopa Liit soovib lepinguga saavutada paremat juurdepääsu Jaapani turule, nii kaupade, teenuste kui ka riigihangete valdkonnas.
Kavas on vastu võtta ka järeldused kaubanduse kohta. Antakse ülevaade kaubandusalaste õigusaktide menetlemisest.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-