Valitsuse 20.12.2012 istungi kommenteeritud päevakord

19.12.2012 | 16:13

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10 Stenbocki majas, 20. detsember 2012

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Anu Adra-Entsik 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on kutsutud peaministri ülesannetes kaitseminister Urmas Reinsalu kõrvale põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja sotsiaalminister Taavi Rõivas. Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. Riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: seaduse eelnõu

Seaduse eelnõuga soovitakse parandada ja arendada riigi õigusabi korraldamise protsessi, pidades eelkõige silmas riigi õigusabi osutaja määramise taotlemise korda ning advokaadile riigi õigusabi osutamise eest väljamakstava tasu ja kulu hüvitamise taotlemist ning arvestust.

Seaduse muudatuste jõustumisega antakse õiguslik alus riigi õigusabi täisdigitaalse protsessi laiendamiseks ja parendamiseks, eeskätt riigi õigusabi osutaja määramiseks taotlemise korras ning advokaadile väljamakstava tasu ja kulu hüvitamise taotlemises ja arvestuses.

Infotehnoloogiline lahendus peaks lihtsustama advokaadi, uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu tööprotsessi riigi õigusabi osutaja määramise taotlemisel ning tasude taotlemisel ja väljamõistmisel (paberivaba asjaajamine, tööprotseduuride automatiseerimine ja infovahetus teiste süsteemidega), samuti advokatuuri tööprotsessi riigi õigusabi asjades järelevalve teostamisel ning statistika, aruandluse ja prognooside koostamisel.

Riigilõivuseaduse muudatustega nähakse ette lisavõimalused madalama riigilõivumääraga määruskaebuste esitamiseks. Riigilõivuseaduse kohaselt tuleb kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv summas 50 eurot. Kui nimetatud dokument esitatakse e-toimiku infosüsteemi kaudu, tuleb tasuda riigilõivu 25 eurot. Muudatuse kohaselt tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 25 eurot ka siis, kui määruskaebus esitatakse ettevõtjaportaali, kinnistuportaali või e-notari infosüsteemi kaudu. Muudatuse eesmärk on soodustada määruskaebuste elektroonilist esitamist ja vähendada maakohtute kantseleide töökoormust määruskaebuste maakohtute osakondadesse edastamisel.

Eelnõu sisaldab lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatust, mis on vajalik seoses digitaalse toimikuga. Eelnõu sisaldab kriminaal- ja väärteomenetluse seadustiku muudatusi, mis seonduvad e-toimiku süsteemi kaudu menetlusdokumentide infosüsteemis kättesaadavaks tegemisega ja kättetoimetamise täpsustamisega. Samuti täiendatakse vastavaid seadusi digitaalse kohtutoimiku pidamise võimaluse loomisega.

Eelnõuga kavandatavate riigi õigusabi infosüsteemi muudatuste rakendamiseks vajalike infotehnoloogiliste arenduste kulude hinnanguline maksumus on 100 000 eurot. Kulude katmiseks on eraldatud vajalik summa 2012. aasta riigieelarvest.

Seadus jõustub üldises korras.

2. Võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on täpsustada tarbijakrediidilepingutele kohalduvat vastutustundliku laenamise regulatsiooni ja finantsteenuste, sh tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni.

Eelnõus sõnastatakse võlaõigusseaduses tarbija krediidivõimelisuse mõiste. Eelnõu kohaselt on krediidivõimelisus tarbija võime krediit lepingus sätestatud tingimustel tagasi maksta. Samuti lisatakse eelnõuga asjaolud, mida krediidiandja peab tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma. Nendeks on tarbija varaline seisund, regulaarne sissetulek, andmed teiste varaliste kohustuste kohta, andmed varasemate maksekohustuste täitmise kohta ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju jne.

Lisaks täpsustatakse, et krediidivõimelisuse hindamine ja selleks vajaliku teabe kogumine on selgelt krediidiandja kohustus.

Reklaamiseaduse muudatustega sätestatakse, et reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada selliseid lepinguid, võib sisaldada üksnes esmavajalikku teavet krediidiandja või krediidivahendaja ja tema osutatava teenuse kohta. Selline reklaam peab olema vastutustundlik ja tasakaalustatud. Reklaam ei tohi jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks ning ei kallutada tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele.

Samuti täpsustatakse finantsteenuse reklaami regulatsiooni üldise nõudega, et reklaamis ettenähtud kohustuslik teave peab olema esitatud viisil, mis on tavalise tähelepanu juures märgatav, arusaadav ja eristatav muust teabest.

Seaduse rakendamisega kulusid ei kaasne.

Seadus jõustub 1. aprillil 2013. Reklaamiseaduse regulatsioon jõustub reklaamide suhtes, mis on teostatud või avalikustatud enne uue regulatsiooni jõustumist, kuni nende avalikustamise tähtaja möödumiseni, kuid mitte kauem kui 1. juuni 2013.

3. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: seaduse eelnõu

Seaduse muutmine tuleneb põllumajandustootjatele üleminekutoetuste maksmise võimalusest 2013. aastal, mis sätestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. Eelnõuga tuuakse täiendavate otsetoetuste andmise regulatsiooni kõrvale üleminekutoetuse maksmise alused.

Täiendavad otsetoetused (nt põllumajanduskultuuride, piima, veise- ja lambakasvatusega tegelejatele) moodustasid aastatel 2004–2012 olulise osa põllumajandussektorile suunatud toetuste kogusummast ning nende lõppemisega väheneks toetuste kogusumma 2013. aastal ligi 30% võrra. Sõltuvalt konkreetsest tootmise struktuurist, võib konkreetse põllumajandustootja tululangus olla veelgi suurem.

Selleks, et vältida toetuse märkimisväärset kahanemist 2013. aastal ning tagada sujuvam üleminek uuele otsetoetuste süsteemile Euroopa Liidu järgmisel rahastamisperioodil 2014.–2020. aastal, võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse, millega tuuakse täiendavate otsetoetuste andmise regulatsiooni kõrvale üleminekutoetuse maksmise alused.

Üleminekutoetuse suhtes kohaldatakse kõiki 2012. aasta täiendavate otsetoetuste kohta kehtivaid sätteid ning selle rakendamisega ei kaasne sisulisi muudatusi toetuse saamise nõuetes ja menetluses.

Vastavad summad on planeeritud 2013. aasta riigieelarves.

Seadus jõustub üldises korras.

4. Kindlustustegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: seaduse eelnõu

Seaduse eelnõu eesmärk on tõsta kindlustusandjate omavahendite miinimummäära ning võtta arvesse Euroopa Kohtu otsust, mille järgi ei või samadel tingimustel sõlmitud mehe ja naise elukindlustuse, haiguskindlustuse ja õnnetusjuhtumite kindlustuse lepingute kindlustusmaksed ja -hüvitised enam erineda.

Omavahendite miinimummäära tõstmise nõue tuleneb Euroopa Liidu otsusest. Nimelt vaadatakse miinimummäärad igal aasta üle ning vajadusel tõstetakse.

Praegu võivad Eesti kindlustusandjad võtta arvesse haigus-, õnnetusjuhtumi- või elukindlustuse lepingute sõlmimisel muude tegurite hulgas ka kindlustatu sugu. Tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest ei tohi kindlustusriskide hindamisel kasutatav sootegur põhjustada pärast 21.12.2012 sõlmitavate kindlustuslepingute korral enam erinevusi naiste ja meeste kindlustusmaksetes ja –hüvitistes.

5. Kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu

Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: seaduse eelnõu

Kemikaaliseaduse muutmise eesmärk on täpsustada Eesti õiguskorda ja viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu määruste nõuetega, et tagada nende rakendamine.

Euroopa Liidus on välja töötatud uus kemikaalipoliitika, mille rakendamiseks on kehtestatud erinevaid õigusakte. Euroopa Liidu tasemel vastuvõetud määrusi kohaldatakse kõikides liikmeriikides ühtsetel alustel ja nende järgimine on kõigile kohustuslik. Kemikaalide käitlemisele kehtestatud ühtsete Euroopa Liidu nõuete rakendamisega seoses on oluliselt vähenenud vajadus riigisiseste dubleerivate regulatsioonide järele.

Seetõttu vajab kehtiv kemikaaliseadus korrastamist ning ebavajalike sätete kehtetuks tunnistamist. Kõigi Euroopa Liidu õigusaktide nõuete täitmiseks tuleb ette näha konkreetsed rakendusmeetmed ja tagada riiklik järelevalve olemasolevate nõuete täitmise üle.

Eelnõuga ühtlustatakse kehtiva seaduse nõuded Euroopa Liidu õigusaktides sätestatuga, et seaduse rakendajal oleks teada ja üheselt arusaadav, kuidas reguleeritakse Euroopa Liidu siseturul ainete ja segude tootmist, turuleviimist, kasutamist ning milliste õigusaktide järgi tuleb kehtestatud nõudeid täita. Samuti viiakse seaduse terminid vastavusse Euroopa Liidu määruste sõnastusega.

Riikliku järelevalve kohustuste paremaks täitmiseks pannakse järelevalve koordineerimise kohustus terviseametile kemikaalidele ja nende turustamisele ning nende tootjatele, importijatele, allkasutajatele ja levitajale esitatavate nõuete kontrollimiseks.

Seaduse muutmisega ei looda uut õiguslikku olustikku ega panda ettevõtjale täiendavaid kohustusi.

6. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta

1) Arvamuse andmine "Jahiseaduse muutmise seaduse" eelnõu (328 SE) kohta

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Riigikogu liikmete Rein Randveri, Karel Rüütli, Lembit Kaljuvee, Aivar Riisalu ja Helmen Küti 21. novembril 2012 algatatud jahiseadus eelnõu kohustab keskkonnaministrit moodustama jahipiirkonnad. Selle kohustuse täitmise tähtajaks on määratud 10 aastat seaduse jõustumisest arvates. Jahiseaduse nõuetele vastavad jahipiirkonnad peavad olema moodustatud ja jahimaa korraldatud hiljemalt 1. märtsiks 2013.

Seletuskirja kohaselt on reaalne olukord selline, et 64 rendijahipiirkonda on jahipiirkondadeks moodustamata. Need 64 piirkonda asuvad maakonniti neli Jõgevamaal, 10 Järvamaal, 12 Läänemaal, 18 Valgamaal ja 20 Viljandimaal. Eelnõu kohaselt asendatakse kehtiv kümneaastane tähtaeg jahipiirkondade moodustamiseks 15-aastase tähtajaga.

Jahipiirkonna kasutusõiguse taotlemisel on praktikas tekitanud segadust ja väärtõlgendamist jahiseaduse lõige, mis lubab kasutusõigust taotleda 14 päeva jooksul jahipiirkonda moodustava keskkonnaministri määruse jõustumisest, sõltumata jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivusest ja õigusest piirkonda kasutada. Eelnõu kohaselt saab taotlusi vaba jahipiirkonna kasutamiseks esitama hakata alles siis, kui keskkonnaamet on avaldanud asjakohase teate loa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Seoses sellega, et jahimaakorraldus on sisuliselt likvideeritud, muudetakse eelnõuga jahipiirkonna moodustamise ning selle suuruse ja piirkirjeldamise aluseid. Jahipiirkonna moodustab edaspidi keskkonnaminister keskkonnaameti ettepanekul.

Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid lisakulusid.

Keskkonnaministeerium ei toeta jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu kuna ministeeriumis on välja töötatud uus jahiseaduse eelnõu. Keskkonnaministeeriumi poolt välja töötatud eelnõus on muu hulgas ka terviklahendused jahikorralduse ja jahipiirkondade moodustamisega seotud küsimuste reguleerimiseks.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 28. detsembriks 2012 keskkonnakomisjonile.

2) Arvamuse andmine "Riigikogu valimise seaduse ja erakonnaseaduse muutmise seaduse" eelnõu (329 SE) kohta

Esitaja:  justiitsminister Hanno Pevkur

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna algatatud eelnõu eesmärgiks on lihtsustada uute poliitiliste jõudude erakonnana registreerimist, osavõttu valimistel ning jõudmist parlamenti. Samuti muuta erakondade riigieelarveline rahastamine proportsionaalsemaks.

Eelnõu kohaselt vähendatakse kandideerimiseks makstava kautsjoni suurust kaks korda ühe valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani iga registreerimiseks esitatud isiku kohta. Eelnõuga vabastatakse uus erakond esimesel riigikogu valimistel osalemisel kautsjoni tasumise nõudest.

Eelnõu kohaselt alandatakse ringkonnamandaadi ja üleriigiliste kompensatsioonimandaatide jagamisel osalemiseks seatud viie protsendi künnist neljale protsendile. Samuti laiendatakse üksikkandidaatidele seni erakondadele sätestatud boonust saada mandaat ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist.

Erakonnaseaduses lihtsustatakse erakonna registreerimiseks kehtestatud minimaalset liikmete arvu tuhandelt liikmelt viiesajale liikmele. Muudetakse ka erakondade riigieelarvelise eraldise jagamise põhimõtteid. Pool riigieelarvelisest eraldisest jagatakse kõigi riigikogus esindatud erakondade vahel võrdselt ning teine pool kõigi riigikogu valimistel vähemalt kaks protsenti valijate toetuse kogunud erakondade vahel proportsionaalselt saadud häälte arvuga. Vähemalt ühe protsendi valijate toetuse kogunud erakondade toetussumma jääb muutmata.

Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid lisakulusid.

Justiitsministeerium ei toeta eelnõud leides, et eelnõu eesmärkide saavutamist tuleks küll toetada, kuid seda ei tohiks teha viisil, mis ei arvesta juba käimasolevate protsessidega. Justiitsministeerium leiab, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eelnõus sisalduvat peaks käsitlema koos Eesti Koostöö Kogus algatatud ning praktilisi ja akadeemilisi kogemusi omavate isikute poolt sorteeritud ja analüüsitud ettepanekutega demokraatliku riigi pidamise, parteide töökorralduse ja riigivalitsemisega seotud teemadel.

Valitsuse arvamus tuleb esitada riigikogu põhiseaduskomisjonile 28. detsembriks 2012.

3) Arvamuse andmine "Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse" eelnõu (330 SE) kohta

Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud eelnõuga täiendatakse seadust sättega, mis võimaldab riigikogu juhatusel nimetada kodanikeühenduste seast komisjonide alalised koostööpartnerid. Kehtiva seaduse alusel on neil õigus osaleda komisjoni töös komisjoni esimehe kutsel. Seletuskirja kohaselt aga selline piirang ei loo püsivat alust koostööks.

Seletuskirja kohaselt võiks näiteks sotsiaalkomisjoni alalisteks partneriteks olla ametiühingute keskliidud, Tööandjate Keskliit, Puuetega Inimeste Koda ja paljud teised üleriigilised ühendused. Kaubandus-Tööstuskoda võiks olla majanduskomisjoni ja rahanduskomisjoni koostööühendus. Põhiseaduskomisjoni pidevaks partneriks võiks olla Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit.

Ühtlasi muudetakse neid kodu- ja töökorra seaduse sätteid, mis reguleerivad komisjonide töö protokollimist. Selguse ja suurema avatuse huvides on vaja kajastada protokollides ka seda, kuidas komisjoni liikmed hääletasid ja millistel seisukohtadel nad arutlusel olnud küsimustes olid.

Kodanikeühenduste võimalikud kulutused seoses komisjonide töös osalemisega katavad ühendused ise. Seletuskirja kohaselt ei suurenda eelnõu riigikogu kantselei kulutusi olulisel määral.

Seaduse jõustumine on ette nähtud 1. septembrist 2013.

Justiitsministeerium teeb ettepaneku loobuda eelnõu kohta arvamuse andmisest, kuivõrd tegemist on parlamendi enesekorraldusõigusega hõlmatud küsimustega ning senise praktika kohaselt valitsus sellistesse küsimustesse ei sekku.

Valitsuse arvamus tuleb esitada riigikogu põhiseaduskomisjonile 28. detsembriks 2012.

7. "Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020" täiendatud tervikteksti ja selle rakendusplaani aastateks 2013–2016 heakskiitmine

Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: korralduse eelnõu

Uue rahvastiku tervise arengukava rakendusplaani koostamise arutelude käigus jõuti otsusele, et parema ülevaate saamiseks rahvatervise tegevustest tuleb muuta meetmete sõnastused, korrigeerida alaeesmärkide indikaatorite sihttasemeid ning lisada arengukavale uusi indikaatoreid. Sellest tulenevalt on uuendatud rahvastiku tervise arengukava tervikteksti osaliselt uute indikaatorite, sihttasemete ja meetmete sõnastustega ning muudetud arusaadavamaks ja loogilisemaks arengukava ülesehitust.

Riigi strateegilise juhtimise korrastamise tulemusena on rahvastiku tervise arengukava raamdokumendi asemel saamas tervise valdkonna arendusdokument, millesse integreeritakse järjest enam varem eraldiseisvalt eksisteerinud valdkondlikke arengukavu. Nii on rahvastiku tervise arengukavasse integreeritud narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012, riiklik tuberkuloositõrje strateegia aastateks 2008–2012, südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005–2020 ning riikliku HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006–2015.

Uues rahvastiku tervise arengukava rakendusplaanis aastateks 2013–2016 nähakse ette ressursid erinevate valitsuse jaoks prioriteetsete tervise valdkonna tegevuste ja eesmärkide elluviimiseks (alkoholi ja tubaka tarvitamise vähendamine, vigastussurmade hulga vähendamine, noorte riskiteadlikkuse tõstmine, narkomaania ja HIV-vastane võitlus, rahvastiku toitumis- ja liikumisharjumuste parandamine, raseduskriisi aegne nõustamine, ujumise algõppe programmi jätkamine, eriarstiabi ja haiglavõrgu optimaalsem korraldamine jne).

Arengukava maksumuse prognoosis ja perioodi 2013–2016 rakendusplaanis on 2013. aastaks kavandatud kulud vastavuses 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. 2014. - 2016. aasta kulude arvestamisel on lähtutud arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste prognoositavast maksumusest. Vahendite lisavajadus on eraldi välja toodud rakendusplaani koondtabelis.

8. Kaitseväe kaasamine politsei ülesannete täitmisele

Esitaja: kaitseminister Urmas Reinsalu
Tüüp: määruse eelnõu

Määrusega kehtestatakse kord, kuidas politsei saab kaasata kaitseväge jõu kasutamise õiguseta oma ülesannete täitmisele.

1. jaanuaril 2013 jõustuva kaitseväe korralduse seaduse muudatusega sätestatakse võimalus kasutada kaitseväge jõu kasutamise õiguseta politsei abistamiseks, kui politseil puuduvad muud võimalused ülesande täitmiseks.

Eelnõu kohaselt osutab kaitsevägi politseile abi, kui politsei seda taotleb ning politsei abistamine ei takista oluliselt kaitseväe ülesannete täitmist ega tekita riigile ebamõistlikku kahju. Kaitseväe kasutamise üle otsustamisel tuleb arvestada seda, millised on tagajärjed juhul, kui kaitseväge ei kaasata või kui kaitsevägi abi osutamisest keeldub.

Määruses sätestatakse kaitseväe poolt politsei abistamise üle otsustamine, kaasatud kaitseväelase allumine ja kaasamisega seotud kulude hüvitamine kaitseväele.

9. Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 "Võrgueeskiri" muutmine

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on sätestada reeglistik elektrituru avanemisega seotud andmevahetuse toimimiseks avatud tarnijate, võrguettevõtjate, liinivaldajate ja tarbijate vahel. Eelnõu reguleerib süsteemihalduri loodava andmevahetusplatvormi tööd ning andmete esitamise korda. Määruse muutmine tagab konkurentsivõimelise avatud elektrienergiaturu toimimise.

Eelnõu sätestab, et andmevahetus toimub süsteemishalduri loodava andmevahetusplatvormi (AVP) kaudu. AVP on olemuselt avatud tarnete tarnemahtusid vahendav tsentraalne keskkond, kuhu koondatakse kõigi tarbijate tarbimismahud. Tarbimisandmeid esitab AVP-sse võrguettevõtja ning tarbimisandmeid näeb tarbija ning tarbija volitatud turuosaline. Samuti lihtsustab tarbimisandmete kogumine AVP-sse bilansi selgitamist.

Määruse rakendamisest tulenevaid kulusid riigieelarvesse ette näha ei ole. AVP loomise kohustuse saanud süsteemihaldurile kaasneb platvormi loomisega kulu 300 000 eurot, mis kajastatakse ülekandeteenuse tariifis.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2013. a. Määruse lõige, mille kohaselt on tarbijal õigus saada AVP-st XML-formaadis tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid riigi infosüsteemi andmevahetuskihi (X-tee) kaudu teise infosüsteemi, kohaldub 1. aprillist 2013.

10. Riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava 2013. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine

Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava 2013. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 2488,21 eurot.

Määrus on vajalik riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel sätestatud pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku suuruse arvutamiseks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. märtsini 2014.  

Isikustatud sotsiaalmaksu arvestusliku keskmise suuruse arvutamiseks korrutatakse 2012. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus 2323,26 eurot koefitsiendiga 1,071 (sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvukoefitsient).

2013. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikku keskmist suurust rakendatakse pensionide määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga 1. jaanuarist 2013 kuni 31. märtsini 2014. Kuna nimetatud perioodiks ei ole ette teada isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust, sest ei ole teada 2013. aasta sotsiaalmaksu tegelikku laekumist, siis on vaja kehtestada isikustatud sotsiaalmaksu arvestuslik suurus.

Pensionide määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist 2013 rakendatakse 2012. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust, mille valitsus kinnitab riiklikku pensionikindlustuse registrisse 2012. aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel 20. märtsiks 2013. Tegelik isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus 2013. aasta kohta kinnitatakse 20. märtsiks 2014.

11. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest

Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõu eesmärk on viia kolm valitsuse määrust kooskõlla riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest tulenevate muudatustega.

Eelnõuga muudetakse riikliku pensioni määramisel isikustatud sotsiaalmaksu ja selle pensionikindlustuse osa summade kindlakstegemise korda. Muudatusega täpsustatakse, milliste andmete alusel tehakse pensioni määramisel kindlaks isikustatud sotsiaalmaksu ja selle pensionikindlustuse osa summad. Käesoleval ajal kajastuvad riikliku pensionikindlustuse registris isikustatud sotsiaalmaksu andmed kahekuulise hilinemisega ja isik peab pensioni taotlemisel esitama tööandja või maksu-ja tolliameti tõendi sotsiaalmaksu arvestamise või maksmise kohta. Alates 1. maist 2013 võetakse pensioni määramisel arvesse sotsiaalmaksu andmed online-režiimis maksukohustuslaste registrist, mis võimaldab pensioni määramisel kasutada isiku viimaseid registrisse kantud andmeid isikustatud sotsiaalmaksu kohta.

Vanemahüvitise osas on praktikas tekkinud olukord, kus isikule, kellele makstakse veel eelmise lapse eest vanemahüvitist, makstakse samaaegselt vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet järgmise lapse kohta. Seega on tekkinud vastuolu vanemahüvitise seaduse eesmärgiga mitte maksta kahte hüvitist, st vanemahüvitist ning sünnitushüvitise ja vanemahüvitise vahet üheaegselt. Eelnõuga reguleeritakse vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe maksmine, kui vanemale makstakse vanemahüvitist eelmise lapse kohta. Nimetatud juhul hüvitatakse vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe alates päevast, mis järgneb eelmise lapse eest makstava vanemahüvitise lõppemise päevale. Seega ei maksta vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet selle aja eest, kui üks vanem saab vanemahüvitist, millega on välistatud kahe asendussissetuleku maksmine pere kohta.

Määruse rakendamisega kaasnevad IT-kulud 20 600 eurot, mis kaetakse sotsiaalministeeriumi 2013. aasta eelarvest.

Eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2013, kuid ühe sätte osas, mis on seotud IT-lahenditega, jõustub eelnõu hilisemal kuupäeval - 1. mail 2013.

12. Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2002. a määruse nr 308 „Haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75“ muutmine

Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: määruse eelnõu

Määruse eesmärk on parandada ambulatoorseks raviks vajalike ravimite kättesaadavust, täiendades haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravimid kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100, kroonilise B-viirushepatiidi ja Huntingtoni tõvega.

Ettepanekud eelnõus esitatud muudatuste tegemiseks on teinud sotsiaalministeeriumi juures kooskäiv ja sotsiaalministrit nõustav ravimikomisjon, mille koosseisu kuuluvad Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Patsientide Nõukoja, Ravimiameti, Tartu Ülikooli, Eesti Haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Määruse rakendamine võimaldab parandada kroonilist B-viirushepatiiti põdevate ning Huntingtoni tõvega patsientide ambulatoorse ravi kättesaadavust, parandab patsientide elukvaliteeti ja üldist seisundit. Muudatus puudutab hinnanguliselt 45 patsienti.

Määruse rakendamisega kaasneb rahaline mõju hinnanguliselt 140 000 eurot aastas, mis on kaetud ravimite piirhindade muutmisest saadava säästuga. Eelnõu koostamisel on arvestatud, et vahendid uute ravimite hüvitamiseks leitakse planeeritud ravimihüvitiste eelarve piires.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2013.

13. Hariduskuludeks määratud täiendavate vahendite jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes

Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: korralduse eelnõu

Tulenevalt valitsuse 5. aprilli 2012 määrusest „2012. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus- ja toetusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord” jaotatakse eelnõu kohaselt hariduskuludeks määratud vahenditest täiendavalt 4 187 008 eurot kohaliku omavalitsuse üksuste vahel koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud palgakulude toetuseks.

I kvartalis eraldatakse täiendavaid vahendeid kaheksa kuu kulude ulatuses. Kohaliku omavalitsuse üksused esitavad vastavad taotlused haridus- ja teadusministeeriumile II taotlusvooru korral 30. septembriks 2012.

II taotlusvoorus eraldatakse täiendavaid vahendeid nelja kuu kulude ulatuses. Kokkuvõtteks teeb haridus- ja teadusministeerium ettepaneku jagada omavalitsuse üksustele 404 560 eurot ja 80 senti.

14. Volituste andmine Mittetulundusühingu Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus asutamiseks

Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministrit hääletama mittetulundusühingu Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus asutamise üle. Mittetulundusühingu asutamine seondub hallatava riigiasutuse Patendiinfo Keskuse tegevuse lõpetamisega 31. detsembrist 2012. Patendiinfo Keskus tegevus korraldatakse ümber ja selle baasil luuakse mittetulundusühing Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus.

Mittetulundusühingu Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus asutamine on riigi seisukohast oluline tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 12 loetletud ülesannete täitmise tagamiseks. Konventsioon kohustab lepingu osalisriike looma keskuse, mis tegeleb tööstusomandi õiguskaitse asjade ajamise, üldsusele patentide, kasulike mudelite, tööstusnäidiste ja kaubamärkide tutvustamisega. Konventsioon ei kitsenda osalisriigi otsustusruumi loodava asutuse õigusliku vormi osas ja see on konventsiooni osalisriigi siseriiklik otsus. Seni täitis neid ülesandeid riigiasutus Patendiinfo Keskus. Patendiinfo Keskus saaks pakkuda oluliselt enamaid teenuseid kui see õigusaktide kohaselt nõutav on kui seni tegutsemine riigiasutuse vormis.

Mittetulundusühingu asutamise põhiliseks eesmärgiks on pakkuda senisest paremat teenust ja juurutada ka muid intellektuaalomandiga seonduvaid ja ettevõtlusele kaasaaitavaid teenuseid.

Mittetulundusühingu asutajaliikmed on Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda ning Eesti Vabariik, keda esindab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Seoses Patendiinfo Keskuse tegevuse lõpetamisega võõrandatakse keskuse kasutuses olev riigivara asutatavale mittetulundusühingule viimase põhikirjaliste ülesannete täitmiseks.

Patendiinfo Keskuse tegevuse lõpetamine on majandus- ja kommunikatsiooniministri pädevuses ja otsus tehakse, kui valitsuselt saadakse volitused mittetulundusühingu asutamiseks.

15. Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2011. a korralduse nr 287 „Välisabi sildfinantseerimine“ ja 29. detsembri 2011. a korralduse nr 569 "Välisabi sildfinantseerimine" muutmine

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse Luua Metsanduskoolile riigieelarve vahendite tagastamise tähtpäeva 15. detsembrilt 2012 15. märtsini 2013, kuna Luua Metsanduskooli projekti „Devepark“ aruannete kontrollimine võtab Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmi tehnilisel sekretariaadil personali vähesuse tõttu kauem aega.

Eelnõu kohaselt asendatakse valitsuse 29. detsembri 2011 korralduses „Välisabi sildfinantseerimine” tekstiosa „227 000 000 euro ulatuses“ tekstiosaga „mahus 227 000 000 eurot“. Sõnastuse muutmine võimaldab Euroopa Komisjonilt tagasi laekunud toetussummade arvelt uuesti kasutada sildfinantseerimise vahendeid raamdokumendi „Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007−2013“ projektide rahastamiseks. Korralduse sõnastus viiakse kooskõlla 2012. aasta riigieelarve seaduse sõnastusega, milles on sätestatud välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht. Alates 2013. aastast sõnastatakse nii kõik valitsuse sildfinantseerimise korraldused.

16. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumile põlengus hävinenud Haapsalu Lastekodu hoone taastamise maksumuse ja kindlustushüvitise vahe katmiseks

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

21. veebruaril 2011 toimunud valitsuse erakorralisel istungil otsustati, et reservist eraldatakse raha lastekoduhoone taastamisega seotud kulude katteks ulatuses, mida ei kata kindlustushüvitis.

Hoone põhjendatud kindlustushüvitise suuruseks kujunes 649 632 eurot 42 senti. 2012. aasta juulis läbiviidud ehitushanke võitjaks kuulutati soodsaima pakkumuse teinud AS REMET pakkumuse hinnaga 1 450 267 eurot. Ehitusleping Riigi Kinnisvara AS ja AS-i REMET vahel sõlmiti augustis, mille järel algas ehitustegevus. Lastekodu taastamiseks puuduolevaks summaks kujunes 935 329 eurot 28 senti.

17. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a korralduse nr 560 „Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2012. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2012. aasta tegevuskavad“ muutmine

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse valitsuse 22. detsembri 2011 korralduse „Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2012. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2012. aasta tegevuskavad“ lisa 5 uues sõnastuses.

18. Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2013. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotus, investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2013. aasta tegevuskavad

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Tulenevalt 12. detsembril 2012 riigikogus vastu võetud 2013. aasta riigieelarve seadusest kinnitatakse eelnõu kohaselt valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2013. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotus, investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2013. aasta tegevuskavad.

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2013.

19. Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2012. aasta riigieelarvesse kantava summa kinnitamine

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kehtestatakse valitsuse korraldusega Riigimetsa Majandamise Keskuse  poolt 2012. aasta riigieelarvesse tasutavaks puhaskasumi eraldiseks 36 199 597 eurot. Vastavalt 2009. aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatusele lisandub summale tulumaks summas 9 622 678 eurot, kokku laekub eelnõu jõustumisel riigile 45,822 mln eurot.

Valitsuse 08.12.2011 istungil otsustati ühehäälselt, et 2012. aasta riigieelarvesse makstava kasumieraldise summa peab vastama Riigimetsa Majandamise Keskuse 2011. aasta majandusaasta aruande ärikasumi summale, millest on maha arvatud tulud põhivara müügist.

20. Eesti kodakondsusest vabastamine (12 isikut)

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt vabastatakse Eesti kodakondsusest 12 isikut.

Eelnõus loetletud 10 isikut elavad püsivalt välisriigis ja soovivad Eesti kodakondsusest vabastamist seoses selle riigi kodakondsuse saamisega, kus nad elavad. Nendest 3 elab Soome Vabariigis, 1 Taani Kuningriigis, 1 Norra Kuningriigis, 1 Ameerika Ühendriikides, 2 Singapuri Vabariigis ja 2 Venemaa Föderatsioonis.

Eelnõus loetletud 2 isikut elavad Eestis ning neist 1 on saanud Venemaa Föderatsiooni ja 1 Rootsi Kuningriigi kodakondsuse.

21. Nõusoleku andmine riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saku vallale ja Vihula vallale

Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse siseministeeriumile nõusolek tasuta võõrandada Saku vallale Harju maakonnas Saku vallas Tammemäe külas asuv Saku Operatiivteenistuse Keskuse kinnistu ja Vihula vallale Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Võsu alevikus Sadama tn 2 asuv kinnistu.

Siseministeerium soovib Vihula ja Saku valdadele anda riigivara, mis ei ole enam vajalik päästeameti ülesannete täitmiseks, kuid on vajalik kohalikele omavalitsustele kogukonna parema turvalisuse tagamiseks, vabatahtlike päästekomandode päästevõimekuse arendamiseks, vabatahtlike päästjate tegevuse toetamiseks ning elanikkonnakaitse korraldamiseks.

22. Struktuurivahendite programmperioodi 2007-2013 strateegiline aruanne  

Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: aruanne

Tulenevalt Euroopa Liidu üldmäärusest esitab Eesti riik Euroopa Komisjonile 2012. aasta lõpuks strateegilise aruande struktuurivahendite rakendamise ja kasutamise kohta.

Aruande fookus on riiklikus struktuurivahendite kasutamise strateegias 2007–2013 seatud eesmärkide saavutamisel, hinnatud on ühtekuuluvuspoliitika fondieesmärkide täitmist ja panust Euroopa 2020 strateegia eesmärkidesse.

Euroopa Komisjon tähtsustab strateegilist aruannet kui olulist sisendit Euroopa Liidu järgmise, aastate 2014–2020 eelarveperioodi planeerimisse.

23. "Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Iisraeli riigi vaheline Euroopa Vahemere piirkonna lennunduslepingu" eelnõu heakskiitmine, volituse andmine ja ajutine kohaldamine

Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks "Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Iisraeli riigi vaheline Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingu" eelnõu ning volitatakse Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures asejuhti Coreper I küsimustes, kirjutama Eesti Vabariigi nimel alla nimetatud lepingule.

Lepingu eesmärgiks on avada järk-järgult turg, et võimaldada vastastikune juurdepääs lennuliinidele ja läbilaskevõimele; edendada õigusalast koostööd ning ühtlustada õigusnorme ja tegevuspõhimõtteid vastavalt Euroopa Liidu lennundusalastele õigusaktidele; edendada lennuettevõtjate konkurentsil põhinevaid lennuteenuseid, mille reguleerimisse valitsused võimalikult vähe sekkuvad; tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine ja luua neile võrdsed võimalused.

Lepinguga luuakse ühiskomitee, kes vastutab lepingu rakendamise ja selle mõju läbivaatamise eest.

Leping jõustub üks kuu pärast lepinguosaliste vahel viimase sellise diplomaatilise noodi vahetamist, millega kinnitatakse kõigi lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist.

24. Informatsioon ja Eesti seisukoht sõbraliku kokkuleppe läbirääkimiste alustamise kohta

Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Isik on esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse Eesti Vabariigi vastu seoses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 6, st õiglase kohtumenetluse erinevate tingimuste väidetava rikkumisega Eesti riigi poolt.

25. Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiivist

Esitaja: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Tüüp: ülevaade

Ülevaade tuleneb 16. juuni 2011. a valitsuskabineti nõupidamisel kokkulepitud meetmetest direktiivide ülevõtmise tõhustamiseks, mille kohaselt peavad ministeeriumid andma valitsusele aru hilinemise põhjustest ja tooma välja ettepanekud nende vältimiseks tulevikus.

Põllumajandusminister esitab ülevaate direktiivist, mille ülevõtmise tähtaeg oli 2012. a novembris ning mille kohta Eesti ei ole Euroopa Komisjoni ülevõtvatest õigusaktidest teavitanud. 

26. Eesti seisukohad Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta

1) Eesti seisukoht Euroopa Liidu Nõukogu määruse, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, eelnõu kohta

Esitaja: välisminister Urmas Paet

Kuna tuumakõnelused Iraaniga ei ole jätkuvalt tulemusi andnud, pidas Euroopa Liidu Nõukogu vajalikuks kehtestada Iraani suhtes täiendavad piiravad meetmed, et takistada Iraanil tuumaprogrammi laiendada. Nimetatud otsuse ühetaolise rakendamise tagamiseks Euroopa Liidus võtab Euroopa Liidu Nõukogu vastu määruse, mis on kõikides liikmesriikides tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav.

2) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamist, eelnõu kohta

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Ettepaneku üldeesmärk on kohandada keskkonnamõju hindamise (KMH) kodifitseeritud direktiivi sätteid selliselt, et kõrvaldada puudused, kajastada käimasolevaid keskkonna-alaseid ja sotsiaalmajanduslikke muutusi ja olemasolevaid probleeme ning viia need kooskõlla aruka reguleerimise põhimõtetega.

Tegemist on vana direktiivi täiendamisega, mõned eelnõus ettenähtud nõuded on Eesti juba täitnud. Algatusel on kindlasti mõju arendajatele, kellele tuleb mõningasi lisakohustusi eelkõige seoses eelhindamise osatähtsuse suurenemisega.

3) Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, mis käsitleb fluoritud kasvuhoonegaase, eelnõu kohta

Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus

Fluoritud kasvuhoonegaasid (F-gaasid) on osooniauke tekitavad ained, mida leidub külmikutes, kliima ja jahutusseadmetes, tuletõrjevahendites ja isolatsioonvahtudes.

Kehtivat f-gaase käsitlevat määrust soovitakse muuta, luues registri ja kvoodisüsteemi florosüsivesinike turulelaskmise vähendamiseks, laiendades F-gaaside nimekirja, uuendades nende kasutamise keeldusid jne.

Määruse majanduslik ja keskkonna-alane mõju on suur. Eesti on üks neljast suuremast polüuretaanvahtu tootvast riigist Euroopa Liidus. Samuti puudutab see tulekustutite tootjad.

Eeldatavalt nõuab määrus seadusandluse täiendamist ja mõne õigusakti muutmist (välisõhu kaitse seadus, keskkonnaministri määrused, jne).

27. Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määruse nr 161 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine

Esitaja: kaitseminister Urmas Reinsalu
Tüüp: määruse eelnõu

Kaitseväe põhimäärust muudetakse seoses 1. jaanuaril 2013 jõustuvate kaitseväe korralduse seaduse muudatustega. Seaduse muutmisega lisatakse kaitseväele isikute kaitse ülesanne ning kaitseväe koosseisu lisatakse eraldiseisvate struktuuriüksustena kaitseväe erioperatsioonide üksus ja NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent. Mõlemad hakkavad alluma vahetult kaitseväe juhatajale. Nimetatud muudatused on vaja sisse viia ka kaitseväe põhimäärusesse.

Uusi ametikohti struktuurimuudatustega juurde ei looda, sest kaitseväe erioperatsioonide üksus luuakse senise luurepataljoni erioperatsioonide grupi asemele ning NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent senise staabi- ja sidepataljoni küberkaitse kompetentsikeskuse Eesti kontingendi asemele. Uute struktuuriüksuste loomisega kaitseväe juhataja vahetusse alluvusse on tagatud võimalikult lühike, selge ja operatiivne juhtimisahel ning efektiivne teenistuslik järelevalve. 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-