Valitsuse 20.5 istungi kommenteeritud päevakord

19.05.2021 | 19:28

Valitsuse istung algab homme kell 10 Stenbocki majas, kuid sellel on võimalus osaleda ka videoühenduse kaudu. Kell 12 algav pressikonverents leiab aset ministeeriumide ühishoone pressikonverentsi ruumis (Suur-Ameerika 1). Plaani järgi osalevad pressikonverentsil peaminister Kaja Kallase kõrval tervise- ja tööminister Tanel Kiik, justiitsminister Maris Lauri ning välisminister Eva-Maria Liimets.
    • Jaga

1. Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Seaduse eelnõu

Ühendkuningriik oli Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) liige kuni 31. jaanuarini 2020. Üleminekuperiood lõppes 1. jaanuaril 2021. aastal.

2018. aastal tegi Euroopa Kohus otsuse (C-284/16 Achmea), mis lõpetas aastaid kestnud vaidluse selle üle, kas ELi liikmesriigid võivad omavahelise kahepoolse investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu alusel pöörduda rikkumise tuvastamiseks vahekohtusse. Kohus leidis, et see ei ole ELi õigusega kooskõlas.

Pärast seda deklareerisid liikmesriigid, nende seas ka Ühendkuningriik, et kõik ELi-sisesed investeeringute kaitse lepingud lõpetatakse ühiselt mitmepoolse lepinguga või siis kahepoolse kokkuleppe alusel. ELi liikmesriikide vahelisele kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule kirjutati alla 5. mail 2020 ja see jõustus 29. augustil 2020. Enne seda oli Eesti kahepoolselt lõpetanud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga.

Ühendkuningriik otsustas ELi ühisest lepingust loobuda ning lõpetada kahepoolsed investeerimislepingud ELi riikidega kahepoolselt. Sama tegid ka Austria, Rootsi ja Soome. Kahepoolsed kokkulepped Rootsi ja Soomega on Eesti ratifitseerinud ning kokkulepe Austriaga ootab allakirjutamist.

Lepingute lõpetamise vajadus tuleneb ELi õigusaktidest, mille kohaselt tuleb kõiki ELi liikmesriikide investoreid kohelda võrdselt. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte.

Kuna Ühendkuningriik ei ole enam ELi liige, reguleerib nüüd ELi ja Ühendkuningriigi investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping.

2. Elektrituruseaduse täiendamise seaduse (344 SE) muudatusettepanekud
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Valitsus algatas Riigikogus elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu (344 SE) taastuvenergia tasude diferentseerimiseks (alates 2023. aastast), mis on olemuselt riigiabi andmine. Senised konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga on näidanud, et 344 SE-s toodud taastuvenergia tasude diferentseerimine on Euroopa Komisjoni esialgsel hinnangul kooskõlas riigiabi osutamise põhimõtetega.

Kuna  riigiabi andmise aluseks olev reeglistik kehtib 2021 aasta lõpuni, ei saa Euroopa Komisjon 2023. aastal kehtima hakkavat taastuvenergia tasude diferentseerimise skeemi praeguste suuniste alusel kinnitada. Uued suunised jõustuvad 2022. aastal, misjärel saab Euroopa Komisjon väljastada ka riigiabi andmist lubava otsuse.

Samas tõdeti konsultatsioonide käigus, et Euroopa Komisjoni suunistes võib alates 2022. aastast muutuda lubatud soodusmäära ulatus, mis seni on olnud 85 protsenti. Seetõttu on oluline, et seaduse sisu selle muutuse riski maandaks. Seetõttu võetakse eelnõu kohaselt seadusest välja konkreetne soodusmäär, mida hakatakse tulevikus kehtestama valitsuse määrusega.

3. Arvamuse andmine seaduseelnõude kohta
Tüüp: Arvamuse andmine
 

1) Arvamuse andmine Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (374 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri

Eelnõu algatas Riigikogu liige Raimond Kaljulaid. Eelnõu sisuks on vabastada erakonnad ja üksikkandidaadid Riigikokku kandideerimisel kautsjoni tasumise kohustusest ja asendada see eelnõus ettenähtud määras toetusallkirjade esitamisega.

Samuti soovitakse eelnõu kohaselt muuta kautsjoni tagastamise tingimusi. Selleks nähakse ette, et üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt kaks protsenti häältest.

Kautsjoni vähendamise mõjudena märgitakse seletuskirjas, et erakond saab täisnimekirja väljapaneku puhul 73 000 euro suuruse kautsjoni asemel esitada 17 749 hääleõigusliku Eesti kodaniku toetusallkirja. Eelnõu algataja järgi vähendaks seaduse muudatus raha mõju valimisprotsessile ja seeläbi ka survet erakondadele leida täiendavaid rahastajad. Üksikkandidaadid võivad valida kas tasuda 584 euro suurune kautsjon või esitada 500 toetusallkirja.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Ministeerium tugineb oma seisukohas riigikohtu lahendile (5-19-27), mille kohaselt kautsjoni tasumise kohustust, selle osal juhtudel riigituludesse arvamist ja erakondadele makstavate riigieelarveliste eraldiste regulatsiooni tuleb vaadelda tervikliku süsteemina.

 2) Arvamuse andmine karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (373 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri

Eelnõu on algatanud Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon eesmärgiga taastada karistusseadustikus võimalus kriminaalasja kohtuliku uurimise tulemusena juriidilise isiku sundlõpetamine. Samuti soovitakse karistusseadustikku täiendada sundvaktsineerimise koosseisuga ja muuta ebaseadusliku inimuuringute tegemise koosseisu.

Ministeeriumid leiavad, et eelnõu pole võimalik toetada. Haridus- ja teadusministeerium leiab, et eelnõu on vastuolus nii põhiseaduse kui karistusseadustiku üldiste põhimõtetega.

Sotsiaalministeerium ei toeta eelnõu, kuna juba praegu on vabadusvastaste süütegude hulgas sellised süüteokoosseisud, mis katavad ka isiku sunniviisilise tervishoiuteenuse osutamise olukorra ning seletuskirjas puudub analüüs ja selged põhjendused, miks sellist süüteokoosseisu on vaja lisada.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. Juriidilise isiku sundlõpetamise karistusliigina tagasitoomine ei ole põhjendatud. Karistusõiguse revisjonis toodud põhjendused on endiselt asjakohased ja seaduse muutmiseks puudub vajadus, kuna vastavad meetmed on õiguskorras juba olemas. Lisaks nendib ministeerium, isikut saab vaktsineerida vaid tema nõusolekul, teavitades teda muuhulgas vaktsineerimisega seotud ohtudest ja tagajärgedest. Ähvardamise ja vägivalla kasutamine on juba olemasolevate koosseisudega kaetud. Samuti on juba praegu vabadusvastaste süütegude hulgas sellised süüteokoosseisud, mis katavad ka isiku sunniviisilise tervishoiuteenuse osutamise olukorra.

3) Arvamuse andmine kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri

Eelnõu on algatanud Riigikogu õiguskomisjon. Muudatusega viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu Kohtu lahendiga (C-746/18), milles tõdeti, et  prokuratuur, kui kriminaalmenetlust juhtiv ning kohtus riiklikku süüdistust esindav asutus ei saa olla sõltumatu lubade andja sideandmete päringule.

Eelnõuga kavandatakse muudatust, mille kohaselt prokuröril tuleb edaspidi taotleda sideandmete päringu tegemiseks eeluurimiskohtuniku või kohtuniku luba. Edasilükkamatul juhul võib päringu teha ka prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Samuti täiendatakse seadustikku nõudega, et sideandmete loa andmisel tuleb lisaks vältimatule vajadusele võtta arvesse ka kuriteo raskust ja laadi ning päringuga kaasnevat isikuõiguste riivet.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku eelnõu toetada.

4. Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määruse nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“ muutmine
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt täiendatakse huvide deklaratsioonide registri põhimäärust, et viia see vastavusse korruptsioonivastase seaduse muudatustega, mille kohaselt peavad huvide deklaratsioone hakkama esitama lisaks teistele ka ministri poliitilised nõunikud ja ministeeriumite asekantslerid.

Täpsemalt lisatakse registri andmete esitajate loetellu ka ministeeriumid ja riigikantselei, kus asekantslerid või ministri nõunikud töötavad.

Huvide deklaratsioonide register võimaldab deklaratsioone elektroonselt esitada, kontrollida ja avalikkusel nendele juurde pääseda.

5. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse tervise infosüsteemi (TIS) põhimäärust seoses vastavustõendi säilitamise tähtajaga ning pikendatakse vastavustõendi kustutamise ja logide näitamise teenuste kasutuselevõtmiseks kehtestatud tähtaega.

Kehtiva korra kohaselt koostab infosüsteem inimese soovil ja konkreetse tehnoloogilise lahenduse olemasolul tervishoiuteenuse osutaja poolt infosüsteemi edastatud andmete alusel tõendi. Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse kohaselt säilitatakse vastavustõendeid maksimaalselt kaks aastat, kuid sõltuvalt sisust võib TIS-i põhimäärusega kehtestada lühema tähtaja. 

COVID-19 osas on praeguseks juba kasutusel tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab näiteks koostada tõendi inimese vaktsineerituse kohta koroonaviiruse vastu. Vaktsineerimise kohta koostatud vastavustõendi säilitustähtaega TIS-i põhimäärusega ei muudeta, ehk selleks jääb seaduses ette nähtud kaks aastat.

Eeldatavasti juunis valmivad järgmised tehnilised lahendused ning tervise infosüsteem võimaldab inimese soovil koostada veel kahte tõendit: vastavustõendit COVID-19 testi negatiivse tulemuse kohta ja vastavustõendit COVID-19 haiguse läbipõdemise kohta.

Eelnõu kohaselt säilitatakse COVID-19 testi negatiivse tulemuse tõendamiseks loodud vastavustõendit infosüsteemis 14 päeva alates selle koostamisest, mis on terviseameti hinnangul optimaalne säilitustähtaeg.

14-päevase tähtaja määramisel on arvestatud, et inimesel oleks vajadusel võimalus vastavustõendi kasutamiseks laiemalt. See on vajalik näiteks inimestel, kes ületavad Eesti-Läti piiri mitu korda nädalas vältimatuks töötamiseks või õppimiseks.

Kuna praegu ei ole ka selge, kuidas riigid väljaspool Euroopa Liitu negatiivse testi vastuse tulemusi arvestavad, on säilitustähtajale lisatud minimaalne ajavaru, et vältida inimestele lisakoormuse tekitamist uute vastavustõendite tellimisega.

Läbipõdemise vastavustõendi säilitamisele nähakse praegu ette kaks aastat. Vajaduste muutudes muudetakse põhimäärust.

Vastavustõendi saab isik soovi korral TIS-is ise koostada, eelnõuga siin uusi reegleid ei looda. COVID-19 testi negatiivse tulemuse ja läbipõdemise vastavustõendi loomise võimalusest teavitab sotsiaalministeerium avalikkust meedia kaudu täpsemalt. 

Vastavustõendite lahenduse arendamisega seotud kulude katet taotletakse Euroopa Liidu poolt sellel eesmärgil eraldatud vahenditest (Support for the interoperability of the Digital Green Certificate (DGC) - Ares(2021)2896990), arendustele kulub 200 000 eurot.

6. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a. korralduse nr 310 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“ kehtetuks tunnistamine
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Korralduse eelnõu

1. aprillil 2021 jõustunud autoriõiguse seaduse muudatuse kohaselt nimetab autoriõiguse komisjoni ametisse justiitsminister ja mitte valitsus. Sellest tulenevalt tunnistatakse kehtetuks valitsuse vastav korraldus autoriõiguse komisjoni moodustamise kohta.

Hetkel on autoriõiguse komisjoni esimeheks nimetatud justiitsministeeriumi nõunik ning liikmeteks: BSA | The Software Alliance Eesti esindaja, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon, Eesti Autorite Ühing, Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Rahvusringhääling, kultuuriministeerium, mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit, mittetulundusühing Eesti Kultuuri Koda, sihtasutus Eesti Filmi Instituut, Tartu Ülikooli õigusteaduskond.

Seoses asjaoluga, et autoriõiguse komisjoni tööd korraldab alates 1. aprillist 2021 justiitsministeeriumi asemel patendiamet, tuleks edaspidi nimetada komisjoni esimeheks justiitsministeeriumi nõuniku asemel patendiameti esindaja, justiitsministeeriumi esindaja jääb komisjoni liikmeks.

7. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2019. a korralduse nr 158 „Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni moodustamine“ muutmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Muudetakse ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosseisu. Seoses üleilmse eestluse valdkonna üleminekuga siseministeeriumilt välisministeeriumi valitsemisalasse nimetatakse komisjoni esimeheks välisminister.

Uued komisjoni liikmed on siseminister ning Austraalia Eesti Seltside Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Ühiskonna Saksamaa Liitvabariigis, Inglismaa Eestlaste Ühingu, Krasnojarski krai eesti kultuuriseltsi „EESTI“, Petseri Seto Rahva Seltsi, Riigikogu globaalse Eesti toetusrühma, Tuglase Seltsi ja Üleilmakooli esindajad. Komisjoni liikmetena jätkavad haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, sotsiaalkaitseminister, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Instituudi, Riigikogu Välis-Eesti toetusrühma, Välis-Eesti Ühingu ja Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku esindajad. Eesti Rahvuskomiteel Ühendriikides, Eestlaste Kesknõukogul Kanadas, Rootsi Eestlaste Liidul ja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogul on senise kahe asemel nüüd üks esindaja. Komisjonis ei ole enam Soome Eesti Noorte ja rahvuskaaslaste programmi nõukogu esindajaid.

8. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Emale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

9. Siseministeeriumi määramine riigi liikmeõiguste teostajaks seitsmes rahvusvahelises mittetulundusühingus ja volituse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseministeerium määratakse riigi liikmeõiguste teostajaks seitsmes rahvusvahelises mittetulundusühingus.

Siseminister võib allpool nimetatud mittetulundusühingutes volitada riigi liikmeõigusi teostama politsei- ja piirivalveametit, päästeametit või sisekaitseakadeemiat.

Volitused riigi liikmeõiguse teostamiseks saadakse järgmistes rahvusvahelistes ühingutes:

1) Euroopa Liikluspolitsei Võrgustik (European Roads Policing Network, ROADPOL).

Ühendus on asutatud 2019. aastal Ühendkuningriigis. See on Euroopa liikluspolitseinikke ühendav koostöövõrgustik, mille eesmärk on muuta Euroopa teedel liiklemine turvalisemaks ning vähendada raskete vigastuste või surmaga lõppenud avariide hulka. Selleks teevad liikmesriigid tihedat koostööd, näiteks viiakse ellu liiklusohutusoperatsioone, tehakse avalikke kampaaniaid, tutvustatakse uusi tehnoloogiaid ja tehnikat liiklusohutuse arendamiseks, vahetatakse teadmisi ja parimaid tegutsemisviise mitmesugustel ühenduse korraldatavatel koolitustel ja seminaridel. Ühenduses on oluline roll liiklusjärelevalvel, näiteks korraldab ühendus üleeuroopalist operatsiooni, mille käigus teevad liikmesriigid ühel ajal kindla suunitlusega järelevalvet, näiteks kontrollitakse sõidukijuhtide joovet, mõõdetakse sõidukiirust jms.

Liiklusohutusele pööratakse tähelepanu selliste projektide kaudu nagu Speed Marathon (liiklustalgud) ja EDWARD - päev, mille eesmärk on, et sel päeval ei sureks Euroopas liiklusõnnetuse tagajärjel mitte ühtegi inimest.

2) Euroopa Naispolitseinike Võrgustik (European Network of Policewomen, ENP).

Ühendus on asutatud 1989. aastal Hispaanias ning see on loodud selleks, et julgustada naisi politsei ja teiste korrakaitseüksustega liituma. Ühenduse eesmärk on tagada Euroopa korrakaitseüksustes sooline võrdsus, jagada kogemusi ning pakkuda võrgustiku liikmetele mentoreid.

3) Euroopa Politsei Spordiliit (European Police Sports Union, USPE).

Ühendus on asutatud 1950. aastal Prantsusmaal ning selle eesmärk on propageerida politseisporti. Ühenduse korraldatavad üritused võimaldavad edendada liikmete vahel suhtlust, seetõttu suureneb liikmesriikide teadlikkus teistest kultuuridest ning ühtlustub kultuurikoostöö igapäevases politseitöös. Samuti annab ühenduse liikmeks olek politsei- ja piirivalveametile võimaluse tutvustada Eesti riiki ja ametit ennast ning tagada head sportimisvõimalused nendele Eesti politseisportlastele, kes osalevad Euroopa politsei meistrivõistlustel.

4) Rahvusvaheline Merepääste Föderatsioon (International Maritime Rescue Federation, IMRF).

Ühendus on asutatud 1924. aastal. See on ainus mereotsingu- ja päästevõimega (ingl search and rescue, edaspidi ka SAR) valitsusväline organisatsioon, millel on nõuandev staatus ÜRO Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis. Organisatsiooni eesmärk on arendada ja parandada SAR-i suutlikkust ja võimekust kogu maailmas ning ühendada merenduse erihaldusorganisatsioone. Ühendus annab merepäästega seotud organisatsioonidele võimaluse jagada teadmisi, kogemusi ja parimaid tegutsemisviise ning loob võimaluse osaleda ühenduse korraldatud konverentsidel, kohtumistel, foorumitel, vahetusprogrammides, temaatilistel koolitustel. Näiteks toimuvad igal aastal regionaalsed kohtumised ning aeg-ajalt peetakse masspäästekonverentse ja merepäästekongresse. Peale selle propageerib ühendus mitmesuguste programmide kaudu veeohutust.

5) Euroopa Liidu Päästepealike Assotsiatsioon (Federation of the European Union Fire Officers Associations , FEU).

Ühendus on asutatud Luksemburgis ja sellel on liikmeid 26-s Euroopa riigis. Ühenduse peaeesmärk on arendada Euroopa kutselise päästeteenistuse juhtide strateegilise tasandi juhtimisoskusi, esindada päästevaldkonda nii Euroopas kui ka üle maailma ja vahendada teadmisi. Näiteks soovitakse vahetada parimaid kogemusi ja analüüse, sealhulgas koguda kiirelt ja vahetult teavet teiste riikide päästeasutustelt toimunud hädaolukordade lahendamise kohta ning hõlbustada riikidevahelist koostööd. Lisaks hõlmab ühenduse tegevus ohutut töökeskkonda, ühiskonna ja kogukonna turvalisust, väljaõpet ja muud sellist, et arendada liikmesriikides kulutõhusaid päästesüsteeme. Koostööd tehakse muu hulgas Euroopa Komisjoni, Euroopa Tuletõrje- ja Päästekolledžite Liidu, Rahvusvahelise Tuletõrje- ja Päästeteenistuste Assotsiatsiooni (CTIF) ja teiste organisatsioonidega.

6) Rahvusvaheline Tuletõrje- ja Päästeteenistuste Assotsiatsioon (International Association of Fire and Rescue Services , CTIF).

Ühendus on loodud 1988. aasta juunis Prantsusmaa, Hollandi ja Ühendkuningriigi riiklike tuletõrjekoolide soovi tõttu vahetada regulaarselt tuletõrjujate koolituste kohta teavet. Praegu kuulub ühendusse riiklikke tuletõrjujate väljaõppekeskuseid 27-st Euroopa Liidu ja neljast Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriigist.

Ühenduse peamine eesmärk on vahetada ja teha kättesaadavaks teavet nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu hariduse ja kutseõppe kohta selleks, et rahuldada tõhusamalt Euroopa teenistustes ja tuleohutusega tegelevates organisatsioonides töötava personali koolitus- ja karjäärivajadusi. Samuti edendab ühendus teadus- ja arendustegevust. Ühendus on ka ametlik töösuhete foorum Euroopa Liidu liikmesriikide esindajatele, kellel on õigus esitada oma kolledžite seisukohti ja arvamusi riiklikul tasandil.

7) Euroopa Tuletõrje- ja Päästekoolide Assotsiatsioon (European Fire Service Colleges’ Association , EFSCA).

Ühendus on loodud 1988. aasta juunis Prantsusmaa, Hollandi ja Ühendkuningriigi riiklike tuletõrjekoolide soovi tõttu vahetada regulaarselt tuletõrjujate koolituste kohta teavet. Praegu kuulub ühendusse riiklikke tuletõrjujate väljaõppekeskuseid 27-st Euroopa Liidu ja neljast Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriigist. Ühenduse peamine eesmärk on vahetada ja teha kättesaadavaks teavet nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu hariduse ja kutseõppe kohta selleks, et rahuldada tõhusamalt Euroopa teenistustes ja tuleohutusega tegelevates organisatsioonides töötava personali koolitus- ja karjäärivajadusi. Samuti edendab ühendus teadus- ja arendustegevust. Ühendus on ka ametlik töösuhete foorum Euroopa Liidu liikmesriikide esindajatele, kellel on õigus esitada oma kolledžite seisukohti ja arvamusi riiklikul tasandil.

10. Ülemaailmse kõrgharidusega seotud kvalifikatsioonide tunnustamise konventsiooni eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eesti kiidab heaks UNESCO konventsiooni, millega tagatakse Eesti kesk- ja kõrghariduse kvalifikatsioonide lihtsam tunnustamine senisest enamates riikides, eelkõige väljaspool Euroopat.

Samamoodi on konventsiooniga liitunud teiste riikide kodanikel lihtsam oma kvalifikatsioonide tunnustamine Eestis. 

Konventsiooni eesmärk on edendada ja tugevdada rahvusvahelist kõrgharidusalast koostööd. Konventsioon hõlmab üksnes kvalifikatsioonide akadeemilist tunnustamist ega kohaldu kutsealasele tunnustamisele, mis tähendab, et konventsioon käsitleb kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavaid, kõrgharidust tõendavaid kvalifikatsioone ning osaõpingute ja elukestva õppe tunnustamist kõrghariduse õppekavade täitmiseks.

Konventsioon ei sea kohustust tunnustada teise konventsiooniosalise hariduskvalifikatsioone automaatselt, vaid välisriigi hariduskvalifikatsiooni tunnustatakse juhul, kui võrreldavates kvalifikatsioonides ei ole olulisi erinevusi. Tunnustamisotsused peavad tuginema asjakohasel ja usaldusväärsel teabel teise riigi kõrgharidussüsteemi, kvaliteedi tagamise ja kõrgkoolide kohta, mida saadakse pädevatelt teabekeskustelt. Eestis on selliseks teabekeskuseks haridus- ja noorteameti struktuuriüksus Eesti ENIC/NARIC keskus.

11. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Gaasivõrgud – turulepääsu käsitlevate Euroopa Liidu eeskirjade läbivaatamine“ kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

2020. a juulis avaldatud energiasüsteemi integreerimise strateegias ja vesinikustrateegias tõi komisjon esile vajaduse vaadata läbi EL gaasiturgu reguleeriv õigusraamistik, et hõlbustada taastuvallikatest toodetud gaaside kasutuselevõttu ja suurendada tarbijate mõjuvõimu, tagades ELis samal ajal lõimitud, likviidne ja koostalitlusvõimeline gaasisiseturg. Komisjon peab õigusraamistiku muutmist vajalikuks gaasisektori kulutõhusa süsinikuheite vähendamise võimaldamiseks, et soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside, sealhulgas vesiniku, turuletoomist ning hõlbustada nende juhtimist, edastamist, jaotamist ja nendega kauplemist.

Sellest tulenevalt on komisjon algatanud gaasidirektiivi 2009/73/EÜ ja gaasimääruse (EÜ) nr 715/2009 läbivaatamise ja muutmise. Gaasidirektiiv ja -määrus võeti vastu osana ELi kolmandast energiapaketist, mis jõustus 2009. aasta septembris. Gaasidirektiivis kehtestati ühised reeglid gaasi ülekandmiseks, jaotamiseks, tarnimiseks, hoiustamiseks ja turule ligipääsemiseks. Gaasimäärusega kehtestati gaasivõrkudele juurdepääsu käsitlevad õiglased ja mittediskrimineerivad eeskirjad piiriüleses kaubanduses, mis nägi ette ka erinevates valdkondades detailsete võrgueeskirjade loomise.

Eesti toetab gaasidirektiivi ja gaasimääruse muutmist viisil, mis soodustab ühiste reeglitega regionaalsete gaasiturgude teket ja toimimist Euroopa Liidus, mis aitaks kaasa ELi ühtse gaasituru tekkele.

 12. Eesti seisukohad nõukogu määruse, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte, eelnõu, nõukogu määruse, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames, eelnõu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogiapartnerluses eelnõu kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Eelnõudega tehakse ettepanek Euroopa horisondi 11 institutsionaliseeritud partnerluse loomiseks, kus osalevad mitu liikmesriiki või kus osalevad ka organisatsioonid ning mille rakendamiseks asutatakse eraldi ühisettevõtted.

Ühisettevõtted asutatakse järgmistele partnerlustele:

1. Metroloogia
2. Kõrgjõudlusega andmetöötlus (EuroHPC)
3. Bioressursipõhise ringmajandusega Euroopa
4. Saastevaba vesinik
5. Keskkonnasäästlik lennundus
6. Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem
7. Euroopa raudteesektor
8. Peamised digitehnoloogiad
9. Nutivõrgud ja -teenused
10. Ülemaailmne tervisealgatus
11. Uuendusliku tervishoiu algatus

Algatuste eesmärk on arendada Euroopas maailmatasemel superarvutite ökosüsteemi ning viia Euroopa selles valdkonnas maailma juhtivaks piirkonnaks, edendada liidu metroloogia-alast võimekust, kiirendada üleminekut rohelisemale, kliimaneutraalsemale ja digitaalsemale Euroopale ning tõsta Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, sh parandada liidu valmisolekut nakkushaigusteks ja neile reageerimist, arendada keskkonnahoidliku lennunduse jaoks tõhusaid, vähese süsinikuheitega õhusõidukeid, toetada taastuvate bioloogiliste toorainete kasutamist energiatootmises, kindlustada Euroopa juhtpositsioon digitehnoloogiate ja -taristute valdkonnas ning muuta raudteetransport konkurentsivõimelisemaks. Riigi osalust eeldavad nimetatud partnerlustes metroloogia, EuroHPC, peamised digitehnoloogiad ja ülemaailmne tervisealgatus. Eesti osaleb riigi tasandil kolmes esimeses ning ei osale ülemaailmse tervisealgatuse partnerluses inim- ja rahaliste ressursside piiratuse tõttu.

Eesti toetab nii ühisettevõtete loomist kui nende eesmärke.

13. Eesti seisukoha täiendamine EL nõukogu soovituse, mis käsitleb Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutist piiramist ja sellise piirangu võimalikku kaotamist, kohta
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Kolmandate riikide kodanike EL-i sisenemist käsitlevate põhimõtete ülevaatamine on algatatud seoses riikide suureneva vaktsineerimisvõimekusega ja sellega, et on piirkondi, kus COVID-19 pandeemia näitab leevenemise märke. Nõukogu soovituse (EL) 2020/912 muudatusettepanekute kohaselt laiendatakse kolmandatest riikidest ELi ja Schengeni alale mittehädavajaliku reisimise eesmärgil sisenemise võimalusi, ajakohastatakse kolmandatele riikidele kohaldatavaid epidemioloogilisi kriteeriume ja nähakse ette võimalus kohaldada erandeid vaktsineeritud inimestele.

Kavandatavad muudatused on järgmised:

1) Soovituse lisasse I kuuluvate kolmandate riikide, kust on lubatud siseneda ELi mittehädavajaliku reisimise eesmärgil, epidemioloogilise olukorra hindamise kriteeriumide ajakohastamine: 14 päeva nakatumise piirmäära 100 000 inimese kohta tõstetakse (seni 25). Epidemioloogilise olukorra hindamisel võetakse arvesse nii murettekitavate tüvede kui ka huvipakkuvate tüvede levik.

2) Lisas I nimetamata kolmandatest riikidest võib ELi siseneda mittehädavajaliku reisimise eesmärgil juhul, kui inimene on vaktsineeritud EL müügiloa saanud vaktsiiniga või WHO tunnustatud vaktsiiniga vähemalt 14 päeva enne ELi sisenemist.

3) Hädapiduri mehhanism, mis lubab liikmesriikidel kehtestada kiireloomulised ajutised piirangud, kui epidemioloogiline olukord mõnes kolmandas riigis halveneb kiiresti ja seal on avastatud uusi viirustüvesid.

14. Eesti seisukohad 27. mail 2021 Lissabonis toimuval Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich)
Esitaja: välisminister Eva-Maria Liimets
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

27. mail 2021. aastal toimub Lissabonis Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik kohtumine (Gymnich). Kohtumise esimesel töösessioonil käsitletakse Euroopa Liidu ja Aafrika suhteid eeloleva EL ja Aafrika Liidu tippkohtumise valguses, mis on planeeritud 2022. aasta algusesesse. Teine arutelu on pühendatud külmutatud konfliktidele Euroopa Liidu idanaabruses ning kolmas - India ja Vaikse ookeani regioonile, mille osas hakkab Euroopa Liit koostama regionaalset strateegiat.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus