Algus kell 10.00 Stenbocki majas 21. oktoobril 2004. aastal
Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda ja millele võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisainformatsioon: Üve Maloverjan 693 5719, Erki Peegel 693 5792.
1. Arvamuste andmine seaduseelnõude ja Riigikogu otsuste eelnõude kohta
1.1. Arvamuse andmine "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täiendamise ja muutmise seaduse" eelnõu (445 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täiendamise ja muutmise seaduse eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Olev Laanjärv, Mark Soosaar, Peeter Kreitzberg, Jaanus Marrandi, Sven Mikser ja Liina Tõnisson ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon 23. septembril 2004. a. Eelnõu on algatatud selleks, et reguleerida põhikooli õpilaste koolilõuna ja töövihikute, tööraamatute ning muu õppekirjanduse kulude katmise toetamist riigieelarvest.
Senine tasuta koolitoidu regulatsioon puudutab vaid 1.-4. klassi õpilasi, eelnõuga lisatakse põhikooli ülejäänud klasside õpilased alates 1. septembrist 2006. a. Õppekirjanduse riiklik kompenseerimine puudutab seni vaid õpikuid, eelnõuga lisatakse loetellu ka riiklikule õppekavale vastavad töövihikud, tööraamatud ja muu õppekirjandus.
Eelnõu algatajate hinnangul on arvestuslikud kulud 2006. aastal 5.-9. klaasi õpilaste koolitoidule 150-160 miljonit krooni. Töövihikute ja lisamaterjalide-töövihikute maksumus oleks 2007. aastal 1.-9. klaasi õpilastele kokku umbes 50 miljonit krooni.
1.2. Arvamuse andmine "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-de 32^1 ja 51 muutmise seaduse" eelnõu (454 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon 22. septembril 2004. a, eesmärgiga reguleerida põhikooli õpilaste koolilõunakulude katmise toetamist riigieelarvest.
Eelnõu kohaselt tagataks koolitoit kõikidele põhikooli õpilastele. Senine regulatsioon puudutab vaid 1.-4. klassi õpilasi, eelnõuga lisatakse põhikooli ülejäänud klasside õpilased etapiliselt: 5. klassi õpilastest alates 2005. a 1. septembril ja lõpetades 9. klassi õpilastega 2009. a 1. septembril.
Eelnõu algatajate hinnangul aitaks sellise seadusmuudatuse vastuvõtmine leevendada olukorda, kus mitmetes Eesti piirkondades elavad inimesed väga vaeselt ja lapsed on alatoidetud. Arvestuslikud kulutused on nende arvates kõikide klasside lõikes ligikaudu 220 miljonit krooni.
1.3. Arvamuse andmine "Ülikooliseaduse § 18 muutmise seaduse" eelnõu (456 SE) kohta
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Mailis Reps, Helle Kalda, Küllo Arjakas, Toomas Varek, Jüri ©ehovtsov, Arnold Kimber, Heimar Lenk, Värner Lootsman ja Mihhail Stalnuhhin 22. septembril 2004. a.
Eelnõu algatajad on seisukohal, et seaduses sätestatud avalik-õigusliku ülikooli rektorikandidaadile seatud vanuseline piirang (noorem kui 60 aastat) ei ole proportsionaalne ega põhjendatud, mistõttu puudub vajadus sellise kitsendava regulatsiooni järele. Euroopa riikide avalik-õiguslikes ülikoolides rektorikandidaatidele esitatavad nõuded kehtivad üldjuhul vaid isiku akadeemilise pädevuse ja kodakondsuse osas.
1.4. Arvamuse andmine "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse" eelnõu (457 SE) kohta
Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu, justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Andres Herkel, Peeter Kreitzberg ja Eiki Nestor 22. septembril 2004. a.
Eelnõu sätestab, et enam kui 300 000 elanikuga Eesti kohalikes omavalitsustes tuleb moodustada vähemalt 63-liikmeline volikogu. Kehtiva seaduse järgi peab omavalitsustes, kus elanikke on enam kui 50 000, olema volikogu vähemalt 31-liikmeline. Kõik suuremad omavalitsused käivad sama regulatsiooni alla, kaasa arvatud Tallinn oma umbes 400 000 elanikuga.
Kahtlemata peab volikogu liikmete täpse arvu määrama volikogu ise (Eesti seaduste järgi teeb seda volikogu eelmine koosseis järgmise koosseisu jaoks), kuid samas on tekkinud vajadus, et seadus sätestaks mõistliku piiri, millest väiksem ei tohiks Tallinna-suuruse linna volikogu olla. Algatajate meelest peaks see piir olema kaks korda suurem kui see on vähemalt 50 000 elanikuga omavalitsuste puhul.
Algatajad põhjendavad eelnõu esitamist eesmärgiga kaitsta demokraatiat. Nende hinnangul oleks vähemalt 63-liikmeline volikogu piisavalt suur, et tagada valijate representatiivne esindamine ning teojõulise opositsiooni olemasolu.
Praegu sätestab kohalike omavalitsuste volikogude moodustamise lähtuvalt elanike arvust kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille regulatsioonid on kattuvad. Eelnõu algatajate meelest peaks aga volikogude suuruse regulatsioon olema pigem valimisseaduse objekt. Seetõttu tehaksegi ettepanek täiendada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust antud punktiga.
Eelnõu seadusena vastuvõtmine ja rakendamine ei tooks kaasa riigieelarvelisi kulutusi.
1.5. Arvamuse andmine "Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse" eelnõu (459 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip, rahandusminister Taavi Veskimägi, justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Isamaaliidu fraktsioon 27. septembril 2004. a, eesmärgiga suurendada Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx poolt tagatavate elamumajanduslaenude kogumahtu 1,4 miljardi kroonini. Algatajate väitel on KredEx ka ise teatanud, et neil jätkub sihtkapitali 1,6 miljardi krooni suuruseks tagatisportfelliks.
Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus võimaldab KredExil tagada elamumajanduslaene kokku 700 miljoni krooni ulatuses. See summa on ammendumas ja KredEx on teatanud, et käesoleva aasta septembri lõpus peatatakse noorte perede ja nn sundüürnike eluasemelaenude käendamine.
Samas tegi valitsus nädala eest istungil otsuse tõsta KredExi tagatislepingute kogusumma 700 miljonilt kroonilt 950 miljoni kroonini ning anda valitsusele õigus edaspidi otsustada selle piiri vähendamise üle.
1.6. Arvamuse andmine "Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 19 muutmise seaduse" eelnõu (460 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip, rahandusminister Taavi Veskimägi, justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse eelnõu on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon 27. septembril 2004. a eesmärgiga tagada riigi poolt garanteeritavate elamumajanduslaenude väljastamise jätkamist. Eelnõu näeb ette seaduses sätestatud piirmäära tõstmist seniselt 700 miljonilt kroonilt 1,4 miljardi kroonini.
Samas tegi valitsus nädala eest otsuse tõsta KredExi tagatislepingute kogusumma 700 miljonilt kroonilt 950 miljoni kroonini ning anda valitsusele õigus edaspidi otsustada selle piiri vähendamise üle.
1.7. Arvamuse andmine "Vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse" eelnõu (461 SE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants, rahandusminister Taavi Veskimägi, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu on algatanud Riigikogu liikmed Mihhail Stalnuhhin, Vilja Savisaar, Helle Kalda, Toivo Tootsen, Nelli Privalova, Marika Tuus, Mailis Reps, Heimar Lenk, Vladimir Velman ja Eldar Efendijev 27. septembril 2004. a.
Eelnõu eesmärk on kehtestada kõigile vanemahüvitist saama õigustatud isikutele võrdne hüvitise määr ning pikendada hüvitise maksmise perioodi kuni lapse 18 kuu vanuseks saamise päevani, et seeläbi väärtustada väikelaste kasvatamist.
Vanemahüvitise seaduse ja selle alusel antud rakendusaktide kohaselt on minimaalne vanemahüvitise määr 2004. aastal 2200 krooni ja maksimaalne määr 15 741 krooni.
Eelnõu algatajate arvates tuleb vanemahüvitise suuruse sidumist vanema palga suurusega käsitleda ebavõrdse kohtlemisena põhiseaduslikus mõttes, kuna vanemahüvitisi finantseeritakse riigieelarvest, mitte sotsiaalkindlustuse vahenditest. Algatajate meelest võidaksid vanemahüvitise suuruse sidumisest Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suurusega eeskätt tudengid, lapsehoolduspuhkusel olevad vanemad ning madalapalgalised.
Hüvitise maksmise perioodi pikendamine kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni on algatajate sõnul põhjendatud sellega, et 11 kuu vanust last ei võeta lastesõimegi vastu, lisaks on 11 kuu vanune laps veel liiga väike selleks, et ema saaks teda teiste hoolde anda ja ise tööle minna.
1.8. Arvamuse andmine Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (458 OE) kohta
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip, siseminister Margus Leivo, regionaalminister Jaan Õunapuu, rahandusminister Taavi Veskimägi, justiitsminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu on algatanud Eesti Keskerakonna fraktsioon 23. septembril 2004. a. Selle kohaselt tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule 1. aprilliks 2005. a raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega:
- valitsusele pannakse kohustus kindlustada raudteeinfrastruktuuri selle osa, mis loob vahetut ohtu inimese elule või tervisele või keskkonnale, väljaviimine asulast juhul, kui selleks on vastava kohaliku omavalitsuse volikogu otsus;
- määratakse reaalne tähtaeg ülesande täitmiseks;
- kindlustatakse vahendite laekumine selle täitmiseks.
Eelnõu algatamisel on lähtutud ohutu liikluse tagamise vajadusest raudteeinfrastruktuuril, mille juures on esmaseks vajalikuks sammuks sorteerimis- ja laadimisteede väljaviimine asulatest.
Seletuskirja kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuste võimalused asulate kaitsmisel ohtlike ainete transpordil juhtuvate suurõnnetuste eest piiratud. Raudteeõnnetuste oht on suurim elava raudteeliiklusega asulates (Tallinn, Maardu, Narva, Tapa). Peamisteks ohuallikateks peavad kriisispetsialistid Kopli ja Ülemiste kaubajaamu.
1.9. Arvamuse andmine Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (462 OE) kohta
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants, välisminister Kristiina Ojuland, haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Riigikogu otsuse eelnõu on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon 27. septembril 2004. a. Selle kohaselt tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada 1. maiks 2005. a Riigikogule parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu ning vajadusel välja töötada sellest tulenevalt seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldaks ratifitseerida järgmised Euroopa Sotsiaalharta artiklid:
- "Õigus õiglastele töötingimustele"
- "Õigus töötada ohututes ja tervislikes töötingimustes"
- "Õigus saada õiglast töötasu"
- "Laste ja noorte õigus saada kaitset"
- "Õigus kutseõppele"
- "Õigus saada sotsiaal- ja meditsiiniabi"
- "Vanurite õigus saada sotsiaalset kaitset"
- "Õigus väärikale kohtlemisele töökohal",
- "Õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest"
- "Õigus eluasemele".
31. mail 2000. a võttis Riigikogu vastu seaduse "Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta" ratifitseerimise kohta. Harta on koostatud 3. mail 1996. a Strassbourgis ja Eesti Vabariik kirjutas sellele alla 4. mail 1998. a. Euroopa sotsiaalharta on üks olulisemaid rahvusvahelisi inimõigusi sätestavaid dokumente, milles reguleeritakse eurooplaste põhilised sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ning nende õiguste tagamine. Harta sisaldab 31 õigust.
2000. aasta mais esitati Riigikogule ratifitseerimiseks üksnes need sätted, kus Eesti õigusaktid olid vastavat valdkonda adekvaatselt reguleerinud ning kus täitevvõim omas vastavat suutlikkust ja praktikat. Jäid ratifitseerimata mitmed küllaltki põhilised küsimused.
Eelnõu algataja on seisukohal, et võrreldes 2000. aastaga on nii õiguslik, majanduslik kui ka sotsiaalne olustik sedavõrd muutunud, et võimaldab ratifitseerida seni ratifitseerimata jäänud Euroopa sotsiaalharta artiklid ja nende sätted.
2. Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 161 "Volituste andmine "Loomatauditõrje seadusest" ja "Loomakaitseseadusest" tulenevate õigusaktide kehtestamiseks" muutmine
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: määruse eelnõu
Määrusega jäetakse valitsuse määrusest, mis sätestab loomatauditõrje seadusest ja loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks volituste andmist preambulast välja loomakaitseseaduse kehtetuks tunnistatud sätted ning tunnistatakse kehtetuks nende sätete alusel kehtestatud määruse punktid, millega volitati põllumajandusministrit kehtestama määrused "Dopinguks loetavate ravimite ja ainete nimekiri" ja "Nõuded võistlustel osalevate loomade vanusele, kasutatavale varustusele ja abivahenditele, samuti loomade võistlustel kasutamise sagedusele, võistlusradade ja takistuste ehitusele loomaliikide ja -kategooriate kaupa".
3. Kaadrikaitseväelaste üldarv rahuajal
Esitaja: kaitseminister Margus Hanson
Tüüp: korralduse eelnõu
Korraldusega määratakse kindlaks kaadrikaitseväelaste üldarv rahuajal ja täpsustatakse kaadrikaitseväelaste üldarvu jagunemine kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi valitsemisalade lõikes.
Eelnõuga määratakse kaadrikaitseväelaste üldarvuks rahuajal 6805 kaadrikaitseväelast, sealhulgas kaitseministeeriumi valitsemisalas 3008 ja siseministeeriumi valitsemisalas 3797 kaadrikaitseväelast. Käesoleval ajal on kaadrikaitseväelaste üldarv 7657, neist tegevteenistuses on 5153 kaadrikaitseväelast.
Kaadrikaitseväelaste üldarvu määratlemisel on kaitseväes aluseks võetud "Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010". Siseministeeriumi valitsemisala kaadrikaitseväelaste (piirivalveamet ja päästeamet) arvu koostamise aluseks on võetud siseministeeriumi personaliarvestus ning võimalik planeeritav juurdekasv.
Eelnõu rakendamine täiendavaid kulutusi endaga kaasa ei too.
4. Pirita sadama ja Kalevi Jahtklubi sadama akvatooriumi piiride määramine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip
Tüüp: korralduse eelnõu
Korraldusega määratakse Pirita sadama ja Kalevi Jahtklubi sadama akvatooriumi piirid.
Nimetatud sadamate akvatooriumi piiride määramist taotlevad AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus ja Eesti Spordiseltsi "Kalev" Jahtklubi. Nende sadamate akvatooriumi piirid on kooskõlastanud Tallinna linnavolikogu ja veeteede amet.
Sadama akvatooriumi piiride määramine on vajalik sadama laevaliikluseks avamise akti aluseks oleva sadamapassi koostamiseks.
5. Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k "Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri" muutmine
Esitaja: rahandusminister Taavi Veskimägi
Tüüp: korralduse eelnõu
Korraldusega täiendatakse valitsuse korraldusega kinnitatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja sihtasutusega Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Eelnõu näeb ette korralduse kohaldatamist tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2004.
Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus PRAXIS esitas taotluse Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kandmiseks alates 1. jaanuarist 2004. a, kuid Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 17.11.2003. a otsusega jäeti taotlus rahuldamata põhjusel, et sihtasutuse tööjõu kulud on suuremad kui sarnase töötajate arvuga ja sarnase iseloomuga tööd tegevas ettevõttes.
Sihtasutus esitas samal päeval otsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtusse, mis rahuldas kaebuse otsuse tühistamise nõudes ja kohustas taotluse uuesti läbi vaadata. Maksu- ja Tolliamet nõustus kohtu seisukohtadega ning loobus edasi vaidlemast.
6. Elamisloa andmine
Esitaja: asjatundjate komisjoni töö eest vastutav siseminister Margus Leivo
Tüüp: 3 korralduse eelnõu
3 alapunkti, kehtib juurdepääsupiirang kuni otsuse vastuvõtmiseni.
7. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: 2 korralduse eelnõu
2 alapunkti, kehtib juurdepääsupiirang kuni otsuse vastuvõtmiseni.
8. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Margus Leivo, minister Paul-Eerik Rummo
Tüüp: korralduse eelnõu
Kehtib juurdepääsupiirang kuni otsuse vastuvõtmiseni.
9. Riigivara tasuta üleandmine haridus- ja teadusministeeriumi valitsemiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele
Esitaja: haridus- ja teadusminister Toivo Maimets
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt annab haridus- ja teadusministeerium tema valitsemisel olevad, Tallinnas, Akadeemia tee 21a ja 21e asuvad kinnistud tasuta üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.
Tallinnas Akadeemia tee 21a asuva kinnistu pindala on 4068 m^2, maakasutuse sihtotstarve sotsiaalmaa, kinnistul asub sööklahoone. Tallinnas Akadeemia tee 21e asuva kinnistu pindala on 1264 m^2, maakasutuse sihtotstarve transpordimaa, kinnistul hooned puuduvad. Mõlemad kinnistud on Tallinna Tehnikaülikooli valduses.
Kinnistute üleandmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele on vajalik seoses kinnistute hilisema üleandmisega Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutusele. Sihtasutuse asutajateks on Eesti Vabariik (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna linn.
Kinnistute tegeliku väärtuse on hinnanud "Uus Maa" kinnisvarabüroo. Eksperthinnangu kohaselt on Akadeemia tee 21a kinnistu ja kinnistul oleva hoone turuväärtuseks 3 250 000 krooni ning Akadeemia tee 21e kinnistul turuväärtus puudub.
10. Maa andmine munitsipaalomandisse
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: korralduse eelnõu
10.1. Maa andmine Tartu linna munitsipaalomandisse (Tartus Metshaldja 2a)
Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Tartu linna munitsipaalomandisse Tartus Metshaldja 2a asuv maaüksus pindalaga 35 m^2.
Maaüksus antakse munitsipaalomandisse kanalisatsioonipumpla rajamiseks tingimusel, et Tartu linn kasutab maaüksust korralduses märgitud eesmärgil ega võõranda seda. Maaüksuse sihtotstarve on tootmishoonete maa ja selle maksustamishind 1100 krooni.
Munitsipaalomandisse taotletava maa kohta ei ole esitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi. Maa tagastamise ja kompenseerimise nõuded on lahendatud. Tartu maavalitsus toetab maaüksuse andmist munitsipaalomandisse.
10.2. Maa andmine Tallinna linna munitsipaalomandisse (Tallinnas asuv Laagna tee lõik T9)
Eelnõu kohaselt antakse kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Tallinna linna munitsipaalomandisse Tallinnas asuv Laagna tee lõigu T9 maaüksus pindalaga 42 926 m^2.
Maaüksus antakse munitsipaalomandisse tee ehitamiseks tingimusel, et Tallinna linn kasutab maaüksust korralduses märgitud eesmärgil ega võõranda seda. Maaüksuse sihtotstarve on transpordimaa ja selle maksustamishind 2 403 900 krooni.
Munitsipaalomandisse taotletava maa kohta ei ole esitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi, õigustatud subjektide poolt esitatud maa tagastamise ja kompenseerimise taotlused on lahendatud.
Harju maavalitsus peab maaüksuse, mis on vajalik Laagna tee väljaehitamiseks Peterburi teeni, andmist Tallinna linna munitsipaalomandisse võimalikuks, kuna kohaliku omavalitsusüksuse esmaseks ülesandeks on linnasisese ühistranspordi ning linnatänavate korrashoiu tagamine. Keskkonnaministeeriumil ei ole vastuväiteid Laagna tee ehituseks taotletava maa munitsipaalomandisse andmisele, kuna tegemist on avalikest huvidest lähtuva taotlusega.
11. Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning ©veitsi Konföderatsiooni vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõuga kiidetakse heaks memorandumi eelnõu ja volitatakse Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures Väino Reinartit memorandumile alla kirjutama.
Memorandum täiendab sõlmitavat Euroopa Ühenduse ja ©veitsi vahelist lepingut nõukogu direktiivis 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta sätestatud meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamise kohta. Lepingu põhieesmärk on direktiivi regulatsiooni laiendamine ©veitsile kui ühele tähtsaimale Euroopa finantskeskusele, mille hõlmamist vastava regulatsiooniga nähakse ELi tasandil direktiivi toimimise eeldusena.
Vastavalt lepingule peab ©veitsis asutatud intressi maksja ELi liikmesriigis elavale füüsilisele isikule intressimakseid tehes intressilt tulumaksu kinni samadel tingimustel nagu teevad direktiiviga antud üleminekuperioodil Austria, Belgia ja Luksemburg. Intressi saajal on võimalik maksu kinnipidamist vältida, kui ta volitab intressi maksjat esitama intressimakset puudutavad andmed ©veitsi pädevale asutusele, kes on kohustatud edastama need intressi saaja elukohaliikmesriigi maksuhaldurile. Ka muus osas järgib leping direktiivis sätestatud definitsioone ja tingimusi.
Välisministeerium esitab materjalid kiireloomuliselt, et võimaldada Eesti seisukohtade kaitsmine 25.-26. oktoobril 2004. a toimuva justiits- ja siseasjade nõukogu istungi raames. Küsimus oli valitsuse 14.10.2004. a istungi päevakorras, kuid rahandusministri ettepanekul otsustati käsitleda esitatud korralduse eelnõu uuesti valitsuse istungil ühe nädala pärast
12. Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 1997. a korralduse nr 226-k "Teenetemärkide Komitee koosseisu kinnitamine" muutmine
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse Teenetemärkide komitee koosseisu. Arvatakse välja Tiina Nirk ja uueks liikmeks nimetatakse välisministeeriumi protokolliosakonna peadirektor Toomas Tiivel.
13. "Euroopa põhiseaduse lepingu" eelnõu heakskiitmine
Esitaja: välisminister Kristiina Ojuland
Tüüp: korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu, millele on lisatud 36 protokolli, 2 lisa ja 49 deklaratsiooni, mis on lepingu lahutamatud osad. Lepingu eelnõu osas on saavutatud valitsustevaheline poliitiline kokkulepe. Lepingu jõustumiseks on vajalik selle allkirjastamine ning ratifitseerimine kõikides liikmesriikides.
Lepingu jõustumisega kaasnevaid tulusid ja kulusid Eestile on vastutavad ministeeriumid käsitlenud seletuskirjas iga vastava valdkonna juures eraldi. Eelnõu on seletuskirja kohaselt kooskõlas Eesti põhiseaduse ning muude õigusaktidega. Esialgsetel hinnangutel ei ole õigusakte muuta vaja.
Eelnõu esitatakse valitsuse istungile kiireloomulisena, kuna lepingu allkirjastamine toimub 29. oktoobril 2004. a. Pärast lepingule alla kirjutamist esitatakse see Riigikogule ratifitseerimiseks.
14. Eesti seisukohad Euroopa Liidu direktiivide ja otsuste eelnõude suhtes
14.1. Eesti seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu suhtes, mis käsitleb direktiivi 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta muutmist
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt nõustutakse põhimõtteliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõuga, mis käsitleb disainilahenduste õiguskaitse direktiivi muutmist.
Direktiivi eelnõu kohaselt ei kaitsta disainilahendusena disaini, mis kujutab endast mitmeosalise toote koostisosa või varuosa, mida kasutatakse mitmeosalise toote remondil toote esialgse välimuse taastamiseks.
Liikmesriigile pannakse kohustus tagada tarbijale juurdepääs teabele varuosade päritolu kohta, et võimaldada neil teha teadlikke valikuid konkureerivate varuosade hulgast. Eelnõuga soovitakse liberaliseerida varuosade turg Euroopa Liidu territooriumil, mis toob kaasa konkurentsi suurenemise ja hindade alanemise.
Muudatuste rakendamine on seletuskirja kohaselt Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele positiivse mõjuga. Direktiivi rakendamisega ei kaasne seletuskirja kohaselt täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Eestis disainilahenduste registreerimisega tegeleva patendiameti tööd direktiivi rakendamine ei mõjuta.
14.2. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu suhtes, mis kehtestab teatud loomaliikidele humaanse jahi pidamise standardid
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt nõustutakse põhimõtteliselt humaanse jahipidamise standardite direktiiviga.
Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel soovitatakse väljendada seisukohti, mis üldjoontes toetaksid direktiivi vastuvõtmist, kuid pakuksid eelnõusse järgneva paranduse: artikkel 6 punkti a (inimese tervise ja ohutuse huvides) ja punkti b (ühiskondliku ja isikliku vara kaitseks) lubatud erandeid peaks olema võimalik kasutada mitte üksikjuhtumite, vaid elupaiga või regiooni tasemest lähtuvalt. Juhul, kui direktiiv võetakse vastu muutmata kujul, peaks Eesti taotlema geograafilisi erandeid vähemalt kopra ja metsnugise küttimise osas.
Direktiivi eelnõu eesmärk on täita kahe rahvusvahelise lepinguga - humaanse püünisjahi rahvusvaheliste standardite leping Euroopa Ühenduse, Kanada ja Vene Föderatsiooni vahel ning humaanse püünisjahi standardite rahvusvaheline leping Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel - võetud kohustused teatud jahiulukiliikidele jahipidamiseks kasutatavate püüniste ja nende kasutamise meetodite standardite kasutuselevõtu kohta.
Direktiivist tulenevad kohustused tuleb Eesti õigusaktides sätestada ning selleks on seletuskirja kohaselt vaja muuta jahiseadust ja jahieeskirju. Hiljemalt 31. detsembriks 2005. a peab Eesti nimetama pädeva asutuse, kes vastutab direktiivi elluviimise eest.
Direktiiv reguleerib Eestis püünistega jahipidamist koprale, metsnugisele, kährikule ja ondatrale. Sotsiaal-majanduslikku tähtsust omavad 3 Eestis laialt levinud liiki:
- kobras kui olulisi metsakahjustusi tekitav liik;
- kährikkoer kui võõrliik, kelle eksistents on ohuks meie looduslikule mitmekesisusele ning kes on rebase kõrval üks olulisem marutõve edasikandja (samas on kähriku püük püünistega Eestis suhteliselt vähekasutatav jahipidamisviis, mistõttu selle liigi puhul piirangud olulist mõju ei avalda);
- metsnugis kui hinnaline karusloom ning jahinduslikku regulatsiooni vajav liik.
Ondatra on nii jahimajanduslikust kui ka looduskaitselisest seisukohast lähtuvalt väheoluline madala arvukusega võõrliik, mistõttu direktiivist tulenevad kitsendused märkimisväärset mõju ei avalda.
Püüniste sertifitseerimine, direktiivi nõuete täitmise kontroll ja Euroopa Liidu teavitamine suurendab mitmete keskkonnaministeeriumi töötajate töömahtu, mistõttu võib seoses töötajate funktsioonide ümberjaotamisega tekkida vajadus uute töökohtade loomiseks.
14.3. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu suhtes, mis käsitleb konventsioonist "Kalapüügist ja elusressursside säilitamisest Läänemeres ja Beltides (Taani väinades)" väljaastumist
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Eelnõu kohaselt nõustutakse põhimõtteliselt Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõuga, mis näeb ette konventsioonist "Kalapüügist ja elusressursside säilitamisest Läänemeres ja Beltides (Taani väinades)" väljaastumist, kuid ei toetata eelnõu vastuvõtmist enne, kui on sõlmitud kahepoolne kalandusleping Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.
Kui praegu reguleerib Eesti kalapüüki Läänemerel nimetatud konventsiooni kohane koostöö, siis tulevikus mõjutab seda sõlmitav Euroopa Ühenduse ja Venemaa kahepoolne kalandusleping vastavalt selles sätestatud tingimustele.
Kuna konventsiooni tegelik denonsseerimine toimub alles 31. detsembril 2005. a, siis tasub Ühendus oma 2005. a liikmemaksu ning uued ühinenud riigid maksavad oma liikmemaksu riigi eelarvest - Eesti 2005. a liikmemaksu suurus on 32 684 USA dollarit (416 721 krooni).
15. Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 25. ja 26. oktoobri 2004. a istungil
Esitaja: siseminister Margus Leivo
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Siseministeerium esitab Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 25. ja 26. oktoobri 2004. a istungil. Dokumentidele kehtib juurdepääsupiirang kuni läbirääkimiste lõppemiseni antud päevakorrapunktides.
16. Ülevaade Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 14. oktoobri 2004. a istungist
Esitaja: keskkonnaminister Villu Reiljan
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu
Keskkonnaministeerium esitab ülevaate Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 14. oktoobri 2004. a istungi tulemustest.
Eesti seisukohad Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 14. oktoobri 2004. a istungi kohta olid arutusel Vabariigi Valitsuse 7. oktoobri 2004. a istungil, kus võeti teadmiseks keskkonnaministri informatsioon keskkonnanõukogu istungi kohta ning nõustuti esitatud seisukohtadega.
17. Volituste andmine AS Kuressaare Lennujaam, AS Pärnu Lennujaam, AS Kärdla Lennujaam ja AS Tartu Lennujaam ühinemiseks ASiga Tallinna Lennujaam ja ASi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamiseks
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip
Tüüp: korralduse eelnõu
Lennujaamade ühinemise vajadus on tekkinud sellest, et Tallinna lennujaam on konkurentsivõimeline rahvusvaheline lennujaam, regionaalsed lennujaamad ei suuda aga end ise majandada ja saavad jätkuvalt riigi toetusi. Nende tegevuse jätkamine on aga regionaalpoliitilistel kaalutlustel kasulik.
Lennujaamade ühendamine võimaldab hoida kokku kulusid ja võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid. Ühinemine toimub nii, et Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennujaamad ühinevad Tallinna lennujaamaga, nende õigused ja kohustused lähevad üle ASile Tallinna Lennujaam.
18. "Töötajate kaasamise seaduse" eelnõu *
Esitaja: sotsiaalminister Marko Pomerants
Esitaja: seaduse eelnõu
Seaduseelnõu aitab kaasa töötajate kaasamise edendamisele töötajate ja tööandja vahel, sätestades informeerimise ja konsulteerimise reeglistiku, mis võimaldab töötajatel edaspidi saada rohkem teavet tööandja tegevusest, tööandja majanduslikust ja tööhõive olukorrast, rakendatavast töökorraldusest ja muudest asjaoludest, mille vastu töötajad võivad huvi tunda. Konsulteerimise abil on töötajatel rohkem võimalusi kaasa rääkida neid puudutavate otsuste elluviimisel või kavade koostamisel.
Seadus peaks tagama töötajate õiguse rääkida kaasa tööelu puudutavates küsimustes ja seda eelkõige enne tööandja poolt töötajaid puudutavate otsuste langetamist. Töötajate ja tööandja koostöö aitab töötajate jaoks muuta tööandja tegevuse läbipaistvamaks ja töötajate suhtes kavandatavad muudatused asjaomaste isikute poolt paremini aktsepteeritavaks. Tööandja jaoks on oluline töötajate rahulolu ja motivatsiooni tõstmine.
Eelnõu kohaselt on riiklikku järelevalvet teostavaks institutsiooniks tööinspektsioon. Seaduse rakendamise järelevalvega seotud võimalikud kulud 2004. a kaetakse tööinspektsiooni sisemiste ressursside arvelt.
Seletuskirja kohaselt on seaduse rakendamiseks vajalik kulu 210 000 krooni esitatud 2005. a riigieelarve projektis täiendavate vahendite taotlusena summast 838 479 krooni, tulenevalt uue töölepingu seaduse ja sotsiaaldialoogi seaduse rakendamisest riiklikku järelevalve teostamisel. Rahandusministeeriumi kooskõlastuskirja kohaselt puuduvad 2005. aastaks vahendid töötajate kaasamise seaduse rakendamiseks, millest tulenevalt püüab sotsiaalministeerium leida vajaminevad kulutused oma sisemiste vahendite arvelt.