Valitsuse 21.10.21 istungi kommenteeritud päevakord

20.10.2021 | 18:21

Kuna peaminister Kaja Kallas sõidab homme Euroopa Ülemkogule Brüsselisse, algab valitsuse istung tavapärasest kellaajast varem, orienteeruvalt kell 8.30. Kell 12 toimub Stenbocki maja pressiruumis valitsuse pressikonverents. Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaministri esimese asendajana riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Maris Lauri ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Koroonaviiruse leviku ohu maandamiseks palume pressikonverentsil osalejatel esitada majja saabumisel COVID tõend.
    • Jaga

1. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on luua alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik.

Eelnõu kohaselt senine miinimumelatise summa, milleks on pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, asendatakse õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega. 2021. a on miinimumelatise summaks 292 eurot kuus ühe lapse kohta.

Uue miinimumelatise summa arvutamisel võetakse arvesse lapse keskmist ülalpidamiskulu, Eesti keskmist brutokuupalka, peretoetusi, lapse jagatud elukohta ja elatist saavate laste arvu peres.

Eelnõu kohaselt on uus miinimumelatise summa 213 eurot kuus, kui elatist makstakse ühele lapsele, kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek ja laps ei veeda lahus elava vanemaga aasta lõikes rohkem kui 6 päeva kuus. Antud arvutusest on maha arvatud pool lapsetoetusest. Muud mahaarvestused, näiteks paljulapselise pere toetus, sõltuvad konkreetsest perest.

Kohus võib alati elatise välja mõista suuremas summas, eeskätt lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kuid arvesse võib muu hulgas võtta ka kummagi vanema sissetulekut või lapsega seotud kulutuste tegelikku jaotust vanemate vahel.

Kui enne eelnõu jõustumist tehtud kohtulahendi järgi on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatise miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, siis see summa külmutatakse 2021. aasta tasemel (292 eurot kuus) ja edaspidi ei suurene.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022.

 

2. Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu on esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse rakendamisel praktikas tõusetunud probleemide lahendamiseks ja õigusselguse tagamiseks. Samuti muudetakse kogumispensionide seadust.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste kohaselt nähakse ette toitjakaotuspensioni maksmise jätkamine 18–24-a õppuritele septembrikuus olenemata sellest, kas andmed õppimise kohta on riiklikusse andmekogusse (EHIS) juba kantud või mitte. Kehtiva korra järgi makstakse oktoobris tagantjärele eelneva kuu toitjakaotuspension, kuid selletõttu tekib pensioni saajatel ühekuuline sissetulekuta periood.

Välisriigis elavatel pensionäridel on pensioni saamiseks võimalik edaspidi oma elusolekut tõendada ka elektroonilise kanali kaudu. Kehtiva korra järgi tuleb esitada elukohariigi ametiasutuse või Eesti välisesinduse kinnitatud kirjalik tõend.

Nähakse ette, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kui sellel perioodil maksti sotsiaalmaksu.

Kogumispensionide seaduse muudatuse kohaselt võib II sambast pensionile läinud puuduva töövõimega isik hakata uuesti II sambas raha koguma või pensioni saamise peatada, kui ta ei ole veel vanaduspensionieas, kuid tema töövõime on vahepeal taastunud. Praegu selline õigus puudub.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused on kavandatud jõustuma 2022. a 1. veebruaril, kogumispensionide seaduse muudatused 2023. a 1. jaanuaril.

 

3. Arvamuse andmine liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (433 SE) kohta
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Arvamuse andmine

Eelnõu on algatanud Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid sooviga piirata jalakäijate liiklusohutuse huvides kõnniteel ja jalgteel teiste sõidukite kiirust ning antakse kohalikele omavalitsutele õigus rakendada vajadusel täiendavaid piiranguid kergliikurite kiirusele kõnniteel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada. Muu hulgas leiab ministeerium, et üldine kiiruse piiramine kõigil jalgteedel ja kõnniteedel oleks ebaproportsionaalne. Üle Eesti on väga erineva tehnilise lahenduse ning kasutusintensiivsusega jalg- ja kõnniteid. Eelnõuga pakutud sõnastus paneks kergliikurijuhile kohustuse sõita maksimaalselt 10 km/h ka tühjal jalg- või kõnniteel. Olukorras, kus tee võimaldab kiiremat liikumist ning jalakäijaid on väga vähe, mõjub kiiruse piiramine kunstlikult ega ole otstarbekas.

Valitsuse arvamus tuleb esitada 27. oktoobriks Riigikogu majanduskomisjonile.

 

4. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Määruse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala täiendatakse välisinvesteeringute usaldusväärsuse tagamise valdkonnaga. Eelnõu kohaselt täiendatakse ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna põhiülesandeid ja loetelusse lisatakse välisinvesteeringute usaldusväärsuse tagamine.

Kuna ministeeriumi ühisosakonna funktsioonid muutuvad, luuakse eraldi personaliosakond.

Määrus jõustub üldises korras, va personaliosakonna loomist puudutavad sätted, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2022.

 

5. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt võimaldatakse sotsiaalkindlustusametil (SKA) luua inimese soovil tervise infosüsteemis COVID-19 tõendeid. Tänu sellele saab SKA klienditeeninduses pakkuda inimestele kiiremat tõendite väljastamist.

Kehtiva korra kohaselt saab tervise infosüsteemi patsiendiportaalis luua COVID-19 tõendeid haiguse läbipõdemise, vaktsineerimise ja negatiivse testi tulemuse kohta. Inimesed, kellel puudub võimalus TIS-i patsiendiportaalis COVID-19 tõendeid luua, saavad tõendi loomiseks teha avalduse tervise ja heaolu infosüsteemide keskusele (TEHIK) või sotsiaalkindlustusametile. Praegu loob COVID-19 tõendi ainult TEHIK sotsiaalkindlustusametile edastatud avalduste alusel, edaspidi saab tõendi loomise võimaluse ka SKA. Selleks luuakse SKA-le tehniline lahendus, mis võimaldab konkreetsele isikule asjakohase tõendi luua. SKA-le on nähtavad üksnes need andmed, mis on konkreetse tõendi koostamiseks vajalikud. Teisisõnu alusandmestikku ega muid andmeid tervishoiu infosüsteemist SKA-le ei kuvata.

SKA kulud tõendite väljastamiseks on 2021. aastal 318 547 eurot ja kui tõendite väljastamise vajadus jätkub samas mahus ka edaspidi, siis 820 567 eurot aastas. Tegemist on personalikuludega, isikukaitsevahenditega klientidele ja printimiskuludega. TEHIK-u arendus-ja ülalpidamiskulude lisavajadus 2021. aastal on 107 916 eurot, millest 50 000 eurot on IT arenduskulud ja 57 916 eurot on TEHIK-u tööjõukulud (täiendavad ametikohad). Kui tõendite väljastamise vajadus jätkub samas mahus ka edaspidi, on TEHIK-u lisakulu 155 191 eurot aastas.

2021. aasta lisakulu on plaanis katta valitsuse reservfondist. 2022. aasta riigieelarves nähti sotsiaalkindlustusametile ette ühekordselt EL digitaalsete COVID tõendite väljastamiseks 700 640 eurot. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale broneeriti sihtotstarbelisse reservi 2022. aastaks oluliste infosüsteemide ülalhoiuks 4,9 miljonit eurot.

 

6. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Kuusalu vallale (Lahe tee 1 kinnistu)
Esitaja: keskkonnaminister Tõnis Mölder
Tüüp: Korralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek Lahe tee 1 kinnistu tasuta võõrandamiseks Kuusalu vallale. Kinnistule on rajatud Suurpea küla korterelamute reoveepuhasti ja muud vee- ja kanalisatsioonivarustusega seotud ehitised.

 

7. Nõusolek Siseministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmiseks MTÜ-le Juminda Poolsaare Selts (Kuusalu vallas Juminda kordoni kinnistu)
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse nõusolek siseministeeriumile anda 10 aastaks tasuta kasutada Juminda kordoni kinnistu MTÜ-le Juminda Poolsaare Selts.

2018. aastal anti nõusolek nimetatud kinnistut kasutada Juminda Poolsaare Seltsile ja Kaitseliidule. Kaitseliit enam kinnistu kasutamisest huvitatud ei ole ning edaspidi kasutab kinnistut ja sellel asuvaid hooneid selts. Selts kasutab kinnistut politsei- ja piirivalveametiga sõlmitud koostöölepingu kohaselt merepäästelaagrite ja koolituste läbiviimiseks, merepäästevarustuse hoiustamiseks, merepäästetöö korraldamiseks, ennetustöö tegemiseks, veesõidukite vettelaskmiseks ja hoidmiseks.

 

8. Eesti kodakondsuse andmine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

1) Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)

Emale ja tema alaealisele lapsele antakse Eesti kodakondsus tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

 

2) Eesti kodakondsuse andmine (56 isikut)

Valitsus annab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 56 inimesele.

 

9. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Korralduse eelnõu

Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust inimesele, keda on neljal korral karistatud kriminaalkorras. Isiku karistatus on kustunud kaks ja pool aastat tagasi. Viimase õigusrikkumise pani isik toime möödunud aastal, mis lahendati lühimenetluse käigus. Kokkuvõttes on kriminaalkuritegude karistatuse kustumisest möödunud liiga vähe aega, et veenduda kodakondsuse taotleja tahtes elada õiguskuulekat elu.

 

10. Eesti seisukohad Schengeni strateegia teatise ning Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi muudatusi käsitleva määruse eelnõu kohta
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu

Schengeni strateegia eesmärk on tugevama ja vastupanuvõimelisema Schengeni ala ülesehitamine.

Euroopa Komisjoni teatis annab ülevaate kavandatavatest tegevustest, et taastada 2015. aasta rändekriisi, lähimineviku terrorirünnakute ja Covid-19 pandeemia tõttu vähenenud usaldus sisepiirideta ala toimimisse.

Selleks on kolm peamist töösuunda: tõhus ELi välispiiride haldus, ajutiste piirikontrollide ennetamine Schengeni sees ning Schengeni ala kriisikindluse tugevdamine. Vajalikud on tõhusamad Schengeni kompensatsioonimeetmed – eelkõige piiriülese politsei- ja justiitskoostöö tõhustamine ja valdkonna infosüsteemide edasiarendamine. Schengeni ala toimimise tagamiseks on kavas luua kriisivalmiduse plaanid ning edasi soovitakse liikuda ka Schengeni ala laienemisega. Euroopa Komisjoni hinnangul on Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia täitnud vajalikud tingimused Schengeni alaga liitumiseks.

2015. aastast kehtinud Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi määruse uuendamisega soovib Euroopa Komisjon tugevdada Schengeni ala juhtimis- ja järelevalvestruktuure. Muudatused peaksid kiirendama ja tõhustama senist Schengeni hindamisprotsessi, parandama liikmesriikide ekspertide osalemist Schengeni hindamistel ning koostööd ELi institutsioonide ja ametitega.

Eesti toetab uue Schengeni strateegia eesmärke ja kavandatavat Schengeni piirieeskirja täiendamist. Sisepiiridel kontrollide ajutine taaskehtestamine peab jääma erandlikuks ja viimase abinõu meetmeks. Schengeni piirieeskirjades tuleks ette näha uued meetmed välispiiri valvamise tugevdamiseks piiripunktide vahelisel alal, seal hulgas hübriidrünnaku olukorras, et tagada ühtne lähenemine ebaseaduslike piiriületuste tõkestamisel. Need meetmed peaksid hõlmama välispiiri valvamise ühtse miinimumstandardi loomist ja füüsiliste piiritõkete rahastamist EL eelarve kaudu. Samuti peab Eesti oluliseks Schengeni ala kriisikindluse suurendamist ning juhtimis- ja järelevalvestruktuuride tugevdamist, muuhulgas hindamismehhanismi tõhustamise kaudu.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo