Valitsuse 21.11.2013 istungi kommenteeritud päevakord

20.11.2013 | 15:40

Uudis
    • Jaga

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10:00
Stenbocki majas, 21. novembril 2013. aastal

Palume arvestada, et tegemist on eelinformatsiooniga, mis võib veel muutuda. Istungile võib lisanduda täiendavaid päevakorrapunkte. Lisateave: valitsuse meedianõunik Helin Vaher 693 5719.

Valitsuse pressikonverentsile on peaminister Andrus Ansipi kõrvale kutsutud justiitsminister Hanno Pevkur ja kultuuriminister Rein Lang.

Pressikonverents toimub Stenbocki maja pressiruumis kell 12.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärgiks on kiirendada menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tsiviilkohtumenetluses.

Kehtiva korra järgi, mis kehtib alates 2006. aastast, määratakse tsiviilkohtumenetluses kulud kindlaks alles siis, kui vaidluse kohta tehtud sisuline lõpplahend on jõustunud. See on osutunud aga väga ajakulukaks menetluseks. Justiitsministeeriumi tehtud analüüsi kohaselt kestis menetlus menetluskulude kindlaksmääramise asjades 2012. aastal keskmiselt 309 päeva.

Edaspidi on kohtul võimalus määrata kulud kindlaks selle sama kohtuasja menetlemise raames, milles kulud tekkisid. Tänu sellele kiireneb ka kohtumenetlus tervikuna, sest sisuline vaidlus ja menetluskulude kindlaksmääramine lahendatakse tavaliselt korraga.

Eelnõu sisaldab ka muudatust kättetoimetamise reeglites, mis aitab hoida kokku aega, mis kulub praegu menetlusdokumentide kättetoimetamisele.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2015. aastal, muud väiksemad muudatused jõustuvad üldises korras.

2. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: seaduse eelnõu

Eelnõu lahendab perekonnaseaduse esimesel kolmel kehtivusaastal ilmnenud probleemid, mille kohta on justiitsministeerium 2010. aastast, see tähendab seaduse jõustumisest alates huvigruppidelt informatsiooni kogunud. 2010. aastal uuendati perekonnaseadusega märkimisväärselt abikaasade varasuhete ja ülalpidamiskohustuste regulatsiooni ning mindi üle vanemate hooldusõiguse süsteemile.

Edaspidi ei sõltu abiellumisel ühisvara valinud inimeste puhul perekonna eluaseme kaitse sellest, kas vara kuulub abikaasade ühisvara või ühe abikaasa lahusvara hulka. Kui perekond elab ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluvas korteris, siis on lahusvara müümiseks vaja üldjuhul ka teise abikaasa nõusolekut. Abikaasadele jääb lahusvara osas siiski võimalus teisiti kokku leppida, samuti ei puuduta muudatus testamendi või pärimislepinguga tehtavaid korraldusi.

Lihtsustatakse ka vanema ühise hooldusõiguse korraldamist laste suhtes. Vanemal võimaldatakse ühise hooldusõiguse korral esindada last üksinda lapse igapäevaelu asjades tehtavates tehingutes.

Samuti võimaldatakse vanemal enda raha eest, kuid lapse nimel avalikult kaubeldavaid väärtpabereid osta ja müüa kohtu nõusolekuta. Seda eeldusel, et saadud raha jääb lapse omandisse. Kehtivas seaduses on kohtu nõusolek vajalik ka siis, kui vanem lapsele väärtpaberid kingib. Sama kehtib ka eestkostja ja eestkostetava vahelistes suhetes.

Edaspidi muutub selgemaks, kes ja millises järjekorras on kohustatud last ja muid ülalpidamist saama õigustatud inimesi ülal pidama juhul, kui esimesena ülalpidamist maksma kohustatud isik ei suuda või ei saa oma kohustust täita. Eelnõuga täpsustatakse võimalust panna alaealise lapse ülalpidamise kohustus näiteks võlglase lähisugulastele. Seda on eelkõige vaja olukorras, kus on tegemist järjepideva kohustusest kõrvalehoidmisega.

Enamus kavandatavatest muudatustest on plaanitud jõustuma panna üldises korras. Erandiks on ainult lahusvarasse kuuluva eluaseme kaitsmisele suunatud regulatsioon, mis jõustub 1. jaanuaril 2015.

3. Isikut tõendavate dokumentide seaduse, riigilõivuseaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Ken-Marti Vaher
Tüüp: seaduse eelnõu

Isikut tõendavate dokumentide seaduse, riigilõivuseaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõuga nähakse ette, et mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse kehtivusaeg on senise kolme aasta asemel viis aastat. Muudatused on planeeritud jõustuma 01.veebruarist 2014, sest siis saaks täis esimeste riikliku digitaalse isikutunnistusena väljaantud mobiil-ID-de 3-aastane kehtivusaeg. Seni välja antud 3-aastase kehtivusajaga mobiil-ID vormis digitaalsele isikutunnistusele antakse välja nn lisasertifikaadid kehtivusajaga 2 aastat.

Teine muudatus annab võimaluse erandina välja anda sõrmejäljekujutiseta Eesti kodaniku passi. Praktikas on esinenud olukordi, kus Eesti kodanikul, kes elab või viibib teises riigis, on raskendatud reisidokumendi – Eesti kodaniku passi – taotlemine. Seda seetõttu, et kõigis riikides ei ole Eesti välisesindust, kus isik saaks dokumenti taotleda, või on ebaproportsionaalselt koormav sinna pöörduda. Sõrmejäljekujutiseta passi võib eelnõu kohaselt välja anda, kui seda taotlev isik on välisriigis, kus puudub Eesti välisesindus või kus taotlejal on ebaproportsionaalselt koormav Eesti välisesindusse pöörduda kehtivusajaga kuni üks aasta ja kuni kaks korda järjest.

Eelnõuga nähakse ette ka täiendav alus digitaalsele isikut tõendavale dokumendile kantud isikutuvastamist võimaldava sertifikaadi ning digitaalallkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks. Muudatuse vajalikkuse on tinginud tehnoloogia kiire areng ja digitaalses dokumendis kasutatavate krüptograafiliste algoritmide ning võtmepikkuste turvalisuse taseme võimalik muutumine.

Eelnõu on kavandatud jõustuma 1.10.2014. Muudatused, mis seonduvad mobiil-ID kehtivusaja muutumisega, jõustuvad 1.02.2014.

4. Arvamuse andmine märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) kohta
Esitaja: justiitsminister Hanno Pevkur
Tüüp: arvamuse andmine riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõule

Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud eelnõu eesmärk on suurendada rahva kaasatust riigivalitsemise korraldamisse ning tagada rahvale võimalus osaleda riigivalitsemisprotsessis ka valimisvahelistel ajal.

Eelnõu kohaselt tuleb kollektiivse pöördumise esitamiseks koguda vähemalt 1000 toetusallkirja. Toetusallkirja võib anda vähemalt 16-aastane Eesti alaline elanik. Samasisulise kollektiivse pöördumise tohib esitada üks kord kahe aasta jooksul. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab riigikogu juhatus 30 päeva jooksul. Pöördumine peab sisaldama ettepanekut, kuidas kehtivat regulatsiooni muuta või ühiskonnaelu paremini korraldada, selgitades sealjuures, miks kehtiv olukord ei rahulda ning kuidas ettepanek olukorda parandaks. Kui pöördumine otsustatakse menetlusse võtta, edastatakse see läbitöötamiseks asjaomasele riigikogu komisjonile.

Kollektiivse pöördumise menetlemine nähakse ette riigikogu kodu- ja töökorra seaduses, kuivõrd nimetatud pöördumise menetlemine puudutab üksnes riigikogu töökorda.

Justiitsministeerium toetab eelnõu märkustega. Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb eelnõus üle vaadata mõisted, sealhulgas ühiskonnaelu parem korraldamine ning Eesti alalise elaniku mõiste. Samuti soovitab ministeerium lähtuda põhiseaduses ette nähtud hääleõiguse vanusepiirangust, mis on 18 aastat. Siseministeerium teeb ettepaneku toetusallkirjade kontrollimise menetluse ja kontrollija osas seletuskirja täiendada.

Valitsuse arvamus tuleb esitada k.a 29. novembriks põhiseaduskomisjonile.

5. Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020
sitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: riigikogu otsuse eelnõu

Riigikogus heaks kiidetavad kultuuripoliitika põhialused saavad olema aluseks riiklike otsuste tegemisel kultuurivaldkonnas aastani 2020. Käesolev dokument on jätk 1998. aastal Riigikogus vastu võetud Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustele.

Kultuuripoliitika põhialustes sätestatakse riigi kultuuripoliitika eesmärk, milleks on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks.

Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 annab kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise valdkonnaülesed põhimõtted ning paneb paika olulisemad arengusuunad kultuuripoliitika allvaldkondade lõikes (arhitektuur, disain, etenduskunstid, filmikunst, helikunst, kirjandus ja kirjastamine, kultuuriajakirjandus ja meedia, kultuuriline mitmekesisus, muinsuskaitse, muuseumid, raamatukogud, rahvakultuur). Kultuuripoliitika põhialused määravad kindlaks üldsuunad, kuid nende elluviimise tehnilised aspektid kirjutatakse lahti rakenduslikes dokumentides.

Riiklik kultuuripoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kultuuripoliitika põhialused tasakaalustavad kultuuri hoidmist ja järjepidevuse tagamist ning kultuurile omast uuenduslikkust ja avatust. Dokument on kantud veendumusest, et kultuuri säilimine ja kultuuri areng ei ole üksteisele vastandlikud nähtused, vaid üksteist toetavad. Dokument hõlmab nii eestlaste kui Eestis elavate teiste rahvuste esindajate loodut eesti kultuuriväljal nii Eestis kui välisriikides.

6. Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määruse nr 5 „Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamise kord“ muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: määruse eelnõu

Eelnõuga muudetakse isikustatud sotsiaalmaksu arvestusliku keskmise suuruse arvutamise korda. Arvestusliku keskmise suuruse alusel arvutatakse isikule aastakoefitsient selle kalendriaasta kohta, mil tegelikku isikustatud sotsiaalmaksu keskmist suurust ei ole veel teada.

Isikustatud sotsiaalmaksu arvestuslik suurus arvutatakse praegu nii, et eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu arvestuslik keskmine suurus korrutatakse rahandusministeeriumi prognoositud koefitsiendiga sotsiaalmaksu laekumise kasvu kohta. Metoodika põhineb prognoosidel.

Kehtiv kord tingis suurema arvestusliku ja tegeliku sotsiaalmaksu erinevuse 2008. aastal, mil tegelik sotsiaalmaksu laekumine oli tunduvalt väiksem kui 2007. aastal prognoositud. Edaspidi viga kumuleerub, kuivõrd alati kasutatakse prognoose.

Senisest täpsema arvestusliku sotsiaalmaksu suuruse saamiseks tuleb uues metoodikas lähtuda viimasest tegelikust isikustatud sotsiaalmaksu keskmisest suurusest, mis korrutatakse läbi rahandusministeeriumi kahe järgneva aasta kasvuprognoosiga. Kuivõrd kasvuprognoosi aluseks võetakse sügisprognoos, on 8 kuu majandustulemused juba teada. Uus metoodika loob eeldused, et arvestusliku ja tegeliku isikustatud sotsiaalmaksu vahe oleks võimalikult väike. Seega lähtutakse senisest enam tegelikest andmetest, mitte prognoosidest.

Nimetatud vea mõju inimesele ei ole suur, kuid vea kumuleerumist arvestades võib erinevus kaugemas tulevikus oluliselt suureneda. Arvestusliku ja tegeliku keskmise erinevus mõjutab nende inimeste pensioneid, kes töötavad vahetult enne pensionile minekut. 2014.aastal võib täiendav kulu riigieelarvele ulatuda 25 000 - 30 000 euroni. Järgmisel aastal on kulud sama summa võrra väiksemad, mistõttu kahe aasta kokkuvõttes kulud ei kasva.

Määrus jõustub üldises korras.

7. Nõusoleku andmine Haridus- ja Teadusministeeriumile riigivara koormamiseks isikliku kasutusõigusega Põltsamaa valla kasuks (Väike-Kamari külas Põltsamaa kodu- ja põllutöökooli kinnistu)
Esitaja: haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Tüüp: korralduse eelnõu

Haridus- ja teadusministeeriumile antakse nõusolek koormata otsustuskorras tähtajatu isikliku kasutusõigusega harilikust väärtusest madalama kasutustasu eest Põltsamaa valla kasuks Väike-Kamari külas asuv Põltsamaa kodu- ja põllutöökooli kinnistu kergliiklustee ehitamiseks. Rajatavat jalg- ja jalgrattateed hakkavad kasutama nii ametikooli õpilased ja töötajad kui valla elanikud.

Tee ehitatakse regionaalministri käskkirjaga kehtestatud kergliiklusteede toetusskeemi raames. Põltsamaa vald tagab kasutusõiguse ala majandusliku säilimise, remondi ja hoolduse ning kannab kõik kasutusõiguse alaga seotud kõrvalkulud ning maksud ja koormised.

8. Maa andmine munitsipaalomandisse

8.1 Maa andmine Õru valla munitsipaalomandisse (Kompostimisväljaku maaüksus)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Õru valla munitsipaalomandisse Valga maakonnas Õru vallas Õru alevikus asuv kompostimisväljaku maaüksus (pindala 6851 m²).

Maaüksus antakse munitsipaalomandisse kompostimisväljaku rajamiseks, kuhu kogutakse Õru alevikus ja lähiümbruses tekkivad biolagunevad jäätmed.

8.2 Maa andmine Viimsi valla munitsipaalomandisse (Gerbera tee ja Tare tee maaüksused)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse Viimsi valla munitsipaalomandisse Harju maakonnas Viimsi vallas Viimsi alevikus asuvad Tare tee maaüksus (pindala 4 435 m²) ja Gerbera tee maaüksus (pindala 7 877 m²).

Maaüksused antakse munitsipaalomandisse olemasolevate teede teenindusmaana ja kohalike teede rajamiseks.

9. Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras kasutusse andmiseks mittetulundusühingule Suurupi Selts (Suurupi liitsihi ülemise tuletorni kinnistu)
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt antakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek Suurupi liitsihi ülemise tuletorni kinnistu (455 m², sihtotstarve transpordimaa) kasutusse andmiseks mittetulundusühingule Suurupi Selts tuletorni külalistele tutvustamiseks.

Suurupi Seltsiga sõlmitakse tähtajatu riigivara kasutamise leping, milles kehtestatakse kasutustasu suuruseks 10 protsenti Suurupi tuletorni tutvustamise ja külastamise piletimüügikäibest aastas, kuid mitte vähem kui 1800 eurot. Suurupi Selts tasub kõik riigivara kasutamisega seotud kõrvalkulud, mis tulenevad riigivara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust ja muudest riigivara säilimiseks tehtavatest toimingutest.

10. Nõusoleku andmine riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks

10.1 Nõusoleku andmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Saku vallale (Jälgimäe külas kolm kinnistut)
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Tüüp: korralduse eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium võõrandab tasuta Saku vallale Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe külas asuvad 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L10, L8 ja L2 kinnistud Saue ja Saku valdade ühisprojekti Saku valla jalgtee osa rajamiseks 4 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee äärde lõigul tulevasest jalakäijate tunnelist Tallinn-Saku-Laagri maantee ja Valdmäe tänava ristmikuni.

10.2 Nõusoleku andmine Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Paikuse vallale (Paikuse alevis Paide maantee kergliiklustee T1 ja T6 kinnistud)
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt võõrandatakse otsustuskorras tasuta Paikuse vallale Paikuse alevis asuvad Paide maantee kergliiklustee T1 (4825 m2) ja T6 (1105 m2) kinnistud, millele vald on rajanud kergliiklustee ning kuhu lähiajal on plaanis paigaldada tänavavalgustus.

11. Raha eraldamine Rahandusministeeriumile ja volituse andmine Keila linnaga kokkuleppe sõlmimiseks (Paldiski soojamajanduse arendamiseks võetud laenu kulud)
Esitajad: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõuga eraldatakse Keila linnale Vabariigi Valitsuse reservist 990 000 eurot Paldiski linnale kuuluva katlamaja boileri üleviimiseks masuudiküttelt bioenergia tarbimisele võetud laenu tasumise katteks.

Keila linn esitas taotluse 990 000 euro saamiseks 2. septembril 2013. aastal. Rahandusministeerium peab taotluse täies mahus rahuldamist põhjendatuks, sest tegemist on laenu teenindamiseks tehtud tõendatud kuludega.

Toetuse üleandmiseks sõlmitakse riigi ja Keila linna vahel kokkulepe.

12. Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2010. a korralduse nr 504 „Välisabi sildfinantseerimine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Jürgen Ligi
Tüüp: korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt pikendatakse siseministeeriumi riigieelarve vahendite tagastamise tähtpäeva 30. septembrilt 2013. aastal 31. märtsile 2014. aastal.

Siseministeerium on saanud Välispiirifondi 2009. ja 2010. aasta programmi projektide ajutiseks rahastamiseks riigieelarve vahendeid 3 284 904 eurot, millest on veel tagastamata 151 966 eurot. Siseministeerium esitas programmi lõpparuande tähtaegselt, kuid Euroopa Komisjoni kontroll viibib ja seega ei ole lõppmakset veel laekunud.

Programmi põhieesmärk on toetada meetmeid, mis aitavad kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele ning solidaarsuse põhimõtte kohaldamisele Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, näiteks tegevusi, mis on seotud piirikontrolli tõhusa korraldamisega.

13. Diplomaatilise passi andmine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: korralduse eelnõu

Diplomaatiline pass antakse välisministeeriumi koosseisuvälistele teenistujatele Merri Kastemäele seoses tema lähetuse pikendamisega NATO väljaõppemissioonil Afganistanis (NTM-A) Kabulis ning Jaanus Teearule ja Priit Pajule seoses nende lähetuse pikendamisega Euroopa Liidu politseimissioonil Afganistanis (EUPOL).

14. Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadikukandidaadi esitamine
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

Välisminister teeb ettepaneku kutsuda tagasi Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik ning kinnitada Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaat.

15. Eesti seisukohad uute psühhoaktiivsete ainete paketi kohta
Esitaja: sotsiaalminister Taavi Rõivas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Viimastel aastatel on Euroopa Liidus uute psühhoaktiivsete ainete levik ja tarbimine kasvanud. Euroopa Liidu meetmed on vajalikud, et uusi kahjulikke psühhoaktiivseid aineid oleks võimalik kiiremini kindlaks teha ja turult kõrvaldada ning vähendada liikmesriikide erinevatest meetmetest tulenevaid tõkkeid seaduslikule kauplemisele.

Määruse eelnõu eesmärk on kiirendada kontrollimeetmete kasutusele võtmist kui Euroopa Liidus avastatakse mõni uus psühhoaktiivne aine. Praegu võtab ühe aine keelustamine Euroopa Liidus aega vähemalt kaks aastat, tulevikus peaks see aeg vähenema 10 kuuni.

Direktiivi eelnõuga laiendatakse nõukogu raamotsuse 2004/757/JSK reguleerimisala nii, et see hõlmaks ka tervist oluliselt ohustavaid uusi psühhoaktiivseid aineid. See tähendab, et ained, mille kasutamisel on tuvastatud olulised terviseriskid ning mille suhtes on seetõttu kehtestatud alaline turustamise piirang, on edaspidi reguleeritud ka kontrollitavate uimastite suhtes kehtivate kriminaalõiguse normidega.

Eesti toetab eelnõude paketi eesmärki ja meetmeid, et tõhustada inimese tervisele ohtlike ainete kontrolli ja piirata nende levikut. Uute psühhoaktiivsete ainete kasutamine meelelahutuslikul otstarbel on levinud valdavalt noorte hulgas. 2011. aasta Eurobaromeetri uuringust ilmnes, et 6% Eesti noortest on tarbinud kõnealuseid aineid vähemalt korra elus. Maksu- ja Tolliamet on aastatel 2012–2013 avastanud ligikaudu 40 Eesti jaoks uut ainet. 2013. aasta seisuga ei ole Eestis avastatud ühtegi sellist psühhoaktiivset ainet, millest mõni teine liikmesriik juba teavitanud ei ole.

Eelnõude vastuvõtmisel vajab muutmist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus ja selle rakendusaktid.

16. Eesti seisukohad Euroopa Liidu haridus-, noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu 25. ja 26. novembri 2013. a istungil
Esitaja: kultuuriminister Rein Lang
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Euroopa Liidu kultuuriministrite kohtumisel soovitakse kinnitada üldine lähenemisviis Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult välja viidud kultuuriväärtuste tagastamise direktiivi eelnõu kohta.

Lisaks võetakse vastu nõukogu järeldused meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse kohta digitaalkeskkonnas. Samuti toimub mõttevahetus audiovisuaalmeediateenuste ühtesulandumise ehk konvergentsi teemal.

Eesti lähtub arutelul Eesti rohelise raamatu „Valmistumine audiovisuaalmaailma täielikuks ühtesulandumiseks: kasv, looming ja väärtused“ seisukohtadest, mis kiideti heaks valitsuse käesoleva aasta 22. augusti istungil.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-