Valitsuse 21.12.1999 istungi info ja päevakord

21.12.1999 | 00:00

Uudis
    • Jaga

VABARIIGI VALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORD

Algus kell 10.00, Toompeal 21. detsember 1999

Kommentaarid valitsuse istungi materjalide kohta on mõeldud taustinformatsiooniks ajakirjanikele või inimestele, kelle töö on seotud ajakirjandusega.

Meie poolt ette valmistatud ülevaate kasutamisel tuleb arvestada, et valitsuse istungi käigus võib valitsus jõuda otsusteni, mis erinevad istungile esitatud

materjalidest. Seepärast palume enne valitsuse istungi lõppu avaldada käesolevaid materjale arvestusega, et need pole lõplikud.

 

1. Relvaseaduse eelnõu

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus otsustab relvaseaduse eelnõu heakskiitmise. Uue seaduse eelnõu koostamine tingitud vajadusest tõsta seaduse regulatiivsusastet, kõrvaldada sellest puudused ja vasturääkivused ning ühtlasi viia see kooskõlla Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu nõuetega.

2. Kaitseliidu põhikirja kinnitamine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kaitseliidu seaduse kohaselt Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus. Vastava määruse eelnõu on heaks kiitnud Kaitseliit ja kaitseväe juhataja.

3. Kaitseliidu struktuuri ja paiknemise kinnitamine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kaitseliidu seaduse kohaselt Kaitseliidu struktuuri, üksuste moodustamise, ümberformeerimise, laialisaatmise ja paiknemise kinnitab rahuajal Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, rahuaja riigikaitse seaduse § 14 punkti 6 kohaselt Vabariigi Valitsus kinnitab kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuri, väeosade moodustamise, ümberformeerimise ja laialisaatmise ning paiknemise. Valitsus otsustab määruse, Kaitseliidu struktuuri ja paiknemise kinnitamiseks, heakskiitmise.

4. Kaitseliidu tegevliikmeks võtmist ja tegevliikmeks olekut takistavate füüsiliste puuete ja psüühikahäirete loetelu ning Kaitseliidu tegevliikmeks võtmise ja tegevliikmeks oleku võimalikkuse asjaolude kindlakstegemise korra kinnitamine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kaitseliidu seaduse kohaselt Kaitseliidu tegevliikmeks ei võeta isikut ning tegevliikmeks ei saa olla isik, kes on sõltuvuses alkoholist või narkootilisest või psühhotroopsest ainest ja kellel on takistavaid füüsilisi puudeid või psüühikahäireid, lõike 7 kohaselt nimetatud puuete loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus. Nimetatud puuded ja asjaolud tehakse kindlaks Vabariigi Valitsuse kinnitatud korras. Valitsus otsustab vastava määruse eelnõu heakskiitmise.

5. Riigieelarvelises asutuses või ettevõttes töötava Kaitseliidu tegevliikme tööülesannete täitmisest vabastamise ja talle palgata puhkuse andmise korra kinnitamine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kaitseliidu seaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras on riigieelarvelises asutuses või ettevõttes töötaval Kaitseliidu tegevliikmel õigus tema maleva pealiku taotlusel Kaitseliidu väljaõppes osalemiseks ja teenistuskohustuste täitmiseks saada ühe aasta jooksul kuni viis päeva vabastust tööülesannete täitmisest koos tema keskmise palga säilitamisega, § 32 lõike 3 punkti 2 kohaselt on tööandja kohustatud Kaitseliidu tegevliikme ja maleva pealiku taotlusel võimaldama riigieelarvelises asutuses või ettevõttes töötavale Kaitseliidu tegevliikmele Kaitseliidu teenistuskohustuste täitmiseks ühe aasta jooksul kuni viis päeva palgata puhkust. Valitsus otsustab vastava määruse eelnõu heakskiitmise.

6. Tegevliikme poolt Kaitseliidu sõjalises väljaõppes osalemisel tehtud kulutuste kompenseerimise korra kehtestamine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kaitseliidu seaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras on Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada kompensatsiooni Kaitseliidu sõjalises väljaõppes osalemisel tehtud kulutuste eest. Valitsus otsustab vastava määruse eelnõu heakskiitmise.

7. Õhuvedude eeskirja kinnitamine

Esitaja: T. Jürgenson

Tüüp: määruse eelnõu

K: Lennundusseaduse alusel ja kooskõlas "Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni" ning "Varssavi konventsiooni täiendava, lepinguvälise vedaja teostatavate rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni" sätetega otsustab valitsus määruse "Õhuvedude eeskirja kinnitamine" heakskiitmise. Lennundusseaduse paragrahvi 53 lõige 1 sätestab, et siseriiklike õhuvedude puhul rakenda-takse rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni ja Varssavi konventsiooni täiendava, lepinguvälise vedaja teostatavate rahvusvahelise õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni sätteid.

8. Haapsalu sadama akvatooriumi piiride kinnitamine

Esitaja: T. Jürgenson

Tüüp: määruse eelnõu

K: Sadamaseaduses on sätestatud: "Meresadama akvatooriumi piirid määrab teede - ja sideministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus". Lähtudes eeltoodust otsustab valitsus Haapsalu sadama akvatooriumi piiride kinnitamise.

9. Rakvere tammiku maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus otsustab määruse, milles tehakse ettepanek kinnitada Rakvere linnas asuva Rakvere tammiku maastikukaitseala kaitse-eeskiri ning välispiiri kirjeldus, heakskiitmise. Rakvere tammik võeti looduskaitse alla Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 1939. a otsusega. Maastikukaitseala eesmärk on poolloodusliku laialehise metsakoosluse, kaitsealuste taime- ja loomaliikide ning pinnavormide kaitse. Kaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud vastavatest Euroopa Liidu direktiividest. Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikes 4 on sätestatud: "(4) Kaitseala jagunemise eriosadeks (vöönditeks) ning neis käesoleva seaduse paragrahvide 11-13 alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskirja kujul Vabariigi Valitsus." Seaduse paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on kaitstava loodusobjekti valitseja riigiasutus, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava üksikobjekti valitsemise volitus. Seaduse paragrahvi 6 lõikes 3 on sätestatud: " (3) Kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või valitsusasutuse." Rakvere tammiku maastikukaitseala valitsejaks määratakse Lääne-Viru Maavalitsus.

10. Kostivere maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kaitstavate loodusobjektide seadusealusel otsustab valitsus määruse, milles tehakse ettepanek kinnitada Harju maakonnas Jõelähtme vallas asuva Kostivere maastikukaitseala kaitse-eeskiri ning välispiiri kirjeldus, heakskiitmise. Maastikukaitseala eesmärk on mitmesuguste karstivormide poolest rikka maastiku kaitse. Kaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud vastavatest Euroopa Liidu direktiividest. Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikes 4 on sätestatud: "(4) Kaitseala jagunemise eriosadeks (vöönditeks) ning neis käesoleva seaduse paragrahvide 11-13 alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskirja kujul Vabariigi Valitsus." Seaduse paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on kaitstava loodusobjekti valitseja riigiasutus, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava üksikobjekti valitsemise volitus. Seaduse paragrahvi 6 lõikes 3 on sätestatud: "(3) Kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või valitsusasutuse." Kostivere maastikukaitseala valitsejaks määratakse Harju Maavalitsus.

11. Suigu looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel otsustab valitsuse määruse, milles tehakse ettepanek kinnitada Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas asuva Suigu looduskaitseala kaitse-eeskiri ning välispiiri kirjeldus, heakskiitmise. Looduskaitseala eesmärk on põlismetsade ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud vastavatest Euroopa Liidu direktiividest. Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõikes 4 on sätestatud: "(4) Kaitseala jagunemise eriosadeks (vöönditeks) ning neis käesoleva seaduse paragrahvide 11-13 alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskirja kujul Vabariigi Valitsus." Seaduse paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on kaitstava loodusobjekti valitseja riigiasutus, kellele on käesolevas seaduses ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava üksikobjekti valitsemise volitus. Seaduse paragrahvi 6 lõikes 3 on sätestatud: "(3) Kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või valitsusasutuse." Suigu looduskaitseala valitsejaks määratakse Lääne-Viru Maavalitsus.

12. Tündre looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel otsustab valitsus määruse, milles tehakse ettepanek võtta kaitse alla Viljandi maakonnas Karksi vallas asuv Tündre looduskaitseala, kinnitada kaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus, heakskiitmise. Moodustatava kaitseala eesmärk on soometsamaastiku ja sealsete koosluste loodusliku arengu kaitse. Kaitseala kaitsekorra kavandamisel on lähtutud vastavatest Euroopa Liidu direktiividest. Tündre looduskaitseala kaitse-eeskirjale on tehtud keskkonnaekspertiis ning selle kohta on esitanud arvamused Viljandi Maavalitsus ning Karksi Vallavalitsus. Ettepaneku on läbi arutanud ja heaks kiitnud Keskkonnaministeeriumi nõukogu. Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 6 lõikes 3 on sätestatud: "(3) Kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või valitsusasutuse." Tündre looduskaitseala valitsejaks määratakse Viljandi Maavalitsus

13. Maamaksu korrigeerimine Kõpu, Hiiumaa laidude ja Kõrgessaare maastikukaitsealadel

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: määruse eelnõu

K: Maamaksuseaduse alusel esitatakse ettepanek Hiiu maakonnas asuvate maastikukaitsealade kaitsealavööndite maa maamaksu korrigeerimiseks. Maamaksuseaduse paragrahvi 4 lõikes 2 on sätestatud: "(2) Maalt, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevus kitsendatud, makstakse maamaksu vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele 25, 50 või 75 protsenti maksumäärast." Määruses märgitud maksumäärasid rakendatakse 1. jaanuarist 2000. a

14. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996.a määruse nr 188 "Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kirjelduse kehtestamine" kehtetuks tunnistamine

Esitaja: T. Lukas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus tunnistab kehtetuks oma varajasema määruse nr 188 16. juulist 1996.a. Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kirjelduse kehtestamine" lähtuvalt Riigikogu valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest. Nimetatud seadusega kehtestati keelenõuded Riigikogu liikmetele ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele. Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise ja täiendamise seadusega tunnistati kehtetuks keeleseaduse paragrahvi 5 lõige 1, mis oli volitusnormiks ülalnimetatud määrusele.

15. Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 1999.a määruse nr 107 "Lennuliiklustasude maksmise korra ja määrade ning maksmisest vabastamise tingimuste kinnitamine" kehtetuks tunnistamine

Esitaja: T. Jürgenson

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus otsustab oma varajasema määruse nr 107 23. märtsist 1999.a "Lennuliiklustasude maksmise korra ja määrade ning maksmisest vabastamise tingimuste kinnitamine" kehtetuks tunnistamine" eelnõu heakskiitmise, mille jõustumistähtajaks on 1. jaanuar 2000.a. Lennundusseaduse paragrahvi 59 alusel on teede- ja sideminister kehtestanud 29. oktoobri 1999.a määruse nr 62 "Lennuliiklustasude määramise, maksmise ja maksmisest vabastamise korra kinnitamine", mis jõustub 1. jaanuaril 2000.a.

16. Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus asutamine

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus asutamise. Riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse paragrahvi 5 lõike 1 punktide 1 ja 8 ning paragrahvi 6 lõike 3 ja sihtasutuste seaduse alusel ning kooskõlas mõõteseaduse paragrahvi 13 lõikega 2 tehakse ettepanek asutada Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus ning kiita heaks nimetatud sihtasutuse asutamisotsuse ja põhikirja eelnõud. Sihtasutuse põhiülesanne on mõõteseaduse paragrahvi 13 lõike 2 punkti 3 kohaselt mõõtmisi ja mõõtevahendite metroloogilist kontrolli teostavate laborite kompetentsuse hindamine ja/või akrediteerimine ning järelevalve hinnatud ja akrediteeritud laborite tegevuse üle

17. Riigi teadus- ja arendusasutuse ühinemine avalik-õigusliku ülikooliga

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduses sätestab, et Vabariigi Valitsusel on õigus riigi teadus- ja arendusasutust haldava valitsusasutuse ettepanekul lubada riigi teadus- ja arendusasutusel ühineda avalik-õigusliku ülikooli või Eesti Teaduste Akadeemiaga. Ühinemine sätestatakse vastavas lepingus, mille sõlmivad riigi teadus- ja arendusasutust haldav valitsusasutus ja avalik-õiguslik ülikool või Eesti Teaduste Akadeemia. Vabariigi Valitsuse 28. septembri 1999 istungil oli arutusel mereuuringute korraldamine. Valitsus nõustus keskkonnaministri ja Tartu Ülikooli rektori ettepanekuga anda mereuuringutega tegelev Eesti Mereinstituut Keskkonnaministeeriumi valitsemisalast üle avalik õiguslikule ülikoolile. Keskkonnaministeeriumile tehti ülesandeks esitada valitsusele 1. detsembriks 1999 õigusakti eelnõu loa andmiseks Eesti Mereinstituudi ühinemiseks Tartu Ülikooliga, instituudi kasutuses oleva ja mereuuringute teostamiseks vajaliku riigivara võõrandamiseks ning riigieelarvest finantseeritavate infrastruktuurikulude üleandmiseks nimetatud avalik-õiguslikule ülikoolile. Valitsus otsustab korralduse "Riigi teadus- ja arendusasutuse ühinemine avalik-õigusliku ülikooliga" heakskiitmise.

18. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997.a korralduse nr 474-k "Kohanimenõukogu moodustamine" muutmine

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat korraldust nr 474-k 17. juunist 1997 "Kohanimenõukogu moodustamine", millega moodustati siseministri valitsemisalas kohanimenõukogu. Kohanimeseaduse § 6 lõige 2 sätestab, et kohanimenõukogu liikmed, sealhulgas esimehe nimetab Vabariigi Valitsus kuni viieks aastaks. "Kohanimenõukogu moodustamine" muutmine" eelnõus tehakse ettepanek muuta kohanimenõukogu koosseisu seoses ametikohtade muutumisega ja leides, et on otstarbeks kaasata nimetatud nõukogu töösse ka Maa-ameti kartograafia alaseid töid koordineeriv töötaja. Siseministeerium teeb ettepaneku arvata kohanimenõukogu koosseisust välja Jüri Mõis, Heiki Potter, Henn Saari (surnud) ja Jaak Tamm ja nimetada kohanimenõukogu esimeheks siseminister Tarmo Loodus ja liikmeteks Ants Kraut, Kiira Mõisja ja Valdek Pall.

19. Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1999.a korralduse nr 39-k "1999. aastal tulumaksuga mittemaksustatavate mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kinnitamine" muutmine

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus muudab oma 20. jaanuari 1999.a korraldust nr 39-k "1999.aastal tulumaksuga mittemaksustatavate mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kinnitamine", jättes nimekirjast välja sundlõpetamisele kuuluvad mittetulundusühingud ja sihtasutused ning lülitades taas nimekirja sealt ekslikult väljaarvatud mittetulundusühingud.

20. Loa andmine Kaitseliidule kinnisvara võõrandamiseks ja omandamiseks

Esitaja: J. Luik

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Kaitseliidu seaduse kohaselt Kaitseliit omandab kinnisvara ja võõrandab temale kuuluvat kinnisvara Kaitseliidu keskkogu otsusel ja Vabariigi Valitsuse loal. Nimetatud seadusesätte alusel otsustab valitsus korralduse, millega Kaitseliidu Rapla malev taotleb Raplas Tallinna mnt 24 asuva kinnistu võõrandamiseks ja Raplas Põllu 2-1 asuva kinnistu omandamiseks, heakskiitmise. Vajadus tehinguks on tingitud Rapla linna üldplaneeringust, mille kohaselt Tallinna mnt 24 asuv hoone kuulub lammutamisele ning mille asemele Rapla Linnavalitsus pakub asenduseks paremas seisukorras oleva Põllu 2 asuva hoone. Kaitseliidu keskkogu otsustas 25.09.1999 pöörduda Vabariigi Valitsuse poole loa taotlemiseks nimetatud ostu-müügitehingute sooritamiseks. Kaitseväe juhataja toetab Kaitseliidu keskkogu otsust

21. Riigivara müük (Viljandi maakonnas Halliste vallas Õisu alevikus)

Esitaja: I. Padar

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab korralduse heakskiitmise põllumajandusministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara müügi kohta: müüa avalikul enampakkumisel Viljandi maakonnas Halliste vallas Õisu alevikus asuvad Õisu Tehnikumi hooned: puidutöökoda alghinnaga 1000 krooni; küün-magasiait alghinnaga 16000 krooni; saeveski alghinnaga 9100 krooni; küün (saeveski) alghinnaga 2000 krooni; sepikoda-elamu alghinnaga 8200 krooni; määrata müügi vahetuks korraldajaks põllumajandusministeerium. Alghinna määramise aluseks on Innovatsioonifirma TIM ekspertiisi akt. Nimetatud riigivara on kantud riigivara registrisse ja on tuvastatud, et see ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks

22. Kohtus asjaajamiseks volituste andmine:

1) majandusministri taotlusel (RASi Valga Mööbel (pankrotis) hagis)

Esitaja: M. Pärnoja

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise Erastamisagentuuri peadirektori kohusetäitjale Jaak Liivikule (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides RASi Valga Mööbel (pankrotis) hagis Eesti Vabariigi vastu rahalise kohustise täitmise nõudes. RAS Valga Mööbel (pankrotis) on esitanud hagiavalduse Eesti Erastamisagentuuri vastu rahalise kohustise (3093746 krooni 28 senti) täitmise nõudes. 22.05.96 kuulutati Valga Maakohtu otsusega välja RASi Valga Mööbli pankrot. 25.03.97 toimunud RASi Valga Mööbel võlausaldajate üldkoosolekul kaitsti nõudeid 3093746 krooni 28 sendi ulatuses. RASil Valga Mööbel puudub vara või rahalised vahendid nõuete rahuldamiseks.

2) keskkonnaministri taotlusel (Inter Continental Enterprises Eesti ASi hagis)

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise Lääne maavanemale Jaanus Sahkile (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kõigis kohtuinstantsides Inter Continental Enterprises Eesti ASi hagis Oivo Teppani, Tiit Teppani ja Mati Heina ning Eesti Vabariigi vastu tehingu õigustühisuse tunnistamise nõudes. Hageja taotleb Lihula Vallavalitsuse poolt Eesti Vabariigi nimel sõlmitud Lihula Vallas Matsalu külas asuva maa ostueesõigusega erastamise tehimgute õigustühisuse tunnistamist, kuna pole Oivo Teppani, Tiit Teppani ja Mati Heina esitas taotluse maa ostueesõigusega erastamiseks ka hageja, aga taotlejate vahel enampakkumist ei toimunud.

3) keskkonnaministri taotlusel (Linda Kure, Aino Nahksepa, Kersti Kõivu, Esta Kure hagis)

Esitaja: H. Kranich

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise Põlva maavanemale Mart Madissoonile (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Linda Kure, Aino Nahksepa, Kersti Kõivu, Esta Kure hagis Eesti Vabariigi vastu omaniku tuvastamiseks. Linda Kure, Aino Nahksepp, Kersti Kõiv, Esta Kurg on esitanud hagiavalduse Võru maakonnas Peri vallas (hiljem Põlva vald) asuva "Maarjamäe nr 32" talu tagastamise kohta

4) siseministri taotlusel (materiaalse kahju hüvitamise nõudes)

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise kaitsepolitsei peadirektorile Jüri Pihlile (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Silvia Meedla vastu 11000 krooni suuruse materiaalse kahju hüvitamise nõudes. Nimetatud materiaalse kahju hüvitamise nõue tuleneb kaitsepolitseiameti ja Silvia Meedla poolt allkirjastatud õppetasu tagastamise graafikust, mille alusel S. Meedla kohustus 1. novembriks 1999 tagasi maksma 18000 krooni õppetasu, mis kaitsepolitseiamet oli maksnud tema teenistusest vabastamiseni. Tagsi on makstud 7000 krooni, viimane makse teoastati 12.02.1999.

5) siseministri taotlusel (materiaalse kahju hüvitamise nõudes)

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise Politseiameti peadirektorile Harry Tuulele (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Vladimir Ponomarjovi vastu 3811 krooni suuruse materiaalse kahju hüvitamise nõudes.

6) siseministri taotlusel (Svetlana Munko kaebuses)

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise kodakondsus-ja migratsiooniameti peadirektorile Andres Kollistile (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Svetlana Munko kaebuses Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1999 a korralduse nr 329-k "Svetlana Munkole elamisloa andmisest keeldumine" ja korralduse nr 330-k "Dmitri Munkole elamisloa andmisest keeldumine" seadusevastaseks tunnistamiseks. Svetlana Munko on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1999 a korralduste nr 329-k ja 330-k seadusevastaseks tunnistamiseks järgmistel põhjustel: leiab, et otsused olid tehtud tema endisele abikaasale Aleksander Munkole elamisloa andmisest keeldumise tõttu, nüüdseks aga on abielu lahutatud; elamisluba on antud S. Munko tütrele Jana Munkole, kes on sündinud 1993 a ja seega pole võimeline iseseisvalt elama. Samas elab S. Munko koos Eesti kodaniku Mihhail Vassiljeviga, kellega soovib abielluda ja kes soovib lapsendada S. Munko lapsi.

7) siseministri taotlusel (Armen Torosjani kaebuses)

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise kodakondsus-ja migratsiooniameti peadirektorile Andres Kollistile (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kostjana kõigis kohtuinstantsides Armen Torosjani kaebuses Vabariigi Valitsuse 6. augusti 1999. a korralduse nr 877-k "Armen Torosjanile elamisloa andmisest keeldumine" täielikult seadusevastaseks tunnistamiseks

8) siseministri taotlusel (Igor Popovi kaebuses)

Esitaja: T. Loodus

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektorile Andres Kollistile (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kõigis kohtuinstantsides Igor Popovi kaebuses Vabariigi Valitsuse 8. juuni 1999.a korralduse nr 682-k "Erandina elamisloa andmine" osaliselt seadusevastaseks tunnistamiseks. Nimetatud korralduse lisa 1 "Isikute loetelu, kellele antakse erandina tähtajaline elamisluba viieks aastaks" loetelusse kuulub ka I. Popov, kes leiab, et kaevatav korraldus on tema suhtes seadusevastane ja taotleb korralduse osaliselt seadusevastaseks tunnistamist, kuna väidab, et ta ei kuulu ühegi välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud ja sealt erru arvatud välismaalaste või nende perekonnaliikmete hulka

9) riigisekretäri taotlusel (Alvar Linnamägi kaebuses)

Esitaja: M. Laar, A. Lepik von Wirén

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab volituste andmise riigisekretär Aino Lepik von Wirénile (edasivolitamise õigusega) esindamaks Eesti Vabariiki kõigis kohtuinstantsides Alvar Linnamägi kaebuses Vabariigi Valitsuse 20. juuli 1999.a korralduse nr 819-k "Teenistuslik järelevalve kultuuriministri käskkirja üle" täielikult seadusevastaseks tunnistamiseks. Nimetatud korraldusega otsustati mitte tunnistada teenistusliku järelevalve korras kehtetuks kultuuriministri 5.augusti 1998.a käskkirja nr 142, millega jäeti riigi omandisse riigi omandis olevate hoonete ja rajatiste aluse ja neid teenindava maana Valgamaal Pühajärve vallas asuv Eesti Olümpia Õppetreeningkeskuse "Tehvandi" kasutada olev maaüksus pindalaga 52,8 ha

23. Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 1999.a istungi protokolli nr 46 päevakorrapunkti nr 31 punkti 2 muutmine

Esitaja: M. Rask

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus muudab 12. oktoobri 1999. a istungi protokolli nr 46 päevakorrapunkti 31 punkti 2. Seoses Kriminaalpreventsiooni Nõukogu liikmete nimetamise ettepaneku esitamiseks vajaliku nõusoleku saamiseks kuluva aja, samuti vajadusega kriminaalpreventsiooniga seonduv eelnevalt ministritega läbi arutada, otsustab valitsus muuta eelnimetatud protokolli märgitud otsust, kehtestades materjalide valitsusele esitamise tähtajaks 11. jaanuar 2000.a ning täiendades esitatavaid materjale kriminaalpreventsioonisüsteemi toimimise põhimõtete ja tegevuskava osas.

24. Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute tagasikutsumine ja kandidaatide esitamine

Esitaja: T.H. Ilves

Tüüp: protokolli märgitava otsuse eelnõu

K: Valitsus kiidab heaks protokolli märgitava otsuse eelnõu Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute tagasikutsumiseks Rootsi Kuningriigis ja Saksamaa Liitvabariigis ja kandidaatide esitamiseks Rootsi Kuningriigis, Saksamaa Liitvabariigis ja Hispaania Kuningriigis. Lähtudes välisteenistuse seaduse paragrahvi 20 lõikest 1 ja välissuhtlemisseaduse paragrahvi 13 lõikest 6 esitada vastavad ettepanekud Vabariigi Presidendile

25. Raha eraldamine:

Vabariigi Valitsuse reservfondist

1) Rahandusministeeriumile (alusetult vabaduse võtmisega tekitatud materiaalse ja moraalse kahju ning õigusabi eest tasutud summade hüvitamiseks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse paragrahvi 1 lõike 2 kohaselt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitab riik sõltumata ametiisiku süüst. Seaduse paragrahvi 5 lõike 1 alusel makstakse isikule kohtuvälises korras hüvitist seitsme päevamäära suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Valitsus otsustab raha eraldamise rahandusministeeriumile 32528 krooni suuruses summas, millest: alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks 17528 krooni, millest M. Sokolovile 4018 krooni, A. Oksale 4900 krooni ja V. Dthanadijale 8610 krooni; tasutud õigusabi hüvitamiseks 15000 krooni, millest H. Vaarakule 5000 krooni ja U. Vainole 10000 krooni. Tallinna Linnakohtu 18.05.98 kohtuotsusega mõisteti A. Sokolov süüdi ja karistati 6 kuulise vabadusekaotusega. Vahi all viibis 9.03.98-16.04.98 ja 30.04.99-7.10.99, seega kandis karistust üle temale määratud tähtaja ning tal on õigus hüvitisele 14 päeva eest. Tallinna Politseiprefektuuri Majanduspolitsei algatas A. Oksa vastu kriminaalasja ning Tallinna Linnakohtu 13.10.97 määruse alusel esitati süüdistus. Tallinna Linnakohtu 14.06.99 otsusega mõisteti ta õigeks. Viibis vahi all ebaseaduslikult 25 päeva. Tallinna Linnakohtu 7.07.99 kohtuotsusega mõisteti süüdi V. Dthanadija ja karistati 3 kuulise arestiga. Kohtuotsuse peale esitas kohtualuse kaitsja apellatsioonikaebuse ning Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.99 kohtuotsusega tühistati osaliselt Tallinna Linnakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja mõisteti karistuseks 2 kuud. V. Dthanadija viibis vahi all 7.07.99-7.10.99, seega on tal õigus hüvitisele 30 päeva eest. H. Vaarakut karistati LE punktide 163 ja 120 rikkumise eest. H. Vaarak vaidlustas Viljandi Politseiprefektuuri liikluspolitsei komissari otsused. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 351^1 kohaselt, kui kohus tunnistas halduskaristuse määramise otsuse ebaseaduslikuks ja asja arutamisest võttis osa advokaat, võib kohus isiku palvel teha määruse advokaadi õigusabi eest tasutud summa hüvitamiseks riigi või kohaliku eelarve vahenditest. H. Vaaraku kasuks mõisteti riigieelarve vahenditest advokaadi õigusabi eest tasutud summa hüvitamiseks 5000 krooni. U. Vaino suhtes algatati kriminaalasi 1.07.97. Tallinna Linnakohtu 2.07.99 otsusega mõisteti ta õigeks. Riigi kohustus hüvitada ebaseadusliku süüdimõistmise , ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, tõkendina vahi alla võtmise ebaseadusliku määramise tagajärjel tekitatud kahju tuleneb TsK §451.

2) Rahandusministeeriumile (alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise valitsuse reservfondist rahandusministeeriumile 46781 krooni eraldamiseks alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks Vladislav Vavilovile tulenevalt Tallinna Linnakohtu 3. septembri 1999.a õigeksmõistvast kohtuotsusest.

3) Harju Maavalitsusele ning Jõelähtme, Kuusalu, Nissi, Padise ja Saku vallavalitsustele (tulekustutustöödel ainete, materjalide, seadmete ja muude vahendite kasutamisel tekkinud kulude ning tulekustutustöödel rakendatud isikute toitlustuskulude hüvitamiseks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise valitsuse reservfondist Jõelähtme Vallavalitsusele 5300 krooni, Kuusalu Vallavalitsusele 2700 krooni, Nissi Vallavalitsusele 3200 krooni, Padise Vallavalitsusele 6300 krooni ja Saku Vallavalitsusele 33510 krooni tulekustutustöödel rakendatud isikute toitlustuskulude hüvitamiseks ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 149 kinnitatud "Riigi poolt omanikule või valdajale tulekustus- ja päästetöödel ainete, materjalide, seadmete ja muude vahendite kasutamisel tekkinud kulude hüvitamise korraga" tehakse ettepanek eraldada Harju Maavalitsusele omanikele ülekandmiseks Mähuste metsatulekahju kustutustöödel ainete, materjalide, seadmete ja muude vahendite kasutamisel tekkinud kulude hüvitamiseks 2405 krooni.

4) Maardu Linnavalitsusele (Maardu haridusobjektide kapitaalremondiks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise valitsuse reservfondist Maardu Linnavalitsusele 555000 krooni eraldamiseks Maardu haridusobjektide kapitaalremondiks. Seadusega "1999. aasta riigieelarve" nähti ette investeeringuteks Kallavere põhikoolile 980000 krooni ja Maardu haridusobjektidele 2100000 krooni. Seadusega "Riigi 1999. aasta lisaeelarve" vähendati investeeringuid Kallavere põhikooli osas 446000 krooni ja Maardu haridusobjektide osas 900000 krooni võrra. Maardu Linnavalitsus sõlmis ehituslepinguid kogu esialgselt määratud mahus ning finantseeris töid juba enne lisaeelarve menetlemist, mistõttu tekkis finantseerimise ülekulu võrreldes täpsustatud eelarvega nende objektide osas 882797 krooni suuruses summas. Juba aprillikuu lõpuks olid kulud 554605 krooni suuremad täpsustatud eelarves ettenähtust.

Vabariigi Valitsuse reservfondi riigivara võõrandamisest laekunud vahenditest

5) Sotsiaalministeeriumile (Kohtuarstliku Ekspertiisi Büroo hoone projekteerimiseks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise valitsuse reservfondi riigivara võõrandamisest laekunud summadest sotsiaalministeeriumile 1100500 krooni Kohtuarstliku Ekspertiisi Büroo hoone projekteerimiseks

Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist

6) Haridusministeeriumile (õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest Viljandi Kultuurikolledthi ümberasumisest tulenevate kulude katteks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist haridusministeeriumile tagastatava eraldisena 3000000 krooni suuruses summas Viljandi Kultuurikolledthi õppehoone Musta saali valgusaparatuuri, lavakonstruktsioonide ja heliaparatuuri soetamise kulude katteks seoses kolledthi ümberasumisega õigusjärgsele omanikule tagastatud hoonest. Viljandi Kultuurikolledth asus õigusjärgsele omanikule tagastatud hoones asukohaga Viljandis Laidoneri plats 8, kasutades ruume üldpinnaga 1284 m^2. Viljandi Kultuurikolledthi uus õppehoone anti käiku 1999.a septembris, kuid puudub Musta saali tehniline sisustus. Viljandi Kultuurikolledth on Eesti rahvuslik kõrgkool, ilma tehnilise sisustusteta ei saa toimuda kaasaja tasemel õppetööd.

7) Majandusministeeriumile (eluruumide erastamise läbiviimise ja korteriomandi seadmisega seotud kuludeks ning elamureformialaste teabepäevade korraldamiseks)

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: korralduse eelnõu

K: Valitsus otsustab raha eraldamise majandusministeeriumile valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist 731000 krooni suuruses summa, sealhulgas 606000 krooni eluruumide erastamise kohustatud subjektidele eluruumide erastamise läbiviimise ning korteriomandi seadmisega seotud kulude katteks ning 125000 krooni elamureformialaste teabepäevade läbiviimiseks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Võrus ja Valgas.

26. Liikluskindlustusalaste õigusaktide kehtestamine

Esitaja: S. Kallas

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus otsustab määruse liikluskindlustusalaste õigusaktide kehtestamise kohta heakskiitmise. Käesolev eelnõu sisaldab Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997.a määrusega nr 55 kinnitatud õigusaktide muudetud terviktekste. Muudatused on redaktsioonilist laadi või seotud 2000.aasta liikluskindlustuse tariifide kehtestamisega. 2000.aasta liikluskindlustuse tariifides on ette nähtud, et kindlustusandja kõik tegevuskulud kaetakse teenustasudest ning teenustasu määr jäetakse kindlustusandja määrata. Samuti nähakse ette suurendada liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirmäärasid varakahju korral 750000 kroonilt 1200000 kroonini ja isikukahju korral 3 miljonilt kroonilt 4,5 miljoni kroonini.

27. Välismaalase passi ja ajutise reisidokumendi väljaandmise, väljavahetamise ja kehtetuks tunnistamise korra ja tähtaegade ning väljaandmise ja väljavahetamise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu kinnitamine

Esitaja: T. Loodus, K. Saks

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus otsustab määruse "Välismaalase passi ja ajutise reisidokumendi väljaandmise, väljavahetamise ja kehtetuks tunnistamise korra ja tähtaegade ning väljaandmise ja väljavahetamise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu kinnitamine" heakskiitmise. 1. jaanuaril 2000 jõustuv isikut tõendavate dokumentide seadus sätestab dokumendikohustuse ja reguleerib Eesti Vabariigi poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide väljaandmist. Nimetatud seaduse kohaselt valitsus kehtestab määrusega dokumendi väljaandmise, väljavahetamise ja kehtetuks tunnistamise korra ja tähtajad ning dokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotlemisel esitavate tõendite ja andmete loetelu. Käeolevas määruses on ülalnimetatud dokumentideks välismaalase pass ja ajutine reisidokument.

28. Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri 1999.a määruse nr 312 "Eesti kodaniku passi väljaandmise, väljavahetamise ja kehtetuks tunnistamise korra ja tähtaegade ning Eesti kodaniku passi väljaandmise ja väljavahetamise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu kinnitamine" muutmine

Esitaja: M. Rask

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 312 14. oktoobrist 1999.a "Eesti kodaniku passi väljaandmise, väljavahetamise ja kehtetuks tunnistamise korra ja tähtaegade ning Eesti kodaniku passi väljaandmise ja väljavahetamise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu kinnitamine". Määruse eesmärgiks on korrastada Eesti kodaniku passi taotlemist vanglas, kuna seni ei ole asjaolu, et vanglaametnik esitab passi taotluse kinnipeetava eest, seadusandlikult reglementeeritud.

29. Loomade ja loomsete saaduste, toidu ja toidutoorme, söötade, taimede ja taimsete saaduste ning loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) aluste kaupade impordiks ja ekspordiks lubatud piiripunktide loetelu kehtestamine ning nõuded loomade ja loomsete saaduste impordiks ja ekspordiks ettenähtud piiripunktidele

Esitaja: I. Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Toiduseaduse, söödaseaduse, loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse, loomatauditõrje seaduse alusel ning kooskõlas taimekaitseseaduse ja loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni artikliga 8 otsustab valitsus määruse "Loomade ja loomsete saaduste, toidu ja toidutoorme, söötade, taimede ja taimsete saaduste ning loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) aluste kaupade impordiks ja ekspordiks lubatud piiripunktide loetelu kehtestamine ning nõuded loomade ja loomsete saaduste impordiks ja ekspordiks ettenähtud piiripunktidele " heakskiitmise. Käesoleval ajal sätestab veterinaar- ja toidukaupade impordiks ja ekspordiks ettenähtud piiripunktid ja kaubapositsioonid, milliseid võib nende kaudu importida ja eksportida, Vabariigi Valitsuse 30.12.97 määrus nr 259 "Koduloomade, ulukite, lindude, eluskala, mesilaste, liha, lihasaaduste, piima, piimasaaduste, munade, kala, kalasaaduste, mesindussaaduste, loomanahkade, villa, sulgede, loomasööda, veterinaarmedikamentide, biopreparaatide, toidukaupade, toidulisandite ja lisaainete ning taimede ja taimsete saaduste ning loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) aluste kaupade impordiks ja ekspordiks lubatud piiripunktide kinnitamine". 2000.aastast hakkavad kehtima uus toiduseadus ja loomatauditõrje seadus, mis annavad Vabariigi Valitsusele volitusnormid kehtestada piiripunktid, mille kaudu on lubatud veterinaar- ja toidu- ning fütosanitaarkontrollile kuuluva kauba import ja eksport, ning nõuded loomadele ja loomsete saaduste kontrolliks mõeldud piiripunktidele. Sellest tulenevalt on Põllumajandusministeerium esitanud käesoleva määruse eelnõu, millega ühtlasi tunnistatakse kehtetuks seni antud valdkonda reguleerinud Vabariigi Valitsuse 30.12.97 määrus nr 259.

Vabariigi Valitsuse 25. mai 1999 istungil arutati vetrinaar- ja fütosanitaarse kontrolli alla kuuluvate kaupade kontrolliks ettenähtud piiripunktide vastavusse viimisest Euroopa Liidu nõuetega ja nõustuti Põllumajandusministeeriumi poolt kooskõlastatult teiste asjaomaste ministeeriumidega esitatud riiklikult oluliste piiripunktide loeteluga, mis tulevad esmajärjekorras viia vastavusse Euroopa Liidu nõuetega.

30. Toidu märgistusele esitatavate nõuete, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korra kinnitamine

Esitaja: I. Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus otsustab toiduseaduse alusel ning arvestades Euroopa Ühenduse direktiivide nõudeid määruse toidu märgistusele esitatavate nõuete, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korra kinnitamise kohta heakskiitmise. Märgistamise nõuete kehtestamise põhieesmärk on tarbijatele vajaliku informatsiooni kättesaadavuse tagamine ning seeläbi tarbija huvide kaitsmine. Kord reguleerib peamiselt sellise toidu märgistamist, mis on pakendatud kinnisesse müügipakendisse tarbija juuresolekuta. Määruses loetletakse teave, mis peab olema märgistusel ning juhud, millistel kehtivad erandid üldistest nõuetest , samuti reguleeritakse kuidas esitada nõutav teave pakendamata toidu puhul ja sellise toidu puhul, mis ei ole mõeldud müügiks otse tarbijale. Käesolevasse eelnõusse on sisse toodud toorme päritolust teavitamise nõue juhul, kui eeldatavalt kodumaise toorme asemel valmistatakse toit teistest riikidest pärinevast toormest

31. Eriti ohtlike loomataudide nimekirja kehtestamine

Esitaja: I. Padar

Tüüp: määruse eelnõu

K: Loomatauditõrje seaduse paragrahvi 56 lõikes 2 on sätestatud: "(2) Eriti ohtlike loomataudide nimekirja ning loomataudi ennetamise ja tõrjega seotud kulude hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema määratud valitsusasutus." Loomataud loetakse eriti ohtlikuks, kui selle tekitajal on omadus kiiresti levida loomapopulatsioonis, põhjustada ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning millega võib kaasneda suur majanduslik kahju, samuti kui loomataud kujutab tõsist ohtu inimese elule ja tervisele. Tulenevalt eeltoodust valitsus kehtestab eriti ohtlike loomataudide nimekirja.

32. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997.a määruse nr 247 "Lastetoetuste määramise ja maksmise korra kinnitamine" muutmine

Esitaja: E. Nestor

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus muudab oma varajasemat määrust nr 247 18. detsembrist 1997 "Lastetoetuste määramise ja maksmise korra kinnitamine". Nimetatud määruse muutmine on tingitud vajadusest viia lastetoetuse määramine ja maksmine kooskõlla 1. jaanuaril 2000 jõustuva lastetoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega. Eelnimetatud seaduse kohaselt lastetoetuste seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt "Riiklike peretoetuste seadus".

33. Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 1992.a määruse nr 299 "Eesti Sisekaitse Akadeemias õppimise võrdsustamise kohta tegevteenistusega Eesti kaitseväes" kehtetuks tunnistamine

Esitaja: J. Luik

Tüüp: määruse eelnõu

K: Valitsus tunnistab kehtetuks oma varajasema määruse nr 299 15. oktoobrist 1992 "Eesti Sisekaitse Akadeemias õppimise võrdsustamise kohta tegevteenistusega Eesti kaitseväes". Sisekaitseakadeemia põhimääruse kohaselt on akadeemia siseministeeriumi hallatav riigiasutus, mille tegevvaldkondade hulka ei kuulu riigikaitselise ettevalmistuse andmine. Määrus hakkab jõustuma 1. jaanuarist 2000.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

-