Valitsuse 21.12.2006 istungi kommenteeritud päevakord.

Vabariigi Valitsuse istungi päevakord
Algus kell 10:00 Stenbocki maja 21.12.2006

1. Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõuga sätestatakse senisest üksikasjalikumad lemmikloomade pidamise nõuded, selleks, et parandada nende tervise ja heaolu kaitset. Ühtlasi viiakse loomakaitseseadus kooskõlla EL-I nõuetega, mis käsitlevad loomade kaitset vedamise ajal. Senisest selgemaks ja otstarbekamaks muutub loomapidamise õiguse äravõtmise regulatsioon.

Eelnõu kohaselt on seaduse jõustumine kavandatud 1. märtsil 2007. a ning seaduse §-de 2 ja 6 jõustumine 1. septembril 2007. a.

2. Toiduseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduseelnõu peamiseks eesmärgiks on koondada seni kolme ministeeriumi: põllumajandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olnud toiduvaldkonna järelevalve pädevus põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse, mille tulemusena jääb ühtseks järelevalveasutuseks veterinaar- ja toiduamet.

Järelevalvealade koondamine ühe asutuse alla võimaldab säästlikumalt kasutada nii inim- kui ka materiaalseid ressursse. Lähtudes riskianalüüsist, on võimalik määrata toiduvaldkonna suurema ja väiksema riskiastmega ettevõtted ning tõhusamalt jaotada ressursse kogu toiduvaldkonna kontrollimiseks. Suudetakse tagada järelevalvetegevuse käigus ühtsem lähenemine käitlejatele, ühtlustub järelevalveametnike tööalane juhendamine, mis parandab ka järelevalve kvaliteeti, näiteks koolituste, nõupidamiste jm tulemusel ühtne lähenemine õigusaktidest tulenevate nõuete rakendamiseks. Lisaks on võimalik paremini kavandada ka järelevalvetoiminguteks vajalike vahendite soetamist ning vahendite optimaalsemat kasutamist.

Üleminekuga seotud eelarve vahendite täiendavaks vajaduseks 2007. aasta teiseks poolaastaks on kavandatud 7,9 miljonit krooni, sest muudatused jõustuvad 1. juulil.

Eelnõu väljatöötamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 16. märtsi 2006. a protokolli märgitud otsus nr 13, millega otsustati anda toiduseadusest tulenev järelevalve teostamise pädevus põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olevale veterinaar- ja toiduametile ning valmistada ette toiduseaduse ja muude toiduvaldkonna järelevalveala ümberkorraldusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Käesolev seadus jõustub 1. veebruaril 2007. aasta. Välja arvatud paragrahvid, mis on seotud järelevalve ümberkorraldamisega VTA-le, mis jõustuvad 1. juulil 2007. a.

3. Vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: Seaduse eelnõu

Vanemahüvitise seaduse muutmise eesmärk on selle vastavusse viimine kohtupraktikaga, soolise võrdõiguslikkuse edendamine ning tööjõu vabast liikumisest Euroopa Liidu liikmesriikide vahel tulenevate juhtumite reguleerimine. Peamised uuendused ja täpsustused puudutavad vanemahüvitise maksmist isadele, juhtudeks, mil sünnib mitu last järjest ning hüvitise saamist välismaal töötamise puhul.

ISADELE: Kui seni peab lapse 6-kuuseks saamiseni vanemahüvitist võtma ema, siis nüüd antakse võimalus ka isadel varem lapsepuhkusele jääda (70 päeva peale lapse sündi). Senine piirang oli sisuliselt riiklik otsus, et ema imetab last täpselt 6 kuud. Piirang sai seadusesse RP ja Rahvaliidu survel.

MITU LAST JÄRJEST: Täpsustatakse olukorda, kui järgmine laps sünnib vanemahüvitise perioodi jooksul: kuna vanemahüvitis kompenseerib laste kasvatamisega seoses saamatajäänud tulu, ei maksta vanemale üheaegselt kahte vanemahüvitist. Sarnaselt ei maksta hüvitist mitmekordselt mitmike sünni korral. Kuna kummagi lapse kohta makstavad hüvitised võivad olla erineva suurusega, saab vanem valida kumma lapse kohta talle kattuva aja jooksul hüvitist makstakse.

TÖÖTAMINE VÄLISMAAL: Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või ©veitsis töötatud aeg loetakse võrdsustatuks Eestis töötatud ajaga. See ei muuda vanemahüvitise summat, kuid teeb võimalikuks näiteks juhu, kus inimene töötab pikalt välismaal, seejärel paar kuud Eestis ning peale seda jääb lapsepuhkusele. Seni oli nõue, et täissummas vanemahüvitiseks peab töötama 12 kuud Eestis või vähem kui 12 kuu jooksul Eestis oli jagatud 12 kuule.

Seaduse rakendamisega seonduvalt on lisakulud riigieelarvele 2007. a summas 2 milj krooni. Lisakulud on seotud peamiselt hüvitisele õiguse pikenemisega 4 kuu võrra isadele, arvestades meeste kõrgema palgatasemega. Seaduse rakendamisega seonduvalt on kulud SKA infosüsteemi arendamisele summas 300 000 krooni.

Seadus jõustub 1. juulil 2007. a.

4. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatuste heakskiitmise ja Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni muudatused. Muudatusega antakse valitsusele õigus Eesti Vabariigi nimel heaks kiita või tagasi lükata Helsingi konventsiooni ja selle lisade muudatusi, mis käsitlevad ainete ja materjalide nimekirju. Samuti saab valitsus õiguse tagasi lükata muudatusi, mis ei ole sisulist laadi, kui selliste muudatuste rakendamiseks ei ole vaja muuta Eesti seadusi.

5. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Seaduse eelnõu

Seaduse eesmärk on kiita heaks Rahvusvahelise Aatomienergiagentuuri (IAEA) põhikiri ja selle 1999. aasta muudatused. IAEA põhikiri jõustus rahvusvaheliselt 29. juulil 1957. Eesti sai IAEA liikmeks 31. jaanuaril 1992.

Eelnõu on koostatud põhjusel, et 1992. aastal kiideti IAEA põhikiri heaks riigisiseseid menetlusnõudeid arvestamata. Samuti on siiani Riigi Teatajas avaldamata IAEA põhikiri ja selle eestikeelne tõlge.

IAEA põhikirja tagantjärele heakskiitmisel ei ole tähendust rahvusvahelise õiguse järgi. Liikmesusest tulenevad õigused ja kohustused on Eestil sõltumata sellest, kas ühinemisega rikuti riigisiseseid menetlusnorme. Küll aga võimaldab heakskiitmise tagantjärele menetlemine muuta IAEA põhikirja heakskiitmise korrektseks ka Eesti õiguse järgi ja aitab vältida võimalikke riigisiseseid pädevusvaidlusi.

IAEA ei ole pelgalt mõeldud riikidele, kes toodavad ja kasutavad tuumaenergiat. IAEA missiooniks on kaitsta ka inimeste tervist ja keskkonda radiatsiooni eest. IAEA kompetentsi jääb ka tuumarelvade leviku tõkestamise leping, mis on niinimetatud piirileping tuumaenergia rahumeelse ja sõjalise kasutamise vahel.

6. Arvamuse andmine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1042 SE) kohta
Esitajad: sotsiaalminister Jaak Aab, rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: Arvamuse andmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (1042 SE) on algatanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon , et üldarstiabi rahastataks ravikindlustuse eelarve asemel riigieelarvest (sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel) ja kaotataks eeltingimus, et perearsti nimistusse kantud inimene peab olema hõlmatud ravikindlustusega. Eelnõu algatajad eeldavad, et seaduse vastuvõtmisel muutuks üldarstiabi kättesaadavaks kõikidele inimestele ning sellega seoses väheneksid kulutused vältimatule abile.

Eelnõu algataja hinnangul võiks planeerida üldarstiabi teenuse kulu umbes 6%-list kasvu 646 miljoni kroonini aastas. Selle summa võrra suureneks eelnõu seadusena rakendamisel riigieelarve kulude pool. Eesti Haigekassa saaks oma eelarves vabanevat summat (607 miljonit krooni) kasutada muuks otstarbeks, eelkõige ravijärjekordade lühendamiseks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt algatatud samasisulist seaduseelnõu (677 SE) arutati Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2005. a istungil, kus eelnõu ei toetatud. Eelnõu on Riigikogu poolt tagasi lükatud.

Seaduseelnõuga 1042 on võimalik tutvuda
http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=063270013&login=proov&password=&system=ems&server=ragne11

7. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2006. a korralduse nr 372 ""Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2007–2017" koostamise ettepaneku heakskiitmine" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Rein Randver
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõuga pikendatakse „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2007-2017“ esitamise tähtaega. Arengukava ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne tuleb valitsusele esitada juuniks 2007.

Esialgselt pidi keskkonnaministeerium arengukava ja rakendusplaani valitsusele esitama novembris 2006. Tähtaeg muutus, kuna keskkonnamõju strateegilise hindaja leidmine osutus planeeritust keerukamaks. Kiirgusvaldkonna eksperte on Eestis vähe ning olemasolevad spetsialistid seotud teiste projektide läbiviimisega. Näiteks toimub Tammiku jäätmehoidla likvideerimine, AS Steri kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine, Sillamäe jäätmehoidla sulgemine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija leidmiseks on toimunud konsultatsioonid mitme organisatsiooniga, kellega koostöö tulemusel on valminud arengukava uus detailne ajakava.

Korraldus kehtestatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 10 lõikele 2 ja kooskõlas kiirgusseaduse § 7 lõikega 1 ning valitsuse määrusega “Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord”.

8. Ajateenija toetuse ulatus ja maksmise kord
Esitaja: kaitseminister Jürgen Ligi
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt suureneb ajateenija igakuine toetus seniselt 150 kroonilt 1500 kroonini kuus. Määruse kehtestamisega soovitakse kompenseerida ajateenija väljaminekuid, mis on vältimatud näiteks perekonna külastamiseks nädalalõppudel.
Praegune ajateenijate toetus kehtib aastast 2000.

Määruse rakendamiseks kulub eelarvelisi vahendeid summas 57,2 miljonit krooni, mis varasemaga võrreldes on kasvanud 31,5 miljonit. Vahendid on planeeritud 2007. aasta kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvesse.

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 154 lõike 5 alusel.

Määrus jõustumine on kavandatud 1. jaanuarist 2007. a.

9. Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus
Esitaja: keskkonnaminister Rein Randver
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse eelnõu kohaselt kinnitatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) põhimäärus. Senine põhimäärus muutub alates järgmisest aastast kehtetuks.

Uude põhimäärusesse on lisatud ja täpsustatud mitmete riigimetsa majandamise valdkondade käsitlust. Samuti on täpsustatud RMK juhtimisstruktuuri, alluvussuhteid, juhtide õigusi ja kohustusi.

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 47 lõike 2 alusel.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2006. a.

10. Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord
Esitaja: keskkonnaminister Rein Randver
Tüüp: Määruse eelnõu

Määrusega reguleeritakse raieõiguse ja metsamaterjali alghinna määramise metoodikat, raieõiguse ja metsamaterjali müümise protseduuri ning müügi järelevalvet.

Määrus avaldab mõju riigivara valitseja poolt määratud isikutele või asutustele, kes korraldavad riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müüki.

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 46 lõike 2 alusel.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.

11. Karinõmme looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rein Randver
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt võetakse kaitse alla Karinõmme looduskaitseala ja kinnitatakse kaitseala kaitse-eeskiri.

Kari-Nõmme kaitse-eesmärk on liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade, vanade laialehiste metsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse ning kahelehise käokeele, kahkjaspunase sõrmkäpa ja kuradi-sõrmkäpa elupaikade kaitse.

Looduskaitseala asub Pärnu maakonnas Koonga vallas Karinõmme ja Tarva külas. Kaitseala pindala on 386,7 hektarit, millest kõik on riigimaa.

Kaitseala valitseja on keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus.

Määruse jõustumisele peab järgnema erinevate maamaksumäärade kinnitamine, mis tuleneb määrusega kehtestatavatest majanduspiirangutest.

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

12. Vinni-Pajusti maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esitaja: keskkonnaminister Rein Randver
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse Vinni-Pajusti maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Kaitset vajavad Vinni-Pajusti tammik, karstid, leht-kobartorik ning puisniidud, vanad laialehelised metsad ja puiskarjamaad.

Maastikukaitseala asub Lääne-Virumaal Vinni vallas Vinni ja Pajusti alevikus. Kaitseala pindala on 92,7 ha, sellest jätkuvalt riigi omandis olevat maad 60,7 ha, munitsipaalomandis olevat maad 0,7 ha ja riigimetsamaad 31,3 ha.

Kaitseala valitseja on keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus.

Määruse jõustumisele peab järgnema erinevate maamaksumäärade kinnitamine, mis tuleneb määrusega kehtestatavatest majanduspiirangutest.

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike1 alusel.

13. Vabariigi Valitsuse 6. juuli 2006. a määruse nr 154 “Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ja piirangud” muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Rein Randver
Tüüp: Määruse eelnõu

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad peale EL-i liikmesriikide ka Island, Liechtenstein, Norra ja ©veits, kes on kohustunud täitma Euroopa Liidus kehtestatud ühise turu reegleid. Selletõttu asendatakse määruse § 9 sõnad “Euroopa Liidu” sõnadega ”Euroopa Majanduspiirkonna”.

Jäätmeseadusest tulenevalt on keelatud ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete valmistamine, sissevedu, müük ja kasutamine. Üldine keeld seab majandustegevusele, sh kaupade vabale liikumisele Euroopa majanduspiirkonnas rangemaid piiranguid, kui need on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides.

Selleks, et ei seiskuks taoliste toodete tootmine, mis on valmistatud turustamiseks väljaspool Euroopa majanduspiirkonda, sätestati valitsuse määrusega, et Euroopa Liidu turule mittelastavate probleemtoodete ning nende osade valmistamise, sisseveo ja kasutamise keeldu ei kohaldata enne 31. detsembrit 2006. Määruse muutmisega pikendatakse seda tähtaega 31. detsembrini 2007. a.

Määruse eelnõu kehtestatakse jäätmeseaduse § 27 lõigete 2 ja 4 alusel.

14. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 143 "Universaalteenuse makse määra kehtestamine 2007. aastaks" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu muutmise eesmärgiks on vabastada 2007 aastal sideettevõtjad universaalteenuse makse tasumise kohustusest. Sideamet prognoosi kohaselt puudub järgmisel aastal vajadus hüvitada universaalteenuse osutamisega kaasnevaid ebamõistlikult koormavaid kulusid. Senise määruse järgi oli universaalteenuse makse suuruseks 0,01 protsenti sideettevõtjate 2006.a. käibest.

Universaalteenuse makse tasumise kohustus on kõigil sideettevõtjatel, kelle sideteenuste käive kalendriaastas ületab 6 miljonit krooni. Elektroonilise side seaduse kohaselt on maksemääraks sätestatud 0-1% sideettevõtja eelmise aasta sideteenuste käibest.

Sideameti korraldatud riigihanke tulemusele on alates 1. jaanuarist 2007 universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjaks Elisa Andmesideteenused AS. Pakkumiste hindamise kriteeriumiks oli tasu suurus, mida pakkuja soovib universaalteenuse lepingu kehtivuse ajal universaalteenuse osutamise eest saada ühes kalendrikuus ühe ühenduse kohta. Elisa poolt pakkumises välja öeldud summa suuruseks oli 97 krooni kuus, mis on väiksem kehtestatud taskukohasest tasust.

Kehtiv taskukohane universaalteenuse tasu suurus on:
1) füüsilisele isikule ja käibemaksu kohustuseta juriidilisele isikule 98 krooni kuus;
2) käibemaksu kohustusega juriidilisele isikule 120 krooni kuus.

2007. aastal universaalteenuse osutaja poolt soovitav tasu jääb alla majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud tasukohasest tasust, mille tõttu puudub otsene vajadus nimetatud aastal tekkinud ebamõistlike kulude hüvitamiseks.

Elektroonilise side valdkonnas riiklikku järelevalvet teostava sideameti hinnangul ei ole ette näha sideteenuste käibe hüppelist kasvu ning 2006. aasta käive jääb prognooside kohaselt samasse suurusjärku eelmise 2005 aastaga. Lähtudes sideameti täpsustatud prognoosist peab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otstarbekaks kehtestada 2007 aastaks universaalteenuse makse suurus igale makse kohutusega ettevõtjale 0 protsenti eelmise, 2006. aasta sideteenuste käibest.

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 83 lõike 2 alusel, mille kohaselt on Vabariigi Valitsusele pandud kohustus kehtestada universaalteenuse makse määr järgmiseks kalendriaastaks.

15. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" muutmine
Esitaja: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar
Tüüp: Määruse eelnõu

Põhimääruse muutmisega luuakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis
infosüsteemide ja registrite osakond, kuhu hakkab kuuluma kolm talitust: ehitisregistri talitus, registri talitus ja IT infrastruktuuri talitus.

Hetkel kuuluvad infosüsteemide talitus ja registri talitus ministeeriumi haldusosakonna ning ehitisregistri talitus ehitus- ja elamuosakonna koosseisu. Uue osakonna loomisega koonduvad kõik kolm ministeeriumis infotehnoloogiaga ja registritega tegelevat talitust ühte.

Ülejäänud muudatused tulenevad väiksematest struktuurimuudatustest osakondade siseselt ning mõnede ülesannete üleminekust ühelt osakonnalt teisele.

16. Riigikantselei põhimäärus
Esitaja: riigisekretär Heiki Loot
Tüüp: Määruse eelnõu

Vastavalt riigikantselei põhimäärus uuele redaktsioonile moodustatakse kantselei koosseisus Riigi Teataja osakond. Sellest tulenevalt lõpetatakse 1. jaanuarist 2007 riigikantselei hallatava asutuse Riigi Teataja Kirjastus tegevus.

Uuendatud põhimääruse järgi luuakse peaministri nõuniku - valitsuse kommunikatsioonibüroo direktori ametikoha asemel valitsuse ja peaministri vahetumisest sõltumatu valitsuskommunikatsiooni direktori ametikoht.

Iseseisva struktuuriüksusena kaotatakse sümboolikaosakond.

Ühtlasi tehakse põhimääruses mitmeid redaktsioonilisi muudatusi.

Määruse jõustumine on kavandatud 1. jaanuarile 2007. a. Määruse § 12 lõike 5 jõustumine ning § 12 lõike 1 jõustumine valitsuskommunikatsiooni direktori ametikoha osas on kavandatud 1. juunile 2007. a.

Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrus nr 278 “Riigikantselei põhimääruse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

17. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu on aluseks kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel Eesti Haigekassa poolt. Määruse eelnõu tulemusel paraneb tervishoiuteenuste kättesaadavus ja osutatavate teenuste kvaliteet ning ravikindlustuse eelarves tervishoiuteenuste eest tasumiseks ettenähtud vahendite efektiivsem kasutamine.

Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu piirhindade muutmise aluseks on Eesti Haiglate Liidu poolt esitatud tervishoiuteenuste loetelu piirhindade muutmise taotlus, haigekassa ja erialaseltside poolt esitatud taotlused ning Eesti Haigekassa ravikindlustuse eelarve.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a. määrus nr 327 “Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu” tunnistatakse kehtetuks. 18. "Riiklikku pensionikindlustuse registrisse" kantava 2007. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitajad: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu
K: Eelnõu kohaselt kinnitatakse “Riiklikku pensionikindlustuse registrisse” kantava 2007. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 24 158 krooni.

Määrus on vajalik ”Riikliku pensionikindlustuse seaduse” alusel sätestatud pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.

Isikustatud sotsiaalmaksu arvestusliku keskmise suuruse arvutamiseks korrutati 2006. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus 20 473 krooni koefitsiendiga 1,18 (sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvukoefitsient). Isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus arvutati täpsusega 1 kroon.

Eelnõu sätestab 2007. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse rakendamise pensionide määramisel ja ümberarvutamisel (sealhulgas tagasiulatuvatel pensionide määramistel ja ümberarvutustel) tähtajaga alates 1. jaanuarist 2007. a kuni 31. märtsini 2008. a.

Vabariigi Valitsus kinnitab järgmise kalendriaasta riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse hiljemalt kümme kalendripäeva enne kalendriaasta algust.

Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2007. a.

Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõike 5 alusel.

18. Riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava 2007. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu sätestab 2007. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse rakendamise pensionide määramisel ja ümberarvutamisel (sealhulgas tagasiulatuvatel pensionide määramistel ja ümberarvutustel) tähtajaga alates 1. jaanuarist 2007. a kuni 31. märtsini 2008. a.
Eelnõu kohaselt kinnitatakse riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava 2007. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 24 158 krooni. Isikustatud sotsiaalmaksu arvestusliku keskmise suuruse arvutamiseks korrutati 2006. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus 20 473 krooni koefitsiendiga 1,18 (sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvukoefitsient). Isikustatud sotsiaalmaksu keskmine suurus arvutati täpsusega 1 kroon.

Määrus on vajalik ”Riikliku pensionikindlustuse seaduse” alusel sätestatud pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.

Vabariigi Valitsus kinnitab järgmise kalendriaasta riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantava isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse hiljemalt kümme kalendripäeva enne kalendriaasta algust.

Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2007. a.

Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 13 lõike 5 alusel.

19. Diplomaatide ja välisesinduse haldusteenistujate kuupalgamäärad ning neile preemia ja lisatasu maksmise kord
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Määruse eelnõu

Määruse kohaselt kehtestatakse välisteenistuse seaduses toodud palgaastmestiku astmetele vastavad kuupalgamäärad. Kuupalgamäärade kehtestamisel võeti aluseks ametikohtadele esitatavad nõuded ja teenistuja vastutuse määr ning teenistusülesannete keerukuse võrdlus.

Palgamäärasid on tõstetud arvestusega, et kellegi astmepalk ei väheneks. Juhul, kui ametikohtade hindamise tõttu teenistuja töötasu siiski väheneb, makstakse teenistujale välisteenistuse seaduse kohaselt edasi senise palgaga võrdset palka.

Lisaks palgale nähakse määruses ette ka võimalus maksta teenistujale lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö või täiendavate tööülesannete täitmise eest. Nii lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö kui ka täiendavate ülesannete täitmise eest saab ajutiselt, s.t lisatasu määratakse kindlaks tähtajaks.

Palgale võib lisanduda ka preemia, kui teenistujale on seatud mõõdetavad eesmärgid, mis on edukalt täidetud. Välisteenistuse seaduse palgakorralduse osana makstav preemia asendab ka avaliku teenistuse seaduses ettenähtud preemiat kui teenistuja individuaalse ergutamise vahendit.

Määruses täpsustatakse ka palga väljamaksmise korda. Koosseisuvälisele teenistujale maksab tasusid lähetajaministeerium või selle valitsemisala asutus välisministeeriumi kantsleri käskkirja alusel. Muud töötasu maksmise küsimused lahendatakse kooskõlas välisteenistuse seadusega välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi palgajuhendiga.

20. Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2001. a määruse nr 116 "Riikliku riigihangete registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse riigihangete registri töötlemise põhimõtteid volitatud töötleja osas ning sätestatakse, et registri vastutavaks ja ka volitatud töötlejaks on rahandusministeerium. Seni oli ministeeriumi asemel volitatud töötleja riigihangete amet.

Eelnõu esitatakse riigihangete seaduse § 22 lõike 2 ja andmekogude seaduse § 32 lõike 1 alusel.

21. Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 2006. a määruse nr 43 ""2006. aasta riigieelarve seaduses" kohaliku omavalitsuse üksustele jooksvateks kuludeks tasandusfondi määratud eraldiste jaotamise tingimused, kord ja jaotus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt viiakse määrus kooskõlla riigi 2006. aasta lisaeelarve seadusega ning toimetulekutoetuste vahendite vaba jääk summas 3 634 000 krooni jaotatakse kohalike omavalitsusüksuste vahel vastavalt määruse § 4 lõikes 14 kehtestatud korrale.

Eelnõu esitatakse 2006. aasta riigieelarve seaduse § 1 ja § 11 lõike 2 ning riigi 2006. aasta lisaeelarve seaduse § 1 alusel ja kooskõlas riigieelarve seaduse § 9 lõikega 6.

22. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste akrediteerimise tingimused ja kord
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt sätestab valitsus rakendusüksuseks nimetatud isiku või asutuse või rakendusüksuse ülesandeid täitma hakkava rakendusasutuse või korraldusasutuse akrediteerimise protseduuri.

Samuti täpsustatakse protseduuri isiku või asutuse volituste peatamiseks või lõpetamiseks rakendusüksuse ülesannete täitmisel kui isiku või asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemid ei vasta nõuetele.

Määruse eesmärgiks on akrediteerimisprotsessis osalemise raamistiku kehtestamine nii korraldusasutusele, makseasutusele, auditeerivale asutusele, rakendusasutusele, rakendusüksusele ja valitsusele.

Määruse eelnõu kehtestatakse perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 6 lõike 5 alusel.

23. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seire ja hindamise ning seirekomisjoni moodustamise kord
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: Määruse eelnõu

Vastavalt Nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006 peab Euroopa Liidu liikmesriik kehtestama reeglid, mille alusel teostatakse struktuuritoetuse vahendite rakendamise seiret ja hindamist.

Eelnõu kohaselt sätestatakse miinimumnõuded rakenduskava seirele, et tagada vajalik programmide arengu jälgimine ja tulemuste analüüsimine erinevate rakenduskavade lõikes sama põhjalikkusega.

Peamise erinevusena võrreldes perioodiga 2004-2006 ei reguleerita eelnõu järgi enam seire info kogumist üksikprojekti, meetme ja prioriteetse suuna tasandil. Info kogumise ning selle analüüsimise kohustus on prioriteetse suuna tasandil rakendusasutusel ja rakenduskava tasandil rakenduskava juhtministeeriumil.

Eelnõu kohaselt reguleeritakse rakenduskavade seirekomisjonide moodustamist ja kehtestatakse üldised nõuded selle koosseisule ja töökorrale. Sätestatakse seirekomisjoni ülesanded, sh rakenduskava muutmise otsustamine.

Eelnõu esitatakse perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 3 alusel.

24. Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt reguleeritakse Transition Facility, Scengen Facility, Ühtekuuluvusfondi, struktuurifondide (sh Euroopa Ühenduse algatusel Equal ja Euroopa Liidu territoriaalse koostöö) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi raames antava toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimusi ja korda.

Eelnõu esitatakse perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 5 ja § 281 lõike 2, perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6 ja § 32 lõike 2, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi rakendamist käsitlevate vastastikuse mõistmise memorandumite ratifitseerimise seaduse § 2 lõike 1 ja välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 5 alusel

25. Volituste andmine Eesti välisesinduses tehtava või tema kaudu vahendatava toimingu ja Eesti riigipiiril tehtava toimingu riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise korra ning riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra kehtestamiseks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt volitatakse rahandusministrit oma määrusega kehtestama:
1) Eesti välisesinduses tehtava või tema kaudu vahendatava toimingu ja Eesti riigipiiril tehtava toimingu riigilõivu määra välisvaluutas arvutamise kord;
2) riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord.

Eelnõu esitatakse riigilõivuseaduse § 9 lõike 7, § 10 lõigete 3 ja 67, § 11 lõike 4 ning § 13 lõike 2 alusel.

26. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja koostamise kord ning asjatundjate komisjoni moodustamise kord ja töökorraldus
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt sätestatakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja koostamise kord, mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kandmise ja nimekirjast kustutamise kord ning asjatundjate komisjoni moodustamise kord, selle töökorraldus ning komisjoni liikmete nimetamise ja tagasikutsumise kord.

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks seni antud valdkonda reguleerinud valitsuse 21.03.2000 määrus nr 89.

Eelnõu esitatakse tulumaksuseaduse § 11 lõike alusel.

27. Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k muutmine
1) Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k "Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri" muutmine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Eelnõu kohaselt kantakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja 41 ühingut.

Tulumaksuseaduse kohaselt teeb maksu- ja tolliamet ettepaneku nimekirja kandmiseks, kui selle tegevus, esitatud dokumendid ja maksudeklaratsioonid vastavad kehtestatud nõuetele.

Eelnõu esitatakse tulumaksuseaduse § 11 lõike 1 alusel.

2) Vabariigi Valitsuse 8. veebruari 2000. a korralduse nr 94-k "Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri" muutmine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Eelnõu kohaselt kustutatakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjast 25 ühingut või sihtasutust.

Tulumaksuseaduse kohaselt on valitsusel õigus kustutada mittetulundusühing või sihtasutus nimekirjast, kui selgub, et ühing ei vasta tulumaksuseaduses sätestatud tingimustele või kui ilmnevad vastavad asjaolud.

Nimekirjast kustutamise põhjused on:
1) ühing on jätnud korduvalt esitamata maksuhaldurile aruanded või deklaratsioonid õigusaktides ettenähtud tähtajal ja korras;
2) maksuhaldurile on esitatud taotlus nimekirjast väljaarvamise kohta;
3) ühing on lõpetamisel või tema suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
4) ühingu põhitegevuseks on ettevõtlus.

Eelnõu esitatakse tulumaksuseaduse § lõigete 1 ja 6 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 21.03.2000 määrusega nr 89.

28. Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruanne 2005. aasta kohta. Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2007. aastaks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu, korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt kinnitatakse riigi äriühingute ja selliste äriühingute, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt 2007. aasta riigieelarvesse makstavate dividendide summad.

Mõnede äriühingute osas on rahandusministeerium leidnud, et dividendisumma peaks äriühingu kapitalistruktuuri ning investeerimisvajadust arvesse võttes erinema osalust valitseva ministeeriumi seisukohast.

Eelnõu esitatakse riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse § 10 lõike 1 alusel.

Samuti võetakse teadmiseks rahandusministri poolt riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse § 36 lõike 1 alusel esitatud riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruanne 2005. aasta kohta ning lähtuvalt koondaruandest tehtud ettepanekutega ministeeriumidele.

29. Raha eraldamine
1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Siseministeeriumile laeva "Runner-4" vraki kütusest ja õlidest tühjakspumpamisega seotud kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservi vahenditest siseministeeriumile 9 047 858 krooni uppunud laeva “Runner-4” vraki kütusest ja õlidest tühjakspumpamisega seotud kulude katteks, sh 8 906 730 krooni piirivalveameti ja 141 128 krooni siseministeeriumi kulude katteks.

Eelnõu esitatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 30 lõikele 1 ja 2006. aasta riigieelarve seaduse §-le 1 (osa 6) ning kooskõlas valitsuse määrusega „Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord”

2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest siseministeeriumile Keskkriminaalpolitsei täiendavate menetluskulude katteks seoses tankeri Probo Koala kriminaalasjaga
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Eelnõu kohaselt eraldatakse 2006. aastasse ülekantud valitsuse reservi vahenditest siseministeeriumile 154 850 krooni keskkriminaalpolitsei menetluskulude katteks seoses Panama lipu all sõitva tankeri Probo Koala kriminaalasjaga.

Eelnõu esitatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 30 lõikele 1 ja kooskõlas sama seaduse § 8 lõigetega 4 ja 41 ning valitsuse määrusega “Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord”.

3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Siseministeeriumile Suurbritannia kuninganna riigivisiidiga Eestisse kaasnenud Politseiameti täiendavate kulude katteks
Esitajad: rahandusminister Aivar Sõerd siseminister Kalle Laanet

Eelnõu kohaselt eraldatakse valitsuse reservi vahenditest siseministeeriumile 1 865 846 krooni Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II ja Tema Kuningliku Kõrguse prints Philip’i riigivisiidiga kaasnenud kulude katteks, sellest Põhja Politseiprefektuurile 257 553 krooni, Lõuna Politseiprefektuurile 212 069 krooni, Lääne Politseiprefektuurile 110 478 krooni, Ida Politseiprefektuurile 286 636 krooni, Julgestuspolitseile 375 178 krooni, Keskkriminaalpolitseile 132 802 krooni ja Politseiametile 491 130 krooni.

Eelnõu esitatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 30 lõikele 1 ja 2006. aasta riigieelarve seaduse §-le 1 (osa 6) ning kooskõlas valitsuse määrusega “Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord”.

4) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Siseministeeriumile Ameerika Ühendriikide presidendi ametliku visiidiga kaasnenud Politseiameti täiendavate kulude katteks
Esitajad: rahandusminister Aivar Sõerd siseminister Kalle Laanet

Eelnõu kohaselt eraldatakse 2006. aastasse ülekantud Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest siseministeeriumile 4 126 459 krooni 27.-28. novembril 2006. a toimunud Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bush’i ametliku visiidi Eestisse turvalisuse tagamisega kaasnenud politseiameti täiendavate kulude katteks, sellest Põhja Politseiprefektuurile 636 571 krooni, Lõuna Politseiprefektuurile 308 012 krooni, Lääne Politseiprefektuurile 372 490 krooni, Ida Politseiprefektuurile 437 373 krooni, Keskkriminaalpolitseile 261 495 krooni, Julgestus-politseile 323 167 krooni ja Politseiametile 1 787 351 krooni.

Eelnõu esitatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 30 lõikele 1 ja kooskõlas sama seaduse § 8 lõigetega 4 ja 41 ning valitsuse määrusega “Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord”.

5) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Siseministeeriumile ulatuslike metsa- ja maastikupõlengute kustutamistöödega kaasnenud täiendavate erakorraliste kulude katmiseks
Esitajad: rahandusminister Aivar Sõerd siseminister Kalle Laanet

Eelnõu kohaselt eraldatakse 2006. aastasse ülekantud Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest siseministeeriumile kokku 2 926 061 krooni ulatuslike metsa- ja maastikupõlengute kustutamistöödega kaasnenud täiendavate erakorraliste kulude katmiseks, sellest Päästeametile 9 450 krooni, Põhja-Eesti Päästekeskusele 148 341 krooni, Ida-Eesti Päästekeskusele 1 902 688 krooni, Lääne-Eesti Päästekeskusele 185 069 krooni, Lõuna-Eesti Päästekeskusele 195 173 krooni, Põhja Piirivalvepiirkonnale 31 000 krooni, Kirde Piirivalvepiirkonnale 122 116 krooni, Piirivalve Lennusalgale 126 503 krooni, Illuka Vallavalitsusele 146 276 krooni, Kadrina Vallavalitsusele 11 636 krooni ja Kuusalu Vallavalitsusele 47 809 krooni.

Eelnõu esitatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 30 lõikele 1 ja kooskõlas sama seaduse § 8 lõigetega 4 ja 41 ning Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrusega nr 346 “Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord”, Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2005. a määrusega nr 60 “Päästetöödel rakendatud isikute palga hüvitamine” ja Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2005. a määrusega nr 114 “Riigi poolt päästetöödel tekkinud kulude hüvitamise ulatus ja kord”.

6) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Põllumajandusministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile üleliigsete laovarudega seotud kohtuasjades riigilt väljamõistetud menetluskulude katteks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Põllumajandusministeeriumile 211 598 krooni ning Rahandusministeeriumi valitsemisalas olevale Maksu- ja Tolliametile 233 957 krooni üleliigsete laovarudega seotud kohtuasjades riigilt välja mõistetud menetluskulude katteks.

Eelnõu esitatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 30 lõikele 1, 2006. aasta riigieelarve seaduse §-le 1 (osa 6) ja “Riigi 2006. aasta lisaeelarve seaduse” §-le 1 (osa 6) ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrusega nr 346 “Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord”

7) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Siseministeeriumile piiripunktide hügieenitingimuste parandamisega seonduvate täiendavate kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Siseministeeriumile piiripunktide hügieenitingimuste parandamisega seonduvate täiendavate kulude katteks 425 009 krooni.

Eelnõule on lisatud rahandusministeeriumi eriarvamus, mille kohaselt toetab 125 435 krooni eraldamist 2006. aastal tehtavate kulutuste katteks, kuid ei toeta 299 574 krooni eraldamist 2007. aastal planeeritavate kulutuste jaoks.

Eelnõu esitatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 30 lõikele 1 ja kooskõlas sama seaduse § 8 lõigetega 4 ja 4¹ ja Vabariigi Valitsuse 16.11.1999 määrusega nr 346.

8) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Siseministeeriumile Tallinnas Tõnismäel avaliku korra ja turvalisuse tagamisega kaasnenud Politseiameti täiendavate kulude katteks
Esitajad: rahandusminister Aivar Sõerd siseminister Kalle Laanet

Eelnõu kohaselt eraldatakse 2006. aastasse ülekantud Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest siseministeeriumile 1 335 486,97 krooni Tallinnas Tõnismäel ajavahemikul 6. juunist kuni 8. oktoobrini 2006. a toimunud politseioperatsioonide kulude katteks, sellest Põhja Politseiprefektuurile 1 335 486,97 krooni.

Samuti eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest siseministeeriumile 2 037 948,03 krooni Tallinnas Tõnismäel ajavahemikul 6. juunist kuni 8. oktoobrini 2006. a toimunud politseioperatsioonide kulude katteks, sellest Põhja Politseiprefektuurile 1 849 680,03 krooni, Lõuna Politseiprefektuurile 6 943 krooni, Lääne Politseiprefektuurile 15 094 krooni, Ida Politseiprefektuurile 21 446 krooni, Julgestuspolitseile 98 068 krooni ja Politseiametile 46 717 krooni.

Eelnõule on lisatud rahandusministeeriumi eriarvamus, mille kohaselt ei saa kõrgema tunnitasu hüvitamist Vabariigi Valitsuse reservist pidada põhjendatuks.

Vastavalt riigieelarve seaduse § 30 lõikele 1 ja kooskõlas sama seaduse § 8 lõigetega 4 ja 4 ning vastavalt 2006. aasta riigieelarve seaduse §-le 1 (osa 6) ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrusega nr 346 „Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord”.

9) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest Justiitsministeeriumile Riigiprokuratuuri täiendavate kulude katteks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Eelnõu kohaselt eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest justiitsministeeriumile riigiprokuratuuri täiendavate kulude katteks 6 334 416 krooni seoses teenistusega prokuratuuris hukkunud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri ja prokuröri abi perekonnaliikmetele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele ühekordse toetuse maksmiseks.

Eelnõu esitatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 30 lõikele 1 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2004. a määrusele nr 64 "Prokurörivastase ründe korral makstavate toetuste ja kulude arvutamise kord ja Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. amäärusega nr 346 "Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord".

10) Raha eraldamine finantsraskustes Sonda vallale saneerimise toetamiseks
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd

Eelnõu kohaselt eraldatakse "Riigi 2005. aasta lisaeelarve seaduss" finantsraskustes kohaliku omavalitsuse üksuste sanenerimiseks ettenähtud, kuid kasutamata jäänud ning 2006. eelarveaastasse ülekantud vahenditest Sonda vallale toetust 2 600 000 krooni, mida kasutatakse vastavalt Sonda Vallavolikogu 18.12.2006 otsusega nr 14/1 kinnitatud saneerimiskavale.

Eelnõu esitatakse 2006. aasta riigieelarve seaduse § 11 lõike 10 alusel ning arvestades lõigetes 7 ja 8 sätestatut.

30. Vabariigi Valitsuse 3. augusti 2006. a korralduse nr 431 "Raha eraldamine" muutmine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse 754 174 krooni ulatuses raha eraldamise allikat.

Rahandusministeerium on esitanud oma eriarvamuse, mille kohaselt teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele mitte rahuldada Kaitseministeeriumi taotlust viia vahendid 2005. aasta reservist 2006. aasta reservi.

Eelnõu esitatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 30 lõikele 1 ja kooskõlas sama seaduse § 8 lõigetega 4 ja 41 ning vastavalt 2006. aasta riigeelarve seaduse §-le 1 (osa

6) ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 16.11. 1999 määrusega nr 346 "Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord".

31. Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2006. a korralduse nr 34 "Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2006. aastaks määratud tegevuskulude jaotus, materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude ning põhivara soetamise ja renoveerimise kuludeks ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste objektiline liigendus" muutmine
Esitaja: rahandusminister Aivar Sõerd
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt tehakse korralduse lisades 1 ja 2 muudatused rahandusministeeriumi ja siseministeeriumi valitsemisalas.
Statistikaameti personalikulusid suurendatakse majandamiskulude kokkuhoiu arvel 1 000 000 krooni suuruses summas, et tagada statistikaameti oskuslikele ja hea väljaõppe saanud spetsialistidele konkurentsivõimeline palgasüsteem.

Seoses euro kasutusele võtmise edasilükkumisega ei ole käesoleval aastal otstarbekas rakendada maksu- ja tolliametile kavandatud IT arenduskulu seoses üleminekuga EURO-le. Vabanevad vahendid suunatakse maksu- ja tolliameti tulude arvepidamise süsteemi arendamiseks, kuna praegu kasutatav tulude arvepidamise tarkvara ei võimalda esitada saldoandmikku nõutud sageduse ja tähtajaga ning vajab seetõttu kiiresti põhjalikku muutmist. Ka sätestab riigi raamatupidamise üldeeskirja muudatus 16.novembrist.2006.a nõude igakuisele saldoandmiku esitamisele alates 2008. aastast.

Siseministeerium esitab muudatusettepaneku Rapla Maavalitsuse tegevuskulude täpsustamise osas. Muudatusega suunatakse Rapla Maavalitsusele 2006. a lisaeelarvega eraldatud majandamiskulude summa 111 922 krooni personalikuludeks. Eeltoodud muudatus tuleneb vajadusest tagada Rapla Maavalitsuse töötasude konkurentsivõimelisus.

Kavandatavad muudatused ei põhjusta riigieelarvele täiendavaid kulusid.

Eelnõu esitatakse vastavalt riigieelarve seaduse § 6 lõigetele 1 ja 2, 2006. aasta riigieelarve seadusele ning riigi 2006. aasta lisaeelarve seaduse §-le 1 (osa 6).

32. Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 1999. a korralduse nr 326-k “Sihtasutuse Erametsakeskus asutamine“ muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Rein Randver
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt nimetatakse Sihtasutuse Erametsakeskus riigipoolseks asutajaõiguste teostajaks keskkonnaministeerium.
Sihtasutus Erametsakeskus on Euroopa Liidu Phare-Interreg abiprogrammi raames asutatud eraõiguslik juriidiline isik, mille loomisel 1999. aastal nimetati vastavas valitsuse korralduses asutajaõiguste teostajaks Võru Maavalitsus kui Phare projekti Eestipoolne partner.

Sihtasutuse Erametsakeskus eesmärgiks on säästlikule ja keskkonnasõbralikule metsamajandamisele tugineva erametsanduse arendamine ja toetamine siseriiklike ja välisvahendite ning sihtfinantseeringute kaudu. Tulenevalt keskkonnaministeeriumi pädevusest metsanduse valdkonnas ning Sihtasutuse Erametsakeskus rollist riigi metsanduses nähakse eelnõus ette keskkonnaministeeriumi nimetamine sihtasutuse asutajaõiguste teostajaks.

33. Eesti Kardioloogia Instituudi tegevuse lõpetamine
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt lõpetatakse sotsiaalministeeriumi valitsemisalas asuva Eesti Kardioloogia Instituudi tegevus 28. veebruaril 2007. a. Muudatus tehakse seoses vajaduse puudumisega osutada teenuseid riigiasutuse tasandil.
Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodi käesoleval aastal Tallinna Tehnikaülikooli Tehnomeedikum. Tallinna Tehnikaülikooli Tehnomeedikum hakkas tegutsema samas valdkonnas kui Eesti Kardioloogia Instituut ning kopeerima selle tööd. Arvestades Eestis olevate valdkonna spetsialistide arvu, ei ole otstarbekas hoida kaht ülesandeid dubleerivat asutust, vaid ühendada spetsialistid ühe asutuse alla.

Seoses Eesti Kardioloogia Instituudi Tallinna Tehnikaülikooli Tehnomeedikumiga ühendamisega antakse Tallinna Tehnikaülikoolile üle ka Eesti Kardioloogia Instituudi kasutuses olnud vara, osaliselt töötajad ja osaliselt arhiiv. Eesti Kardioloogia Instituudi epidemioloogiliste uuringute andmebaasid, nende kirjeldused ja arhiveeritud algandmed antakse üle Tervise Arengu Instituudile. Uuringu tulemuste üleandmine või jagunemine Tervise Arengu Instituudi ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel täpsustatakse ümberkorralduse käigus. Ümberkorraldamise tingimused täpsustatakse Sotsiaalministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel sõlmitavas koostöökokkuleppes.


Eesti Kardioloogia Instituudi tegevuse lõpetamiseks on 2006. a lisaeelarvest taotletud 2 047 700 krooni. Nimetatud summast tasutakse Eesti Kardioloogia Instituudi võlad lepingulistele partneritele, töötajatele ning kaetakse ümberkorraldamisega seotud kulutused. Tegevuse lõpetamisest järgi jäänud vahendid kantakse tagasi riigituludesse.

Korralduse eelnõu esitatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 alusel.

34. Informatsioon veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) alase ministeeriumidevahelise komisjoni töö kohta 2006. aastal
Esitaja: põllumajandusminister Ester Tuiksoo
Tüüp: Informatsioon

Ministeeriumidevahelise komisjoni 27. novembri 2006. a istungil sai komisjon Veterinaar- ja Toiduameti ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumilt ülevaade 2006. aastal võetud proovide ja tehtud analüüside kohta. BSE seire käigus võetud proovide tulemused on olnud negatiivsed, seega on Eesti jätkuvalt BSE-vaba riik;

Sellest lähtuvalt otsustas komisjon teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku lõpetada valitsuse 12. detsembri 2000. a korraldusega moodustatud BSE-alase ministeeriumide vahelise komisjoni tegevus.

35. Riigivara üleandmine
35.1 Riigivara üleandmine Sihtasutusele Holstre-Polli Tervisekeskus
Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu

Eelnõu kohaselt antakse Sihtasutusele Holstre-Polli Tervisekeskus mitterahalise sissemaksena üle Viljandi Maavalitsuse valitsemisel olev vara Viljandimaal Paistu vallas Viisuküla külas asuvale Holstre Suusakeskuse kinnistule kavandatud ehitiste tarbeks tellitud projektdokumentatsioon, mis on Viljandi Maavalitsuses arvel poolelioleva ehitise kontol. Muuhulgas saab muudatuse tulemusel taotleda välisfinantseemist.

Poolelioleva ehituse summa ja ehituse projektdokumentatsiooni üleandmine Sihtasutusele Holstre-Polli Tervisekeskus on vajalik, et asutus saaks jätkata oma põhikirjaliste eesmärkide täitmist:
- luua täiendavaid võimalusi tööks noortega, andes võimaluse läbi viia noorte vaba aja ja puhkelaagreid
- säilitada ja korrastada olemasolevaid rajatisi ja sportimispaiku tagamaks, et pakutavad sportimis- ja looduses tegevuse ning liikumise võimalused oleksid konkurentsivõimelised kõige muu pakutavaga.
- otsida ja leida vahendeid kompleksi ülalpidamiskulude katteks ja kompleksi edasiarendamiseks.
- projektdokumentatsiooni olemasolu võimaldab osalemist põhjamaade ja teiste rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide abiprojektides, samuti lisavahendite taotlemist rahvusvahelistest fondidest ja erinevatest abistruktuuridest.
- kompleksi on võimalik arendada ainult kogu senise tegevuse tulemi ja olemasoleva vara eesmärgistatud kasutamisel ja arendamisel sihtasutuse poolt.
Samuti on vajalik poolelioleva ehituse maksumuse üleandmine Sihtasutusele Holstre-Polli Tervisekeskus, et kajastada tulevikus kinnisvara arendamiseks tehtavaid kulusid objektipõhiselt.


35.2 Riigivara tasuta üleandmine Tartu Maavalitsuse valitsemiselt Keskkonnaministeeriumi valitsemisele (Tartus Rõõmu tee 1 katastriüksus)
Esitaja: regionaalminister Jaan Õunapuu

Eelnõu kohaselt annab Tartu Maavalitsus Tartu linnas Rõõmu tee 1 asuva kinnistamata katastriüksuse tasuta üle keskkonnaministeeriumi valitsemisele. Maaüksusel asub AS Tartu Puukool koos väljaehitatud ehitistega.

Maaüksusele on 45 aasta jooksul rajatud dekoratiivistutusmaterjalide istandused, mis teenivad kolme avalikku funktsiooni eesmärki:
1) kodumaise, külmakahjustustele vastupidava paljundusmaterjali saamine,
2) puude ja põõsaste eksponeerimine,
3) katsetegevus.

Maaüksus on valdavalt kaetud taimedega. Vanad istandused annavad välja pargi mõõdu. Puukooli tegevuse jätkamine samas asukohas plaanitakse selleks, et säilitada antud territooriumile kogunenud informatsioon, mis eksisteerib istanduste, kloonipankade, üksikpuude ja näidisaia näol. Keskkonnaministeeriumi hinnangul oleks äriühingu tegevuse üleviimine muusse piirkonda antud olukorras ebamõistlik, sest toob kaasa aastate jooksul rajatud istanduste hävimise. Kuna AS Tartu Puukool vajab oma tegevuse jätkamiseks lisaressursse, nii teadmisi kui ka raha, siis on võimalik äriühingu ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev Riigimetsa Majandamise Keskuse vaheline vastastikune kasulik koostöö.

36. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2004. a korralduse nr 870 "Nõusoleku andmine riigivara hoonestusõigusega koormamiseks" muutmine
Esitaja: keskkonnaminister Rein Randver
Tüüp: Korralduse eelnõu

Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2004. a korraldust nr 870 «Nõusoleku andmine riigivara hoonestusõigusega koormamiseks».

Nimetatud korraldusega anti keskkonnaministeeriumile nõusolek koormata Tallinnas, Rannamõisa tee 3 asuv kinnistu (pindalaga 21 179 m²) hoonestusõigusega MTÜ Spordiklubi Condor kasuks. Korraldust tänaseks realiseeritud ei ole, s.o. hoonestusõiguse seadmise lepingut seniajani sõlmitud ei ole.

Tallinna Linnavalitsuse 10.05.2006 a. korraldusega nr 933-k kehtestati detailplaneering, mille kohaselt jagati senine Rannamõisa tee 3 katastriüksus viieks katastriüksuseks.

Võttes arvesse kehtestatud detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ning ka hoonestaja, s.o. MTÜ SK Condor 28.11.2006. a taotlust, on rajatava perespordikeskuse tarbeks vajalikud vaid neli jagamisel tekkinud katastriüksust (Rannamõisa tee 3, Rannamõisa tee 3e, Rannamõisa tee 3f ja Rannamõisa tee 3h asuvad katastriüksused).

Riigimaa hoonestusõigusega koormamise lõpule viimiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse 15.12.2004 a. korralduse nr 870-k muutmine hoonestusõigusega koormatava kinnistu koosseisu osas.

Korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse § 19 lõike 2 alusel.

MTÜ Spordiklubi Condor planeerib perespordikeskuse rajamist finantseerida pangalaenuga. Pank aktsepteerib laenutagatisena üksnes hüpoteeki, kuid hüpoteegiga saab koormata vaid kinnisasja (s.o. hoonestusõigust). Juhul, kui hoonestusõigust sel aastal ei seata, siis peatub MTÜ Spordiklubi Condor alustatud ehitustegevus, kuna puuduvad vajalikud vahendid selle finantseerimiseks.

37. Volituste andmine
37.1 Volituse andmine sotsiaalministrile sihtasutusega Põhja-Eesti Regionaalhaigla halduslepingu sõlmimiseks
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab

Eelnõu kohaselt volitatakse sotsiaalministrit sõlmima sihtasutusega Põhja-Eesti Regionaalhaigla halduslepingut immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamiseks.

Referentteenuse osutamist korraldab sotsiaalministeerium ja selle osutamiseks sõlmib sotsiaalminister viieaastase tähtajaga halduslepingu verekeskusega, millel on käesoleva seaduse nõuetele vastav referentlabor.

Referentteenuse osutamise halduslepingu sõlmimise ja referentlabori määramisega tagatakse harvaesinevate antikehade identifitseerimiseks tehtavate immunohematoloogiliste uuringute kättesaadavus, ühtlane kvaliteet ja ohutus. Võttes arvesse selliste uuringute suhteliselt väikest hulka, määratakse immunohematoloogia valdkonnas tegutsema üks referentlabor, kellel on olemas parim doonorite andmebaas ning vahendid teenuse osutamiseks.

Korraldus esitatakse halduskoostöö seaduse § 14 lõike 1 alusel.

37.2 Volituste andmine Eesti Vabariiki esindamiseks riigimaantee ehitamiseks vajalike maa-alade omandamiseks maaüksuste omanikega läbirääkimiste pidamisel ja tehingute sooritamiseks
Esitajad: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar

Eelnõu kohaselt volitatakse maanteeameti peadirektorit Riho Sõrmust edasivolitamise õigusega esindama Eesti Vabariiki läbirääkimiste pidamisel riigimaantee ehitamiseks vajalike maa-alade omandamiseks maaüksuste omanikega ja tehingute sooritamiseks. Ehitatavad lõigud asuvad riigimaantee nr 11174 Paldiski-Padise kilomeetril 4,806 asuva Jõesuu silla koos pealesõitudega ümberehitamiseks Jõesuu silla ümberehituseks on riigil vaja osta 2 kinnistu omanikult 1150m² maad.
Teine lõik on riigimaantee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme 16,40 kilomeetri pikkusel Rõhu-Puhja lõigul km 7,20-23,60 teemaa laiendamiseks. Rõhu- Puhja teelõigul on riigil vaja osta 92 kinnistu omanikult 91 496 m² maad.
Ehitustööde aluseks olevad projektid on teedevalitsuste juhatajate poolt kooskõlastatud ja töödeks vajalikud rahalised vahendid on maanteeameti eelarves olemas.

38. "Välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni" täitmine India Vabariigi suhtes
Esitaja: välisminister Urmas Paet
Tüüp: Korralduse eelnõu

Korralduse kohaselt peatatakse osaliselt välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni täitmine India Vabariigi suhtes. Välisministeerium legaliseerib India Vabariigi avalikke dokumente seni, kuni India hakkab väljastama konventsioonikohaseid apostille.

Eesti asutused seevastu jätkavad Eestis väljastatud dokumentide kinnitamist apostilliga.

2005. aastal ühines India Vabariik välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga, mis kohustab konventsiooniosalisi dokumendisuhtluses teiste konventsiooniosaliste riikidega kasutama avalike dokumentide kinnitamist tunnistusega (apostilliga) ning loobuma legaliseerimise nõudmisest. Paraku ei ole India suuteline täitma konventsiooni nõudeid ning kinnitama avalikke dokumente konventsioonikohase apostilliga.

Keeldumine India legaliseeritud dokumentide tunnustamisest ei teeni Eesti huve, kuna legaliseerimisest keeldumine viiks olukorrani, kus Eestis seiskub täielikult India avalike dokumentide tunnustamine. See mõjutaks väga negatiivselt dokumentide esitajate (nt Eesti või India kodanike) elu ja tegevust, aga ka kahe riigi majandussuhteid.

Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.

Korraldus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 23 lõike 3 alusel.

39. Kandidaadi esitamine Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikohale
Esitaja: välisminister Urmas Paet

Välisminister esitab valitsusele heakskiitmiseks kandidaadi Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikohale Püha Tooli juures, resideerimisega Tallinnas.

40. Riiklikud prioriteedid “Euroopa aasta 2007 – võrdsed võimalused kõigile”
Esitaja: sotsiaalminister Jaak Aab
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Euroopa Liit on kuulutanud 2007. aasta võrdsete võimaluste aastaks. Ettevõtmisi on plaanitud nii liikmesriikides kui ka Euroopa Liidu tasandil.

Euroopa aasta võtmesõnadeks on õigused, esindatus, mitmekesisuse tunnustamine ja austus. Eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust sellest, et mistahes diskrimineerimine on ebaseaduslik, ning alustada laiapõhjalisi diskussioone võrdse kohtlemise olemuse üle, kaasates vähemusgruppe ühiskonnas.
Aasta raames käsitletakse diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse ning seksuaalse sättumuse tõttu. Tähelepanu pööratakse ka sellisele põhjendamatule ebavõrdsele kohtlemisele, mis leiab aset mitme eelnimetatud tunnuse alusel.

Euroopa Liidu tasandil on plaanis läbi viia mitmed uuringud, kohtumised ja üritused, tõhustada koostööd ettevõtjate, meediaorganisatsioonide ja kodanikuühiskonna katusorganisatsioonide vahel ning teavitada avalikkust.

41. Ülevaade 14. ja 15. detsembril 2006. a Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisest
Esitaja: peaminister Andrus Ansip
Tüüp: Ülevaade
Peaminister esitab ülevaate 14. ja 15. detsembril 2006. a Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisest.

Ülemkogu kohtumine keskendus Euroopa Liidu laienemise teemale, lisaks arutati otsustusprotsessi tõhustamist justiits- ja siseküsimustes ning aktuaalsemaid välispoliitilisi teemasid (Lähis- Ida, Afganistan, Sudaan). Kohtumise lõppjäreldused olid vastavuses valitsuse 23. novembri 2006. a istungil heaks kiidetud seisukohtadega.

ELi laienemise osas korrati üle, et laienemine