1. Äriregistri seaduse eelnõu
Esitaja: justiitsminister Maris Lauri
Tüüp: Seaduse eelnõu
Seaduse muutmise eesmärk on juriidiliste isikute registrimenetluse ühtlustamine.
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register muudetakse äriregistri osaks, mis muudab registrimenetluse lihtsamaks ja selgemaks nii ettevõtjatele kui registripidajale. Muudest muudatustest on kõige olulisemad osaühingut puudutavad muudatused, sest eelnõu kohaselt kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistrist.
Eelnõu kohaselt parandatakse ka registripidaja järelevalvevõimalusi, suunates juriidilisi isikuid paremini oma aruandluskohustust täitma. Selleks lihtsustatakse ja kiirendatakse majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutamist.
Registripidaja järelevalvevõimalusi laiendatakse tagamaks äriregistri andmete usaldusväärsust ja ettevõtjate aruandluskohustuse täitmist.
Kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue, mis sunnib asutajad senisest enam läbi mõtlema osaühingu tegevuse jaoks vajaliku kapitali. Kui praegu valitakse osaühingu asutamisel valdavalt automaatselt seaduses kehtestatud miinimumkapital, mida ei pea ka sisse maksma ja mis seetõttu ei ütle suurt midagi osaühingu usaldusväärsuse ja asutamise läbimõelduse kohta, siis edaspidi selle võimaluse puudumisel annab valitud ja sisse makstud osakapital vajalikku informatsiooni osaühingu usaldusväärsuse kohta ka kolmandatele isikutele. Lisaks on kehtiv miinimumkapital 2500 eurot kaotanud oma väärtuse võrreldes selle summa algse kehtestamise ajaga 1995. aastal.
Lisaks luuakse e-äriregistrisse võimalus broneerida ärinime kuueks kuuks, et oleks paremini võimalik äriühingu asutamist ette valmistada ja sobiv ärinimi oleks olemas äriregistrile avaldust esitades.
Seaduse jõustumine on jagatud kolme etappi, kuna infosüsteemide arenduste maht on suur ja ühes etapis jõustumine poleks seetõttu võimalik. Seaduse üldine jõustumistähtaeg on 1. veebruar 2023, osanike nimekirja muudatused jõustuvad 1. septembril 2023 ja ärinime broneerimine ning kindlal kuupäeval kande taotlemise võimalus 1. märtsil 2024.
2. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: maaeluminister Urmas Kruuse
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärk on vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja suurendada aktsiisilaekumist.
Kehtiv seadus võimaldab enne müüki teha üksnes formaalset kontrolli, mis ei taga aktsiisisoodustuse sihipärast kasutamist. Enne müüki on ostja kohustatud müüjale suuliselt teatama kütuse kasutusotstarbe. Seega ei ole tegelikkuses eriotstarbelise diislikütuse ostmisel hetkel piiranguid ning see on kättesaadav kõikidele, kes ostuhetkel ütlevad kütuse kasutusotstarbeks põllumajanduse või kalanduse. Muudatuse tulemusena ei ole eriotstarbeline diislikütus enam kättesaadav kõikidele isikutele, vaid üksnes neile, kel on vastav ostuõigus.
Väärkasutus tuleneb peamiselt kütuse kergest kättesaadavusest ning seisneb selles, et ostetud kütust ei kasutata põllumajanduslikus tegevuses ega kutselisel kalapüügil, vaid autos või muus mittepõllumajanduslikus sõidukis, samuti kütmisel. Enamik väärkasutuse riskiga kütusest ostavad füüsilised isikud tanklatest.
Eriotstarbelisele diislikütusele kohaldub võrreldes tavaaktsiisiga soodsam aktsiisimäär, mistõttu on kütuse lõpphind kasutajale soodsam. Eriotstarbelist diislikütust ostis põllumajanduslikul otstarbel 2020. aastal üle 21 800 isiku, sealhulgas ligi 830 juriidilise isiku ja umbes 14 000 füüsilise isiku puhul võis tõenäoliselt esineda kütuse väärkasutust. Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli eriotstarbelise diislikütuse hinnanguline väärkasutamise kahju riigile 2020. aastal 1,63 miljonit eurot, 2019. aastal 2,18 miljonit eurot ja 2018. aastal 3,4 miljonit eurot.
Seetõttu on muudatuste rõhuasetus ennetada väärkasutamist. Eelnõu näeb ette, et eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks ja kasutamiseks on vajalik eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus, mille andmise otsustab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA). Seega igale soovijale enam aktsiisisoodustusega kütust ei müüda. Ostuõigus antakse üksnes põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevale juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale. Eriotstarbelise diislikütuse müüja peab enne müüki kontrollima, kas isikul on ostuõigus. Sarnast lähenemist kasutatakse ka Lätis ja Leedus.
3. Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
Tüüp: Seaduse eelnõu
Eelnõuga muudetakse rahavastikuregistri seadust, perekonnaseisutoimingute seadust, riigilõivuseadust ja konsulaarseadust.
Muudatuste eesmärk on teenuste automatiseerimine, rahvastikuregistrist andmete väljastamise süsteemi muutmine ja praktikas tõusetunud kitsaskohtadele lahenduste leidmine.
4. Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2022. aastal
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus kehtestab 2022. aastaks õppekoha tegevuskulu piirmääraks 96 eurot ühe kuu kohta. 2021. aastal oli vastav piirmäär 94 eurot. Piirsumma suurenemist 2 euro võrra on mõjutanud arvlemise piirsummasse kuuluvate kulude, eelkõige tööjõukulude, kasv.
Õppekoha tegevuskulu piirmäär on arvestuslik keskmine õppekoha kulu, mille katmisega kohaliku omavalitsuse üksus saab arvestada juhul, kui teise kohaliku omavalitsuse üksuse õpilane käib tema territooriumil asuvas koolis. Kohaliku omavalitsuse üksused võivad tegevuskulude katmiseks kokkuleppel lähtuda omavahelisel arveldamisel ka valitsuse kehtestatavast piirmäärast erinevas määras.
Piirmäära arvutamisel lähtutakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja õpilaste arvust sellele eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. Tegevuskulu hulka ei arvata riigieelarve tasandusfondi toetuste arvelt kaetavaid kulusid, kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulusid, põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust ning põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulusid. Piirmäära iga-aastane kehtestamine on ette nähtud põhjusel, et õppekoha maksumus kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes on erinev.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022.
5. Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär
Esitaja: haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Tüüp: Määruse eelnõu
Valitsus kehtestab 1. jaanuarist 2022 põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammääraks täistööajaga töötamisel 1412 eurot kuus. Kehtiv õpetaja töötasu alammäär on 1315 eurot kuus.
Eelnõu järgi tuleb täiskohaga töötavale üldhariduskooli õpetajale tagada 2022. aasta 1. jaanuarist tööandja poolt töötasu vähemalt määruses sätestatud õpetaja töötasu alammääras. 2022. aasta riigieelarvesse planeeritud vahendid võimaldavad üldhariduskoolide pidajatel maksta täistööajaga töötavale õpetajale brutokuupalgaks keskmiselt 1653 eurot.
Eestis on 523 üldhariduskooli ja 2021. aasta septembri seisuga on üldhariduskoolide õpetajate ametikohti 13 707.
Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
6. Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013. a määruse nr 45 "Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded" muutmine
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõuga tehakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetes muudatus, mis võimaldab teostamata immuniseerimise tõttu kaitseväekohustuslase aja-, asendus- või reservteenistusse asumist vajaduse korral ajutiselt edasi lükata.
Eelnõu eesmärk on tagada nakkushaiguse leviku tingimustes kaitseväe toimimine ja valmisolek ülesannete täitmiseks, sealhulgas võime korraldada sõjaväelise väljaõppe andmist. Eelnõu kohaselt lähtutakse vaktsineerimata isiku terviseseisundi hindamisel sellest, milliseid meetmeid on kaitseväe- või asendusteenistusse asumisel vaja nakkusohutuse tagamiseks rakendada ja kas need võimaldavad teenistusülesandeid täita. Kui viiruse levik elanikkonna seas on kõrge ning pidevate piirangute ja meetmete ulatuslik rakendamine ei ole ajateenistuses väljaõppe korraldamisel otstarbekas, on võimalik vaktsineerimata isikute ajateenistusse asumine kuni ühe aasta võrra edasi lükata.
Määrus jõustub üldises korras.
7. Pensionilepingute pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu kohaselt reguleeritakse, kuidas täidab sotsiaalkindlustusamet (SKA) oma uut kohustust maksta II samba pensionäridele eluaegset pensioni.
Vastavalt kogumispensionide seaduse muudatusele oli II samba pensionilepinguid sõlmival kindlustusandjal õigus loobuda nende lepingute alusel pensionimaksete tegemisest alates 1. veebruarist 2022. Kindlustusandja asemel hakkab pensionimakseid edasi tegema sellisel juhul sotsiaalkindlustusamet. Määrusega kehtestatakse pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord.
Pensionilepingute pakkumisega otsustas jätkata Compensa Life Vienna Insurance Group, lepingute maksmisest loobusid ERGO Life Insurance ja SEB Life and Pension Baltic. Hinnanguliselt hakkab SKA pensionimakseid tegema umbes 1000 inimesele.
Kuna SKA maksab pensione muidu välja iga kuu, minnakse ka II samba pensionimaksete puhul, mida varem tehti neli korda aastas, üle igakuistele väljamaksetele. Seega arvutatakse pensionimaksete suurus vajadusel igakuisteks pensionimakseteks ümber ning sõltuvalt viimasest väljamakse kuust teeb SKA vajadusel neile inimestele veebruaris esimesed väljamaksed kahe või kolme kuu eest.
SKA teeb pensionimakseid kindlustusvõtjateks olnud isikute elu lõpuni. Kui pensionileping oli sõlmitud garantiiperioodiga ja pensionisaaja sureb enne selle perioodi lõppu, on garantiiperioodi lõpuni jäänud aja eest õigus pensionimaksetele soodustatud isikutel, kes olid lepingus nimetatud või kui kindlustusvõtja on hiljem soodustatud isikut muutnud, siis uuel soodustatud isikul. Vastava summa maksab sotsiaalkindlustusamet soodustatud isikutele välja ühes osas.
Määrus jõustub üldises korras.
8. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava 2022. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse kinnitamine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tüüp: Määruse eelnõu
Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku suuruse kinnitamine on iga-aastane otsus, mida on vaja pensioni kindlustusosaku suuruse arvutamiseks.
Eelnõu kohaselt on isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikuks keskmiseks suuruseks 3793 eurot ja seda rakendatakse vanaduspensioni kindlustusosaku suuruse arvutamiseks 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2023.
Nimetatud perioodil ei ole ette teada isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust, sest ei ole teada 2022. aasta sotsiaalmaksu tegelikku laekumist. Seetõttu kasutatakse kindlustusosaku suuruse leidmiseks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslikku suurust. Näiteks, kui pensioni taotleva töötaja eest on kuni 31. oktoobrini 2021 makstud sotsiaalmaksu 3793 eurot, on tema kindlustusosak 1,0 (3793,58 : 3793,58 = 1,0). Kui pensioni taotleva töötaja eest on makstud sotsiaalmaksu 1896 eurot, on tema kindlustusosak 0,5 (1896,79 : 3793,58 = 0,5). 1. aprillil 2023 arvutatakse kindlustusosakute väärtus ümber 2022. a tegeliku pensionikindlustuse osa keskmise suuruse järgi.
Eelnõu rakendamine ei too kaasa üldist pensionitõusu, arvestuslikku keskmist suurust kasutatakse uute pensionide määramisel ja ümberarvutamisel pensionäridel, kes on rakendusperioodil töötanud ning kelle eest on makstud sotsiaalmaksu.
Valitsus kinnitab isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse hiljemalt kümme kalendripäeva enne uue kalendriaasta algust.
9. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu eesmärk on muuta ministeeriumi juhtimist ja sisemist töökorraldust.
Eelnõu kohaselt muudetakse senised asekantslerite vastutusvaldkondi puudutavad sätted üldisemaks. Enam ei kehtestata asekantslerite vastutusvaldkondi ja osakondade alluvust asekantsleritele ministeeriumi põhimääruses. Edaspidi on asekantslerite ametikohtade jaotus määratud ministeeriumi struktuuriga ja teenistuskohtade koosseisuga ning osakondade alluvus asekantslerile määratakse osakondade põhimäärustes. Lisaks nähakse eelnõuga ette, et ministeeriumi koosseisus võib olla kuni viis asekantsleri ametikohta. Kehtiva põhimääruse järgi on ministeeriumi koosseisus neli asekantsleri ametikohta (tööala, tervise, sotsiaalala ning e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler). Muudatus võimaldab paindlikumalt korraldada ministeeriumisisest juhtimist.
Eelnõu kohaselt viiakse finantsosakond kantsleri alluvusse ja Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna ülesannetest liigub rahvusvahelise sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamise ja elluviimise roll asekantsleri vastutusvaldkonda. Samuti luuakse Sotsiaalministeeriumi kaks uut osakonda: vaimse tervise osakond, et tagada vaimse tervise poliitika senisest terviklikum kujundamine, korraldada selle poliitika elluviimist ning koordineerida valdkonna arenguks tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust ning personaliosakond. Praktika on näidanud, et personalitegevusi on otstarbekam ellu viia iga ministeeriumi alluvuses eraldi. Praegu osutab personaliteenust Rahandusministeeriumi ühisosakond.
Eelnõu kohaselt nimetab osakonnajuhatajad edaspidi ametisse ja vabastab ametist kantsler või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingud. Kehtiva põhimääruse kohaselt teeb seda minister kantsleri ettepanekul, väljaarvatud need osakonnajuhatajad, kellega sõlmib töölepingu kantsler.
Määruse rakendamisega kaasnevad kulud vaimse tervise osakonna loomiseks, millega on 2022. a riigieelarves arvestatud. Uue asekantsleri ametikohaga loomisega seotud kulud on kavandatud katta Sotsiaalministeeriumi struktuurimuudatuste arvelt.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022.
10. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Esitaja: tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Määruse eelnõu
Eelnõu esitatakse tervise infosüsteemi põhimääruse ajakohastamiseks.
Eelnõu kohaselt saavad inimesed hiljemalt 15. detsembrist 2021 võimaluse lisada ennast üleriigilises digiregistratuuris kardioloogi, dermato-veneroloogi ja endokrinoloogi ootejärjekorda ning tervise infosüsteem hakkab vabade vastuvõtuaegade tekkimisel neid sellest teavitama. Teavitus edastatakse inimese poolt määratud sidevahendile. Ootejärjekorra rakendumine aitab inimesel vastuvõtuaja otsimiseks aega kokku hoida, sest ta ei pea digiregistratuuris vabanenud aegu otsimas käima. Esialgu luuakse kirjeldatud võimalused kolme ambulatoorse raviteenuse jaoks ning sõltuvalt kasutajate rahulolust ning rakenduse käivitumisest otsustatakse, kas laiendada kirjeldatud võimaluste kasutamist ka teistele raviteenustele.
Samuti nähakse ette, et tervise infosüsteemi luuakse kiirabi mobiilse töökoha administreerimismoodul, mida hakkavad kasutama kiirabibrigaadi pidajad Häirekeskusele ressursiandmete edastamiseks. Selle uuendusega luuakse parem ja kiirem viis Häirekeskusele info esitamiseks, mille tulemusel näeb päästekorraldaja konkreetset kiirabibrigaadi kui arvel olevat vaba ressurssi, mida on võimalik rakendada õnnetustele reageerimiseks. Ilma selle protseduurita ei ole võimalik konkreetsele kiirabibrigaadile saata väljakutset. Kiirabi on seni info edastanud helistamise või meili teel, misjärel sisestab Häirekeskus vajaminevad andmed käsitsi oma süsteemi. Muudatus on vajalik, et luua automaatne ressursiandmeedastus infosüsteemide vahel.
Lisaks nähakse ette, et kui inimene soovib samade alusandmete alusel luua uue COVID-19 vastavustõendi, siis eelmist tõendit ei säilitata. Muudatus puudutab ainult samade alusandmete (nt teise vaktsiinidoosi kohta edastatud immuniseerimise teatis) alusel uue tõendi loomist. Kui inimene on varem loonud tõendi esimese vaktsiinidoosi või haiguse läbipõdemise kohta, säilitatakse neid endiselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tähtajani. Muudatus on vajalik selleks, et mitte hoida tervise infosüsteemis andmeid, mida ei kasutata. Samuti loob see inimese jaoks selguse, milline on tema viimane kehtiv tõend.
Üleriigilise digiregistratuuri ootejärjekorra funktsionaalsuse väljatöötamiseks korraldas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus hanke. Arendustööde maht on 130 000 eurot ja sellega seotud kulud kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest. Kiirabi ressursiandmete vahetusega seotud arendustega kulusid ei lisandu. Vastavustõenditele lühema säilitamistähtaja arendustööde maht on 2600 eurot ja kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse eelarvelistest vahenditest. Muudatusega ei kaasne arenduskulusid tervishoiuteenuse osutajatele.
Määrus jõustub üldises korras.
11. Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu vastuvõtmine
Esitaja: kaitseminister Kalle Laanet
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt võtab valitsus vastu Harju maakonnas Kuusalu valla territooriumil Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu.
Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringuga on määratud planeeringualale ehitusõigus ning tingimused vajalike objektide projekteerimiseks ja rajamiseks. Kavandatavate objektide, välja arvatud sihtmärgialad, asukohti ei ole täpselt paika pandud ning neid võib rajada etteantud tingimustel kogu planeeringualal. Läbi on viidud kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Mujal Eestis puuduvad sarnased võimalused piisavalt suure ja vajaliku ruumilise struktuuriga harjutusvälja rajamiseks.
Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu vastuvõtmisele järgneb vastava planeeringu avalik väljapanek ja arutelu. Vajadusel tehakse avaliku arutelu tulemusel saadud tagasisidest planeeringus muudatused ja seejärel esitatakse kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneering valitsusele kehtestamiseks.
Kaitseväe keskpolügoon on kaitseväe suurim ja peamine harjutusväli, mis asutati 2001. aastal. Harjutusväli on vajalik kaitseväele harjutamaks lahingutehnika ja relvade kasutamist, sealhulgas taktikalist koostööd NATO liitlasriikide üksustega.
12. Volitus Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamiseks
Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Tüüp: Korralduse eelnõu
Majandus- ja taristuministrit volitatakse osalust valitseva ministrina otsustama Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamine 20 miljoni euro võrra summani 45, 6 miljonit eurot 2 miljoni uue 10-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel. Majandus- ja taristuministril tuleb aktsiakapitali suurendamise otsustamisel seada investeeringu kasutamise tingimuseks Euroopa Liidu statistikaameti eelhinnang tehingu määratlemiseks finantseerimistehinguna.
Aktsiakapitali suurendamise eesmärk on rahastada Tallinna lennujaama lõunaala arenduse esimese etapi investeeringuid ning parandada ettevõtte laenuvõimekust.
Investeering ei ole analüüsi tulemusel käsitletav riigiabina, seega puudub kohustus ja vajadus teavitada Euroopa Komisjoni.
COVID-19 tulemusel sai 2020. aasta esimesel poolel kogu maailm, sealhulgas ka Euroopa turismi- ja transpordisektor oluliselt mõjutada äärmuslike reisipiirangute tõttu. 2020. aasta märtsis-aprillis vähenesid lennuliiklusmahud ligikaudu 80 protsenti võrreldes 2019. aasta sama perioodiga. Lennuliiklusmahud taastusid vähehaaval 2020. aasta III kvartalis, kuid oodatud mahtude tõus ei ole paraku realiseerunud. 2020. aastal teenindati Tallinna lennujaamas kokku 863 585 reisijat, kusjuures pooled kõikidest reisijatest läbisid lennujaama aasta kahe esimese kuu jooksul. Võrdluseks 2019. aastal teenindati 3,26 miljonit reisijat. Viimati läbis Tallinna lennujaama analoogne reisijate hulk 2003. aastal. Kõrvutamiseks tuleb üle rõhutada, et lendude arv muutus vähem kui reisijate hulk – kokku toimus 2020. aastal pea 23 000 lennuoperatsiooni, mis moodustab 2019. aasta tasemest 48 protsenti.
COVID-19 negatiivsete mõjude tulemusel on vähenenud ettevõtte investeerimisvõimekus. Seega on aktsiakapitali suurendamise eesmärk võimaldada aktsiaseltsil jätkata vajalike investeeringutega. Tallinna lennujaama aktsiakapitali suurendamine 20 miljoni euro võrra võimaldab aktsiaseltsil teha vajalikke investeeringuid ning parandab oluliselt omakapitali ja võõrkapitali suhet.
13. Vabariigi Valitsuse 15. jaanuari 2021. a korralduse nr 11 „2021. aasta riigieelarve täiendav liigendamine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Seoses kulude ja investeeringute maksumuste täpsustumisega tõstetakse vabanevad vahendid ringi haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi valdkondades. Enim vahendeid, 1,5 miljonit eurot, vabaneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valdkonnas Kose-Mäo teelõigu ehituslepingu odavnemisest, mis suunatakse riigimaanteede remondi koondprojekti. Sotsiaalministeerium suunab REACT meetme kulusid 0,5 miljoni euro ulatuses hoolekandeprogrammi.
Lisaks suunatakse valitsuse eelarvest keskkonnaministeeriumile kokku 17 082 eurot, et võtta esimesel võimalusel kasutusele taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendid.
14. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a korralduse nr 287 „Raha eraldamine“ muutmine
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt tõstetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale valitsuse reservist eraldatud 500 000 eurot infoühiskonna tulemusvaldkonna küberturvalisuse programmist e-riigi ja side arendamise programmi, et katta küberintsidentide ennetamise erakorralised kulud.
15. Osalemine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni 20. rahastamisvoorus
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Korralduse eelnõu
Eelnõu kohaselt toetatakse Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) 20. rahastamisvooru kaudu kõige vaesemate riikide arengut kuni 5,1 miljoni euroga. Kokkulepe jõustub 2022. aasta jooksul ning reaalsed maksed IDA-sse toimuksid riigieelarvest aastatel 2023–2025.
Eesti sissemaksed IDA rahastamisvoorudesse arvestatakse Eesti ametliku arenguabina.
Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (International Development Association), mis loodi 1960. a, on maailmapanga gruppi kuuluv ja ühtlasi suurim abiorganisatsioon maailmas, mis pakub kõige vaesematele riikidele toetusi ja/või pikaajalisi laene väga soodsatel tingimustel.
Eesti on IDA kaudu aidanud kaasa vaeste ja haavatavate riikide arengu toetamisele, hea valitsemistava ja tugevate institutsioonide juurutamisele, kvaliteetse hariduse pakkumisele, töökohtade loomisele elanike päritolumaades, noorte tööhõive suurendamisele, riikide võlakoormuse ja maksude paremale administreerimisele vahemikus 2009–2023 kokku 17,13 miljoni eur ulatuses.
16. Eesti kodakondsuse andmisest keeldumised
Tüüp: Korralduse eelnõu
Esitaja: siseminister Kristian Jaani
1) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on ühel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud 8 väärtegu. Kolme väärteo karistatus on kustumata.
2) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on kolmel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud üheksa väärtegu. Ühe väärteo karistatus on kustumata.
3) Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine
Siseminister teeb ettepaneku mitte anda Eesti kodakondsust isikule, keda on viiel korral karistatud kriminaalkorras ja kes on toime pannud neli väärtegu. Isiku karistatus on praeguseks kustunud.
17. Ülevaade 2020. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist
Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Riigiabi läbipaistvuse tagamiseks esitab rahandusministeerium alates 2008. aastast vastavalt konkurentsiseadusele valitsusele ülevaate eelmisel aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist.
18. Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 ja Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide 2020–2021 saavutamise kokkuvõte
Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop
Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu
Valitsuse istungile esitatakse heakskiitmiseks „Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023“ eelnõu ja teadmiseks võtmiseks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide 2020–2021 saavutamise kokkuvõte.
Peaminister Kaja Kallas esines 23. novembril Eesti Euroopa Liidu prioriteetide 2022-2023 kõnega Riigikogus, kus ta rõhutas, et meie EL poliitika prioriteedid teenivad Eesti arengut. Loe lähemalt: https://valitsus.ee/uudised/peaminister-kaja-kallase-kone-riigikogus-euroopa-liidu-poliitika-prioriteetidest-2022-2023
Möödunud perioodi ehk EL poliitika prioriteetide 2020-2021 saavutamise ülevaade on struktureeritud vastavalt prioriteetide valdkondadele. Mitmetes valdkondades on eesmärkide elluviimist tugevasti mõjutanud COVID-19 kriis.
Mitmete teiste asjade hulgas märgitakse ülevaates, et Eesti peab oluliseks seadusandliku töö jätkumist Schengeni ala toimimise parandamiseks ja kriisivalmisoleku suurendamiseks. Samuti töötatakse edasi selle nimel, et kehtestataks Euroopa Liidu välispiiri valvamise miinimumstandard, mis aitaks tõhusamalt tõkestada ebaseaduslikku piiriületust.
Ülevaates tõdetakse, et majandus- ja rahaliidu prioriteedid on saavutatud osaliselt. Kokku on lepitud Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformis, seal hulgas pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi rakendamises, mis ootab riikide ratifitseerimist 2021. aasta lõpuks.
COVID-19 tingitud erakorraline majandusolukord põhjustas eelarvereeglite ning mitmete majanduspoliitika koordinatsiooni elementide ajutise peatamise (kuni 2022. a) ning koos sellega peatus ka 2020. aasta alguses alustatud majandusjuhtimise ülevaatamine. Konsultatsioon taaskäivitati 2021. aasta oktoobris ning Eestil on kavas sellesse panustada.
Muu hulgas on Eesti saavutanud oma eesmärgi käivitada Euroopas reaalmajanduse kontseptsioon, alustades regionaalselt Läänemere strateegia raames koostööd Põhjamaade ja Balti riikidega. Kontseptsiooni raames on saavutatud edu e-veoselehtedega, mille tehnilist raamistikku on Euroopa Komisjon välja töötamas, kuid tegeldakse ka e-arvete, e-kviitungite, andmepõhise aruandluse ning toodete ja teenuste kohta käiva standardiseeritud info kasutamisega toote tarneahela tõhustamiseks ja elutsükli jälgimiseks.
Kliimaneutraalsuse osas Eesti jätkab edasistel läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga seismist selle eest, et kliimaneutraalsusele üleminek oleks kõigile riikidele jõukohane, mõjuks positiivselt konkurentsivõimele, võtaks arvesse liikmesriikide eripärasid ja senist panust ELi-üleste kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemete saavutamisse.
Kliimaeesmärkide seadmisel on Eesti eesmärk olnud, et arvestataks energeetikasektori reaalseid võimalusi panustada heitmete vähendamisse, võttes arvesse, et samal ajal oleks tagatud energiajulgeolek. Taastuvenergia senisest suuremaks kasutuselevõtuks ja varustuskindluse tagamiseks on Eesti algatanud Läänemere avamere võrgu initsiatiivi, kaasates sellesse ka teised Läänemere piirkonna riigid.
Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas on Eesti järjepidevalt toetanud transatlantilise ühtsuse hoidmist ning rõhutanud NATO rolli Euroopa julgeoleku vundamendina. Oleme olnud tihedate Atlandi-üleste suhete eestkõnelejad ELis.
19. Eesti seisukohad Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eelnõude kohta
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Euroopa Komisjon avaldas 20. juulil 2021 seadusandlike ettepanekute paketi, et tugevdada ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirju. Pakett sisaldab ka ettepanekut luua uus EL-i järelevalveasutus rahapesu vastu võitlemiseks. Pakett on osa komisjoni kohustusest kaitsta ELi kodanikke ja ELi finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eest ja selle eesmärk on parandada kahtlaste tehingute ja tegevuste avastamist ning sulgeda õiguslikud lüngad, mida kurjategijad kasutavad raha pesemiseks või terroristliku tegevuse rahastamiseks EL finantssüsteemi kaudu.
Komisjoni väljapakutud meetmed täiustavad oluliselt olemasolevat ELi raamistikku, võttes arvesse tehnoloogilise innovatsiooniga seotud uusi ja esilekerkivaid väljakutseid. Uute väljakutsetena on välja toodud virtuaalsed valuutad (krüptovara), ühtse turu järjest integreeritum rahavoog ja terroriorganisatsioonide globaalne olemus. Ettepanekute eesmärk on luua ühetaolisem raamistik, et hõlbustada nõuete täitmist ettevõtjate jaoks, kelle suhtes kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirjad, eriti nende puhul, kes tegutsevad piiriüleselt.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise pakett koosneb neljast eelnõust:
1. AMLR (Anti Money Laundering Regulation) – ehk otsekohalduv rahapesu tõkestamise määrus.
2. AMLD6 (Anti Money Laundering Directive 6) – ehk 6. rahapesu tõkestamise direktiiv, kus reguleeritakse teemasid, mille EL tasandil otse reguleerimine ei olnud proportsionaalne – kus on kas rahvusvahelise standardi või korraldusliku keerukuse tõttu mõistlikum lasta kehtestada regulatsioon siseriikliku õigusaktiga.
3. FUTR uuendus – rahaülekannete kohta kogutava teabe määruse muutmine, mis viib EL õiguse kooskõlla FATFi (Financial Action Task Force) uuendatud standardiga, mille kohaselt tuleb pangaülekannetega sarnast infot koguda ka krüptovääringuga tehtud ülekannete kohta.
4. AMLA (Anti Money Laundering Authority) määrus – määrusega luuakse uus iseseisev EL institutsioon, mille ülesandeks on rahapesu õigusaktide täitmise järelevalve – teatud teenusepakkujate puhul otsene, teiste puhul kaudne või „järelevalvajate järelevalve“ ja mis kannab ka rahapesu andmebüroode koostöö- ja koordinaatori rolli.
20. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamist, eelnõu kohta
Esitaja: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta
Üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) on üks peamisi EL kaubandusmeetmeid, millega aidatakse arenguriikidel integreeruda maailmamajandusse, vähendada vaesust ning toetada kestlikku arengut. Komisjon on määruse eelnõuga ette pannud soodustuste kava ajakohastamise. Eelnõu säilitab kava kolmese jaotuse (standardne GSP, GSP+ ja „Kõik peale relvade“), mis arvestab proportsionaalselt soodustusi saavate riikide erinevate arenguvajadustega. Peamised muudatused võrreldes varasema määrusega on GSP+ erikorrale juurdepääsu lihtsustamine vähim arenenud riikide jaoks, negatiivse tingimuslikkuse kohaldamine tõsiste rikkumiste puhul (sh keskkonnakaitse ja hea valitsemistava konventsioonide mittejärgimise puhul), peatamissätete ühelaadne kohaldumine kõikidele GSP kordadele tõsiste inim- või tööõiguste rikkumiste korral, samuti oma kodanike tagasivõtmise probleemidega seoses. Eesti toetab määruse uuendamise eesmärke ja Komisjoni eelnõus ettenähtud muudatusi.
21. Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungitelt
1) Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 6. ja 7. detsembri 2021. a istungil
Esitaja: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, tervise- ja tööminister Tanel Kiik
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel on plaanis kinnitada piisavate miinimumpalkade direktiivi eelnõu ja palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu üldised lähenemisviisid ning kiita heaks võrdse kohtlemise direktiivi eelnõu eduaruanne. Poliitilised mõttevahetused toimuvad Euroopa Semester 2022 ja võrdõigusliku Euroopa teemadel. Lisaks võetakse vastu nõukogu järeldused seoses jätkusuutliku tööga terve elukaare ulatuses ning seoses tehisintellekti mõjuga soolisele võrdõiguslikkusele tööturul.
Terviseministrite kohtumise päevakorras on poliitilise kokkuleppe saavutamine nõukogu määruse üle, mis käsitleb hädaolukorra raamistikku seoses meditsiiniliste vastumeetmetega (HERA). Samuti toimub arvamuste vahetus COVID-19 pandeemiaga toimetuleku teemal nii praegu kui tulevikus ning järelduste vastuvõtmine Euroopa Terviseliidu tugevdamise kohta.
Valitsuses kinnitatakse seisukohad miinimumpalga direktiivi ja palkade läbipaistvuse direktiivi EL Nõukogu üldiste lähenemisviiside kohta.
2) Eesti seisukohad eurorühma 6. detsembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 7. detsembri 2021. a istungil
Esitaja: rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil
Eurorühmas antakse ülevaade Iirimaa, Hispaania, Küprose ja Portugali abiprogrammi järgsetest tõhustatud järelevalve aruannetest. Samuti on päevakorras Kreeka tõhustatud järelevalve aruanne, milles hinnatakse abiprogrammi järgselt seatud nõuete täitmist ning otsustatakse võlaleevendusmeetmete seekordne rakendamine. Arutatakse Euroopa poolaasta 2022 paketis euroalale antud majanduspoliitika soovitusi ning hinnatakse euroala riikide 2022. a eelarvekavasid. Vaadatakse üle ka 2022. a eurorühma tööprogramm ning IMF informeerib euroala art IV missoonist.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus on kavas kokku leppida käibemaksumäärade direktiivis. Äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töögrupis esitame ka oma seisukoha töögrupi mandaadi muutmise kohta. Komisjon tutvustab kapitaliturgude liidu edasiarendamise ettepanekuid, mis tulenevad 2020. a avaldatud kapitaliturgude liidu tegevuskavast. Komisjon esitleb ka Euroopa poolaasta aluseks olevaid dokumente. Euroopa Eelarvenõukogu esitleb 2021. aasta aruannet. Kinnitatakse eduaruanded „Eesmärk 55“ paketi, pangandusliiduga edasimineku ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta. Antakse tavapärane ülevaade finantssektori eelnõude menetlemise seisust ning taasterahastu rakendamisest.